Tere, uus õigekeelsussõnaraamat on trükikojast välja tulnud ja sellest raamatust menüüd rääkima hakkamegi. Ja tõepoolest tasub kuulata, sest on üht-teist kõrva taha panna. Mõni asi on uues ÕSis kohe päris uutmoodi. Tere õigekeelsussõnaraamatu peatoimetaja Maire Raadik. Minu nimi on Piret Kriivan ja haarame siis härjal sarvist, mis on kõige olulisem muudatus, mida õigekeelsussõnaraamatu kasutaja peaks teadma? Mis see kõige tähtsam muudatus on kindlasti senise morfoloogiasüsteemi väljavahetamine. Ja selle põhjus ei ole nüüd see, et eelmisel süsteemil oleks midagi viga olnud, vaid põhjus on selles, et ÕS ei ole eraldiseisev sõnaraamat. Õigekeelsussõnaraamat on üks Eesti keele Instituudi raamatutest ja on meil selline soov, et need sõnaraamatud oleksid kõik ühtses vormis. Ja see tähendab siis ka, et sõnade käänamine pööramine oleks esitatud nendest sõnana raamatutes võimalikult ühtmoodi. See süsteem, mida nüüd uus ess kasutab, ei ole päris uus, kes on endale soetanud näiteks eelmisel aastal ilmunud võõrsõnade leksikoni siis seal on see uus morfoloogia, esitas juba näha et seal on need kõik olemas ja, ja siis tuleb need samamoodi. Muudatuse põhi on siis see, et sõnad on jagatud tüüpidesse uutel alustel ja uued on siis ka tüüpsõnade osalt ja Thompson on vähem. Kui vaadata usside ajalugu, siis tüüpsõnade arv on tasapisi vähenenud. 76. aasta ÕSis oli neid tüüpsõnu üle 102006. aasta ÕSis oli ligi 70 ja nüüd on üle 30. See tähendab, et siis igas tüübis on senisest rohkem sõnu. Oleme siis püüdnud kasutajatele anda ka senisest põhjalikumat Teebi kirjeldused, et nad siis saaksid aimu, mille alusel, et sõnad sinna on jaotatud aga sõnade käänamise pööramise on jäänud samaks lihtsalt see esitus on teistsugune. Siis ühe tüüpsõna alla mahub rohkem sõnu, jah, ma tean, et on vähem, siis peab rohkem planeerima. Käänatakse pööratakse siis ühtemoodi. Kas see tähendab ka muutusi ei tähenda muutusi käänamises pööramises? Ei tähenda, et lihtsalt need alused on teistsugused. Eks sellest võiks kõige paremini rääkida selle morfoloogia süsteemi autor Ülle Viks. Aga eks see ole kõigile ka meil õppimise aeg ja siis vaatame, kuidas harjumine meil läheb. Õigekeelsussõnaraamatust saab ikkagi teada, et kuidas on näiteks sõna soolane osastavas käändes. Ikka saab, ma vaatasin ka ühe näite, näiteks selline sõna nagu muuseum, mille väänamist tihti küsitakse kohendada kuuenda aasta ÕSis olital kaks tüüpi, 609. nüüd on ta siis tüüpideks Üheksateistkümnes ja teine, aga ka elamine on ikka täpselt samamoodi. Et see ei ole muutunud ja mõned tüüpsõnadki on jäänud samaks. Pesa tüüp on ikka olemas, nüüd peast ei julge öelda, kas päris see sama tüüpsõna on? Seda jah, ei julge öelda, aga mis veel, et näiteks säilitasime ka needsamad muutevormid, et kui inimene vaatab mingit märksõna siis needsamad vormid, mida ta nägi 2006. aasta ÕISis, neid ta näeb ka 2013. lossis, et kus oli antud näiteks omastav, osastav, nüüd on ikka antud samamoodi sellel sõnal omastav ja osastav. Ja mis muutus on, et natuke olemeid vorm isegi rohkem andnud? Ikka selleks, et kasutaja saaks kohe märksõnaartikli juures võimalikult rohkem neid raskeid ja kriitilisi vorme kätte, et ta ei peaks siis minema tüübi kirjeldusse otsima. Aga see on ka selge ja seda me näeme ka keelenõuandetöös, et eks inimestel on ikka järjest raskem, ütleme, tüüpsõna järgi neid õigeid vorme moodustada ja oleme isegi mõelnud kaugema tuleviku peale, et võiks ju olla nii, et, et et