Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Mäletan lapsepõlvest nähtud unenäo järel ärgates kogetud tusa, et kogu see kommivabriku külastamise virtuaalne episood jätnud suhu pisemadki magusa maitset. Hiljem piinas veel mitu korda mõtted. Unenäos võiks ju kõhu heast ja paremast täis süüa. Siis võiks Sven kehvavõitu koolilõuna vahele jätta. Aastaid hiljem tulim samastuda. Tere taas kord meelde vaadates Matrixi filmi, milles üks hiljem negatiivseks osutunud kangelastest Saifer kahetses, et oli valinud morfeose pakutavatest. Reaalse elu kogemist põhjustanud punase tableti ja tahaks pigem elada sinise tableti illusioonis, milles ta sööb mahlast ja hõrku praadi. Tänapäeval pole vaja enam kommivabriku unenägusid ega unistusi hõrgust käest, sest veebiruum on ju täis toidupilte kes peavad silmadega söömist väheoluliseks, siis vaadake raamatupoes ringi. Tõenäoliselt leiate sealt raamatu, selg, selja, vastasmeetrite viisi toiduteemalisi raamatuid. Enamus äärmiselt pildirohked. Teine ja varjatum tõde on aga see, et enamus pakutute retseptidest jäävad raamatu omanikul järgi tegemata. Ja väga tihti ei tehta. Mitte ühtegi, kuigi ostuhetkel tundus raamat möödapääsmatult vajalik. Miks? Sest toitu esindab raamat ise, on juba piisavalt isuäratav ja meie ellujäämismehhanismidega seotud tajumehhanismid. On taoliste modernse eluvahenditega kergelt düsatavad. Kes seda ei usu, proovigu vastata küsimusele, miks võib tükike paberit miljardeid inimesi seksuaalselt erutada. Sisuliselt jääb paber paberiks, isegi kui sellele on trükitud pilt vastassoo esindajast. Ta väärib teaduslikku uuringut, kas tühja kõhuga ostetakse rohkem? Raamatuid teadupärast tühja kõhuga toidupoodi sattumine päädib üle piirilise ostupillerkaare jahilisema isutusega. Ja siingi on jällegi vaja küsida, miks Ühendriikides Juta osariigis asuvas ongi ülikoolis uuriti modernsed toidufenomeni ehk oma söögikogemuste ja muidu ilusas. Toiduteemaliste piltide kogumise ja kõigile vaatamiseks väljapanemise mõju. Uurijad jagasid paarsada vabatahtlikku kahte rühma, kellest ühtedele näidati kuutekümmend pilti magusatest toitudest ja teisele rühmale vastavalt soolastest söökidest. Iga katsealune pidin hindama pildi suuretavust ja kui kõik pildid olid hinnatud, lõpes eksperiment kohustusega süüa vastavalt isule pakutavaid soolapähkleid ja soolaküpsiseid. Selgus, et võrreldes naaberrühmaga sõid soolase toiduvaatajad vähem soolast snäkki. Hoolimata, et ühelgi pildil ei olnud pähkleid ega soolakringleid. Väidetavalt pakutavad soolased palad, neid enam eriti. Isutanud uurijad. Järeldavad, et inimeste soola sisu olid piltidega piltlikult. Töödes ära rikutud. Järelikult kui sul on kõht tühi, mõjub toidus tehtav pildimaterjal Is varatavana ja naudid mitut pilti ühtejutti. Ja raamatupoest pistad korvi isutavate lehtede kogumikku. Hoogsalt on toidupoes kliendi tähelepanu haakimise põhiliseks vahendiks, samuti pakendi visuaalne osa, millel on kas sisust atraktiivsem pilt või siis paistab tsüklofonistagnakesest reaalne söödab. Kuna silmadega söömisel esialgu isuvaid kasvab rocki korvi reaalsest vajadusest rohkem söögikraami. Koju jõudes on aga osaisust juba maha käinud ja olukorda võib võrrelda taanduva joobega. Järelikult, kuid soovid toitu nautida? Väldi toidust tehtud piltide vaatamist. Teisalt võivad sotsiaalmeedias toiduga seotud pildimaterjali levitajad saavutada vastupidise efekti soovides. Vahendada enda kogetut, kui pilte vaatavad sõbrad võivad hoopiski kaotada iso ning imestada, mille üle pildi tegija juubeldab. Kahjuks paistab, et lisakilosid, aga piltide vaatamisega ei kaota. Isegi siis mitte, kui näete und maratoni jooksmisest. Raadium. Raadium kaks.