Tere hommikust. Eks ole, me saame enamasti oma eluga korda vähemalt tublimad meie seast. Ent vahel tunneb tugevamgi, et ponnistamisest ei piisa, asjade kulg ei ole tema meelevallas. Selliseid negatiivseid tundeid ei saa rutakalt eemale lükata, sest nad ilmutavad meile midagi meie enda kohta. Ja ega nad ei lase ka ennast kergesti minema ajada. Neist saab lahti pigemini siis, kui oleme uurinud sügaval enda sees olevaid vajadusi, mida frustratsioon ilmutab. Ma ei saa endale lihtsalt öelda, tänasest alates näen kõike positiivses valguses. Nii ma eirasin tegelikkust. Aga ma võin püüda hakata oma elule teise nurga alt vaatama. Usk, jumala usaldamine on üks võimalusi, mis aitab vastu pidada kannatustes. Kui mind tabab haigus, kui mul on kitsas käes, võin endalt küsida. Mida jumal mulle selle kaudu öelda tahab. Kas see pole kutse jõuda teisele vaimsele tasandile, kus tunnen end vahetumalt temaga seotud olevat? Ühes vana testamendi salmis öeldakse. Kuigi ma kõnnin viletsust vahel annad sina mulle elu, vaenlaste viha, vast ulatad, käeväge käsi annab võiduisand, lõpetab mu töö. Palvetaja ümbritseb vastaste viha. Seda ei ole võimalik maha salata, võib positiivse mõtlemise kaudu olematuks teha. Kuid ta võib sellises kiusatuses otsustada, uskuda, et jumal hoiab teda ja on kogu oma hädas ikkagi jumala käedes. Don otsustanud oma ahistuse üle mitte hädaldada ega seda läbi roosade prillide vaadata taastub sellele usu toel vastu ning teab, et jumal kannab teda sellest läbi. Usk tähendab seda, et ta käitub nii, nagu see olekski viimselt nii. Ja kogeb, ahistavad olukorda hoopis teisiti. Mõttepildid on strateegia, mida psühholoogid vahel inimeste lõpetavad, et nad rasketes olukordades näiteks kroonilist valu kannatades või vangis hakkama saaksid. Mõnel inimesel on otse erakordne otsusekindlus, mida märkas enda juures natside koonduslaagris viibiv psühhiaater Viktor šamp. Ta teadis, et vangistajad valitsevad küll kõike, aga mitte tema mõtteid. Ja suutis oma vaimse olukorra kontrolli alla võtta. Ameerika sotsioloog Pieter Berger mõistab trantsendentsuse all sellest kõigest välja ulatumist. Pide metafüüsilises mõttes vaid teatud piiride ületamist, mis meie tavalisel argipäevale pandud on. Bergerile on enesepiiride ületamise üks tunnus huumorimeel. Huumor, mis eristab inimest kõigist teistest elusolenditest, tähendab ju iseenesest distanud seerumist, enese tahaplaanile asetamist oma maailmapildis ja enda üle muigamist. Apostel Paulus kirjeldab apostlite viletsusi ja vintsutusi ning seda, millisena tema seda kogeb. Nad on kõik kumatud, aus ja häbis halvustuse ja õlistusega kui eksitajad, kes räägivad tõtt kui tundmatud. Ent läbidutavad, kui Surjad ja näeme, elame, kuid karistatud, keda ei surmata kui kurvad, aga ikka rõõmsad kui vaesed. Kes aga paljusid teevad rikkaks kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik palvetagem. Hea jumal ole sina, meie lootus ja kindel kalju. Headel ja halbadel päevadel ole seda meie maisel teel. Ja ära jäta meid üksiga selle lõpule jõudes. Aamen.