Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju, tema vabandas, mis väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere. Pühapäeva kõigile alustame saadet olukorrast riigis, stuudios on Anvar Samost ja Kalle Muuli. Nagu arvelt on, siis räägime tänases saates kultuuriministri tagasiastumiseni viinud sündmustest, aga räägime spordi toetamisest ja võib-olla ka spordi näitamisest. Räägime sellest mingisugust, missuguste tervisehäiretega ei tohiks inimene autojuhina liikluses osaleda ja räägime sellest ka, kuidas ja mis vanuses inimene näiteks laulupeole võib pääseda, aga ennekõike seda meie tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Olukorrast riigis. Esikohale paigutasime siis kultuuriministri Rein Langi teate, et ta astub tagasi, lang andis sellest teada ETV saates kahekõnekavas on siis pidada tal teisel detsembril Riigikogus kõne ja siis lahkuda. Ja nädala sündmus number kaks on kuidas seda siis nagu öelda. Suur vastasseis Tallinna sadama tuludest olümpiakomiteele sponsorraha jagamise üle nimelt. Riigile kuuluva aktsiaseltsi Tallinna Sadama nõukogu otsustas esmaspäeval tühistada oma eelneva otsuse eraldada nõukogu esimehe Neinar Seli poolt juhitud Eesti olümpiakomiteele 250000 eurot ja selgelt sündis see otsus seetõttu, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ei soovinud selliste huvidega konflikti Tallinna Sadama nõukogus näha. Aga nagu see ei ole ka veel kõik, nimelt samal päeval siis alustas keskkriminaalpolitsei Tallinna Sadama nõukogu poolt olümpiakomiteele annetuse tegemise otsuse asjaolude uurimist ja seal on tegemist kriminaalmenetlusega. Kolmandat kolmandaks uudiseks on Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud eelarve perioodiks siis 2014 kuni 2020. Eripärane on see eelarve selle poolest või isegi erakordne, harukordne, et et esimest korda Euroopa Liidu ajaloos eelarve maht väheneb kokku on see siis 960 miljardit eurot, vaevalt et keegi suudab seda ette kujutada, aga 3,6 protsenti on vähenemine ja see ettekujutus ehk võiks paljudel olemas olla. Ja üks kriminaalasjaga seotud uudis veel nimelt siis prokuratuur on algatanud kriminaalmenetluse. Ühe kaitseväe protokolliteenistuse spetsialisti suhtes kes vastavalt sellele kahtlustusele on võtnud pistist 10-lt ettevõttelt selle eest, et siis nendele ettevõtetele valitud ettevõtetele tellimusi esitada ja tundub, et nende ettevõtete seas vähemalt ajakirjanduse andmetel on nii Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu üks ettevõte, bussifirma kui ka üks riigikogu liikme Aivar Riisalu firma. Ja viiendaks, Eesti Ekspress saab endale peatoimetaja teisel detsembril, siis kui kultuuriminister tagasi astub. Aga need sündmused ei ole küll omavahel muul viisil seotud kant ajaliselt. Allar Tankler on siis uue peatoimetaja nimi, seni viimane töökoht või viimane amet? PR-firmas corpore varem töötanud ajakirjanikuna ja peaminister Juhan Partsi nõunikuga. Olukorrast riigis. Aga nädal on läinud väga kiiresti, sündmus on arenenud ka. Üsnagi hoogsalt ja kui me siis eelmisel pühapäeval silbist rääkisime, siis ilmselt me kumbki ei osanud aimata, et nädala lõpuks on kultuuriminister Rein Lang teatanud ametist lahkumisest ja selle lahkumise põhjuseks ongi sedasama. Toimetuse väljavahetamise tõttu tekkinud usalduskriis kultuuriministri ja erinevate Eesti loomeliitude vahel. Nii peaminister Andrus Ansip kui lang ise on tunnistanud, et sellises olukorras kultuuriminister olla enam ei saa. Lang ise vastutusest vähemasti mina juhtun lugema ei ole väga palju rääkinud, aga aga küll on vastutusest või süüst rääkinud peaminister Andrus Ansip ja nüüd on selline tore hetkelt. Ma saan ka peaminister Ansipit tsiteerida sel viisil, et ma vähemalt valdavas osas temaga nõustun. Valitsuse pressikonverentsil neljapäeval ütles Andrus Ansip nimelt järgmist, kes on süüdi. Ilmselt jaguneb süü väga paljude isikute vahel. Mina pean süüdlaseks eelkõige otsustajaid, kellel ei olnud piisavalt julgust oma otsuseid selgitada. Nad jätsid üldsuse infosulgu. Need otsustajad, sihtasutuse kultuurileht, juhatuse liikmed, nõukogu liikmed, aga samas ma räägin ka kultuuriministrist, kes ei ole küll selles küsimuses olnud põhiotsustaja, kuid kes on olnud otsustest teadlik ja kindlustanud otsuse elluviimise rahaliselt. Ja see on täitsa sisukas lugemismaterjal, Need, soovitan seda. Soovitan seda lugeda, et masin ise antud juhul loen neid väljavõtteid reedeses Postimehes, taas on ka veebis valitsuse pressikonverentsi stenogrammile olemas. Tore, et tore, et peaminister mõistab seda, et otsuseid ei saa teha niimoodi, et nendest avalikkust ei informeeritud. Nädal tagasi, kui me sellest rääkisime, võis enamvähem kindlasti ütelda seda, et kellelegi peale see protest või, või teravik pöördub, et raske oli ennustada, kelle peale, et see on selline Browni liikumine, et osakesed põrkuvad ja on igaüks kuskile poole teel, aga kuhu nad lõpuks välja jõuavad või milline see suund on? Et raske öelda, et kas oleks siis siht, sihtasutuse nõukogu, sihtasutuse juhatus, kultuuriminister või reformierakond, mingeid Reformierakonna otsustajad veel, aga, aga ma arvan, et see põhjus, miks yks kriitika teravik pöördus kultuuriministri peale just nendest võimalikest kandidaatidest kellestki, keda ma siin loetlesin, oli ikkagi see. Noh, ma ei saa kasutada sõna valetamine, sest sest võib ju tõesti otsida näpuga ridu ja sõnu ajades välja selle, et ta võib-olla otsesõnu ei ole kuskil valetanud, aga samas küll kindlasti saab kasutada selliseid sõnu, et ta ei rääkinud kohe ja kõigest ausalt. Et ta ei olnud avameelne ja ta keeldus omaenda otsuseid põhjendamastest kui me ja seletamast, et kui me, kui me meenutame, mis olid Rein Langi esimesed sõnad