Meil on telefoniühendus Hiiumaaga ja teisel pool toru on helilooja Erkki-Sven Tüür. Erkki-Sven, palun öelge mulle, missugused on teie reaktsioonid või esimesed mõtted seoses sellega. Kolmapäeval selgus Eesti Päevalehe artiklit lugeda, et ajakiri muusika on sulgemisohus. Tere hommikust, minul esimene reaktsioon muidugi täiesti loogiline ja see on see, et ma väga loodan, et see ei vasta tõele ja et nii ei juhtu, terve mõistus pääseb võidule ja leitakse ikkagi võimalused. See ajakiri, mis on praeguse ajakirjandusmaastikul, no täiesti ma ütleks unikaalset nisukest messi täitmas. Et seda ikkagi ei panda kinni sellepärast et vaadake, situatsioon on ju teadagi niisugune, et praktiliselt on meie, ütleme juhtivate päevalehtede külgedel niisugune muusikakriitika selle sügavamas tähenduses ammu kadunud. Siis mis hakkab nüüd sirbis toimuma lähikuude jooksul, seda me ei oska ennustada. Aga muidu on üldiselt kandnud sirp hoolt kontserdikriitika kajastamise eest, aga selge on see, et niisugused teatud olulisemad sündmused muusikakultuuris on leidnud väga heas formaadis kajastamist ajakirjas muusika. Ja just sellises formaadis, mis ei ole, ütleme nagu teater muusikakinole omaselt väga sellise ala spetsiifiliselt uuriv vaid sama silmalugejat nagu alahindama Ta. Kuid ikkagi ütleme nii, et siis kergemini juurdepääsetavas vormis on kirjutatud siis nagu ülevaateid ja arvustusi. Ajakirjandus, muusika. Et ma ei näe, kus selline materjal võiks ilmuda, kui seda ajakirja ei ole. Ja samas kui me veel mõtleme selle peale, et mitte just eriti kauges minevikus käis kõva dispuut niisuguse noh, ma ei tea, mulle ei meeldi need terminid, aga paremate puudusel pean neid kasutama seal süvaja levimuusik ka vahekordadest ja nii edasi ja nii edasi siis ajakiri muusika on jällegi see, mis tegelikult ju hõlmab väga erinevaid väljundeid, et me leiame sealt väga huvitavaid käsitlusi mitte ainult siis ütleme nii niinimetatud selle klassikalise poole kohta, vaid vaid pärimusmuusika ja džässi ja, ja nüüd kus peavoolu või, või puhtalt meelelahutusliku rokkmuusika kohta, et see on ka veel üks üks niisugune nüanss, mis minu meelest teeb selle ajakirja teistsuguseks ja, ja selle kaudu loob kassistu nende muusikamaastikku erinevatel nii-öelda saartel tegutsevate inimeste vahel. Härra, Erkki-Sven Tüür, mul on veel teine küsimus, millist muusikaajakirjandust? Me vajame tegelikult. See on jälle niisugune küsimus, millele on hirmus raske leida vastust sellises Lüldistavas meie-vormis, ma võin öelda, mida mina vajan, mina otsin lihtsalt professionaalset ajakirjandust. Seda ka muusika valdkonnas. Ja ma ei ole tegelikult nõus sellega, et ajakirjandus üks peamisi eesmärk, see peab olema inimeste meelt lahutada. Ühesõnaga ma ootaks vähem sihukest tühja-tähja ja, ja rohkem huvi pakuvad ja ka harivat ajakirjandust ja see käib ka muusikaajakirjanduse kohta. Delta. Niisiis, mida arvate teie? Kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis on klassikaraadio stuudios telefon kuus, üks üks neli kaks kaheksa viis emaili aadress klassika. Et ERE ja Facebookis oleme endiselt teie kõikide päralt, on tulnud üks elektronpostiga kiri. Eesti Kunstnike Liidu liige Epp Viires annab teada, et ajakirja muusika on väga vaja. Mida arvate teie, head kuulajad? Kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis, kes meiega alles praegu lülitus, siis teema all on ajakiri muusika kolmapäevasest Eesti päevalehest. Leidsime