Mati kuulberg, teid me oleme kaua aega tundnud kui instrumentaalmuusika autorid, et aga nüüd järsku niisugune üllatus, oratoorium elu nimel. Kas üleminek instrumentaal muusikalt vokaalteosele oli raske või kerge ja millised raskused seal ees ootasid? Ikkagi väga raske, kas sellele eelnes ka väikseid katsetusi, kas või? Ja vallast konservatoorium aeg oli kirjutatud üks soololaul kontraldile, seda esitasid Helju Tauk ja hilja Ovi ja kaks aastat tagasi. Siis ma kirjutasin Kadio restasele. Ja siis on olemas veel üks naiskoorilaul, seda laulis muusikakeskkoolikoor ja rohkem nagu vokaalmuusikaga ei ole olnud pistmist ja nüüd kohe siis oratoorium seal siis, eks ole, kaks koori koos siis kaks solisti, niisugune hästi kõrgelt alla hüppamine. Aga oma luid ma ei murdnud õnneks. Aga kindlasti tekib siin niisugune küsimus, et mis jooksma siis ennem ei kirjutanud vokaalmuusikat. Asi on päris lihtne. Sellepärast et kui ma hakkan ühte teksti vaatama, siis kõik oleks nagu ilus, aga üks rida näiteks rikub ära selle muusikalise mõtte või kasvõi üks sõna luuletaja teksti ümber teha. Ma ei ole söandanud antud oratooriumi tekst, sellel on oma eellugu. 1979. aastal. Me tahtsime koos Heino lemmikuga kirjutada oratooriumi, mis oleks olnud pühendatud laste aastale temales kirjutanud kooripartiid. Ja mine Alexis teinud orkestripartiid, meil olid juba kõik olemas visandid kavandid. Aga kahjuks jäi see asi pooleli. Juri, need plaanid olid kõik olemas ja siis ministeerium tellis minu käest ratoorium, mis oleks pühendatud võidu 40.-le aastapäevale. Sellest algsest tekstist on seal säilinud üks osa päris täpsed, see on siis lapsed ja hällilaule hällilaulu natuke rohkem ümber tehtud, aga siis Otto Roots kirjutas uued tekstid. Ja eks neid sai ka ringi tehtud. Mul on meeles, et mingisugune kuues kuni kaheksas variant alles jäi, see oli tõeline koostöö. Mina kirjutasin aga muusikat ja ja, ja tema tegi ümber teksti, sest osa mõtteid ja just niisuguseid silpe ei hakanud nagu mul hästi kõlama. Meil oli ikkagi see koostöö nii nagu ta õieti peaks olema. 1941. aasta 22.-st juunist. 1945. aasta teise septembrini. 50 õudustekuur milles hävisid meie riigi sajad linnak. 70000 küla jäid koduta. 25 miljonit Nõukogude maa kodanikku. Maha lastud üles poodud, surnuks piinatud, elusalt põletatud. Meie inimkaotused selles sõjas olid 20 miljonit inimest. See on ligi pool kogu teise maailmasõjakaotustest. Kümned miljonid elud oleksid võinud veel kesta. Leida ja minna oma kordumatu radu. Tunda tegemiste rõõmu, loota oma soovunelmate täitumist, kujundada ise oma saatust. Kõik need elu katkesid parimas eas. Meenuta seda. Mõtle sellele. Inimene. Te olete kogu aeg instrumentaalne. Muusikat eelistanud ise olete viiulit mänginud ka ERSO-s pikka aega ekstralist mõjutab instrumentaalsete mõtlema ja seda küll sellepärast et vokaalmuusikas on ikkagi täiesti omalaadne mõtlemine. Kui juba ükskord teksti ees on siis need kujundid, mis tekivad muusikas, need on hoopis teistsuguste joontega ja sellest vastavalt tuleneb ka rütme siis tempo. Ja noh, need kõik nagu hakkavadki moodustama seda suurt asja, mida me püüame muusikaks. Ausalt öeldes, ega ma ei teagi, mismoodi näiteks teised heliloojad kirjutavad vokaalmuusikat ei olnud nagu julgenud küsida oma kolleegidelt, et mismoodi see tööprotsess käib tegelikult, aga näitena siin võib tuua