selles loos üldse. Kui ajakirjanik, esimene ajakirjanik talle helistas, siis lange, esimene plahvatus, temal üsna tüüpiliselt ja iseloomulikult oli see, miks ma peaksin seda kommenteerima? Hiljem tuli välja, et lang on vägagi asjaga seotud. Ta oli pidanud eelnevalt ühe nõupidamise, kus ta oli arutanud koos tulevase sirbi peatoimetaja kohusetäitja kaunkenderiga ja kultuurilehe juhatusest Toomas Väljataga ka peavad kõiki küsimusi. Mis selle asjaga üldse seostasid sirbi, sirbi täiendava raha andmist, inimeste koondamist või vähemalt inimeste koondamiseks raha andmist. Jutud olid ka konkreetsetest persoonidest seal, konkreetsetest ametikohtadest. Samuti oli ta tuttav ja arutanud sirbi kontseptsiooni, et sisuliselt kogu seda asja ja selle peale siis minister teatab sellest nõupidamisest ise vaikides, muidugi. Et miks ma peaksin seda kommenteerima, kes veel peaministri juures toimunud nõupidamist kommenteerima sisulist nõupidamist kui mitte minister ise. Et see oleks väga veider, kui, kui keegi kolmas hakkaks seda kommenteerima. Et see oli eelkõige see, mis, mis tekitas langi vastu, umbusalduse ta ei suvatsenud isegi siis, kui tema käest küsiti, seda kommenteerida, rääkimata sellest, et viisakas minister võib-olla oleks teinud pressiteate ja teatanud. Me otsustasime sirbile rohkem raha anda. Otsustasime sirbi panna uue peatoimetaja kohusetäitja. Me otsustasime koondada sirbist inimesed need sellel sellel põhjusel või vähemalt oleks ta seal nõupidamisel siis kokku leppinud, et kes seda teatab, kes seda seletab. Aga kuidas see uudis üldse tekkis, ajakirjandus sellepärast, et kuskil sahistati ja jõudis hoopis ajakirjanike endi kaudu see Postimehesse, kus lõpuks avastad, et Eesti riigis ei saa asjad nii käia ja koda üks samm läheb veel edasi siis kui tuleb see teade ja lõpuks saab avalikuks, et lang on asjaga seotud ja ta on asja arutanud, mis ta siis teatab. Me arutasime ainult rahaasju, on tema, tema esimene teade. Ta vaikib ja eitab seda, et ta oleks arutanud ka sisu, koondamisi ja nii edasi. See tuleb alles järgmisel päeval või ülejärgmisel päeval, kui Toomas Väljataga sellest rääkima hakkab, mis seal nõupidamisel tegelikult toimus. Et see on see põhjus, mitte see põhjus, et lang otsustas sirbile uue peatoimetaja kohusetäitja panna või sinna raha anda või midagi teha. Need on hoopis teised küsimused nende üle võib siis arutada, et kas need olid head otsused või halvad otsused. Põhjus, miks lang peab lahkuma, on selles, et ta ei suvatsenud seda teatavaks teha. Ta ei suvatsenud seda põhjendada. Ja selle asemel vaikis, varjas ja, ja krampis ajakirjanikele, et miks mina pean seda kommenteerima. No ma loeksin siit Andrus Ansipi pressikonverentsi stenogrammist veel mõned laused ette. Andrus Ansip ütles nii, minu meelest ei ole kogu see konflikti fokusseerimine Rein Langile päris aus ja see ei ole ka päris õiglane. Ja ma jällegi peaministriga nõus, et tõepoolest, nii see on. Rein Lang on ainult üks nendest reformierakondlastest, kes on kas ühel või teisel juhtumil siis nüüd lihtsalt ajaliselt on kõige viimane avalikkusele infot andnud valikuliselt või jätnud selle andmata või siis ka vassinud ja hämanud, et siin äripäeva toimetuses on sõnastatud üks Pägise lause, mida vist on ka pressikonverentsil mitmel korral Reformierakonna ministrite käest küsitud ja mis neid kohutavalt närvi ajab, aga ma arvan ta närvi just nimelt sellepärast, et see vastab tõele. Ja see lause on selline keeruline lause, lülitage üritage kuulata ja mõelda. Me teame, et te valetate ja teie teate, et meie teame, aga te valetate ikka edasi. Ja, ja nii see paraku on, et ma siin enne saadet otsisime välja. Kriminaalasja lõpetamise määruse. 15.-st. Oktoobrist 2012. aastal kus on Kristen Michali Reformierakonna volikogu esimees, nüüd tollase justiitsministri ütlused? Reformierakonna rahastamisskandaali kohta ja Kristen Michal ütleb järgmist. Ma ei ole kindlasti teinud Silver Meikari ettepanekut teha Reformierakonnale annetust varaga, mis ei kuulu talle. Ma kindlasti andnud Kalev Lillo le sellist tööülesannetega palunud korraldada Lillol ühelgi moel seda, et annaks Silver Meikar ja nii edasi raha annetamiseks ja Silver Meikari annaks annetatud raha erakonnale. Täpsustan kahtlustuses toodud ülekannetega mul mingit puutumust ei ole. Ja nii edasi ja nii edasi, et noh, see on täpselt seesama näide mingis mõttes Rein Lang nüüd oma tagasiastumisega. Noh, ta küll ise ei, ei ole öelnud, ta vastutab aga, aga nagu tema tagasiastumine peaks lahendama seda usalduskriisi, siis mis on tekkinud ühiskonnas selle vastu, mida Reformierakond teeb või ütleb, aga minu meelest see ei ole sugugi piisav, sellepärast et Rein Lang tõesti ei ole see inimene, kes oleks reformierakonnas sellise mõtteviisi või teguviisi nagu valdav kandja olnud. No ma arvan, et Rein Langi tagasiastumine on igal juhul õige ja õigustatud, et see ainuüksi see episood, see kaid see, mis ta tegi selle selle mitte avalikustamisega ja võib-olla ka varjamisega omaosaluse eitamisega. Ma küll võib-olla mitte otseselt, aga kaudselt väitis, et sirbis toimuv ei ole tema asi ja miks ma pean seda kommenteerima. Et see minu meelest on piisav, et mitte usaldada ministrit, et me edaspidi, kui ta jääks ametisse. Me ei teaks mille, mille kohta ta jätab jälle midagi, rääkimata, mille kohta räägib pooltõde, mille, mille kohta ta jätab mulje, et selliseid asju ei ole üldse toimunud, selle asemel, et ise avalikkust informeerida ja oma otsuseid kommenteerida. Et minister ministri üks üks tähtsamaid tööülesanded on muuhulgas mitte ainult otsustada, vaid ka oma otsuseid selgitada ja kommenteerida ja kui ta seda ei tee ja selle selle asemel lihtsalt ajakirjanikke huvitab, siis selline inimene