kui inimene avab märksõna ja siis vaatab seal seda tüübinumbrit, teeb seal klõpsu ja saaks kohe kätte need sellesama sõnavormid, mitte tüüpsõna vormid, vaid selle sõna enda vormid. Et see oleks võib-olla kõige mugavam lahendus, aga see on tulevikumuusika. Eks ongi natukene raske aru saada, et kuidas siis saab neid sõnu niimoodi ühest kastist teise tõsta ja ühe tüüpsõna alt teise tüüpsõna alla tõsta. Tegelikult see polegi võib-olla nii harjumatu, sest neid süsteem on eesti keele kohta tehtud päris palju. Et kui vaadata ka läbi ajaloouss, siis poissidel on olnud omasüsteemid ja seletusena raamatule oma ja et ja ka käsiraamatutes jälle omad süsteemid, et nende tehtud palju, et on võimalik neid sõnu jaotada ikka mitut moodi. Ja neid tüüpsõnu ei pea ju pähe õppima. Lihtsalt tuleb õppida õigekeelsussõnaraamatut kasutama. Just. Pesa sõnast oli juttu, aga eelmises saates kevadel, kui me rääkisime juba uuest õigekeelsussõnaraamatust siste nimetasite, et õigekeelsussõnaraamat kasutab pesasüsteemi. Mida see tähendab ja milleks see hea on? Ja see tähendab, et märksõna artikkel ei koosne ainult märksõnast ja tema seletusest või sünonüümidest vaid seal on antud ka juurde lits sõnana tuletise näiteid. Ja see võiks olla hea just selles mõttes, et inimene saab selle märksõna juurest kätega sõnamoodustus infot, saab teada, kuidas sõna käitub liitsõna osana, olgu siis täiendsõna, põhisõnana või kuidas temast teha tuletisi. Näiteks kui tuua üks konkreetne näide selline sõna nagu nõupidamine 2006. aasta ÕSist sõna oli lihtsalt kui liitsõna näide taliartiklites nõu ja pidamine. Aga nüüd ikkagi vaatasime, et selle sõna kohta on palju huvitavat öelda ja nüüd uues ÕSis tan päris omaette märksõna artikk. Ja seal me siis saame õpetada, kuidas selle sõnaga näiteks liitsõnu teha. Sageli küsitakse, et kuidas on õige, kas on nõupidamiste ruum või nõupidamisruum, kas kokku või lahku. Nüüd on seal näited näha, et oleks sobiv liita ess tüvele nõupidamisruum, nõupidamislaud ja siis liita ainsuslikku, mitte nõupidamiste, vaid nõupidamis. Ja siis samas artiklis saab näidata ka seda, kuidas nõupidamine, nii see liitsõna põhisõnad, mis nõupidamisliike on. Et on olemas töö või tootmisnõupidamine, kiir ja tippnõupidamine või ümarlaua nõupidamine. Ja peale selle siis mõned rektsiooni näited, et selles mõttes pesasüsteem võimaldab siis anda sõnamoodustus infot ja teine asi veerelt ütleme tähenduste kohta. Näiteks, kui võtta üks, teine selline tavaline liitsõna nagu põlduss, sõnaraamat, mis väga palju selliseid tavalisi üldkeele sõnu ei seleta, et seletame ikkagi, kui on sellised uuemad, vähem tuntud sõnad võõrsõnad, aga tavalise üldkeele sõnu ka nagu näiteks põld ei seletata. Aga kui jälle vaadata selle sõna põlid artiklit, siis seal on sellised liitsõnarühmad, vaat mis näitavad midagi, ütlevad midagi ka selle sõna tähenduse kohta, seal on näiteks heinapõld, kartulipõld, kesapõld, viljapõld, see on siis üks tähendusrühm. Aga siis on ka selline ülekantud tähenduses sõnade rühm nagu haridus, teadustöö ja vaimupõld. Et siis nende liitsõnade kaudu me saame midagi öelda, aga sõna tähenduse kohta. Ja siis peale liitsõnad on muidugi ka tuletised. Esimene kortse pesas, süsteem oli 99. aasta ÕS-is ja siis meil oli algul veidi, et kuidas inimesed üles leiavad, et mõnda sõna tuleb otsida kolmest kohast. Et kas ta on märksõna või on ta siis täiendsõnajärg või põhisõna järgi. Aga nii palju, kui me oleme lugejate käest kuulutajatega, sellega