Mul on väga hea meel. Klassikaraadio stuudiosse on tulnud kaks külalist ja hetkel, kui me oleme üks päev enne uue sirbi ootuses, peame korraks lülituma eilsesse päeva. Nimelt eilses Eesti Päevalehe artiklis Toomas Väljataga, minister lang määras koos keldriga sirbi koondamised ilmus välja üks inetu fakt, mis ärritas muusika ringkondi. Nimelt et on selles kirjas selles artiklis klis. Soovist tõsta viis protsenti sihtasutuse kultuurileht töötajate palka, on kõne all olnud ajakirja muusika sulgemine. Ajakiri muusika on väljaanne, mis igakuiselt rikastab muusika, armastajate ja muusikaprofessionaalide lugemislaudu. Mul on hea meel, et Eesti interpreetide liidu juhatuse esimees Henry-David Varema on praegu stuudios. Küsingi teie käest kommentaari kõne all olnud faktist sulgeda. Ajakiri muusika, kahtlemata selline uudis on üllatav, šokeeriv, ehmatav. Ja samas on seda informatsiooni hetkel nii vähe, et sellest nagu põhjalikumalt rääkida on väga raske. Tõsi küll, täna kell neli ka Eesti muusikanõukogu juhatus, kuid seda teemat arutada loodetavasti selleks ajaks informatsiooniga natuke rohkem. Et need kahtlemata nüüd interpreetide liidu juhatuse esimehena ma saan ainult öelda, et sellise sulgemise vastu on eesti interpreedid. Kuid samas peab ka teadvustama, et see on ainult üks väike osa ju protsessidest, mis siin on toimumas ja pigem peab võib-olla vaatlema kogu seda olukorda ja selle tõsidust hindama. Et seal võib-olla isegi tähtsam teadvustada kui, kui üks üksikuudis, mis aga järjekordselt väga murettekitav. Muusikateadlane Saale kareda on samuti meil stuudios, te olete nüüd väga hoogsalt jälginud ja kaasa löönud kogu selles saagas, mis on ärritanud praegu väga suurt osa ka klassikaraadio kuulajaskond, ta missugune oli teie esimene mõte seoses selle muusikaga ja jätame praegu kõrvale selle sirbi ja need suuremad hoovad, mis seal kaasnevad, võtame ainult muusika praegu ja läheme sealt edasi. Kõigepealt otsus või taatlus sulgeda muusikat on täiesti aktsepteerima. Ja me siiski ei saa rääkida muusikast ilma kaasamata suuremat plaani sest need protsessid käivad Eesti ühiskonnas pikemat aega. Mina nimetaksin seda eesti Süvakult tuuri tasalülitamise järjekindlaks. Taotluseks see hiilib, protsess on käinud aastaid ja võib-olla laiemale avalikkusele ei ole teadvustanud üks väga oluline kultuuripoliitiline hoob, mida on kasutanud teatud nimelt, et järjekindlalt võetakse üle kultuuriinstitutsioone sel kombel, et neid tehakse sihtasutusteks. Sihtasutuse nõukogu määrab minister, paneb sinna Need inimesed, kes täpselt täidavad tema käsuliiniministril on õigus iga kell tagasi kutsuda selle sihtasutuse nõukogu ja seeläbi tehakse teadlikult, et see ei ole lihtsalt ebakompetentsusest need protsessid, mis siin on käima läinud juba pikemat aega. See on mingisugune tavainimese jaoks mõistusevastane teadlik süvakultuuri tasalülitamise programm. Mis selle taga on, sellega peaks tegelema uuriv ajakirjandus. Aga ajakirja muusika sulgemine on lihtsalt üks nähtavale jõudude osa sellest protsessist ja kui me mõtleme selle peale kui rikkalik, kui elujõuline, kui mitmekesine on Eesti muusikakultuur ja et Eesti muusikakultuur on Eesti kultuuri üks väärtuslikumaid koostisosi, siis miks on vaja eesti