Ja ilusat keskhommikut Rahva teenrid alustavad ja meie päralt on praegu siis peaaegu tund. Et me saaksime kokku võtta sisemise, õigemini lõppeva nädala kõige olulisemad sündmused. Ja täna siis teenivat rahvast Eesti Ekspressis. Sulev Vedler, Postimehe arvamustoimetaja Neeme Korv ja mina Aarne Rannamäe. Eesti televisioonist. Noh, kultuuriminister minemas kaabak, ajakirjanikud saavad teenitud karistuse avaliku väljakuulutamise näol õige pea meie parlamendi kõnetoolist. Aga nende teemade nime tõenäoliselt ka täna siis ikkagi jõuame, aga kindlasti Riia Riias toimunud väga-väga traagiline õnnetus on, on see mis praegu meie meeli ilmselt köidab kõige rohkem. Ja nagu ka uudistest võis kuulda ja, ja Ragnar Kondi reportaažid, et viimase seisuga siis 52 inimest on siis selles traagilises Maxima poe kokkuvarisemise õnnetuses saanud surma. Tere, mina olen Sulev seal hästi traagiline, et tegelikult on ju meie mõlemad naaberriigid viimase nädala jooksul elanud või läheb tragöödia. Pühapäeval kukkus Venemaal alla lennuk nina ees vastu lennuvälja 50 inimest pardal plahvatas, kõik said surma. Ja nüüd siis juhtus Riias. Surnute arv on veel suuremat. Lätis oli viimati veel suurema ohvrite arvuga õnnetus. See oli laeva uppumine, nõukogude ajal oli aastal 1950 põhjalex aurulaev Majakovski, kus sai surma 147 inimest. Lätlastel oli selline päris suur ohvrite arv ka Estonia pardal. Seal läks põhja veel 23 lätlast, pärast seda, see oli vist viis või kuus aastat tagasi, põles ära üks üks vanadekodu ja seal oli ka ohvreid üle 20-st, et et sellist asja ei ole väga ammu nähtud vapustavat lennuõnnetusest, me saame ju aru Maega lennukeid kukuvad allagi ja seal me eeldamegi, et nad saavad surma ka, et kui sa lähed poodi, siis mitte ükski inimene ei karda poodi minnes võiks surma saada. Ahah, äärmisel juhul me teame, et, et kui olla viilkatusega maja vaid on selline lame kuudi moodi Nakonnad kaubanduskeskused on need, noh, need võivad ohtlikud olla siis, kui on väga palju lund sadanud. Aga pigem mitte kaubanduskeskused rohkem kardavad inimesed sellise spordihall ja nendele katuseid sisse sisse kukkunud noh praktiliselt kõikjal sellistes kohtades, kus lund sajab aga poodi minna, vabandust siin siinkandis, et sa peaksid hirmu kartma, seda, seda tunnet ei ole. Aga see ongi vist see, mis muudab selle eriti ehmatavaks, jaga šokeerivaks, et see on niisugune täiesti tavaline argiolukord, see on meile väga mõistetav, kasvõi seetõttu, et kõik kõik, kõik see on niivõrd sarnane kas või kui me vaatame seda elurajooniga, meil on sarnaseid elurajoone meil sarnase kaubamärgiga poega Ta Eestis tegutsemas või täiesti ette kujutada, kuidas inimene läheb õhtul poodi, aga seda, seda kindlasti mitte, et ta saab tagasi, ei tule. Et ma just sama päeva õhtul sõitsin ühe Läti poliitikuga koos Tallinna poole ja me arutasime selle üle, et kuidas saaks niimoodi, et balti uudised leviksid kuidagi kuidagi kuidagi paremini ja, ja omavahel just umbes umbes täpselt sama kellaajal. Ja ma vaatasin, et isegi ka seekord, et et kuidagi kui õhtul hakkasid sealt mingisugused uudised tulema, siis esialgu ta nagu ei, ei kerkinudki nii väga-väga-väga suurelt üles. Aga ilmselt oli siin samamoodi see, et tunnetuslikult ka toimetustes võib-olla esialgu ei tajutud, et see asi