raskusi pole olnud, ka siis köisselinud paberil. Aga nüüd, kui ta on võrgus, siis seda lihtsam on otsida ja paistab, et see pesasüsteem on inimestele sobinud. Enne kui me läheme võrgusõnaraamatu juurde, millest me räägime täna ka ja enne, kui me räägime uutest sõnadest, millest me ka räägime, kuigi eelmises saates rääkisime neist, aga see on väga huvitav valdkond, aga enne veel muudatustest sõnaraamatus ja üks muudatus on, kuidas hääldusi märgitakse Jah, siin on ka väike muudatus, mitte küll nii suur kui nüüd see morfoloogia esituse puhul et siin võib olla üks, kõige tähtsam erinevus on see, et kuidas märgitakse kolmandat väldet. Kui 99. ja 2006. aasta ÕSis märkis seda kolmandat väldet punkt selle kolmandavältelise silbi ees siis nüüd on punkti asemel kriipsukest kraavis. Ja rõhumärkideks võõrsõnadel on vaja märkida pearõhku, siis rõhumärk on jäänud samaks. Lihtsalt siis tuleb vaadata, punkti asemel on nüüd kriips ehk kraavis. Aga palatalisatsiooni puhul ei muutu midagi, see on jäänud samaks. Nii et olge siis uue ÕS-i kasutamisel tähelepanelikud. Nüüd siis sõnadest uusi sõnu. Mina tahtsin just nimelt küsida nende sõnade kohta, mis on mulle viimasel ajal kõrva hakanud ja, või silma hakanud, et kas need on olemas õigekeelsussõna raamatus, kas need on ikka eestikeelsed sõnad. Suur hulk nendest sõnadest olid selles kurikuulsas sirbis, millest meedias väga palju räägitud. D, ja näiteks oli seal sõna memokraat. Ma arvan, et seda sõna vist tõstis, ei ole veel vähemalt mul ei ole meeles, et me oleksime seda lisanud ja eks nende uute sõnadega ju on nii et ega nad kohe kõik päris sõnaraamatus ei jõua, et sõnade peab ikka olema natuke aega settida. Ja kõik sõnaraamatu koostajad, me peame selliseid nii-öelda loendeid jootelehti ja siis vaatame, et kuidas sellel sõnal läheb, et kui tuntud ta on kui laialt kasutatud, et siis kui juba on tuntud ja palju kasutatakse, siis on juba aeg sõnaraamatusse panna. Ja vahel muutub need asjad ruttu, kui näiteks mul tuleb meelde e-sigareti näide, et seda sõna teadsin ma juba mitu aastat ja ta oli mul ka üles kirjutatud, aga mõtlesin, et ta vist ikka ei ole nii tähtis. Aga just enne guess valmis hakkas saama, hakati sellest järsku väga palju rääkima ja selgus, et see on paljudel olemas ja tõesti tähtis asi ja siis jõudsime veel sisse panna. Viimasel hetkel üpris nii. Aga on olemas veel ka e-pood e-raamat. Kas kõik need e-ja, kuidas siis öelda eesliitega sõnad? Jah, me nimetame neid ise e-sõnadeks nõndanimetatud lühend liitsõnadeks, tegelikult nad on tulnud ütleme, liitsõnade lühenemise teel võib öelda ka elektronraamat või elektronpood või elektrooniline pood. Et need e-pood e-raamat e-luger, need said kõik sisse. Et päris mitu e-sõna tuli juurde, aga e mail enam mitte. E-post on jah ammu sees ja nüüd see inglispärane jäi seekord välja, et loodame ikkagi. Siis liitsõna ja muganud on piisavalt levinud. Seda inglise vastet pole kõrval enam vaja, see vahel ka eksitas inimesi, arvati, et võibki nüüd inglise moodi kirjutada. Ei loetud alati välja issi vormistust, hipster seda sõna on päris palju kasutatud ja mina täpselt ei olegi aru saanud, mis ta täpselt tähendab. Hipster läks siis, et see on juba jah, tõesti, päris tuntud sõna- ja uurisime ka meie, mis ta tähendab, paistab, et ta selline hästi moodsa eluviisi lavastaja on. Et niimoodi püüdsime teda ka seletada. Anarhistlik libertaar ei ole vist veel sees. Tuleb vaadata, mis nendest sõnadest saab, et