ei saa minister olla, tal ta ei olnud, ta ei ole sel juhul avaliku elu tegelane, ta juhib riiki nagu mingit oma erafirmat, isegi isegi mitte börsil olevat firmat, vaid oma perefirmat. Me oleme siin korduvalt varem rääkinud, et siiamaani selles võtmes, et erakonda peetakse nagu mingiks salaseltsiks mingi vandenõulased klubiks, kus on oma sisemised asjad, millest väljapoole kellelegi sõnakestki ei räägita ja jumal hoidku, ega, ega kellelegi väljaspoolt selle avalikku võimu teostava institutsiooniga ka mingit asja ei tohiks olla. Aga nüüd tõesti tundub, et see selline nagu Suletuse ihalus on jõudnud nagu lausa riigi institutsioonide tasandile tsiteerimine Rein Lang, enne kui ta teatas sellest, et ta kui ka pärast mäletan seal saates kahekõne ETV-s, kus ta ütles, et ta kavatseb tagasi astuda, ütles sellise suurepärase lause. Strateegiline kommunikatsioon nii valitsuse kui ka kultuuriministeeriumi tasemel ei toimi ja me ei suuda inimestele selgeks teha, mis on tõde ja mis ei ole. Et see on nüüd nagu selles mõttes nagu väga hea lause, et sellega saab ainult nõustuda, aga küll ei saa nõustuda sellega kus ilmselt siis Rein Lang ja teised reformierakondlased või paljud teised Reformierakonna siis ma ei taha siin üldistada ja selles osas on kindlasti ka mõistlikke inimesi. Seda probleemi näeb, et probleemi nähakse selles, et kuigi on ma ei tea pressiesindajad suhtekorraldajat tööle, on võetud avalike suhete osakond ikka need kuradi lollid ajakirjanikud ei saa aru, kus on tõde ja neil on mingi oma tõde, mitte meie tõde. Et see kõik tuleneb sellest, et ei saada aru, et kogu valitsuse tegevus kogu avaliku võimu teostamine son oma olemiselt kommunikatsioon. Daniel Vaarik kirjutab memokraadis sellest väga vaimukalt. Ükski akt, mida ükski tegu, ükski ükski, ükski, mis iganes asi, mida peaminister või minister või erakonna esimees toime paneb, ei ole lahus eraldiseisev kommunikatsioonist ja see kommunikatsioon algab sellesama teo selle, selle sündmuse juurest. Seda ei ole võimalik hiljem kuskil kunstlikult nagu peale määrida või juurde tekitada või külge keevitada. Et kui lahendust nähakse selles, et võtame tööle veel ühe suhtekorraldaja lisaks nendele sadadele, kes juba töötavad, siis on vale lahendus. Ma kujutan ette, et nendel aegadel, kus Eesti ministritel ei olnud mingit erakonna juhtidel, ei ole mingit probleemi avalikkusele, avalikkusega suhtlemisel, kommunikeerimisel, nendel aegadel oli ministeeriumides, asutustes erakondades väga vähe suhtekorraldajaid võimalik sellise nimega asjameest ei olnud nendes organisatsioonides üldse. Aga ometigi suheldi sellepärast suhtlus, aus, läbipaistev inimesi, mitte lollidena kohtlev, mitte manipuleeriv. Noh, see on kõik see, millest nagu praegu siin väga palju puudust on. Et ei ole võimalik nagu tõde ka peaministri tõest rääkinud, aga tõde ei ole võimalik nagu määratleda või selgeks teha selle abil, et sa lihtsalt jõuliselt suhte korraldad. Tõde peabki olema olemas ja tõe peab olema usutav ja tõe. Noh. Selleks, et see tõde oleks usutav, selleks peab see valitsuse või ministri või erakonna tegevus ise tunduma avalikkuse usaldusväärne. Kui ikkagi üle aasta või mitu aastat on erinevates erinevates juhtumites sama Reformierakonna rahastamisjuhtum sisse häälte võltsimise juhtum siis on siin üks kriminaalasi või mis iganes tsiviilmenetlus ühe firmaga ühe, ühe ministri ja Reformierakonna ühe väga keskse isiku suhtes, kes üldse erakonnas mitte keegi ei ole, et kõikide nende asjade käigus on ikkagi Vassitud, hämatud, varjatud mittetäielikku tõtt räägitud ja otseselt valetatud. Miks on siis nagu ootused nüüd mingisuguse ühe väikese didaažilise nädalalehe ümber puhkenud tegevuse käigus keegi enam usaldab seda, mida üks või teine Reformierakonna minister ütleb, seda, seda usaldust ei ole ammu enam olemas. Üks täiendus võib-olla veel, kui sa ütled, et kogu. Ma ma võin enda aspektist seal rääkida miljon siin, sel nädalal, ma ei tea, kas päris otse, aga küll kaudselt süüdistused valetamises seoses sellega, et ma rääkisin, mida ma teadsin selle kohta, kuidas see otsus nagu alguse sai, kuidas keegi helistas, kuidas kindral helistas välja tagalale, rääkis, kuidas otsus on langenud, kuna Rosimannuse Michal olevat selles kokku leppinud. Ma ei ole mitte milleski valetanud, minu allikas on täiesti olemas. Allikad on tegemist täiesti reaalsete inimestega, nemad ei ole oma seisukohtadest nagu loobunud. Ma ei näe mingit põhjust neid mitte usaldada. Mis siis, et kuskil on mingisugused reformierakondlased või kes iganes muud isikud, kes nüüd tagantjärgi väga muidugi segaselt ja põiklevalt, nagu üritavad öelda, et asi nii ei olnud. Mul ei ole põhjust neid usaldada, mina usaldan, on allikad rohkem. Ongi niiviisi, et tegelikult eeldatakse seda, et kui ajakirjanik ei, ei suuda mustvalgelt kohtu kõlbolikult pitsatit, templite ma tea näpujälgedega ja millega veel ära tõendada oma väidet või, või, või sõnu, et siis siis võimegi valetada isegi siis, kui kõik saavad aru, et me valetame isegi siis, kui tõde on täiesti risti vastupidine. Aga keegi peab suutma tõestada, et me valetame, et kuigi, kui on oht, et seda suudetakse tõestada siis ajame lihtsalt häma või, või proovime ümber nurga rääkida, et ei oleks otsest valet, et ma ei tea, kust on meie riigi juhtkonda selline selline suhtumine või hoiak tekkinud, et, et kui selline hoiak on juba ja seda tegelikult kasutatakse, siis ei ole võimalik mis tahes PR-firmaga seda seda musta valgeks rääkida, et ega inimesed ei ole lollid ja, ja on, on ju tegelikult olemas inimesed, kes, kes, kes kõige sellega kokku on puutunud ja kes räägivad kuluaarides seda ikka edasi. Ehkki neil võib-olla ei ole tõesti pitsati ja templiga dokumenti selle