võib noh, niivõrd niivõrd niivõrd hull olla, sest just, et et see on niisugune argiolukord ja see tundub niivõrd uskumatu. Aga esimesed uudised rääkisidki ainult paarist ukrustaks ja seal oli mõnikümmend vigastada saanud. Selle olukorda inimesed ei teadnudki, teiseks on meie, meie laiuskraadil läheb üsna kiiresti pimedaks, sa ei näegi, mis seal toimub, selgelt sellele läks elekter ära. See, missugune auk katusesse tekkis, tekkis alles vaatepilt selgeks hiljem. Ja see, mida sealt on avastatud, nad seda ju ei teata veel praegugi misel. Seal Augusel on huvitaval kombel Sulev, kui me jõua siin viimased selles samas saates koos olime, rääkisime katustest pärast tormi ja rääkisime koolimaja ja spordihoonete katustest ja aga see on lihtsalt niisugune väikene kokkulangemise seik, aga aga ega, ega mul ei ole ju tegelikult statistikat. Aga kui me mõtleme nüüd nagu maailma uudiste peale, siis mõelge, kui, kui sageli me ikkagi loeme kaubanduskeskuste kokkukukkumisest kogu maailmas tegelikult külla siis mitte lähiümbruses, vaid Kagu-Aasias, Hiinas, Bangladeshis ja nii edasi. Pigem me loeme ikka nagu kõrghooned mõjuvad. Mitmekorruselised elumajad jah ja ei pea, mitmekorruselised kaubanduskeskused on, on ikka päris päris sagedased uudised, aga, aga selles selles on teil õigus, et tegelikult väliselt sarnaneb ju kõik väga meie meie oma sellisele keskkonnale, eks ole, sama kaubanduskett ja, ja tagasi kõrgub Riia, Lasnamäe ja ja, ja muud sellised kokkulangevus, et, et, et et no ütleme nii, et, et 52 on ikka ikka ikka meeletu hulk inimesi, mis, mis on, mis on nüüd korraga korraga suruma. On see rajoon, kui keegi veel ei tea, siis tasub ütleme, teisel pool Dauga kallast, et kui siit eesti poolt hakata minema, siis peab üle jõe sõitma ja siis ütleme, hakati Urmase minema siis paremat kätt, tavalised eestlased sinna ei sattunud, on selline endine sooja metsamaa, kuhu on kaheksakümnendatel hakati kohalikku Lasnamäed ehitama, kuhu kolis ka päris palju siis selliseid venekeelseid elanikke. See keskus, nagu ma aru saan, ehitate sinna aastal 2001. Nüüd selle rajooni arendamine jäigi soiku seal siis, kui nõukogude aeg lõppes ja siis, kui algas uus kinnisvarabuum, siis hakati sinna maju juurde ehitama, siis kerkisid nüüd kaubanduskeskused ei ole mitte kaugel spaisi kaubanduskeskus, mida eestlased päris hästi teavad. Jah, ja kui me rääkisime siin sellest, et see on väliselt sarnane, siis ka tegelikult ju sisuliselt, sest eks me oleme ju lätlastega koos käinud lapsed samasuguse arengutee läbi, me oleme näinud neid puuma ja oleme näinud ka kriisi aegu ja seega on ka kuna meie majandused on ikkagi võrdlemisi sarnaselt arenenud, siis siis siis tegelikult ka need küsimused, mis, mis, mis meil üles kerkivad, on, on praegu täpselt noh, ma kujutan ette samasuguse teravusega just selles, et, et kuidas, kuidas projekteeritakse, kuidas ehitatakse praegu käin Tallinna ümbruses ringi, siis siis on näha, et käib ju meilgi ja järjekordselt uute kaubanduskeskuste ehitamine, osad kaubanduskeskuseid ehitatakse suuremaks. Praegu oleme selgelt buumi kõrgajal siin isegi see viimane viimase kvartali majandusülevaade ju tegelikult näitas, et jaekaubandus on, on kasvamas kiiresti. Nojah, aga ega me ju ei tea, et sellised paralleeljoonte tõmbamine ja noh, et