süvamuusikakultuuri tasalülitada? Minu küsimus. Kuna sellel nädalal Postimehe andis sirbi muusikatoimetaja Tiina Mattiisen teada ka seda, et ta soovis enda koondamist ja sulgetakse muusikaajakiri, siis tundub mulle, et sureb ka kirjalikus meedias süvamuusikakultuuri kajastamine absoluutselt, täpselt nii see on, jääb ainult teater, muusika, kino, muusikaosakond, mis on süvakäsitluste jaoks igal valdkonnal nii sirbi, päevakajalisem, muusikakriitika muusikaesseistika all kui ajakirja muusika natukene põhjalikumalt ja muusika spektrit laiemalt hõlmaval ajakirjal kui ajakirjal. Teater, muusika, kino süvaanalüüside näol on kõigil oma täies tihti vältimatu koht normaalses ühiskonnas, muusikakul, tuuri kajastajana, mõtest, ajana, analüüsijana, reflekteerijana. Seda ei saa tsiviliseeritud ühiskonnas ära võtta Ta ja kui me räägime eesti kultuurist, mis on niivõrd väikese rahva niivõrd elujõuline ja tugev kultuur siis meil väikerahvana on kohustus oma kultuuri hoida, säilitada, mõtestada, ja see on täiesti šokeeriv. Kuidas kuld Kultuuriministeeriumi poliitika sihikindlalt ei järgi põhiseadust. Kultuuriministeeriumi ülesanne on säilitada, hoida arendada eesti kultuuri eesti süvakultuuri. Kui sirbi Kaur Kenderi esitlemis protsessis toodi väga mitmeid kordi välja seda sirp on võib-olla suunatud liiga kitsale lugejaskonnale ja kuigi me täna ei tahtnud sirbist rääkida, siis, siis ma pean tõmbama selle paralleeli, et muusika, mida praegu tahetakse sulgeda, on tegelikult mõeldud just natukene avaramale. Et siin on täielik vastuolu ja soovitan lugeda kõigil Rein Raua artiklit, et mis on seotud just nimelt sirbi lugejaskonna analüüsimisega. Ja seal ta toob välja kolm kategooriat, et ütleme, kultuurijälgijate osas ja kui sirbi puhul on tegemist nii-öelda esimese ja teise ringkonnaga, siis siis muusika puhul on just nimelt ka see kolmas ringkond lugejad, ringkond väga tugevat hõlmatud. Ja kui see võetakse ära, siis jääb, mis meil siis jääb, meil jäävad blogid, Facebooki kommentaarid, kirjasõna tähendab just nimelt kirjasõna, selle laiemale muusikahuvilisele muusika armastajale, kirjasõna kaob ära. Tegelikult ka kultuuri jäädvustamine kirjalikul moel, retseptsioon kaob täiesti ära teatud tasanditel retseptsioon kaob täiesti ära. See on, see on täiesti aktsepteerimatu. Ma pean ütlema, et minu meelest on väga vähe ajakirjanduses üldse süvamuusikale pühendatud ruumi leitud ruumi aastapäevad tagasi, kui oli Eesti kooriühingu aastapäeva konverents, siis Ragnar Siil Kultuuriministeeriumist heitis ette, et Eesti muusikaajakirjandust meil praktiliselt ei ole, tegelikult ei ole aastaga midagi muutunud ja isegi see, mis see pisku, mis on ka selle kohal, on oht kuulajatele. Me kohe kuulame ka teie mõtteid. Kuus üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis on klassikaraadiotelefon stuudios, aga saare ma küsin veel teilt enne kui me lõpetame. Millist muusikaajakirjandust on vaja Eestile? Absoluutselt on väljaspool kahtlust, et tuleb taastada sirbi muusikaküljed, ajakiri, muusika just nimelt laiemalt krit hõlma vana ei tohi kuskile kaduda, see peab jääma. Ja samuti peab jääma teater, muusika, kino, süvaanalüütilisem ja laiemaid kontekste hõlma kajastus. Need on kolm absoluutset miinimumi kirjasõna