artikli, kus oli suurte sirbi vangerduste kõrval mainitud ära ka see, et seoses sihtasutuse kultuurileht palgafondi suurendamisega viis protsenti on üks võimalik variant ajakiri muusika sulgeda. Mida arvate teie kaasajakiri? Muusika peab jääma või võib selle sulgeda kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis, teil on aega muuta eesti kultuurimeediumi ruumi just praegu ja igaühe vahel, kes täna helistab, loosime endiselt välja õiguse kvaliteetsele. Muusikaajakirjandusele kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis, keegi meile helistab. Vaatame, kas me saame liinile. Halloo. Jaa, tere. Tere. Ma olen Eda Urve, kas ma võin oma lühikese arvamuse avaldada, palun? Me kuulame. Ma olen lihtsalt sõnatu, no kuidas on võimalik niisugust ajakide ära kaotada? Ikka teki ja, aga ma lahendust üheks kõige huvitavamaks ajakirjaks üldse, sest muusika on ju meie ümber kogu aeg, eks ole, ükskõik, kas ma ise teen muusikat kuule ja, või ühesõnaga, ma ei tea, mina, mina oled seda lugenud ja loed suure huviga. Nii et, et ma olen vapustatud, et see küsimus üldse päevakorda tõusnud. Ma tänan teid arvamuse eest. Aitäh teile ja, ja edasi, kuulame teisigi kuulajaid. Facebook'i leht, palun jagage meie linki. Me küsime täna. Kas ajakirja muusika võib sulgeda, mida arvate teie? Kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis on endiselt avatud klassikaraadios. Eile andsid meile kommentaarid ja me kuuleme järgmist helistajat, hallo. Halloo, tere, olen Pärnumaalt Maieha. Tahan ütelda, et, et muusikaajakirju ei tohi mingil juhul lasta kinni panna, siin tuleb võidelda või kasvõi allkirju hakata korjama sellepärast et, et see oleks meie kultuurile suur kahju. Erkki-Sven Tüür ütles väga õieti, et sellel peaks olema niisugune hariv. Funktsioon ja, ja vähem tühja-tähja tõepoolest. Aitäh teile, aitäh teile sinna, Pärnumaale palju tervisi. Niisiis, head kuulajad, kuus üks, neli, kaks, kaheksa, viis klassikaraadio otse-eeter on teie päralt, ootame teie mõtteid ja arvamusi ja kui te konkreetselt ajakirjast muusika ei ole midagi kuulnud, siis otsige ülesse see väljaanne. Ka nemad on Facebookis likige ja jagage andke märku oma poolehoiust või siis selle puudumisest. Ja endiselt ootame teie kõnesid kuus, üks üks, neli, kaks, kaheksa, viis ajakirja muusika sulgemise asjus olid klassikaraadio stuudios 24 tundi tagasi kommentaari andmas muusikateadlane Saale kareda. Tema arvamus on meie koduleheküljelt kuulatav ja samamoodi ütlesid eile välja oma seisukoha Eesti heliloojate liit ja Eesti interpreetide liit. Ka see on järelkuulatav meie koduleheküljel. Aga mida arvate teie? Kuus, üks, neli, kaks, kaheksa, viis, ootame veel kaks sekundit ja siis palume kolleeg Annebrummik helistab selles küsimuses. Tõnu Kaljuste, kas praegu on veel helistajaid kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis, see võimalus muuta meie kõikide elu on teie endi kätes. Kuulajad, kell on 12 27 ja me. Võidame tänu kaljudele. Mis te arvate, kas eesti kultuuriringkonnale on vaja ajakirja muusika? Ma ei ole päris kompetentne selles asjas, ma ei ole muusikaajakirja jälginud pidevalt seda kommenteerida, aga ma arvan. Päevalehtedes oled regulaarne muusikakriitika, jääd, muusika, kogu omad. Väljendusvahendites. Sümfooniaorkestrist kuni kammermuusikani vaiks pidevalt kajastatud suures meedias sest Eesti provints istub, kui on hästi palju pisikesi ajakirjanike ja ajakirjanduse väljaandeid. See