näiteks Veljo Tormis. See on kohe päris selge, mis tema teeb vokaalmuusikaga, mille pärast tema ikkagi neid rahvaviisi kasutab, nii palju omalaadselt. Et maailmas teist niisugust meest ei olegi. Need viisid on enamasti samasugustes troofidega koos sündinud. Seal ei ole võib-olla probleemi selles, mida rõhutada. Jah, tõesti probleemi tal tõesti nagu ei ole või ka eksida ja ta ei oska öelda, aga terve selle kompositsiooni ülesehitus see kõik on tormisel, hoopis teistsugune. Hoopis teistel alustel seisab see muusika kui niisugune kunst, muusika, midagi instrumente, ristid nagu, nagu teevad, aga kuidas teise rahvaviisi suhtutele omal ajal rahvaviis oli mulle küllalt võõras ja ma nagu ei osanud sellele asjale üldse pöörata, tähelepanu läksid nagu mööda sellest. Et kas selles on süüdi, natuke konservatoorium ka ei ole, siin peaks olema tegelikult asi hoopis vastupidi, sellepärast et Anatoli Gaznekest õpetaja oli tema uuris omale setuviise ja, ja nüüd ma olen siis ringiga tagasi jõudnud nendesamade setu huviside juurde, see murrang kuskil suhtumises rahva visisse tuli mingisugused neli-viis aastat tagasi ja kuskil peale olümpiamänge. Ja sellepärast, et rahvaviisis on niivõrd omapärased intonatsioonid ja, ja tahes-tahtmata, kui sa juba Eestimaal sündinud oled ja eesti rahvaviisi kasutad, siis sa teed seda ainult eesti moodi. Ükskõik asjale siis instrumentalist vokalist. Ja kuigi on üks väga levinud väide, et ükskõik, kas sa kasutad afa viise teadlikult ebateadlikult või mitte, püüad internatsionaalset luua, aga sellest oma rahvusest oma muusikas ikkagi lahti ei saa. Rahvuslik psüühika avaldub ikkagi nendes viisides. Nojah, klassikaline näide oli, nagu see inkade sonaat tähendab, neljas sonaat viiulile, kui ma hakkasin seda asja tegema, siis mul olid need autentsed inkade rahvaviisid käes kuskil sajanditest 13 kuni 16 ja need olid hirmus põnevad, eriti oma rütmika poolest ja siis ma sain üht-teist kuulata ka nende rahvapille. Aga ikkagi see lugu on eesti moodi, olgugi et üks muusikateadlane ütles, et erren dilemma kontserdil sees, vaat oli kõige hispaaniapärasem. Ta mängis seal hispaania muusikat ja siis rahvaviiside töötlusi, sead. Kui nüüd võtta taas oratoorium vaatluse alla temaatika te olete sõjajärgsest põlvkonnast? Sünniaasta on. 1947 seda mina ei ole näinud, küll aga minu ema ja isa. Ja seda muidugi ei oska üldse ette kujutada, mis asi on seda ka siis, kui vaadata filme. Kui lugeda raamatuid. Või kui kasvõi lugeda lehti praegusel ajal, Me teame, siin käib sedasi, järgib seda Angolas, Nicaraguas, Lagos, Iraanis, Iraagis. Seda ikkagi ei oska inimene üldse ette kujutada, mis asi on seda, millised viletsused tulevad inimkonnale. Aga muidugi mingisugused teadmised ja mingisugused emotsioonid on ikkagi see. Antud ajastu. Andnud ka minule sellest sõjateemast. Nõukogude muusikas üleüldse ilma teevad ju juba nooremad heliloojad, sõjajärgne põlvkond, siis ometigi vaadatakse väga palju uuesti tagasi nendele aegadele. Ja ega see ei olegi mingi tagasivaatamine. See on lõppude lõpuks meie kaasaja ühine mure. Mure rahu pärast on iga selgelt mõtlev inimese esimene mure ja ka need ringkonnad, kes teevad antud momendil sõjapropagandat. Minule tundub vahest, et need inimesed ei ole päris täie aruga muidugi iga asi on kuidagi ka ära põhjendatav kord antud riigi poliitilise kursiga kord