mõttes, siin ei ole võimalik mitte kusagilt kokku hoida, pida, koondada, see lihtsalt ei ole aktsepteeritav. Ma tänan teid kommentaari eest, muusikateadlane Saale kareda ja Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema, aitäh. Delta. Niisiis ootame sõbrad, teie arvamusi, telefon juba heliseb kuus, üks, üks neli, kaks kaheksa, viis, kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa viis. Me võtame esimese helistaja. Halloo. Halloo. Tere. Kuidas on teie arvamus, kas ajakiri muusika peab jääma? Peaks jääma sellepärast, et seal on ilusad pildid. See on ilusti illustreeritud värviline ajakiri ja ta on sisukas ja peaks jääma. Tänan teid arvamuse eest, aitäh, head sõbrad. Kuus üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis on klassikaraadio otse-stuudio telefon kuus, üks üks neli kaks kaheksa viis. Kas see ajakiri muusika peab jääma ja võib-olla me jõuame teil teiega rääkida ka teemal, millist muusikaajakirjandust me vajame? Aga loomulikult olete kõik oodatud ka arutlema klassikaraadio Facebooki lehel ja saatma meile kirju ja mõtteid e-posti aadressil klassika ät TRUE b just sellel samal teemal ja ehk tekkis teil ka mõtteid selle äsjakuuldud vahetu intervjuu põhjal, nii et klassika Ateeerree on meie e-posti aadress ja Facebookis saate ka oma mõtteid jagada. Niisiis, kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis, ootame teid, head sõbrad, ajakiri muusika teemal täna rääkima ja kõikide kuulajate vahel loosime välja õiguse muusikaajakirjandusele. Kell näitab 12 ja 28. Praegu vaatame internetist, et umbusaldusavaldus ei läinud läbi. Ja kuus, üks, üks, neli, kaks kaheksa, viis ootab teie arvamust. Head sõbrad, kas ajakiri muusika on teile oluline, kas te peate vajalikuks, et see ajakiri jätkab oma tegevust? Nii, meil on järgmine helistaja liinil. Me ei, ei saa küll aru, kas on enim keegi? Halloo? Tere, väga tore. Kuidas teie nimi on? Kalev. Kalev rääkige meile ajakirjast muusika, kas see peaks jääma? Jääme ajakirja muusika juurde. Ministrite kommenteeri, millist muusikaajakirjandust? Me vajame. Selge pilt, Kalev, ma tänan teid. Ja siin lõppes see arvamus. Me jääme tõesti sõbrad selle juurde, et me ei hakka kedagi kommenteerima, selleks on teised portaalid kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis, ajakiri muusika on ohus. Vaata seda ajakirja, kas te leiate selle üles, kas raamatukogust, muusikakoolides, ootesaalidest vaja lehekioskitest, meie Facebooki leht ootab teie kommentaare. Ja siin on, loen teile ette ka ühe kirjaliku intervjuu katkendi, mille muusikakriitik Tõnis kahu on öelnud. Nimelt klassikaraadiole ütles ta intervjuus, et selline selline asi, mis juhtus praegu muusikaga või, või millega tegeletakse praegu, et reaktsioonid sellele on kahetised, et tahaks midagi sisulisemat, et see on halb. Halb on näha kultuuri ja kultuuriväljaandeid surve all, et seda esiteks ja teine küsimus on tema meelest see, et kultuuriinimesed ongi harjunud kuidagi selle surve all käituma. Aga kuidas nad on siis harjunud ja Tõnis kahule tundub, et Eesti kultuurimeedia kannab endas teatavat valmisolekut ohvripositsiooniks. Ma ei tea, kas te olete sellega nõus, nii räägib Tõnis kahu ja ütleb ka veel muusikakriitik vabandust muusikaajakirjanduse kohta, et