sõna libertaar, tundub, et on sõnamänguliselt tekkinud. See on nii hästi, kui ikkagi inimesed ise sõnu teevad, et kui on olemas oskussõnaloomeoskus, siis ei ole hullu, siis keel püsib. Pakkumus peaks olema küll jah, juba sees 2006. aasta eest, siis ma usun, et see on ikkagi tähtis sõna ja on seda ka sageli küsitakse, et seal on nagu vaja vahet teha pakkumisel ja pakkumused pakkumus on siis pakkumise üksikjuhtum. Kas see on majandustermin? Jah, spinn-spinn, doktor on niisugune sõnaga, mida kasutatakse väga palju. Seda sõna ka veel ei ole. Aga kas see tähendab siis seda, et et sellele võiks leida eestikeelse vaste või on ta lihtsalt nii uus nähtus ja ei ole nii levinud veel. Ma ei oskagi seda öelda ja selliseid uusi võõraid sõnu võiks ka vaadata ka võõrsõnade leksikonist, et osa võib, mõni võib ka seal olla. Eks nemad leksikon ikkagi, kui just võõrsõnadele spetsialiseerunud sõnaraamat annab võõrsõnu rohkem ja põhjalikumalt ikkagi paistab katki sõna oluline levinud, siis tihtipeale ikkagi leitakse see oma sõna. Päris hea näide on ju see shoppama ja shopping, et algul taheti väga seda peenikest võõrsõna, aga aga siis tulid oma tuletised poodlema ostlema ja nüüd ei räägita nii väga enam selle võõrsõnana, aga ikkagi näitab, et inimestel on huvi seda asja öelda omas keeles ja oskus neid sõnu luua. Mina, ostlen, ma lähen ostlema ega, ega ei kasutada tegelikult veel väga palju, kui poodlema, samas seda ma olen kuulnud küll. Aga ei saa ka öelda, et üldse ei kasutataks ikka, kui küllap ka otsida, siis leiab neid kasutusi. Ma lähen poodidesse. Vahel ongi nii, et ütleme, mingi sõnaühend või liitsõna on selgem kui tuletis. Et ega ei peagi alati tuletis olema, et hea, kui on neid kõiki võimalusi. Õigekeelsussõnaraamat on Eesti õigekeelsuse normi alus, aga mitte ainult, et õigekeelsussõnaraamatus ei ole mitte ainult kirjakeele sõnad. Jah, siis oleks ta väga igav, et on ka vahel arutatud, et äkki võiks olla ta ainult sellise lubatud kirjakeele sõnade loend, aga see oleks vist igav. Ja ikkagi, mis on pigem universaalsõnaraamat, et ta püüab anda selle kirjakeele tuumosa ja natuke ja siis teisi keelekihte ja argisõnavara ikka ka. Seda küll, aga kas nüüd viimased kaks sassi pole esitanud slängisõnad? Et need on jäänud kõrvale, aga ikkagi sellised argikeele sõnad, need on meil sees ja meid on ka uude trüki juurde mõnigi juurde tulnud. Juba need varemgi räägitud masu ja jokk ja mõnedki veel. Ja argikeel sõnavara esitamine on hästi tähtis, et just inimestele näidata, et mis kuulub argikeelde ja mis kuulub kirjakeelde targi sõnadel on juures vastav märge enda argija, selle järgi peaks siis iga kasutaja nägema, et mis, kuhu sobib. Kas on eraldi ka murdesõnad õigekeelsussõnaraamatus või on, jäävad need murdesõnaraamatusse? Ikka natuke on, kuigi iga trükieemia vaatame jälle need murdesõnade hoolega üle, et kas on ehk midagi, mis on väga vähese levikuga, siis võiks välja jätta. Ta on aga ikka sellist väikest valikut murdesõnu oleme ka hoidnud ja ka näiteks missugune tõessides taotluslik, et nad esiteks ka väikese valiku ütleme, talupojakultuurisõnu, mida midagi enam ei kasuta, aga nad on ikkagi meel, meili tähtsad ja, ja siis peab ka neid väike valik olema. Talupojakultuurisõna on see sõna, mis mulle veel sirbist sellest ühest numbrist silma hakkas, kohe ikka väga silma. Kas see oli sena siit, kas see on olemas, õigekeelsussõnaraamatus? Kindlasti on ja see on väga huvitav artikkel. Väga huvitav ja värvikas