asja kohta. Aga mis ma tahtsin ütelda, et minu meelest ka võimus on juurdunud selline, ütles, et on olemas teatud selline Kommunikatsioon või suhtlus, mis on, mis on mitteavalik, et tegelikult ju riigiasjadest on salajane ainult see, millel on peal ametialaseks, riiklikuks saladuseks kuulutamise klausel. Kõik muu kommunikatsioon, ka see, kui sihtasutuse nõukogu esimees helistab Kenderile kui sirbi peatoimetaja kohusetäitjale või helistab kultuuriministrile ja lepib mingeid kokku kohtumist kokku. Kõik see on ju avalik, tegelikult seda, seda ei ole neil mingit põhjust ja mingit õigust varjata, et kui ajakirjanik küsib, et kas selline asi oli, siis tulebki rääkida ja kui ajakirjanik küsib, et milles te omavahel rääkisite kaks ametiisikut ameti telefoniga ametiajal ja ametiasjus siis, siis tulebki sellest ausalt ja avameelselt rääkida, aga mitte mitte põrpidad. Mis, miks mina peaksin seda kommenteerima, mida ma räägin selle või teisega see on riigi asjaajamine ja avalik kommunikatsioon ja, ja, ja kui keegi arvab, et, et sealt võib mingeid tükke välja kiskuda või on mingisugused omavahelised salajased jutuajamised, sellest hakkabki see, et tekib usaldamatus, et kuskil on veel mingi asi, mida sukerdatakse. Ma võin sulle, ma ei tea, kust kohast see suhtlemine tuleb, aga ma võin umbes ajaliselt küll määratleda, mis ajal selline nagu vale rajavõtmine, nagu alguse sai, et see sai alguse 20 mis tahes, oli 22. mail 2012. aastal umbes hommikul kella üheksa ajal. Et see oli see hetk, kus Reformierakonna esimees Ansip oli välismaal ja Reformierakonna juhatuse liikmed ja ilmselt ka mõni juhatusse mittekuuluv, aga see-eest väga mõjukas isik arutasid omavahel, et kuidas siis reageerida Postimehes ilmunud Silver Meikari ülestunnistuse selle kohta, et ta legaliseeris seda raha, mida legaalselt Reformierakond ei olnud saanud. Ja see oli see hetk, kus keegi siis otsustas, et õige on see, et me eitame kõike ja me ei räägi sellest. Ma arvan, et kui oleks tehtud teistsugune otsus, siis me väga paljudest tänastest, nagu nendest probleemidest ei peaks üldse rääkima. Aga aga tehti selline otsus ja kui sa oled korra juba midagi sellist teinud, et küllap see ka edaspidi tundub nagu selline kõige lihtsam väljapääsutee nagu olevat. Kui ma kiitsin siin Rein Langi otsesest lubaduse eest tagasi astuda, siis minu meelest see viis, kuidas ta kavatseb tagasi astuda, on on, on jälle järjekordne selline poliitiline ämber. Et kui sa oled saanud valimistel 29 häält kultuuriministrina ja kui terve hulk ikka vist kümneid 18. Eesti avaliku elu tegelaste ja suurt kultuuri. Loomeliidud sa võtad need plakatid ja 37. On on endal protestiks sinu tegevuse vastu kultuuriministrina suu kinni kleepinud ja lasknud selle fotoajalehes avaldada. Kui 18 loomeliitu on nõudnud kiiret, et peatoimetaja. Konkursi ja, ja, ja loomeliidud on sulle umbusaldust avaldanud siis minna veel parlamenti kõnepulti, et kedagi sealt sõimata. Mina arvan, et kui keegi tahaks nagu odavat populaarsust, siis peaks kiiresti langile helistama ja ütlema, et palun sõima mind ka, et, et sellise sellise sellise taustaga isiku poolt saada negatiivselt ära märgitud on kindlasti edevust kergitav ja, ja ka populaarse populaarsust tõsta. Aga, aga, aga põhimõtteliselt on see noh, kui jätame selle oma erakonna järjekordse, sa kergitad uuesti selle asja üles, tood veel kord sellesama solgi enda erakonnale kaela, aga jätame selle erakonna mureks, lähevad klaarivad seda langiga ise. Aga ka põhimõtteliselt on see vale. Sa ise hakkasid ajakirjanikega põrpima, sai, sai seletanud ausalt asja sai, sai avalikustanud oma kohtumist, sai kommenteerinud oma otsuseid. Seal on kõik, ütleb ka peaministri erakonna esimees. Ja nüüd sa tuled parlamendi kõnepulti kui sul on juba kõikide poolt umbusaldas, ta on, tuleks parlamendi kõnepulti ja lähed süüdistama ajakirjanik ja sõimama ajakirjanik, ütlema ilmselt seda, et Ainar Ruussaar on kaabakas. Male või valemi nägi valesti midagi unes. Et, et see on täiesti valesti mõistetud oma oma Holly oma tegevust nii oma erakonna suhtes kui avalikkuse suhtes, kui ka ajakirjanikud suhtes. Et isegi kui vaadata seda puhtalt sellise PR mätta otsast, hästi tehniliselt, siis mida sa sellega võidad? Sa saad ainult endale vihavaenlase juurde ja, ja teed oma erakonnale halba, aga, aga põhimõtteliselt ma räägin ka sisuliselt on see täiesti vale Rein Rein Langi poolt, et tal ei ole ajakirjanikele pärast enda käitumist sellist käitumist mitte midagi ette heita. Mul on veel üks natukene teise suuna küsimus, et minul on küsimus, et pärast seda, kui Rein Lang kultuuriministrina teatanud oma ametist lahkumisest, et mida teeb sihtasutuse kultuurileht nõukogu esinõukogu esimehe koha peal Urmas Klaas kes kindlasti on ka avalikkusele noh, siis ütleme nii hästi viisakalt, et täielikku tõtt korduvalt mitte rääkinud. See oli huvitav lause. Ma saan aru, et sa oled sõnastanud seda hoolika ei ole, ei ole, ma lihtsalt olen lugenud, Andrus Ansip. Te sõnu valitsuse pressikonverentsil, et, et see siil külge, et ma võtaks siit jälle ühe lause Andrus Ansipi esinemisest valitsuse pressikonverentsilt, kus ta ütleb, ma olen küllalt põhjalikult püüdnud tema ütlusi ja tema vastaseid süüdistusi kõrvutada üritanud leida seda kohta, kust oleks sõnaselgelt valetanud, mina ei ole neid kohti leidnud. Noh, see ongi seesama asi, et ma arvan, et peaministril on järjekordselt õigused, võib mitte valetada sõnaselgelt, kuid siiski edastada informatsiooni valikulisel ja eksitaval moel ja noh, selle sama asjaga on kindlasti Urmas Klaas nagu vähemalt mitmeid päevi, kui mitte nädalaid nagu tegelenud. Et kui kultuuriavalikkusele on kadunud usaldus Rein Langi vastu, Rein Lang seda ise tunnistab, siis