Maxima siini Maxima seal ja üldse kaubanduskeskused ja sarnane kõik nagu taust ja ega me ju tegelikult ei tea, mis seal selle tragöödia põhjustas, oli see nüüd siis ehitusviga või projekteerimisviga või ekspluateerimise viga? Midagi seal pidi olema, noh, üks teel olla variant, teeksid näiteks ehitusmaterjalid ei olnud tegelikult nii kvaliteetsed, kui nad oleksid pidanud olema ja variant on tõesti palju. Ja järgmine asi on see, et maxima süüdistada vist on ka siin rasked, me ei tea, kas Maxima tegi siin üldse mingi vea, tavaliselt ei kuulu kaubanduskeskused ja kaubandusette võtta. Ta oli vaid kaubandusfirma, lihtsalt üürib seda minna. Ka selle kaubanduskeskuse puhul oli Maxima lihtsalt üürnik. Alguses ma lugesin välja, et selle keskuse omanikfirma Hamburg seal on üks Kanada suurettevõte, mille käes on ka näiteks Tallinnas SEB panga peahoone ja veel terve suur hulk kinnisvara üle Eesti laiali. Aga praegu ma olen mõistnud, et, et Hamburg ainult omas osa selles keskuses Tennosaar ühel Läti firma käest tolle ettevõtte kodu külgema polegi suutnud üles leida. Hamburgi koduküljele muuseas hästi napp teade, et kellel on õnnetusega mingit kokkupuudet selliste nendel nendel numbritel ei mingit kaastundeavaldustega mitte midagi, siis kui minna Maxima Läti küljele, siis vaatab vastu üks väga must lehekülg. Kurb teade. Nojah, eks aeg aeg annab arutust ja karta on, et tegelikult ju kannatanute hulk suureneb, sest et ka nagu uudistest kuulsime, mingi 300 ruutmeetrit on veel nii-öelda lahti kaevamata. Vot Madis muuseas, on ka selles mõttes nagu miks ta päeva korralane, kui lennuk kukub alla, siis noh, see on suhteliselt kiiresti teada, et palju inimesi surma sai, et kuidas see asi lõppes. Aga see üritus on niimoodi, et ta ju nagu sa käib pikalt, kogu aeg avastatakse üha uusi ja uusi kannatanud üha uusi laipu tuleb välja ja nagu me aru saame, siis ka täna ei pruugi, selgus tulles võib tulla alles homme ja uurimist muuseas tõenäoliselt hakkab, raskendab ka asjaolu, et need tükid, mis sinna on läinud, et need tõstetakse väljend tõstetakse kuhugi kuhugi eemale. Ja Piiani uurijana pärast, siis noh, me kõik teame ju detektiivi filmides, kus öeldakse, et ei tohi mitte midagi liigutada. Aga siin on olukord, kus sa pead liigutama, sest võib-olla on keegi veel elus nüüd enam noh, suure tõenäosusega ei olegi tangi kui kunagi ei tea, kunagi ei tea, alati juhtub imesid. Aga noh, üks asi on ju selge, et eks üks osa sellest uurimisest kindlasti saab olema ka ka projekti täiendav ülevaatamine ja see, et kas need arvutused olid õiged ja kas need materjalid, mida kasutati, olid õiged, sest et et üks lugesin siin just ühe ehituseksperdi kommentaari siin mõne aasta tagustest projekteerija otsitakse alati üles, aga kui meil oli 94. aastal marja poe varing ka siis, kuigi see projekteerimine toimus ammu-ammu enne ja tegemist oli, kui ma õigesti mäletan tüüpprojektiga siis ka siis insenerid otsiti üles ja, ja, ja vaadata Eestis on ju veel näinud näiteks postimaja konkreetne postimaja oli nõukogude ajal mõeldud hoopis uhkema Tallinna postimaja, aga noh, selgus, et ka seal ei osatud materjale õieti panna, seal ei olnud talad kõik täiesti õiged tuli seda majad tugevdada ja lõpuks ta sündiski sellisena, nagu ta on. Praegu me keegi ei karda