artikkel. Aga muidugi sellel sõnal on juures märgend, vulgaarne. Ega siis sõnu ei saa keelest maha salata, ka neile tuleb anda siis näidata, kuhu nad kuuluvad. Vanadest sõnadest. Veel, kui palju te püüate hoida sõnaraamatus neid vanu sõnumis tegelikult hakkavad nagu keelest ära kaduma, aga mis võiks ju, võiks ju olla näiteks sõnad, mida väga tihti enam ei kasutata, puudutavad sugulussidemeid. Et tädi onu, noh, need on igapäevaselt kasutatavad sõnade veel kasutatakse võib-olla ehk lell ja sõtse ehk siis isa, vend ja isa õde. No ilmselt teavad, et ka nooremad kuulajad nüüd, kes on kälimehed ühe tänu ühele teleseriaalile, et kälimehed on õdede abikaasad, aga on veel ju hulk toredaid sõnu, nagu näel küdi, nadu langud, kas need on veel sõnaraamatus olemas, tuletame meelde, mis nad tähendavad. Kohe kindlasti on olemas, et neid neid välja jätta ei saa, sest neid ka tihtipeale küsinud tahaks, ikkagi peab olema inimestel võimalus, kus neid järele vaadata, tunnevad inimesed huvi nende sõnade vastu päris tihti. Et milleks nad küsivad, ma ei oska öelda, aga, aga see on ikkagi tihti küsitakse, et et ikka sinine, sõnavara peab jääma pigem rääkida, mida ÕSist välja visata, siis ikka selliseid võib-olla ütleme näiteks termineid, mis pole enam aktuaalsed või on väga sellised harva esinevad ja ütleme termineid võõrsõnu, mis pole nii sagedased või nii tähtsad. Et ikka sellist tähtsat oma sõnavara püüame hoida. Nii et need, kes tahavad teada, mida tähendab või kes on hääl või kõdi, siis tuleb vaadata õigekeelsussõnaraamatut. Eelmises saates eelmises keelesaates me rääkisime põrgust ja selle saate järel küsis üks kuulaja et peale manalasõna, millest saates oli juttu, on olemas ka sõna toonela. Kas õigekeelsussõnaraamatus on mõlemad sõnad olemas? On mõlemad sõnad olemas ja nad on seletatud küll üsna ühtmoodi. Mõlema kohta on öelnud öeldud, et nad tähistavad surnute asupaika eesti rahvausundis. Ja on ka üsna ühtviisi näited. Kui nüüd mingit erinevust leida, siis toonela puhul on küll kasutatud ka luulekeele märgendit, et on märgitud, et selliseid väljendit läks toonelasse toonela teele või mail, et see on siis pigem luulekeele. Manala puhul ei ole sellist märgendit lisatud ja mõlemad sõnad uurisingi. Kui aga sõnaraamatut on, siis paistab saadud tulnud meile soome keele kaudu. Kui aktiivselt inimesed võtsid osa sõnaraamatu koostamisest, sest tuli võimalusi pakkuda keele instituudi kodulehel ka oma uusi sõnu, mis võiksid olla sõnaraamatus. Kas inimesed olid aktiivsed? Ikkagi pakuti, kas need väga aktiivselt, aga tegelikult ju meile pakutakse läbi aastate näiteks keelendeid töögi toob ikka meile uudissõnu nii-öelda koju kätte. Et inimesed annavad teada, kui nad on leidnud mõne uue mõiste või mõne neile arusaamatu sõna. Aga muidugi pakkumisi tuleb rohkem, siiski ÕSist on juttu ajakirjanduses, siis inimestel nad lähevad aktiivsemaks ja hakkavad neile pakkuma, kui ma aga me ise oleme väga tänulikud ka selliste märkuste ja tähelepanekute eest, kui meile antakse ka mingit muud kasulikku infot näiteks vussi näitestiku kohta, kas mõni rektsioon, mis lisada või mõni muu kasulike näide, kuidas sõna lausesse siduda. Aga jah, tuli ka uusi sõnu ja üks minu lemmik on kindlasti tiin joonpilv, joonpilv, joonpilv, selle pakkusid meile pilveuurijad. Liitsõna peaks ennast ise seletama, et mis võiks olla joonpilv, kui taevasse vaadata? No ta on hästi peenikene pilv ja kus me näeme seda hästi peenikest pilve siis kui