ma arvan, kultuuri avalikkusega on veelgi enam kodus nad usaldus Urmas klaasi vastu, Urmas Klaas. Võiks nagu kähku ise sealt kultuurilehe nõukogust lahkuda ja üldiselt ka vist on ta kultuuri riigikogu kultuurikomisjoni esimees, see on samuti positsioon, millest ma arvan, et oleks õige aeg nagu loobuda. Olukorrast riigis. Tegelikult jäi siin nagu eelmise eelmise teema lõpus jäi siiski üks asi veel märkimata, et eile, eile toimus Reformierakonna volikogu koosolek Tartus hotellis Dorpat, mis minu teada kuulub Neinar Selile kes on erakonnas ka väga oluline isik. Jällegi ei tea, et kas tohib niimoodi. Kesk Keskerakond peab oma üritusi tavaliselt küll mitte eile, aga, aga tavaliselt peab jälle hotellis Meriton, mis kuulub Aleksander Kofkini kurat teab, kellele see kuulub. Aga. Ka aga seal seal seal siis nagu justkui oli ootus, et, et tuleb mingi sisekaevuslik etc, vaadatakse peeglisse, küsitakse, miks meie reiting sellises kohas on. Miks Rein Lang pidi ametist lahkuma? Miks inimesed ei usalda meedia suhtuvad meisse kriitiliselt, miks ajakirjanikud meid vihkavad, nagu ma aru saan? Selline küsimus on erakonna sees olemas. Vot, ma ei tea, kas see toimus seal või ei toimunud, sellepärast ühtegi ajakirjanikku sinna volikogu istungile sisse ei lasknud, minu teada välja arvatud see esimene viis minutit lubati pildistada ja, ja see, et pärast hiljem tuleb Kristen Michal kuskil avalikkuse ette, ütleb, et Reformierakonna tugevuseks on see, et me arutame kõike väga avameelselt. Vabandage väga, see mind ei veena, et ma üldse ei tea, kas seal midagi toimus, võib-olla lihtsalt vaadati Youtube'ist mingeid huvitavaid videosid. No võib-olla mingis seltskonnas nad arutavadki väga avameelselt, aga see kindlasti ei ole mõeldud avalikkuse kõrvade jaoks ja seda ma saan aru täiesti, et erakonna sees on kindlasti asju, mida ei pea arutama, nii et kõik teised erakonnad seda kuulevad ja teavad ja ja erakond on mittetulundusühing, millel on omad asjad, mis, mis automaatselt ei kuulu avaldamisele. Erakond ei pea iga oma otsuse kohta tegema pressiteade, et sellega ma olen. Olen põhimõtteliselt päri. Et kui juhatus mingit asja arutab, siis arutelu käigu kohta võib-olla, et alati ei pea vastama küsimustele ja, ja andma seda asja edasi. Ka erakonna volikogus on juba Reformierakonna puhul on juba 100 liiget või midagi sinnakanti. Et see on täpselt selline üritus, kuhu võiks ka tegelikult ajakirjanikud sisse lasta või kui tõesti ei soovita lasta, siis tegelikult hiljem peaks teiega pressikonverentsil peaks väga detailselt laskma kellelgi rääkida sellest, mis seal toimus, erinevatel inimestel laskma rääkida. Praegu mul ei ole mitte mingit infot, mis seal üldse nagu sai, et kas sa üldse millestki räägiti. Ja siis päev sama selle päeva hommikul ma loen. Ajakirjaniku sulest, kelle vastu vastu mul muidu suur lugupidamine, loen sellist spinni, et reformima, kuna see on ikkagi nähakse noorem põlvkond näeb mingit vajadust enesepuhastuseks ja siis loetletakse selliseid nimesid nagu Kristen Michal ja Kalle Palling ja kes seal veel olid? Need on needsamad inimesed, kes figureerisid nendes annetuste nimekirjades annetustega, seal ma ei tea, 10000 ja 15000 või 20000 ja siis pärast selgitati, et tegelikult ikkagi käisin, nagu ma tea, müüsin mündi maha ja käisin pangas raha võtmas, sellepärast et ma ei tea, mis iganes oli. Et see ei ole kindlasti nagu see usutav ja jällegi nagu noh, ma ei saa üldse aru, miks sa tahaksid jabur. Ma arvan, et teatud väike peataolek mitte võib olla väga suur, aga selge lahenduse või selge stsenaariumi puudumine erakonna juhtide poolt, et mis siis edasi saab, et põhimõtteliselt on ju kolm võimalust olemas, üks võimalus on, see jääbki kõik nii, Reformierakond läheb valimistele oma hävingule vastu. Teine võimalus on see, et vahetatakse valitsuspartnerit, püütakse mingil või siis tullakse valitsusest ära. Püütakse mingil sellisel koalitsiooni tasemel olukorda muuta ja, ja saada endale paremat positsiooni. Ja kolmas võimalus on see siis, millest Kärt Anvelt põhimõtteliselt kirjutas, et püütakse vahetada erakonna sees isikuid ministreid, erakonna juhti. No lõppude lõpuks peaminister ja erakonna esimees Andrus Ansip ongi teatanud, et ta ei jätka peaministrina järgmises valitsuses, nii et seal on ka vahetus põhjus olemas, et et üks neist kolmest tuleb siis valida, võib ka mitut korraga proovida. Aga aga ma arvan, et kõige, kõige halvem Reformierakonnale endale on siiski jätkata täpselt samal viisil, samas samades koosseisudes ja samal samal ka suhtlus moel, nagu nad seda siiamaani on teinud, et sealt ei tule küll üks mitte midagi palgaku endale kui palju tahes nüüd peaesindajaid või võtku ükskõik kui palju raha selleks et musta valgeks pesta, et seda ei ole võimalik teha niiviisi, et, et me tagatubades teeme ühte asja ja siis. Ees rahvale räägime, et tegelikult on kõik asjad teistpidi. Olukorrast riigis. Kahjuks ei pääse Reformierakonnast rääkimisest ka nüüd järgmise teema juures. Tallinna sadam. Sadama nõukogu, nagu siin ka eelnevalt sai öeldud, tegi esmaspäeval otsuse tühistada 250000 euro eraldamine annetusena Eesti olümpiakomiteele ja põhjuseks on see Eesti olümpiakomitee. Mis ta on siis president on Neinar Seli, kes on ka Tallinna Sadama nõukogu esimees ja kes varem, kui see toetus otsustati osales, siis Tallinna Sadama nõukogu hääletusel ei taandanud ennast. Nüüd on selles küsimuses ka kriminaaluurimine, et kas siin on tegemist siis kuriteoga või mitte? Ja? Mitmed mitmed spordifunktsionäärid on väga erutunud, kuidas nii, Juhan Parts võtnud spordilt raha ära, noh, mulle tundub, et pigem küll tõesti on siin leidnud Neinar Seli võtnud spordilt raha ära. Ei, ei jälginud väga teraselt seda