Tere hommikust, kui haige, küsiks täna endalt, mida ma elult ootan, mida ma tahan, aga noh, eks see ole muidugi noorukite asi otsida elu mõtet. Täismees ei tunne taolise targutamise vastu huvi. Temal on päevad täis konkreetseid kohustusi, mis taga ajavad. Teismelised peavad paika loksuma. Sest valikuvariantide rohkus ei tähenda veel, et kõik nad on samal ajal saadavad. Oli ka suur vahe, kas lõunatada restoranis ning tellida Alacark, prae ja kõik puu. Kõik emad oma limusiiniga, McDonaldsi Trai vinni, valid lemmikburgeri, topsik Coca-Colat. Sellepärast on tulus vahetevahel tõsta pilk ja küsida, kas rutiinne rühmamine rahmeldamine rahuldada. Sellised hetked ei ole muidugi ohutud. Kui inimene tabab, et elus on miski kapitaalselt valesti, üritab ta meeleheitlikult seda radikaalselt muuta. Nõndanimetatud keskea kriis võib panna vahet tema töökohta või naist et jätkata otsekui uue algusega. Teatud määral aga tavaliselt selgub, et minevik ja kogemused ja loomust tuleb kaasa. Arvad küll, et validi otsustad ise. Aga pärast selgub, et sa ise pole midagi valinud, vaid valikuvabadus on olnud illusoorne. Läände batoon ütleb reisimisest rääkides, et olgu kogemus kuitahes nauditav rikub selle kuidagiviisi ära asjaolu, et võtame reisile kaasa iseenda. Briti ajada. Uurija Kloodia Hammond täpsustab. Viga pole ainult kaasa võetud endas, vaid ka minevikus ja tulevikus. Pole vahet, kui väga olevik meile meeldib, ikka ei suudame lõpetada mõtlemist sellest, mis maha jäi. Ning kuhu me järgmisena läheme. Tahtmine on taevariik saamine, iseasi. Annab lubadusi kaalust alla võtta, ent paremasse füüsilisse vormi ajada ja nõnda edasi. Sääraseid tõotusi on hõlpsam murda kui pidada. Jaanuari lõpuks on enamik uusaastalubadusi unustatud. Mees on oma sõna peremees. Tahab, annab sõna, tahab, võtab tagasi. Enamikul on ettekujutus, mis on nende endi huvides parim kuid seistes vastakuti vahetute kiusatustega ei suuda nad oma kavast kinni pidada. Kalduvus anda järele kohest rahuldust pakkuvatele, ahvatlustele ja eriti sõltuvustele on liiga tugev. Et teha ratsionaalseid ja pikaajalisi plaane, mis vett peavad. Apostel Paulus kirjeldab seda lootusetuse tunnet. Mul on omane tahta head sooritada ka mitte. Ma ju ei tee head, mida tahan, vaid paha, mida ma ei taha, just seda ma teen. Tahtes teha head, avastan, et mulle on omane teha vaid kurja sisemise inimese poolelt. Ma rõõmustan jumala seaduse üle. Oma liik pähis näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele. Jaheldabinud patu seadusega, mis on Moliikmeis ohmit, õnnetut inimest, kes ostab mu lahti sellest surma ihust. Kuid kristlasel on lootust. Paulus juubeldab, me teame aga, et neid, kes jumalat armastavad jumal kõige Savitab heaks neid, kes tema kavatsemise kohaselt on kutsutud. Sest need, kellest on ette teadnud, need ta on ka ette määranud saama oma poja näo, kujulisteks. Et tema oleks esikpoeg paljude vendade seas. Palvetagem. Hea jumal, ava õigel ajal silma nägema, mis meie rahule tarvis läheb. Ei aita siis sellest kinni hoida. Aamen.