Tere hingamispäeva hommikust. Olgu nädalavahetus kõigile kosutav. Tööst vabadele päevadele pannakse suured lootused, mida kõike ette võtta saab. Isegi siis, kui keegi kavatseb täna-homme mitte midagi teha, et hinge tõmmata on ka see otsus täis lootust, et puhkus on kosutav ja jaks taastub. Inimene lihtsalt ei suuda elada ilma lootmata, et läheb paremaks. Ja meie optimism kasvab vastavalt sellele, mida kaugemale tulevikkument transpordime. Ja kõige ilmselgemalt avaldub see just ajaküsimuses. Kõigist varasematest kogemustest ja vastupidist näitavates tõenditest hoolimata. Oleme ikka veendunud, et tulevikus on meil rohkem vaba aega. Lükkasime nädal tagasi trenni mineku edasisest oli kole kiire aga kavatsesime siiralt täna minna, ehk jõuab? Ühes katses anti Iisraeli üliõpilastele järgmiseks Aastaks kaks loenguvarianti. Nad võisid osaleda põneval loengul linna teises otsas või igaval loengul kõrvalruumis. Suurem osa valis huvitava loengu. See pole üllatav. Aga kui neile öeldi, et loeng ei toimu mitte järgmisel aastal, vaid homme said nad aru, et neil on liiga palju tegemist, et linna teise otsa sõita. Seepärast valisite selle asemel igava, aga mugava loengul. Ja me teame küll, et iga juurdevõetud uus tegevus tuleb teiste arvelt. Aga see paistab oluline üksnes lähitulevikus. Kui mõtleme endast tuleval nädalal, siis teame, et me ei saa isegi sinna mingil juhul midagi lisaks võtta. Kuid loodame, et aasta pärast suudame päevakavasse ilma vaevata mahutada igasuguseid vahvaid lisategevusi. Vahel arvatakse, et utoopilisi asendustegevusi põhjustab laiskus ja keskendumisvõime puudulikkus. Tegelikult usume kohtlaselt, et tulevikus, isegi juba järgmisel kuul on meil oma ajale vähem nõudmisi. Paraku ainult pensionärid teavad, kui rumal oli see lootus, et küll pensionipõlves on hea elada. Aeg on nii, et tapab. Mina nüüd tean, et see ei ole nii. Nokk lahti, saba kinni. Igal juhul suurettevõtted kasutavad inimese kustumatut optimismi nutikalt ära ja pakuvad kõva allahindlusega vautšereid tulevikus kasutamiseks, sest teavad, et isegi juhul, kui vautšeri eest saab pidali nii meeldivad nagu hea söömaaeg. Suure tõenäosusega enamik, ei kasuta ta seda kunagi ära. Ameerika marketingiekspert uuringust selgub. Inimesed väitsid end eelistavad vautšereid, mille tähtajad olid kauges tulevikus. Ent tegelikult kulutasid nad neid ära palju väiksema tõenäosusega kui neid vautšereid, mis aegusid kahe nädalaga. Ta avastas, et turistid külastavad linnas kolme nädalaga rohkem vaatamisväärsusi kui kohalikud kolme aastaga sest neil on tähtaeg silme ees. Kui tähtaega pole, ei ole kuhugi kiiret. Kohalikud usuvad, et neil on tulevikus rohkem vaba aega seda teha. Shuu avastas Chicago uuringus sedagi, et põliselanikud, kes päriselt sealt ära kolivad püüavad pakkimise vahepeal kiiresti ka vaatamisväärsustega tutvuda. Pole omaenda linna kunagi näinud. Palvetagem. Hea jumal, ära lase meil ennast petta, et aega on lõputult palju ning edaspidi hakkab aina rohkem olema. Loba ära kasutada tänane päev, mis on siin ilmas veel meie päralt. Aamen.