postimas käia, ei olegi põhjust nagu midagi karta, aga see algne projekt ei läinud sellisena nagu, nagu ta oli mõeldud. Või siis teine näide on Solariseks, kus ripplagi kukkus alla, õnneks mitte kedagi ei olnud seal sellel hetkel sees, mitte keegi ei saanud viga, aga pärast selgus, et nad sellele ripplae paigaldamiseks nagu õiget projekti ei olnudki. Vaat see tuli välja alles kohtuasjadest mujal, kolleeg Tarmo Vahter kirjutas sellest eelmisel aastal, aasta tagasi, 12 november oli, oli lugu, mis rääkis, kuidas seda tegelikult ehitati, päris jube. Ja seda enam, et okei, 80. aastal ehitatud asjad mõtlevad, et okei oli, oli, oli see aeg nagu oli ja suhtuti kõigesse. Ja millised materjalid üleüldse ja ehitusjärelevalve ja kõik mu kõik muud asjad. Ometi need majad valdavalt püsivad siiani hästi püsti, nii nagu need suured elamurajoonid palju mustamäel anti 25 aastat, eks ole. Aga, aga kui sa, kui sa mõtled, et hoone, mis on saanud ka arhitektuuripreemia alles nüüd noh, sisuliselt nagu eile valmis saanud ja ja väike ja madal ja ühekorruseline ja kõik, et see, see võiks nagu olla, eks ole, mis, kus ei pea ma veel korra siinses Solarises seal ju juhtus see õnnetus enne seda, kui see kinosiseselt käikule just, just et nad. Kas seal oli muuseas selline asi, et süüdi jäi see alltöövõtja ja kokkulepe oli selline, et igast kroonist, mis seal säästeti ehituse pealt pidi teljele ja 65 sentiliiter 35 senti no ja siis hakkadki nagu mõtlema, kus kohas kukkujakseks ajad, mil näiteks Olarist ehitajatelid suhteliselt keeruliselt keset suurt masu kõik hoidsid raha kokku. Mul laps küsis minu käest, et, et issi, mis sa arvad, kas meil võiks ka poodi minnes midagi sellist juhtuda? Ma mõtlesin seda, et selle peale, et et ega mingit mingit hüsteeriat ju tegelikult ei peaks kindlasti sel teemal üles kütma, aga natukene ärevaks teeb see küll, et kui, kui ma näeksin siin enne, et, et meil käivad ka praegu suured ehitused ja me võime mingil määral rääkida võib-olla mittebuumist, aga siiski siiski ka kaubanduskeskuste ehitamise kõrgajast, siis kui me meenutame siin elamispindade ehitamise kõrgaegu, siis on ka ehitusjärelvalvet valvajad siin Eestis nagu, nagu paremad tunnistanud, et toona toona läksid mõnedki asjad ikkagi formaalsusteks kätte ja võib-olla selles mõttes selles mõttes tasuks olla kindlasti tähelepanelik ja meilgi vaadata läbi ikkagi need etapid, mis meil on ja seadustest. Tavaliselt on niimoodi, et kui mingi õnnetus on juhtunud, siis üldiselt järgmine kord tehakse asi kindlam, igaks juhuks tugevnes aru, et noh, mina ei taha kuidagi öelda, et Solarise kinno ei tasu minna, vastupidi ma käin seal ise väga suure mõnuga ja ma olen täiesti veendunud neto tihti tunduvalt paremaks pärast seda laevana. Vabandust, seda laienetest samamoodi oli, kui Estonia uppus, pärast seda võisid sa kindel olla, et laevaga võid vabalt sõitma minna, sellepärast et on tehtud kõik, et ta oleks võimalikult ohutu. Täpselt. Nojah, ja, ja kes veel ei mäletanud meie analoogia, ehk siis see marja poe kokkuvarisemine meil läks. Kui, kui selle asja kohta võib öelda, et läks üsna hästi, siis noh, ütleme, hukkunute arv oli, oli 10 korda väiksem, et kohapeal hukkus viis ja tuletame meelde, et see toimus just 94. aastal enne siis Lillehammeri olümpia vist, kui