sarnaneb taolisele tegevusele nagu Meie kaasmaalased teevad erinevates riikides Eesti majades annavad välja oma ajalehte ja teevad oma koorija ja saavad sellest kultuurilisest tegevusest toredat vaheldust. Aga see ei kõneta kogu ühiskonda ja see ei kõneta neid inimesi, kes, kes elavad nende kõrval seal maades. Aga kui me oma kodumaal hakkame samasuguseid väikseid Eesti majasid tegema pisikeste ringi kestega pisikest ajalehtedega ajakirjadega ja me ei ole nagu suures ringis ja meil kaovad ära muusikakriitikud ja kriitiline meel. See on märk sellest, et me provints istume. Ja samal ajal teeme kontsertiseerijad eliitkontserdid. Nii et selles mõttes on niisugune teema kui rääkida ühestki lühikesest muusikaajakirjast, mis ei ole suure tiraažiga, on tähtsam teema see, et meil oleks koht suures ajakirjanduses. Kas see tähendab, et te arvate, et ei oleks vaja selliseid väikseid muusikaväljaandeid Vaidet muusikale ühiskonnas laiema kõlapinna saavutamiseks oleks siis vaja saada massiväljaannetes muusikale rohkem ruumi? Seda ma arvan küll, et väljaannetes on tarvis rohkem muusikale ruumi, aga ma nagu alustasin selle mõttega, et ma ei tunne ajakirja muusika. Ma ei tea selle lugu ja kuidas, mismoodi ta kajastub üldse meie muusikaringkonnad, sest ütleme, kui minu tähelepanu killustub sirbi üksikud teleartiklitele Temukile, siis muusikale pole lihtsalt minu tähelepanu jagunud. Ma selles mõttes vabandame, ei ole võib-olla õige inimene selles reas ja võib-olla peaks mind kasutama selle ajakirja proomised. Noh, küsimus ei olegi promamises, kuid just selles, et millist muusikaajakirjanduses me tegelikult vajame Me vajame kohta suures pildis. Seepärast minu meelest on päris koomiline, kui meie dirigendid, muusikud, käivad maailmas, nad saavad oma kontsertidele arvustusi nii New York Timesis, Guardianis, Financial Times'is ja kõikides põhilehtedes ja kodumaal, kui nad esinevad iga nädal sümfooniaorkestri ees puudub kajastus. Ma arvan, et see on väga tugev märk sellest. Ja kui räägitakse selle peale, et et meil on siiski niivõrd äike, kuulajaskond ning klassikaraadiol kui kui ka ütleme sümfoonia kontserdite külastatavus, siis ma arvan, et suhtarvud on ikka samad, kes on New York Timesis võiksid ärimehed sama juttu rääkida, aga millegipärast räägi, sest saadakse aru, et muusikakoht suures ajakirjanduses ja eriti sümfoonilise kammermuusikakoht suures ajakirjanduses on oluline. Seda kindlasti, aga suur aitäh teile kommentaari eest, palun. Nõndaviisi siis rääkis poolteist tundi tagasi Tõnu Kaljuste klassikaraadio toimetaja Anne proomikule antud kommentaaris. Mis puudutab ajakirja muusika sulgemisvõimalust. Järgmine helistaja liinil hallo hallo, kas te kuulete meid? Aga see on selles suhtes täiesti samuti, et ajaleht tavalistes ajalehtedes võiks olla rohkem muusikat, aga muusiga aia külitud muusikalid teda ei ole. Ei ole üldse mõeldav, et seda kinni panna. Sest muusika, eestlaste eesti kultuuris üks olulisemaid kõige väärtuslikumaid Kui tihti te ise satute muusika ajal ajakirja silmitsema, kust te sellega kohtute, kas te olete tellija või, või näide? Nii ei ole, aga ma vaatan, mis seal on ja mis mind huvitab ja otsustate sisu järgi. Jahjah. Selge, ma tänan teid arvamuse eest, aitäh teile. Ja edasi, ootame teie veel teie meelsust. Kell on 12 32. Mida arvate teie täna, kui vähem kui 24 tundi tagasi teatas vabariigi kultuuriminister, et ta otsustab tagasi astuda? Situatsioon