teda isiklikult köidab just selline ajamuusikaajakirjandus, mis lihtsalt öeldes peaks vastama samadele reeglitele nagu hea ajakirjandus üldse. Nii, palun. Meil on vahepeal toimetusse jõudnud ka kiri kuulajalt. EP poolt, kes kirjutab, et muusikaajakiri peaks jääma küll, et me vajame alati head muusikaajakirja ja Facebookis käib klassikaraadiolehel tihe jagamine. Selle tänase üleskutsega seoses. Avaldage endiselt oma arvamust. Kommenteerige millist muusikat ja kirjandust? Me vajame. Tegelikult ma ise tuletasin ka meelde, et mis ajast üldse muusika ilmub, see oli aasta 2002, ma mäletan seda aega väga selgesti. Kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, vii sõbrad. Mida mäletate teie ja ajakirja muusika teemal, ootame täna teie helistamist kuus, üks, neli, kaks, kaheksa, viis, teil on aega muuta oma elu just praegu. Kuus, üks, neli, kaks, kaheksa, viis. Niisiis me lähtume täna sellest, et eilses Eesti Päevalehes ilmunud artiklis minister langi tegutsemisest ilmnes fakte, et ajakiri muusika on ohus. Seda on kaalutud, selle ajakirja sulgemise võimalust, et siis tõsta viis protsenti Kultuurilehetöötajate palka. Mida arvate teie, kas ajakiri muusika peaks jääma inimesed, kel on 12 ja 32? Me ootame teie telefonikõnesid kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis. Helistame heliloojate liitu. Me helistame kommentaari saamiseks Eesti heliloojate liidu aseesimehele Märt-Matis lillele. Tere, kas sa kuuled mind? No Märt, kindlasti sa märkasid eilses Päevalehes akti, et et seoses sihtasutuse kultuurileht väljaannet palgafondi suurendamiseks viie protsendi võrra on ühe variandina kaalutud väga selgelt ajakirja muusika sulgemist. Missugune on heliloojate liidu seisukoht? Mitte ainult heliloojate liidu, vaid praktiliselt kõikide enamike muusikuid, ühendavate liitude, kellega mina rääkisin, talle teame, seisukoht on see, et et see on täiesti ebamõistlik ja meie huve absoluutselt mitte arvestav samm. Sellepärast et muusika on praegu selline väljaanne, kus ilmub asju, mis mujal nagu naljalt ilmuda ei saaks, et kui sa ära kaoks, siis jääks nagu Eesti kultuurielus selline üsna oluline auk tekiks, ühesõnaga mida, mida, nagu teiste vahenditega oleks raske katta. Sellisel juhul, kui kaob ka muusika siis väljundeid süvamuusikakultuuri kirjalikus meedias ilmumiseks praktiliselt ei ole. Nojah, ja noh, see on ju me oleme hästi näinud, mis on toimunud, et kui asi on niimoodi lastud isevoolu teed minna, päevalehtedes on ju selline süvamuusika osa kajastamine nagu praktiliselt nagu täiesti ära kadunud nagu haruharva, kui kui midagi üldse ilmub, et kui ei ole selliseid valdkonnaspetsiifilisi kohti, kus avaldada, siis siis jääbki pauk. Aga noh, samas ma nagu kindlasti et sa nagu siin esitasid seda, nii et nüüd kui kaob ära ja siis ja nii edasi, et noh, tegelikult eilne kohtumine loomeliitudega vahel näitas, et loomeliidud ja loomeinimesed on praegu saavutanud nagu täiesti siukse enneolematu ühtsustunde ja mulle tundub, et see on ka seotud selliseid õlde ja üldise kodanikutunde kasvamisega. Ühesõnaga me kindlasti ei saa lasta seda juhtuda, see on, see on asi, mis, mille vastu peab võitlema ja ja kuna näha, sest see ühisrinne on päris tugev, siis ma loodan, et, et see on ka üks