ma õigesti mäletan, see pidi olema õhtul avapidustused või olümpia avamine ja pood oli rahvast täis, nii et ja hiljem siis suri veel haiglas üks inimene ja 13 vigastada, kellest üks suri, nii et et meil meeleks tole Maria poega hästi ja, ja see oli ka kindlasti suur ohusignaal. Olgu, aga eks siis paistab, mis sealt Riiast see uurimine annab. Räägime siis nüüd noh, oma asjadest, kuni, kui nii võib öelda. Eks see, eks see asi ole ka tegelikult meie asi. Aga, aga, aga noh, kultuuriministri ja sirbi ümber on siis tiirelnud tegelikult kogu see kogu see nädal ja, ja siis kuni neljapäeva õhtuni. Kui kultuuriminister ütles ETV otsesaates, et astub tagasi, aga siis mitte kohe, vaid tõenäoliselt toimub see siis detsembri alguses ja parlamendi ees. Ja ja peab seal kirgliku kõne ja ja siis nimetab ebameeldivad, ei valetanud või ma ei tea, kuidas ta peab nimetama, ühesõnaga kaabaka ajakirjanikud nimetab nimepidi ja jääme huviga ootama. Aga kindlasti on sellel lool ka mingisuguseid omad omad õppetunnid. Et mis, mis teie arvates nagu kõige olulisem on. See lugu on niisugune, et, et õieti ei teagi, kust otsast alustada. Et ma olen ise ka olnud kultuuriajakirjanik ju neli aastat Postimehe kultuuritoimetuses töötanud ja mõnel määral Postimehe arvu skulptuuri lisa kaudu ju praegugi tegelen selle valdkonnaga, tunnen väga paljusid seal olevaid inimesi tean nende muresid ja probleeme ja ja teistpidi ma mõtlen, et, et üks asi on kultuur, aga teistpidi ma mõtlen, et, et see, mis, millega see asi ikkagi kokkuvõttes lõppes, viib meid ikkagi poliitika juurde ja, ja, ja, ja ma arvan, et võib-olla, kui me natukene sellest asjast räägime, siis võib-olla me leiamegi, et võib-olla see, see, see kultuuriteema on, on isegi, võib-olla natukene teisejärguline teema siin. No mina olen praegu Eesti Ekspressis ametis peatoimetaja kohusetäitjana ehk samas rollis nagu Kaur Kender sirbis. Seda tööd teinud nüüd kuu aega ja siis paar nädalat teen veel siis tuleb meil uus mees, Allar Tankler. Esimese asjana mul ei olnud kavas Eesti Ekspressi toimetus lahti lasta täies koos ega ka pooles koosseis sõbralikuna Sulev, miks sa seda ei kasutanud, seda selline nõrke pehme inimene. Noh, vaadake, kui sa oled meeskonda kuskilt võtta oma Saunive, et tuled ja laamendad meiega, mul on oma meeskond täiesti võtta. Need ongi minu head kolleegid, kes koos minuga töötavad. Ma olen teinud seda pattu, et ma olen küll ühe inimese juurde võtnud vahepeal aga ma ei ole mitte kedagi pidanud lahti laskma. Et ise põhjus muuseas on ka juba sellepärast, küsimus pole mitte minu, sain, ma tean, et tuleb uus inimene ja uuel peatoimetajal on õigus meeskonda kokku panna. Ma saan aru, et kõik need muudatused, mida noh, ma oleksin teinud, et need oleksid võinud olla ajutiselt. Et ma hakkasin, neid võib olla teinud siis, kui ma oleks ise tahtnud peatoimetajaks hakata. Aga ma ei tahtnud. No ja no üks asi on eraettevõte, teine on riigi, mis seal vahet on, ettevõte on ettevõte, loob vahet, on see, et, Teie omanike paneb lihtsalt käed, ütleb, et ootas olev peale soov, aga mis vahet seal on, seal on samamoodi, on nõukogu, kes paneb käed, ütleb mind, kuule, me ei tee niimoodi. Jah küll, aga, aga noh, ütleme avaliku sõna on nagu seadus, eks ole. Riigiasjadega võib veel nagu