lennuk sõidab ja see ongi joonpilv. Et järelikult see on hea sõna, ta seletab ise ära, mis ta on nagu pilveuurijad, mille kirjutasid varemad, kasutasid sõna kondensjälg. Sellest ei saa midagi aru ja kui ei pea siis füüsikat nii väga, aga see joonpilv, ta läheb hästi kokku teiste pilveliikide nimetustega ja on selline ilus ja iseennast hästi ära seletav liitsõna, nii et et see sõna läks sassi, siis see on väga huvitav, see tähendab siis, et ta peab olemuselt ka olema pilve moodi asi see, mis lennuki sõitmise järel moodustub. Küllap ta siis on, eks pilveuurijad teavad. Mis veel põnevat on pakutud. No muidugi need sõnavõistluse pakkumused, aga no mõned sõnad on jäänud ka niimoodi ootelehele ja vahel mõni tuletis. Sind rohkem näiteid praegu peast ei oska tuua. Lugesin ühe kuulajakirja, et miks ei võiks kirjutada nii nagu hääldatakse lause garaazi uks on oranzi värvi. Ehk siis garaazi Kaagaja Essiga, sest et nii eestlased seda hääldavad ja sõna orants, k-d ja s-iga. See haakub sellega, mida mina eelmises saates püüdsin teie käest välja pressida, et miks ei võiks guugeldama kirjutada juba k-tähega. Nojah, see ortograafia on tegelikult ka ju tava ja kui me hakkaksime niimoodi kirjutama, nagu te praegu ütlesite, siis oleks ikka väga suurt avada rikkumine. Ma usun, et on ikkagi ka mõistlik hoida ja guugeldama tagasi, seal on ju nimi, et praegu pigem on ikkagi suund sinnapoole, et et nimesid mitte nii väga väga muuta, vaid pigem ikkagi see nimi oleks sealt ka natuke läbinähtav. No aga sõna garaaž, aga tegelikult kõik inimesed vist ei häälda seda ikka Eestiga, ikka hääldatakse. Võõrsõnana jah, eks ole, nii ja naa, kuidas keegi hääldab. Aga see on tõesti juba nii pikk tava, et seda murda oleks juba raske. Eks kirjakeel on ju ka selline tavade süsteem. Te nimetasite Et rektsiooni, kui palju õigekeelsussõnaraamatust saab teada, kuidas sõnad peavad ühilduma. Näiteks ilmselt on eesti keelega niimoodi, et igalühel on oma oma probleemi oma murekoht, mis tema arvates läheb vale rada pidi, et mida tuleks kindlasti parandada. Eks minule hirmsasti ei meeldi, kui unustatakse ühildamata Eesti president Toomas Hendrik Ilvese sõnul, siis kraabib minul kõrva väga hirmsasti, kas selle kohta saab ka õigekeelsussõnaraamatust teada või selleks tuleb ikkagi eesti keele käsiraamat välja. Muidugi käsiraamat või siis ka näiteks Mati Erelt lause õigekeelsuse raamat, sealt saab kohe kõige paremat abi. Selliseid näiteid on ka ÕSis olemas, nii et tegelikult guess ikka lugeda, sealt leiab väga palju kasulikku. Ja aga ka näiteks reaktsioonide kohta, et ikkagi kas mingi sõna nõuab enda juures olevat laiendilt kas mingit kindlat käänet või mingit kaassõnaühendit, et neid õpetusi oleme ka ikka igast trükis juurde pannud ja näiteks. Neid on meile andnud ka keeletoimetajad palju, et nemad töötavad tekstidega, iga päeva näevad, mis on küsimused, mida, mis näiteid võiks veel lisada. Nii et selliseid paneme igas trükis juurde ja minu meelest see on ka üks õssi väärtus ja ka see asi, mis teda eristab, võib-olla mõnest teisest sõnaraamatust. Ta sisaldab ikkagi väga palju tänapäeva tarbekeelenäiteid, et kuidas tarbetekstides neid sõnu siduda ja ainest selleks. Me saame ka just oma keelenõu tööga väga palju. Kuna kõik ÕSi koostajad on ka keelenõuandjad, siis iga päev tuleb meile kätte see materjal, sest me kuulame, mida inimesed küsivad, mida nad tahaksid ÕSist leida ja kuidas nad seda sealt üles leiavad. Ja siis selle põhjal