on muutunud 24 tunni jooksul, kui ta alles on jäänud probleemid ja üks nendest probleemidest on siis see mis toimub sirbiga jaa kõrval siis väikse näotusena on ära märgitud, et ajakiri muusika tuleks sulgeda, et sirbi vabandust, siis sihtasutuse kultuurileht palgafondi suurendada. Mida arvate teie, head kuulajad? Kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis, oleme ka Facebooki lehel, oleme ka elektroonilise kirja kaugusele ja siin on tulnud kuulaja Arnelt elektronkiri, et see on täiesti kultuurivaenulik tegevus. Kuus üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis. Kas te tõesti ei arva midagi, siiski arvate? Hallo hallo? Hallo noored on väga tore, Aare, millised mõtted nüüd sinule? Jaa, palun. Et ma sõidan autoga ja kuulan suure huviga seda saadet ja tunnustada kõigepealt klassikaraadio deta nii operatiivselt selle küsimuse tõstatanud. Et seal on tõesti väga oluline ja ma igal juhul toetan seda, et ajakiri muusika edaspidi ka ilmuma ja, ja selle Diaal võiks suureneda, et see jõuaks võimalikult paljude inimesteni, et ma, mina ei ole manustada ostnud eraldi eksemplaridena, aga kavatsen tellida selle võib-olla aitab ka kaasa natuke ja ma toetaks 120 protsenti. Erkki-Sven Tüüri arvab minust, ta ütles ära kõik olulised asjad nii hästi, et ei ole võimalik enam midagi lisada ja natuke hämmastust tekitas Tõnu Kaljuste seisukohta, aga eks no kui teda ajakirja ei ole lugeda, siis ei ole ka mõtet vistena võtmisele. Aitäh are ohutut sõitu. Nii head sõbrad, kuus, üks, neli, kaks, kaheksa, viis, meil on veel mõned minutid aega ja telefon hallo, kas kuulete meid? Hallo? Ja mina olen endine ajakirjanik Ene vool ja leian, kui teie ei saa tekitada võrdväärset tormi sirbiga võib lihtsalt see muusikaajakiri vaikselt põhja minna, nii et tuult tiibadesse. Aitäh tunnustamast meid ja, aga ma küsin teie kui ajakirjaniku käest, millised variandid siis oleks teha kvaliteetset muusika, aja ajakirjandust, kui me näiteks sulgeme muusika. Seda ei tohi, seda ei tohi sulgeda esiteks ja teiseks siis ikkagi rohkem leheruumi. Nendest päeva lehtedes, samuti ajakirjades, ma olen sealt enne pensionile minekut pärit ja tean, mis jama seal kõik kõik täis oli. Selle asemel, et anda ruumi muusikale, kunstile, kirjandusele kõigele, mida tehakse seal telegramm stiilis. Selge, ma tänan teid, aitäh arvamuse eest ja veel mõned minutid. Kuus, üks, üks, neli, kaks, kaheksa, viis, me kuulame veel ühe arvamusega. Eesti jõuab meile veel keegi helistada. Vaatame, kas meie Facebooki lehel on tulnud kommentaare. Praegu miskipärast ei ole mul internetti, vaata milline operatiivsus. Head sõbrad, kuus, üks, neli, kaks, kaheksa, viis. Mida teie arvate, kas ajakiri muusika peab jätkuma, nii keegi arvab midagi. Nii ma tahaksin, lühidalt öeldes niimoodi siis ta võiks ära kaotada niisugust asja nagu riigi teataja sihukesele, sest ma ei tea ja arvan, et ega riigi teataja ostjaid ja lugejaid ei ole ka ju palju. Selge, ma tänan teid arvamuse eest. Suur tänu teile veelkord aitäh Jüri Tallinnast ja nüüd me teeme lülituse eilsesse õhtusse ja oma arvamuse sellel samal teemal, ütleb koorijuht, muusikaõpetaja ja muusikas. Tegus inimene Riina Roose. See tekitab seda masendavat tunnet, ei jätku. Et ma isiklikult seda kohta ei ole lugenud, siin tõesti praegu on pea pulki täis sellest sigrimigri eest ja, ja see läheb jälle sellesse üldisesse mustrisse muudkui panema kinni koondame, tõmbame ka koomale, kõik