asi, mis annab meile ka nagu natuke tugevama seljataguse praeguses olukorras. Ütle mulle Märt veel, millist muusikaajakirjandust oleks vaja? Noh, ütleme nii, et võimalikult mitmekülgset, et selles mõttes mulle see ajakiri muusika meeldinud, noh et ega see siis ainult süvamuusikaga ei tegele ja ma ei leia, et peakski nagu eelkõige ainult nagu ühe asjaga tegelema. Aga ma arvan, põhiline on kvaliteet, et ükskõik millest räägitakse, olgu see süvamuusika algse džäss, olgu see papp, et kui sa nagu kvaliteetne tekst piisavalt analüütiline teeks selle asemel, et keskenduda näiteks, ma ei tea esinejate kostüümidega keskendub ta ikkagi nende nendele muusikalisele kvaliteetidele ja seda sellisel lugejat mitte ala hindaval moel, et ma arvan, et see ongi see ajakirjandus, mis, mis nagu võiks ja peaks olema. Selge aitäh. Märt-Matis Lill. Ja meil on järgmine helistaja liinil, halloo. Tere. Tere. Kuidas teie arvate, kas ajakiri muusika peaks jääma? Ja nüüd siis veel muusika sulgemine ka, see on lihtsalt katastroof, ei oska midagi muud öelda, ma mõtlen nende inimeste peale, kes ikka tõsiselt Eesti kultuurist on huvitatud ja informatsiooni vajavad. Ja selle muusikaelu keskel on. Kuidas teile tundub, jah, ma tahtsin küsida, kuidas teile tundub, kas muusikaajakirjandus praegu, mis senisel kujul praegu on olnud, kas rahuldab teid? Ma tänan teid, aitäh teile helistama, seniselt on klassikaraadios, telefon kuus, üks üks neli kaks kaheksa viis Me ootame teie mõtteid ja arvamusi teemal ajakiri muusika. Ja loomulikult saab meile kirjutada e-posti aadressil klassika, et RÜE ning miks mitte ka klassikaraadio Facebooki lehel, kuhu just on avaldanud arvamust, Donny Donny de võtab kokku eelnenud intervjuu kus saale kareda, siis võttis tema meelest laiema tendentsi tabavalt kokku kui süvakultuuri juba mõnda aega kestnud süstemaatiline tasalülitamine, nii arvastani tonni, aga helistage meile stuudiosse kuus, üks üks, neli, kaks, kaheksa, viis ja miks mitte ka kirjutada siis klassika. Ootame teie arvamusi, sõbrad, ajakirja muusika on arvatavasti teiegi käeulatuses olnud, kui mitte just igakuiselt oma kodus, siis arvatavasti olete seda märganud mujalgi raamatukogus kindlasti. Ja miks ka mitte sõprade juures ajakiri muusika on väljaanne, kus on lisaks arvamustele persoonilood, kus on ülevaated, kus on festivalide tutvustused, kus on ka pisut kriitikat. Sealt leiab kõike, mitte ainult süvamuusikat, ka muud muusikastiilid on esindatud. Kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis, oli just? Jaa, palun. Johanna Donny, Donny on oma Facebook'i postitust täiendanud väliselt, teisalt ajakiri muusika on avaramale publikule iga muusikasõbra lugemisvalik osa. Ta ütleb väga tabavalt kindel ei, kokkuhoiule kultuuri arvelt, kas ka teie arvate nii? Andke meile teada. Kuus, üks, üks neli, kaks, kaheksa, viis. Vaatame, kas me leiame ühe pisikese muusikapala siia vahele. Kunid ennast. Kogute kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis. Meil peaks olema telefonil järgmine helistaja proua ilme hallo, kas te kuulete meid ja kuulen, kuidas on teie arvamus, kas ajakiri muusika peab jääma? No ajakiri muusika peaks tingimata jääma, mul ei ole ta tellitud, aga igal võimalikul juhul, kui juurde pääsenud, siis