antud riik majandusliku seisuga. Aga see on ikkagi niivõrd absurdne minu meelest, et, et mingisugust probleemi saab taandada sõjaga, et see on täiesti vastuvõtmatu tervele mõistusele. Ja muidugi, kui nüüd rääkida sellest, et heliloojad, kunstnikud, kirjanikud, kajastuvad oma töödes sõjaprobleemi siis esiteks on see väga vajalik, sellepärast et ei läheks meelest ära. Et seesama sõja oht ikkagi on kogu aeg olemas. Olgugi et ükski kunstiteos ei ole veel ühtegi seda ära hoidnud, on ikkagi need tööd vajalikud. Et meenutada, et kunagi oli niisugune sõda. Lugesin ühe huvitava fakti, et inimkond on elanud 3000 aasta jooksul ainukene 292 aastat ilma sõjata. Ja neid hukkunuid oli üle kolme miljardi. Jah, aga ma võin meenutada viiekümnendaid aastaid ja enne seda kohe pärast sõja lõppu algas samuti kohe uue sõjahüsteeria külm sõda ja see oli aeg kus samuti kirjutati väga palju rahulaule. Tänapäevani kõlavad sellest ajast kasvõi Dunaevski lennake tuvid, need olid küll juba kuuekümnendatel aastatel, kus tulid need ilusad olgu jääv meile päike ja mida samuti tänapäeval lauldakse. Seoses rahvusvahelise olukorra mahenemisega kadusid vahepeal need laulud üsna ära ja tänapäev on need toonud jällegi taas tähelepanu keskpunkti. Toorium kanti ette maikuus möödunud aastal. Kas oli tunda, et teema jõuab publikusse? Sellele publikule jõudis ilusti kohale, kes istusid saalis. Ma ei teagi, need, kes kuulasid raadiost Asso Ei. Lepo Sumera ütles, et tema oli kuulnud raadiost ja temale väga meeldis. Kas kirjutamine? Kogu aeg ja igasugune loominguline töö käib hookaupa. Aga see hoog ei olene mitte sellest, et, et kas tuleb vaim peale või ei tule. Kui seda ootama jääda, millal tuleb vaim peale, siis võib väga-väga pikka aega oodata, kunagi ei käi peale? Ei minul küll ei käinud. Siis kui ma hakkan hakkan tööle, siis ta ka tuleb. Kõige parem stiimul on ikkagi seesama tühi paber, niisuguseid põhikohad olid ikkagi paika pandud. See oli siis 84. aasta sügiseks, aga siis muidugi kõige kiirem hakkab siis, kui afizziba ripub väljas ja ma pean ütlema, et ma ei ole ainukene helilooja Eestis, kes seda teed niimoodi jaotab. Ja kõige suuremad probleemid nüüd olid. Ma isegi ei ütleks, et kooridega või siis vokaalsolistide probleemid. Probleemid olid niisugused, et antud teksti ilusasti välja tuua, et oleks tekst aru saanud, tähendab maksimaalselt meil juhtub niimoodi vokaalmuusikaga, et 50 protsenti on arusaadav. Siis öeldakse, et see on hästi. Aga minu eesmärk oli, et oleks kõik aru saada. Ja mismoodi neid otsi kokku võtta, selles samas finaalis. See oli muidugi kõige raskem, sellepärast et, et nii nagu finaalis on ikkagi tavaks Seal siis kõik võtavad sõna ja ütleb, et mis neil öelda on, orkestripartii tuli suhteliselt lihtne, eriti just meeskooriosa siis kolmas osa, see on ikkagi enam-vähem dubleeritud orkestris kõik, aga lastekooriosa see on täiesti iseseisev ja ma pean siin nüüd ütlema vahele, et RAMi poistekoor sai oma mis need raske ülesandega suurepäraselt hakkama oli lihtsalt fantastiline vaadata, mismoodi noh, ütleme, heide oli proov ja mismoodi nad ülehomme siis laulsid. See oli fantastiline vahel. Nii et Venno Laul teeb nendega niisugust imet, et ja missugused asjalikud on poisid. Ja niimoodi ma tahaks väga kiita suurt meeskoori, sest mehed ikkagi võtsid seda küllalt rasket ja keerulist materjali. Väga