Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Teivashüppaja Leena Isinbajevam lisab õnnestunud tippvõistlustel maailmarekordi katsetele pea alati vähima võimaliku ühe sentimeetrise sammu, vältimaks püstitamast kogemata kõiki ahhetama sundivate rekordit sealhulgas siis ka ise sõnast, kuigi hoopiski muul põhjusel ülejäänud spordisõpradest. Isinbaja vam ahetaks kaotatud raha pärast sest sentimeetri kaupa tulemust parandades saab iga kord kopsaka preemia. Aga taolisel tõelise rekordiga sai tiks ta oma palgatöölise teele monumentaalraskuse monumentaal sem mitmes mõttes temale siis raskesti ületatavuse tõttu ja ülejäänud meenutamaks inimkonna vähem küüniliste elujärku. Kui sportlane oligi ühe kahe maailmarekordiomanik seda siis mitte kehva keha pärast, vaid pigem vastupidi parima tegemise tahtest sündiva rekordi erakorralisuse tõttu. Kuid olgem Revo suhtes õiglased. Ajad on muutunud, sport on töövõtuvorm ja igal töölisel on ju õigus kontrollida omakapitali. Ainult et paljudel spordialadel see ei õnnestu. Sest kuidas parandada dimeetria millisekundi kaupa, näiteks rekordit kettaheites, kaugushüppes või kasvõi 100 meetri jooksus? Need on alad, mis eeldavad iga kord vihast maksimumi püüdmist. Ja siit ongi sobilik juba hüpata tehnoloogiamaailmavõidujooksu juurde. Tööstus meenutab natukene Jelena Esimbajevad, sest on ju autod hämmastavalt sarnased 100 aasta taguste esivanematega. Jah, mootor, nutikam autot, ohutumad ja vastupidavamad. Aga siin pole midagi revolutsioonilist sajandiga peakski tulemus mõnevõrra paranema, aga see on toimunud aeglaselt, pigem sentimeetriliste eta. Aimatavate sammukestega ja innovatsioonist vesteldes tuuakse küll enamus näiteid mujalt kui sellest pankrotti pabulatega palistatud vanamoodsast tööstussfäärist. Tööstus vajab revolutsiooni, nii nagu pealtvaatajate jaoks vajadust port mitmete reeglite muutmist haavatega hääletaksin paeva oma olukorra muutmise poolt ja samal moel pole põhjust joodeta sügavasse rööpasse sõitnud autotööstuselt parimat pingutust. Seejuures erinevalt teivashüppest on autoasjanduses olemas tõelise revolutsiooni eeldused. Küsimuseks on, kas neile saab väärt võimalust usaldada või tuleks anda mitte autotööstuse taustaga tegijatele ehk neile, kellel on vaja teha olukorra enda kasuks võitmiseks parim rekordikatse, mitte seda siis pisikeste sammukestega garneerida. Pealegi oli autotööstusel sarnaseid võimalusi juba antud ja mõlemal korral suurendati need ideed vaikselt ära, sest vanamoodsaid masinaid valmistades on võimalik rohkem teenida. Jutt käib loomulikult trimootoriga autodest ja siis juhita sõitvatest sõidukitest. Ettevõtlustegevuste maailmaga sobitumist uurivas audiitor firmast KPMG Valmis äsja raporti juhita autode kasutamisele võtmise valmidusest, millest selgub, et rahvas usaldab end rohkem autosid. Sest seni eemal olnud tegijate autonoomsetesse autodesse näiteks siis Google'i juhita autosse. Tänase perspektiiviga ilmuvad uutele autodele autoni. Ilmselt sõiduviisi toetavat lisaseadmete turule umbes kuue kuni seitsme aasta pärast ja aastaks 2025 on väidetavalt tegemist juba tavapärase nähtusega. Küsimusele, kelle valmistatud ise sõitmas vankrisse tänased tarbijad eelistatavalt istuksid, luges KPMG vastustest välja selge eelistuse tehnoloogiafirmade kasuks ja autotootjate kahjuks. 10 palli süsteemis. Uut liiklusparadigmat katsetavad kõrgtehnoloogiafirmad kaheksa punkti. Tänaseid hinnatuimate automarkide valmistajaid jäid veerandpalli võrra maha ja autode põhimassivalmistajad said kõigest viis palli. Isesõitev auto paistab üha vähem autona ja rohkem arvutina mistõttu elu ja tervise usaldamisel liis kaldudagi tehnoloogiafirmade kasuks tänu nende ettevõtete senisele imagole. Siia tasub lisada autotööstust kammitseva vana moodsuse imago mistõttu on reaalne, et tulevikus hakkab automargi kõrval ostukäitumist mõjutama Google'i, Apple'i, Samsungi ja võib-olla ka Microsofti logod. Loodetavasti ei lõpeks ega algaks mõni liiklusavariist. Kurikuulsa sinise surmaekraaniga väidetavalt Microsofti poolt kuulsaks tehtud nähtus hakanud juba kiusama. Uusimaid hii telefone igal juhul, kui kuulitõukaja le kettaheitele või 100 meetri jooksjale peaks mingil imeväel pakutama teivashüppaja võimekust kasutaks ta seda ju rajult maksimaalselt, sest esinbajeva võitmiseks ei piisaks sentimeetritega mängimisest. Tehnoloogiafirmadele analoogne võimalus nüüd antud parima autovõistluses