valimislubaduste komplekti, mida Neinar Seli olümpiakomitee liikmetele esitas, kui ta valituks sai, aga ma mäletan väga selgelt, et nende lubaduste seas üks keskseid oli see, et Neinar Seli toob olümpiakomiteele palju rohkem raha kui seni. Ja naljakal kombel siis tõesti poliitik ja mõjukas inimene alustaski, vähemalt nii tundub selle suurema rahatoomist just nimelt riigiettevõtetest, mille üle tal mingi mõju on. Et see tõesti ei, ei näe nagu arusaadav ega, ega viisakas välja. Ja nüüd tegelikult see kõige keskne küsimus, mida on ka siin korra küsitud, aga mida tasub korrata, on see, et miks tõesti Neinar Seli ei taanda ennast Tallinna Sadama nõukogust, et see oleks auväärne, mõistlik ja, ja avalikkusele hea mulje jätter tegu? Oletades, et eeldame või siis nagu püstitame hüpoteesi, et tal on siiski kavatsus Tallinna sadamast nagu Neid sponsortoetusi edasi saada, noh selleks on seal nõukogus olemas ja terve hulk reformierakondlasi väga kuulekad isikuid nagu Kalev, Lillo ja muud sarnased, et noh, ma ei näe takistust, miks on vaja tal endal seal Tallinna Sadama nõukogus edasi olla, et siin peab olema mingi muu stoori, mis selgitab, või siis vastasel juhul on tegemist jälle sellise osalise avalikkusele osasse tõe ja, ja mitte mitte kogu tõe rääkimisega. Minu meelest on siin ikkagi üldisem küsimus ka spordirahastamisest, et et kui Eestis on juba see spordi rahastamine niiviisi aktsepteeritud, et igaüks vaatab ise, kust ta selle suurema tüki kätte saab lisaks riigi raha ja et seda tükki vaadatakse ka riigiettevõtete rahakotist. Sel juhul ma saan sporditegelaste pahameelest täitsa aru. Tallinna sadam on igal aastal andnud, loodeti sel aastal ka need summad olid juba plaanidesse sisse kirjutatud, see on peaaegu nagu automaatne eelarve raha peaaegu et nagu sundvise. Ja kui see ära jääb, siis tõesti tundub, nagu oleks õigustatud ootusi petetud. Aga minu meelest võiks ikkagi kahtluse alla seada ka sellise süsteemi üldse, kus riigiettevõtetest saab sponsoreerida. Sport saan aru, et vastuargument on see, et et miks peaks riigiettevõtted olema siis kehvemas olukorras oma reklaami või piilarvõimaluste poolest, miks nemad ei saa oma seda nime kirjutada kellelegi kellelegi jalgpalli sageli kõhu peale. Et aga, et eraettevõtted, kellega võib-olla, et nad konkureerivad saavad ja et riigiettevõtete käed on hirmsasti seotud, ütleme, et nemad ei tohi otsespordiks raha anda, et nad peavad oma dividendid andma riigile ja riik siis kultuuriminister või, või vastav asekantsler mingi tegelane siis jagab üldised kogu tervikpilti silmas pidades, mitte nii, et igaüks käib oma tüki järel ja, ja kellel on rohkem lehma lellepoegi või onupoegi või tuttavaid kuskil nõukogudes, et see siis saab paremini rahastatud ja mõni teine halvemini. Aga, aga mina pigem pooldaks seda seisukohta, et võiks olla ikkagi ühtne riiklik spordi rahastamine. Et seda ei teeks mitte sadamatega ega Eesti energiate nõukogudega mingisugused muud riigiettevõtete nõukogud, kelle põhitegevuseks peab olema ikkagi ettevõtte juhtimine, aga mitte mõtlemine selleks, kuidas saaks olümpiakomiteele raha, kuidas saaks jalgrattaspordiks uisuspordiks, ma ei tea, mis spordiks veel raha. Et see tegelikult ju on ikkagi otseselt nõukogu. Nõukogus tekitab huvide konflikti, et et kui igaspordiliit püüab kuskile oma inimese sokutada, kes siis sealt raha välja tooks ja ka spordi rahastamine tervikuna seda pilti ikkagi ei ole, et igaüks kisub kild killukillu haaval ja, ja Ma arvan, et see õiglasem oleks ikkagi ja spordile parem oleks kui võib-olla, et need rahasummad ei peaks üldse vähenema, et võib-olla arvestada kokku, palju riik praegu ka ettevõtete kaudu toetab ja seda toetust edasi jagada, aga siis tsentraliseeritult ja, ja panna lihtsalt keeld, et riigiettevõte ei või toetada, kui arvatakse, et peaks ka peaks ka riigiettevõtteid jalgpallurite kõhtuda või selgade peal reklaamima, laske käia, riik võib seada oma rahaeralduse tingimuseks, et kes saab riigi raha, reklaamib riigiettevõtteid ja, ja ega siis see ei peaks automaatselt tähendama, keelduvad kuskil ei võiks kirjutada varruka peale Tallinna sadam ikka võib kirjutada, kui riik seda nõuab. Oma rahaeraldise tingimusena aga et see otsustus tuleks siiski nõukogudest ja ettevõtte juhtimisest ära ja tuleks ikkagi riigi tasemele ja Kultuuriministeeriumi tasemel. No selge on see, et ükskõik kui viisakalt seda ei korralda, siis ühe ettevõtte eraõigusliku ettevõtte nõukogu tasandil raha jagamine on vähem läbipaistev kui selle raha jagamine näiteks kultuurkapitali või või kultuuriministeeriumi eelarve kaudu. Et eks see on ka ilmselt põhjus, miks pärast nii jõuliselt üritatakse seda seal hoida, seda rahastamist, kus ta ka praegusel hetkel on tahaks rääkida veel ühest annetuste teemast, et mitte nüüd riigiettevõtete annetustest olümpiakomiteele, vaid pigem ettevõttete annetustest erakondadele. Et kogu muu sellise sündmustiku varju on jäänud. Põhiseaduskomisjon riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sel nädalal tehtud ettepanek muuta erakonnaseadust sellisel viisil, et ettevõtetel ja teistel juriidilistel isikutel oleks õigus toetada erakondi rahaliselt ehk siis noh, nii nagu see siin ma mäletagi enne 2000 kolmandat aastat oli koni Res Publica võimuletulek on jaa, jaa. Põhjendus põhjendus oli nagu see, et saaks sellega vähendada riigieelarvelist rahal rahastamist erakondadele ja nende ebaseaduslike kõrvalteede otsimist. Ma ei tea, kas on siis viide Nendele sularahaannetustele, mida siis oma pangaarvete kaudu. Nii mõnigi erakond on hiljem legaliseerida millelegi muule, aga ausalt öeldes ma küll ei näe, et see praegune olukord kuidagi erakondade või riigi suhtes nagu vale või ebaõiglane oleks, et