ikkagi loen seda ja ja keerata kinni nüüd veel üks kraan, kus on tõesti süvamuusikast palju juttu ja kus on asjalikud arvamused, siis see on lihtsalt, ma ei tea, see, see on niisugune agressiivne samm, et seda ei oska ette kujutada. Varsti vist tullakse juba klassikaraadio kallale. Mul on juba hirm. No julge, kui ainult kuskohast ütlesite, et pääsete juurde muusikale, kus te tavaliselt seda ajakirja kohtute? No kas raamatukogus või kuskil lihtsalt poes ja nii kontserdisaalis. Kuidas teile tundub, millist muusikaajakirjandus oleks meile vaja? No ikka sellist, kus on kust leiab kajastust kõik, mis meil on väärt. Et ühesõnaga meil niiskust, kergekaalulist, sellist sõud ja, ja a la kroonika. Neid artikleid ilmub igal pool, aga see, mis on asjalik ja mis mis puudutab seda kultuuri, seda on ikkagi väga. Selge ilme, ma tänan teid väga oma arvamust avaldamast, aitäh teile, tublid aitäh, tegemist ja siin veel üks Facebooki kaudu tulnud väga-väga pikk kiri, millest ma püüan teha. Oi, kokkuvõte Piret Väinmaa on kirjutanud. Millist muusikaajakirjandust me soovime teemal väga põhjaliku sõnastuse, aga tema põhiteesid on professionaalsus, sõltumatus, mitmekesisus ja, ja muusikaajakirjanduse ülesanded siis valdkonna nähtuse mõtestamine, selle selgitamine, pedagoogiline aspekt muusika valdkonda. Muusikavaldkonna ülesanne võiks olla ka väärtushinnangute kujundamine ja professionaalne keelekasutus ja ajaga kaasas käimine, see käib sinna asja juurde. Suhtumine lugejasse peab olema intellektuaalne. Muusikaajakiri peab olema või muusikaväljaanne peab olema kättesaadav, tal peab olema hea marketing ja tal peab olema austus oma lugeja kui kultuurinautija suhtes. Ja muusikaajakirjandus peaks olema siis suunatud igale ühele. Väga õige, Piret Väinmaa kirjutab nii. Me ootame veel ühe sekundi kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis on. Me hakkame vaikselt otsi kokku lõpetama. Tänaseks kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis, Johan, on sul miskit? Vahepeal kiikasin ka ajakirja muusika Facebooki lehele ja seal on jagatud musike Taavi Kerikmäe sellist staatuse uuendust ta kirjutab, seal saab nõustuda kultuuriministriga ühes asjas loomeliidud ei esindaja kogu kultuuri välja, Eestis. Maa ei kuulu loomeliitudesse, ent ei poolda samuti ministri jätkamist. Ja pikemalt võtab ta veel sealt sõnani, et kiigakega sinna muusika ajakirja muusika Facebooki lehele. Samuti ootame teid kommenteerima klassikaraadio Facebooki lehel, miks mitte? Klassikaraadio? Facebooki lehel on just meie kuulaja Niina kopkanud teada, et vajab sellist muusikaajakirjandust just just täpselt nagu on muusika. Ja et tal on kõik numbrid olemas, mina ei lepi ainult sellega, et pean hakkama vanu numbreid lehitsema, elagu muusika, on Niina kukk lootusrikas, tervitame Niinat. Niisiis sõbrad koos üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis, ei ole täna üldse südid. Ei ole üldse asjast aru saanud. Igatahes kell on hetkel on 12 ja kohe 45 minutit, me tõmbame tänaseks otsad kokku ja jätkame selle teemaga juba homme. Endiselt on meie Facebooki leht ja meie emaili aadress teie kõikide käsutuses. Ajakiri muusika on praegu sulgemisohus ja me tahame teada, sõbrad, mis teie sellest arvate? Aitäh. Võtsite osa?