saame kogu aeg teha sõnaraamatut paremaks. Et ei oska öelda, et ühelgi teisel sõnaraamatul oleks sellist otse ühendust oma kasutajatega. Nii et õigekeelsussõnaraamatut tegelikult on mõttekas lihtsalt kätte võtta, istuda ja uurida, mitte ainult viimases hädas, siis kui on vaja midagi kindlalt teada, aga lihtsalt uurida ja vaadata. Lase luges, leida, on ta tegelikult ongi, osalt võib täitsa lugeda nagu juturaamatut. Et siis saab ka kätte. Ja tõesti, ega ÕSist leiab ikka üles asju ainult see, kes sussi kasutada. Aga õigekeelsussõnaraamat põrgus internetis. Kas selle on juba keele kasutajad omaks võtnud? Kindlasti 2006. aasta iss oli esimene, mis ilmus siis enam-vähem korraga. Kohe pärast trükivälja tuli ka võrguväljaanne ja paistab, et see on kasutajatele väga meeldinud ka praegu nüüd kui tuli uustrükk, siis ikkagi väga paljud küsisid, aga millal võrgus hakkab tulema ja tuleb üsna varsti, loodame ikkagi jaanuarikuu jooksul ka selle veebiversiooni valmis saada. Et ka siis see teha kättesaadavaks mõned nipid, mida peab teadma, et võrgusõnaraamatut kasutada. Ja enne kui nippide juurde minna, ütleksin ka veel ühe hea uudise. Kui 2006. aasta ÕS-i puhul oli niimoodi, et ei saanud selle ühtse otsinguga kätte lühendeid ja kohanimesid lühendid olid eraldi loetelus ja kohanimed vist ei olnudki võrguotsinguga kättesaadavad siis nüüd uues trükis Sakala ühendeid ja kohanimesid selles ühtses otsingus otsida. Nii et see peaks olema kindlasti kasutajatele suur kergendus. Aga nüüd, kui nippidest rääkida, siis eks seal avalehel ole kõik need tarvilikud asjad olemas. Näiteks üks nippe, mida peaks teadma, oleks see, et kui midagi ÕSist otsida, siis tuleks vaadata, et kui lai see otsing on seal paremal otsingu väljast paremal on üks rippmenüü, kust tuleb siis määrata, kas otsitakse kogu sõnaraamat ulatuses ainult märksõnu. Et vaikimisi on seal, et märksõnade hulgast jäta see valik, siis saab kätte need märksõnad. Aga kui kerida sealt altpoolt Tootsi kõigilt väljadelt, siis saab kätte kogu sõnaraamat ulatuses, kus seda sõna esineb. Ja otsinguväljast vasakul on veel üks tähtis võimalused, tuleks alati määrata, kas on täpne otsing või hajus otsing. Täpse otsinguga tuleb välja siis täpselt see sõna, mida küsiti. Hajus, aga tuleks siis ka muud kraami, et kui seda muud kraami ei taha, siis oleks hea panna see täpne otsing. Aga praegu on siis veel internetis vana õigekeelsussõnaraamat, jah, siis kui need veebiversioon saab valmis, siis täpselt sellel samal aadressil vahetatakse üks versioon teise vastu välja. Et samale aadressile tuleb siis uus. Aga veel ikkagi sõnaraamatust on morfoloogias tehtud muudatusi on sõnavarast, me oleme rääkinud normingu muudatused kõigepealt, mis, mis see sõna norming tähendab, miks ei võiks öelda normi muutused? Norming on nagu fikseeritud norm, et see on selline väike vahe, et kui noh, Norman keeles tegelikult juba olemas ja kui see norm saab kuskil allikas fikseeritud, siis me nimetame teda juba norminguks. Aga muidugi ka seda vahet kani peet, kössi kaanel on joonud kirjad kirjakeele normi alus sest nii on ka vastavas määruses. Aga iga sussi uues trükis on üks tähtis asi ka see, et iga aus trükk peab kajastada ka siis neid muudatusi, mis vahepeal on siis tehtud. Et kas muudetud siis mõne sõna käänamis-pööramis või midagi mõne sõna kirjakuju. Nüüd oli küll juttu, et tuleb uus morfoloogia süsteem, aga neid sõnade käänamise pööramise muudatusi on hästi vähe. Ja siin võiks nimetada