erakonnad kindlasti eelistaksid sellist olukorda, kus raha tuleb võimalikult palju ja võimalikult nagu suurte kamakate kaupa, et ei ole vaja teha palju tööd. On riike maailmas, kus erakonnad koguvad suure hulga oma rahast tõeliselt väikeste annetuste kaudu seal meie mõistes 10 eurot 20 eurot 50 eurot. Selleks on üles ehitatud infrastruktuur ja, ja see kõik on väga läbipaistev. Ameerika ühendriigid võiks olla mingis mõttes näiteks siin, aga, aga tundub, et Eestis ikkagi igatsetakse seda aega taga, kus võis minna mõne ettevõtte juhi juurde ja rääkida talle, et näed, Meil oleks ikka vajasin saada 10 või 100 või 200000 ja ja ettevõttel ei ole ju maailmavaadet ettevõttel olemas. Omanikud, omanikel on reeglina ikkagi majanduslikud huvid. Kui me räägime ettevõtte juhatusest, siis nende ainukene huvi peaks olema ettevõtte arengu tagamine peaks üldse mingeid poliitilisi huvisid olla. Kui on mingisugused poliitilised eelistused üldse olemas selles konstruktsioonis, siis need on just nimelt eraisikute omad. Kõik nad eraisikutele võivad ju neid annetusi teha juhul, kui neist selleks raha on, nii et huviga jälgima, et kuhu see ettepanek siis nagu välja jõuab, kas me lubame ka annetusi välisfirmadelt, kas me lubame annetusi riigiettevõtetelt? Väga huvitav, Toomas Luman, Kaubandus-Tööstuskoja juht on ka väga kriitiline olnud. Kuidas ma juhin tähelepanu, minu meelest pöörab see ajaratast päris kõvasti tagasi ja, ja sellist olukorda ei ole küll mõtet tekitada, pigem võiks Rait Maruste mõtelda ikkagi erakonna liikmete peale, et tekitada seal, kuidas makstakse liikmemaksu, kuidas ja, ja kui suur see peaks olema ja, ja, ja kui suur osa sellest peaks tulema, et sealt saaks tekitada erakonnale ka reaalselt erakonna liikmetel reaalset huvi oma erakonna vastu, reaalselt juhtkonna vastutust, mingisuguseid selliseid asju. Küll aga arvan ma, et riigieelarvest peaks erakondade rahastamist vähendama ka ilma selleta, et lubada neil võtta vastu annetusi ettevõtjatelt või ettevõtetelt juriidiliste isikutelt. Et mu meelest üks probleem on see, et et see kõlab nüüd küll justkui veidralt või totralt, aga minu meelest Eesti erakonnad on muutunud liiga tugevaks. Et nad on muutunud väga juhi keskseks, väga automaatselt saavad kogu oma raha riigieelarvest, et mida siis juhtidel on võimalik jagada nii, et erakonna liikmeid manipuleerida või, või mingisuguseid hüvesid neile pakkuda ja, ja samal ajal puudub noh, reaalne vastutus oma erakonna liikmete ees või erakonna liikmetel puudub tegelikult huvi selle vastu, et, et mis, mis visise juht tegutseb, peaasi, et ta selle riigieelarvest automaatselt tekitatava hüve laiali jagab. Et me oleme tahtnud, et erakonnad oleks tugevad, et see oleks hirmus vahvad ja demokraatlik struktuur, aga minu meelest on sellega niisugusele liiale mindud, et tegelikult on igasugune konkurents uute tulijate või, või mingisuguste kõrvalt tulijatega välja lülitatud ja on tekitatud kolmele neljale viiele erakonnale selline kindel ja, ja turvaline olek kus nad ei pea mitte millegi pärast muretsema, et peaaegu et automaatselt on tagatud see, et nad saavad tagasi valitud, sest nii palju raha tuleb riigieelarvest lihtsalt peale. Olukorrast riigis. Pidime siin rääkima veel hetkel hetkel natukene spordist. Jalgpalli maailmameistrivõistlused, mis järgmisel aastal ilmselt kujunevad üheks kõige suuremaks spordisündmuseks ja mille puhul on nüüd selgunud, et Eesti televisioonil kes on neid tavaliselt üle kandnud, järsku ei jätku seda summat, mille eest nende ülekannete eest tasuda ja neid jalgpallivõistlusi näidata peast ei mäleta seda täpselt, aga vist oli 600000 eurot, mis on puudu. Ja kummalisel kombel on see puudu aitäh lihtsalt eelarvest kuskilt, vaid just nimelt see jalgpalli jaoks minev rahaprobleem on väljunud ammu nende struktuuride raamest, mis on rahvusringhäälingu juhtimiseks otseselt loodud. Isegi peaminister on sõna võtnud ja kui ma temast õigesti aru sain, siis jalgpalli näeme igal juhul, aga, aga päris lahendustele otsas on öeldud. See on, ma ütleksin, kahetsusväärne, et peamistele avalikult kirjutab avalikus õiguslike avalik-õiguslikul ringhäälingule ette, mida nad oma programmis näitama peavad, et eks see on üks näide nendest kuulsatest Andrus Ansipi väljaütlemistest, aga noh, antud juhul ma saan aru, et oli ka selline hetk, kus midagi populaarset oli ju vaja öelda, et samal pressikonverentsil käis valdavalt jutt nagu Rein Langist ja sellest, kas keegi on valetanud või ole valetanud. Natukene meenutab mulle see Erika Salumäe olümpiamedalite teemat, et kus teatud rahasumma eest saab näidata ennast peaaegu rahva päästjana või mingisuguse rahvusliku aate päästjana. Nüüd nüüd mina olen see mees, kes toob jalgpalli maailmameistrivõistlused Eestisse, on see sind rahandusminister Jürgen Ligi, kes siiamaani on keeldunud seda tegemast, on see siis peaminister Andrus Ansip, aga veel vahvam oleks, kui Neinar Seli käiks ise välja see 600000 eurot. No ma usun, et kui see oli veel, ei ole selle mõtte peale tulnud, siis ta meie saate. Ehk tuleb kui ta, kui, kui on võimalik kuidagi eraraha sinna Eesti televisioonile anda, aga, aga no ühesõnaga, alustage võidujooksu selleks, et näidata oma edevust ja, ja seda kui suured rahvusarmastatud tegelikult, kui nüüd tõsisemalt rääkida, siis eks see oleks ikka imelik küll. Ütlen ausalt, kui Eesti Televisioon või mõni Eesti üleriigilise levikuga kanal ei näitaks neid jalgpalli maailmameistrivõistlusi, kui me peaksime neid jälgima Soomest või ma ei tea Venemaalt või milliseid televisioon asin või mingilt taevakanalilt, et ma ei ole väga uurinud, kus neid veel näidatakse, kuna eeldus ja mõte on see, et ikkagi eesti keeles. Teisalt minu meelest varasematel