asjalikud, tegid head tööd. Ja väga palju aitas kooriühing terve selle organiseerimise asjaga kaasa. Nii palju oli mul abilisi. Lõppresultaat oli tõesti tore. See lõppresultaat tuli siis täiendama viit sümfooniat või on tänaseks juba rohkem. Viiendana lõpetasin aprilli lõpus, siis mai sümfoonia. Peale selle väga suur hulk kammermuusikat ja lemmikpilvist tundub siiski olevat hiiul. Jah, viiulisoolosonaati on siiamaani nüüd neli, plaan on ikkagi neid kokku kirjutada kuus. Siit eeskuju pahilt võetud Olga kirjutanud maks, reegel Kuusalu sonaati viiulile ja Isay. Aga kõige viimane niisugune kammermuusika oopus oli siis. Eelmisel kuul. Just kuulas Merilo, triidus, kvartett taosofonile. Meil on üks suurepärane ansambel, Olavi kasemaa on seal eesotsas. Ja tänu temale on eesti heliloojad kirjutanud minu teada vähemalt kaheksa täiesti uut ja ilusat asja. Ja see ansambel on Eestis ainulaadne. Ja üldiselt võib öelda, et terves Nõukogude liidus olen mina kuulnud ainult veel ühte ansamblit. Antud koosseisuga kusjuures. Noh, võib-olla keegi ehmatab ära, et kuulge, et saksofoni, et see ei sobi kokku tõsise muusikaga ja ei ole saksofonikvartett, on, on täpselt samasugune kvartett kui keelpillikvartett vitrumboonide kvartett kujutleda arhide kvartett, kvartett, kvartett, antud pill ei sega sugugi heliloojaid kirjutama niisugust muusikat, nagu ta tahab. Aga suhtumine keelpillikvarteti ma mäletan. Heino Eller rõhutas seda eriti, et keelpillikvartetile on vist peaaegu kõige raskem, kirjuta vilets. Jah, on küll keelpillikvarteti, ma olen kirjutanud kaks. Ja siis veel paar asja, mis on ühele pillile ja keelpillikvartetile näiteks neli novelli Alt Lüdile ja kilbligartetile, kontsetappasionato soolotšellole ja keelpillikvartetile. Aga keelpillikvarteti ei saa siis kirjutada, kui antud kollektiiv meil lihtsalt puudub, aga riigis seda puudust me tundsime, kuus-seitse aastat, kui meil ikkagi. Õnneks tulnud kokku noored mehed. Urmas vulbi eesotsas ja ja see keelpillikvartett on päris asjalik, nii et nüüd peab hakkama uuesti selles suunas mõtlema. Leino. No on korra juttu Ma. Ma. Jah, Tallinna poiss, Tallinnas sündinud ja elanud aga ema ja siis isa kodu on maal ja kõik suved, ma sain ikkagi veeta oma ema ema juures, isa ema juures, eks nendel vanaemadel oli küllaltki palju tegemist minusuguse hästi elava poisiga. Seal pehmelt öeldes. Kas hästi elav poiss ka sõjamängija armastas mängida? Ei, seda ma ei mänginud, kui, siis indiaanlasi, see oli nagu rohkem niisugune loodusepoolne, sest raamatuid sai uurida, et kõik need feni Markuupery raamatut sai ilusti läbi loetud, nahksuka jutud ja, aga sõjamänge ma ei mänginud. Ja, ja kui nüüd tuli juttu sõjamängudest, siis osa Euroopa riike on näiteks ära keelanud igasuguste relvade tootmise mänguasjadena. Ja see on täiesti õige samm. Kas kodus muusikat tehti viiulit? Ma hakkasin õppima, kui ma olin neli aastat täis, isa oli mul õppinud ise viiulit ja tahtis kindlasti, et pojast saaks ikkagi professionaalne muusik, sest omal ajal temal ei olnud majanduslikult võimalik õppida. Muusikaõpingud olid väga kallid. Ta ikka mõne õpetaja juures oli natuke õppinud või päris täiest. Ma võin päris julgelt öelda, et vaatamata oma 65-le aastale võite vabalt mängida teises riiulis meie esindusorkestris nooti valdan jah, täiesti sealt ma sain ka muidugi kõik need