susserdada, nagu, nagu selgub. Ei ole, tegelikult ei tohiks mitte mingid põhimõtted kuskil erineda. Nõukogu on pandud ikkagi selleks, et ta selle juhatuse üle valvaks annaks talle suuniseid. Nii, ja nüüd hetkel on seal juhatus, eks ju, seal on vist ühe liigne juhatuses on ära toomas aia taga, et et ühtegi teist inimest ei ole ja tal on mitu allüksust, et selles mõttes noh, tal on neid erinevaid erinevaid välja. Jah, et seal tee ka ja noh, et neid on veel, et tegi siis ühe allüksuse õpetaja leht, Õpetajate leht on ka seal all, tegi siis ühes allüksuses tõelise suurpuhastuse jahtegi. No ja siis võime küsida teistpidi, see on tõenäoliselt kõige nagu väljapaistvam väljaanne sellele sa nagu võtab kõige rohkem siis kultuurieliiti puudutab. Muidugi kui sajad sellise rahva närvi lähed, sinna teed suurpuhastuse. Tule taevas appi, ma ütleksin nagu peaminister, ükski mõistlik inimene nagu ei tohiks nii käituda. Me räägime siin juhtimisest ja organisatsioonikultuurist praegu, eks, et aga sina oled nagu sulatunud toimetuse seest, siis nagu sinna praegu selleks kaotajaks, eks ju oled oled selles selles positsioonis. Et ma ei kujuta ette ka, kui, kui oleks tulnud näiteks, oletame, et oleks tulnud Ekspressi toimet peatoimetaja, mis mingil põhjusel oleks olnud KTM mõeldud, et noh, et umbes, et et võib-olla midagi teeb, siis võib natukese aja pärast teeme mingisuguse mingisuguse püsivama lepingu ja võib-olla see Need tähed kaovad sealt tagant ära. Aga ma arvan, et ega, ega ta siis ei oleks tõenäoliselt sellist sellist asja olnud, et et aga antud juhul antud situatsioonis kukkus välja, nii et noh, seda aegrida on siin palju-palju räägitud. Oli peatoimetaja avalik konkurss, olid kandidaadid, konkurss kukkus läbi. Ja siis hakkasid asjad kulgema kuidagi väga segaselt. Et ühel hetkel öeldi avalikkusele, et meil on, meil on KT kaadee tuli, hakkas kohe ümber korraldama ja siis hakkas hakkas kerima, et kes selle, kuidas sa kaates ikkagi määrati. Ma saan aru, et põhiinimene, kellele kõik viitasid Toomas välja taga oli tükk aega varjus millegipärast ei andnudki kommentaare, siis hakkas see kõik nii-öelda lahti kerima, see protsesse jätnud tegelikult head muljet. Kuues siis, aga ma ei saa nüüd aru, kumb oli nagu suurem probleem, kas seltsina tuli Kinder või oli probleem see, et last ülejäänud toimetus laht. Sulev see, et sinna tuli kelder, oleks tekitanud kindlasti väga palju eriarvamusi, aga ma arvan, et väga paljud inimesed, kellele praeguse protsess noh, absoluutselt ei meeldinud, kuidas see protsess nagu läbi viidi, et need inimesed ei oleks, ei oleks olnud nii-öelda ühisel meeleavaldusel nende kinniteibitud suurega. Et et siin on täiesti oluline ikkagi välja tagaroll, et minu arusaamist pidi inimesi pidi formaalselt vähemalt lahti laskma välja taga. Tema oli juhatuse esimees, tema sõlmis maanduski koondamiste ja tema andis koondamisteade. Et Kaur Kender sai teha ainult ettepanekuid. Aga võim reaalselt tuli neljandaks, aga ühtegi koondamisettepanekut ei oleks saanud teha, kui minister oleks lahkelt koondamiseks raha jaganud. Koondamine nõuab väga palju raha. Koondamine uue seaduse valguses kujundamine nõuab raha küll, aga Kundamistel saab ikka teha. Ei ole veel lõppenud, ei tegelikult on selles asjas ju selgeks rääkimata ikka päris