kuidagi väga ühte väravasse ja see läheb kokku sellesama mustriga, et, et kui loomeliidud, kes ministri arvates ei ole arvestatav kultuurirahvaesindus küsivad, et miks niimoodi käitud ja isegi kui oleks tarvis ruttu olnud midagi ette võtta sirbis, et miks seda pidi nii tegema, siis ei vastata mitte sellele küsimusele, vaid hiilitakse mööda. Ootame selle reedese lehe ära, tule taevas appi. Tähendab, et teeme revolutsiooni ära, lammutame ja vaatame, mis nädala pärast on, et äkki keegi midagi uut tõesti ehitada, äkki on see jube hästi? Noh, nii ikkagi ei tehta, et see on ülbe ja veel kord ülimalt ülbe. Riina, millist muusikaajakirjandust vajab Eesti analüüsivat ja selge on see, et süvamuusika või klassikaline muusikaks kõik, kuda pidi me teda nimetame selle analüüsimine, need tegijad, kes seda teevad ja need lugejad, kes seda loevad, selge see, et nende arv ei saa olla mingi hiigelsuur, see on alati nii olnud ja see jääbki nii. Aga kui me kogu aeg eeldame ja väga sageli loobime sõnu niikuinii seda keegi ei loe. Ah, see on nii väike osa, mis vahet seal on, siis on tõesti kõige lihtsam, paneme kinni ja lootes, et ah natukene kaagutavad küllalt maha, vaikivad. Ma arvan, et see seekord niimoodi ei lähe. Ei saa lõputult tallata, ei saa lõputult ülbitseda. Kuus, üks, neli, kaks, kaheksa, viis, meil on aega veel kaks minutit. Head sõbrad, teie kõnesid vastu võtta. Teemaks on siis ajakirja muusika jätkumine, kes ei ole jõudnud sellega tegeleda, siis võib-olla järgmine helistaja valgustab teda hallo, me kuuleme teid. Kuulame teistmoodi. Sellest tuli juba eelkõnelejate juttu ka. Mida kajastada, seega kandub liiga tugevasti selle meelelahutusliku külje poole, see on muidugi peavool ja ärilaiemas mõttes. Aga selle all kannatab süvamuusika kajastamine. Ja Postimehes on ka niimoodi, et kõik suured Peenikese kirjaga inimesed näevad sellist tööd, teevad nii tõhusalt ja on ka välismaal juba saadud suuri saavutusi ja nendest on nii vähe. Artikkel ülevaateartikkel ja. Tuntud prohvetit, et nüüd, kuna Ameerika ajalehed Ameerika Pleski nii laialt kiitis ja, ja kirjeldas ja sellised mõjukad väljaanded, et kus meiegi, siis nüüd saame maha jäänud. Ja, ja niimoodi siis kogu aeg käib, see on see meelelahutus, selle kohta öeldakse üks eesti kultuuritegelane. Kahjuks mul ei ole meeles, et seda see lahutamine, lahutamine, see käib pidevalt. Selle asemel tuleks hakata neid meeli koondama. Ja ma arvan, need koondada tuuleks need vaimse terviklikkuse nimel ja ma arvan, et seda lünka kindlasti see muusikaajakiri muusika just väidabki. Ma väga tänan teid selle arvamuse eest väga põhjaliku arvamuse eest. Aitäh teile, proua, kel on 12 ja 42 minutit, me peame kahjuks lõpetama siin praegu teie kõnet vastuvõtmise, aga teema jääb endiselt õhku ja homme saates heliga ja hommikul kell üheksa ärge magage maha hommikul kell üheksa või siis pühapäeva südapäeval räägime edasi ajakirja muusika võimalustest jätkumisel. Ja vestlusringis on mõtteid vahetamas dirigent Mikk Üleoja, ajakirja muusika peatoimetaja ja Remmel ja sihtasutuse kultuurileht juht Toomas Väljataga ja saatejuht on Anne Brummik, nii et homme me jätkame selle teemaga ja, ja eilsed kommentaarid on järelkuulatavad ka klassikaraadio kodulehel. Niisiis ajakiri muusika on praegu küsimärgi all, endiselt on avatud meie Facebooki leht, palun andke teada oma mõtteid, endiselt on avatud meie elektrooniline kirja aadress, klassika, et ERR.