lehestlugemise oskuse ja kõik muud plussid, mis orkestrimängu juurde kuuluvad. Ja siis need viiuliõpingud jätkusid alguses laste muusikakoolis Harald aasa juures edasi muusikakeskkoolis ka sama õpetaja juures. Ja muusikakeskkooli lõpus, siis tekkis niisugune kompositsiooni huvi, see on ka muide seotud keebli kvartetiga, sellepärast et omal ajal siis kui me õppisime, siis meil oli nagu muusika vastu niisugune suurem huvi kui praegu, sest me tegime ansambleid vabatahtlikkuse alusel, mis me tahtsin mängida lihtsalt. Ja moodustasime keelpillikvarteti, olgugi et meil oli olemas kammerorkester, oli olemas veel keelpilliorkester, oli klaveritrio ja sellele keelpillikvartetile ei olnud head repertuaari. Jah, ma mõtlen, kaasaegsed, sellepärast pardocoli meile ikkagi liiga raske. Seda on praegugi hirm vaadata seda partituuri. Ja mõtlesin, et aga ma kirjutan ise. See oli siis muusikakeskkooli kümnendas klassis 1965. Ja sealt hakkas siis suur huvi, see oli esimene lugu, ma mäletan kuus miniatuurse keelpillikvartetile, aga muidugi viiuliõpingud jäid siis kohe tahaplaanile, seal tulid veel niisugused asjad sisse nagu ikka nooruses on esimene armastus ja see muidugi hakkas õppetööd väga sügavalt segama, aga ikkagi ma selle muusikakeskkooli lõpetasin raja. Ja siis kohe peale muusikakeskkooli, hakkasin tööle. Eesti raadio sümfooniaorkestris tähendab õiguse Sersus ja samal ajal hakkasin õppima kompositsiooni Anatoli, kas äkki juures ma võiksin oma teises kompositsiooniõpetaja nagu pidada käinovellerit, kelle juures ma õppisin poolteist aastat eri harmooniat, olgugi et esimesed pool aastat oli tegemist ainult kolm külad ja nende pööretega andis mulle see väga hea kooli, olgugi et mul oli kõik õige, ei olnud ikkagi päris hea. Et alati saab paremaks teha ka seda antud oratooriumi naljakas uued värsid juba välja otsitud ja on küll, aga, aga teeme nii, et see jääb saladuseks. Paistab siiski, et vokaalmuusikaloo, mis on ka ots lahti tehtud jah. Aga siis muidugi edasisi plaane oli juba juttu nendest viiulizonaatidest, et peaks nagu siis viies tulema. Uus klaveritrio on vaja kirjutada konkreetsed interpreetide tellimused oma laanenagu ei saagi tegelikult realiseerida, sellepärast et kuidas sa siis jätavad ühele interBledrile vastu tulemata. Kas tulevikuplaanidesse kuulub ka hea puhkus ära? Ma ei oska nüüd öelda, praegu on juba suur suvi käes ja ja ma kardan, et selleks ajaks, kui ma ükskord puhkusele saanud, sajab vihma, see on olnud juba aastakümneid, aga kuna ma oma loomult ei ole päris pessimist siis ma loodan, et üpris pea tullakse, puhkus ja meeldiv. Meie maa on kosmosekübe suuruselt viies planeet Päikesesüsteemis. Ja ometi mahub temale nii palju sajad mered, ookeanid. Mandritel tuhanded linnad Miljonid metsad põllud ja teeb. Elu on kõikjal õhus, maal ja vees. Kogu see elu on imeline. Kordumatu ja ääretult habras. Mitte keegi ei ole lubanud inimesel elu kõrgeima vormi esindajal meie planeedil seda elu halvata või hävitada. Ometi on võidupäevale järgnenud 40 aasta vältel sõjad üle kogu planeedi nõudnud kokku sama palju ohvreid kui teine maailmasõda. Ükski ema ei taha saata oma last varasele manalateele. Ükski isa ei soovi oma poja surma lahingus. Ometi hõõguvad maailmas sajad sõjakoldes. Värsked hauad on kui kivistunud karjaelu nimel. Inimene astu vastu sõjale. Astu vastu. Elu nimel. Elu nimel.