maailmameistrivõistlustel on need paketid ka liiga suured olnud, et nagu Cameron ja Nigeeria omavahel mängivad. Ma ei tea, kas laialugeja hulka nüüd peale otseselt jalgpallifännid või vabandust vaataja hulka peale jalgpallifännide puudutab, et samas ma ei tea, kuidas need müügitingimused on, et kui, kui saaks mingisuguse väiksema paketi sealt osta, mis näiteks võib-olla ainult ainult alagrupist edasijõudnud mänge või mingist täidist asja, mis oleks ka taskukohasem, siis ühtlasi siis ma arvan, et selleks piisaks täiesti. Aga, aga tekitada nüüd olukord, kus nii suht spordisündmust üldse Eesti televisiooni mitte üks ei näita või näitab Tallinna televisioon, see on ka päris pentsik juhtum, et siis tasuks analüüsida üldse, et kuidas me sellise olukorrani oleme jõudnud. Pärast seda, kui me 25 aastat oleme ise või 20 aastat oleme iseseisva riigina suutnud selliseid asju siiski näidata. Ma võiks seda asja natuke laiemalt kui ainult ühe ühe jalgpallisündmuse tasandile, tegelikult ju, kui me vaatame seda, kuidas rahvusringhäälingut nad riigieelarvest rahastatud, siis päris ausalt võib ju öelda, et aastaga on alarahastatud ja ei mäleta, et mõni minister oleks selle peale pressikonverentsil teatanud, et mina tahan, mina nõuan, et rahvusringhääling peaks saama nii palju raha, et ta saaks nagu kõiki oma seadusega pandud ülesandeid hästi täita. Ainult siis, kui mingisugune spordisündmus kipub ära jääma, et vot siis tuleb selliseid avaldusi. Peatoimetaja kohusetäitja, kes toob ka kaasa vastavad rahad ja, ja ja saab need saated näidatud olles oli väga halb nali, et noh, Eesti riigis aetakse asju nii, et teatud inimestele ei anta raha ja teatud inimestele antakse raha ja, ja minu meelest sirbi näide on sellest ere näide Kaarel Tarandile peaaegu et otsesõnu öeldi välja, et niikaua kui sina seal oled, niikaua sirp ei saa raha. Aga, aga kui Kender tuleb kuskilt mingi seltskonnaga peab poolsalaja nõupidamise kultuuriministri juures, siis saab raha kõigeks, ka inimeste koondamiseks honoraride suurendamiseks, milleks iganes, lihtsalt. Olukorrast riigis. Tahaks millestki toredast ka natuke rääkida, et aga ma kardan, et see jutt ei lähe meil väga palju positiivsemas suunas või ma ei tea, et siin on paar nädalat. On olnud juttu laulupeost. Ta on laulu ja tantsupeost. Ja paraku nüüd selles võtmes, et kes sinna pääseb ja kes mitte. Ma ei ole ise ühelgi laulupeol lauljannaga tantsupeol tantsijana osalenud, et ma olen ebapädev, aga aga ma saan aru, et varem ei ole olnud vanusepiiranguid. Et nüüd siis ma ei tea, kas need on kõige piiranguteks nimetada, aga mingisugused piirmäärad on järgmiseks laulupeoks paika pandud. Noh, ettekirjutus, et kui palju, kui vanu inimesi ja mu meelest üsna selline peen või, või keeruliselt kirjeldatav süsteem on siis tekitatud. Kui palju mingisuguses kollektiivis mingis eas inimesi võiks olla, aga tühja sellest, et kui vanad nad seal konkreetselt on ja kui palju neid nii-öelda vanureid võib siis olla ühes seltskonnas, et. Mu meelest ei ole see nagu vaidluse tuum, vaid asi on ikkagi põhimõttes. Et kas teha mingeid etu kirjutusi puhtalt vanuselised selleks, kes võib osa võtta ja kes ei või. Ja teine probleem on väliseesti kooridega, kes võib-olla ei ole nii heal tasemel kui mõni siinne professionaalne koor, kes saab selle kavaga hakkama ja ja nii edasi, et, et samal ajal inimesed armastavad väga Eestit püüavad oma Eesti asja ajada ja siis öeldakse veel, et noh, sorry et kuna see ülemine, too ei tule teil nii hästi välja siis laulge kodus veel neli aastat edasi või mis iganes ja proovige uuesti. Küsimus selles, et kuidas me sellesse oma laulupeost suhtume, kas me suhtume sellesse kui suurde kontserti mingisse kõrgkultuuriüritusse või me suhtume sellesse kui rahva bioosse, mis, mis kääne see peaks rahva pittu. Et, et sellele vastavalt võiks ka käituda ja minu meelest võiks laulupidu jääda ikkagi rahvapeoks. Et kui meenutame suuri rahvapidusid, mis meil on olnud, kas, kas, kas, kas seal oli seal öölaulupeol aastal 88 juunis nii väga tähtis, kui puhtalt Ivo Linna laulis ja ja, ja kas seal oli üldse mingi sõel esinejate jaoks, kes kes oskas laulda, aitsih-aitsah ai velled. Seega lava peale läks ja oli väga tore pidu, kõik inimesed olid vaimustuses. Samamoodi põhimõtteliselt võiks suhtuda laulupeost Igalühel võiks seal oma koht olla, et see ei pea olema selline koht, kuhu me läheme nautima mingit laulu kõrgkultuuri ja kus, kus peaksid alati hirmus koolitatud laulud olema ja nii edasi. Et kindlasti peaks ka sellel osal kultuurist seal koht olema, aga kindlasti peaks leidma ka nendele inimestele, kes lihtsalt oma entusiasmist teevad ja kas oma vanuse tõttu või oma asukoha tõttu mõnes teises riigis ei küüni ehk sellele tasemele, mis, mis tipud. Et mina näeksin laulupidu ikkagi sellise kõigi üritusena, selge see, et ei saa kõiki ära mahutada kahele või kolmele päevale või mis iganes selleks ettenähtud on. Aga tehkem siis proportsiooni kuidagi, suruge sinna ära ja, ja pakkuge ikkagi kõigile seda rõõmu, et kui ma vaatan teisi üritusi, siis maratonijooksul tõstetakse esile seda 93 aastast taati, kes on seitsmekümnendat korda selle maratoni läbinud ja see on omaette sündmus ja pälvib publiku vaimustust juba ainuüksi selle tõttu, et inimene sellega hakkama saab. Selge see, et tema aeg ei ole selline nagu, nagu sellel, kes esikoha võit. Et selliseid asju on veel veel palju, kus me, kus me näeme, et see eripära, et keegi tuleb Kanadast või keegi tuleb 90 aastasena, et see iseenesest on tähelepanu väärne ja lisab sellele peole värvi ja ja, ja seda, mida seal nautida saab. Tänaseks lõpetame, stuudios olid ajakirjanikud Anvar Samost ja Kalle Muuli. Järgmisel pühapäeval jälle. Olukorrast riigis.