kaks põhilist muudatust puudutavate sõnu pune ja vaagima. Et sõna pune puhul on paljudele üllatuseks, et selle normingu kohane käänamine on olnud seni une puneme nagu ase aseme. Aga nüüd on siis lubatud ka kõrvale kõne tüübi moodi käänaminet, võib öelda siis omastavas nii pune puneme kui ka pune. Ja vaagima sõna puhul seda oleme ka ammu kaalunud, tuleb siis selline muudatus, et peale vormi vaen kõrval võib öelda kavagina. Aga muidu need morfoloogia muudatusi palju rohkem ei olegi. Aga siis las ta poiss ka neid otsuseid, mis on teinud emakeele seltsi keeletoimkond muidugi rahastada selliseid, mida sõnaraamatu napp foorum lubab, et kõike ju sõnaraamatus ei saa kajastada ka näiteks ütleme, jaapani sõnade otsus. Kõik see, kuidas nüüd sushit kirjutada, see nüüd uues ÕSis leidub, võtame või kujutleme interneti algustähe küsimus, et et kas seone tõsis olemas internet võib nüüd väikese tähega olla, võib mõlemat moodi, igaüks peaks ise valima, et kas ta võtab teda nimena, kirjutab suurega või võtab seda üldnimena, kirjutab väikesega. Mõlemad võimalused on olemas, nii, aga jaapani sõnad? Sushi jaapani sõnade puhul tegelikult nad olid seni natuke erandlik rühm, et eesti keeles on selline põhimõte, et, et kuidas me kirjutame, oleneb sellest, kuidas me hääldame. Et kui sõna hääldus ja kirjapilt läheb kokku, siis me kirjutame nagu tavalist eesti sõna, mingit eristust pole vaja, aga kui kirjapilt ja hääldus lahknevad nagu näiteks ütleme, Šog. Me kirjutame inglise moodi. Siis me peaksime selle kuidagi muust tekstist eristama, harilikult paneme kursiivi. Jaapani sõnad olid selline miskipärast erandrühm, et näiteks me Zenjov kirjutasime. Aga sushi, aga hääldasimessaagaat oli selgelt kirjapilt ja hääldus ei läinud kokku. Nüüd on siis selline lahknevus keeletoimkonna otsusega kõrvaldatud ja nüüd olenebki see siis kas me võtame teda võõrsõnana või tsitaatsõnana, kui kirjutame Shaga sushi, siis ei pea kursiivitama, kui kirjutame ess Haaga nagu tsitaatsõna Siskursiilitame, et igaüks saab ise valida, kas ta võtab siis seda, kirjutab saaga, kirjutab SA, aga ei saa, täht on üldse üks põrevdast eesti keeles, ega ta ei ole ju Eesti täht. Näiteks huvi pärast vaatasin, et kes kirjutab sushi ka näiteks eestikeelne Vikipeedia juba on andnud ka selle saaga kuju. Annab küll ka selle essaga siis mõlemad, et inimesed saavad ise valida. Ja kui veel normingu muudatusi, siis on ka paar jah, sellist sõnakasutuse otsust tehtud. Üks puudutas sõnu peale ja pärast kus on siis ka nüüd arvatud, et see vahetegemine pole nii tähtis ja siin on ka ring täis saanud. 960. aasta ÕSis olid sõnad peale ja pärast antud võrdsenat võiks öelda nii peale seda kui pärast seda ja alati 76. aasta ÕISis tihti vahet, et ajalises mõttes öelda pärast seda pärast uudiseid pärast uudiseid, pärast tööd. Aga ikkagi see vahetegemine ei ole olnud keelekasutajatele väga lihtne ja rahvakeeles seda vaheti eriti pole, nii et nüüd on siis oleme jõudnud ringiga tagasi. Seda vahet nüüd tingimata tegema ei pea, aga kes on selle vahe kenasti ära õppinud, need tehku ikka julgesti edasi, et siis on ainult asi täpsem. Aitäh. Aga tegelikult on veel eesti keel on ju nii rikas, tegelikult on veel üks võimalus uudiste järel. Jah, igaüks saab ise valida. Nii et on raamatuid, mida lihtsalt peab ise vaatama. Aitäh õigekeelsussõnaraamatu peatoimetaja Maire Raadik. Minu nimi on Piret Kriivan ja kuulajatele soovin põnevaid hetki koos õigekeelsussõnaraamatuga. Head aega.