päris mitu asja tähendab, ei, ei ole ju ikka nii, et, et tuleb Kender koos ja nende noh, selle rühmitusega ja ütleb, et nagu nad püüavad muljet jätta, et, et et oli ripakil. Tähendab, palju asju võib elus ripakil, ei ole, meil on võib-olla praegu valitsus ripakil, eks ole, ootab ülevõtmist, võib-olla Eesti riik on ripakil ja ootab, et tuleb parem kosilane või noh, nii et need asjad lihtsalt ei käi niimoodi. Ja kui te olete tähelepanelikult ja jälginud ja loomulikult te olete jälginud kõik kogu seda sõnavara, mis on selle puhul kasutatud siis kust sai kelder idee? Selle kohta on mitu-mitu niisugust pooleliolevat lauset õhku visatud. Me ei, me ju ei tea tegelikult kuidas, kuidas see nagu alguse sai. Ei olnud vähemalt sellise info põhjal küll niimoodi, et, et ärkas hommikul üles ja mõtles, aga meil on saun. Me, mul on olemas, lähme, lähme lööme platsi puhtaks. No ei, ei usu sellesse sellesse versiooni. Aga, aga selle peale praegu muidugi saladuseloor, nii et ega ei ei tea ju täpselt öelda. Aga see, kus inimene oma ideid saab, vabandust, ta suhtleb teiste inimestega, et selles ma arvan, et see ei ole mitte midagi paha küsimus, kas see oli käsk, teda saadeti kas oli poliitiline käsk? Käske oleks teine, aga kui ta mu ettepanek, ütleme pehmemalt, kui on ettepanek, no vabandust, sa võid ettepanekuga nõustuda. Teha ettepanekud, jutuajamised, need võivad olla ükskõik mis laadi. Effgencer ei ole selline mees, kes keda nüüd otseselt võiks käskida, ma arvan, sellisel moel seda, seda. Mina ei usu seda, aga see, mis enne ütles, et ega ta ei saanud ju tulla oma rühmitusega, tal pidi olema selleks kindel veendumus, et et plats on puhas ja kõik vajalikud liigutused, mida ta, mida ta soovis teha, et need ka tehakse. Muidugi jah, tal pidi olema, tähendab, ta ei teadvat välja, taga, teeb need asjad ära ja, ja jagab neid koondamisteated välja ja teeb need struktuurimuudatused. Ja ta pidi teadma ka seda, et minister lahkelt raha jagab koondamisi. Täiesti sellega ma olen nõus, et selle selle välja andva ettevõtmisi, mis on kultuurilehe nimeline sihtasutus, tema rahastamispõhimõtted, muudeti siis poolteist aastat tagasi ära. Et ta nüüd täi praktiliselt täielikult kultuuriministeerium ülalpidamisel, kultuuriministeerium annaksin otsaga selles mõttes, ta on nagu selts langi, loo ei ole seal just nimelt ei oleks võtnud ju ette seda, kui nad ei oleks olnud ette teada, ette kindlad, et et need ametiisikud, olgu see siis sihtasutuse juht või ainus juhatuse liige ja minister, need liigutused ära, teod. Ma tahtsin Aarne selle vastu vaielda, selles mõttes, et sa ütlesid, et nii ei tehta, et noh, ma saan aru, mida sa mõtlesid. Sa ütlesid nii, ei tohiks, nii, ei olegi ilusti, nii ei ole ilus teha, aga tegelikult nii tehaksegi. Selle asja nimi on ettevõtluses vaenulik ülevõtmine. Kogu aeg nähakse, et ettevõte ripakil, uued omanikud tulevad sisse, panevad uue juhtkonna peale, vana lihtsalt visatakse üle parda. Kas sellepärast, et sulle uued paremad juhid või sellepärast, et sa ei usalda vana juhtkonda? See juhtub kogu aeg? Jah, aga seda teeb siis kas juht või omanik, aga mitte KT. Tavaliselt küll, jaa. Noh, okei, on olemas veel, seda nimetatakse kassaneerimiseks. Aga kas sirp vajas sisuliselt saneerimist? No see sõltub jällegi väga palju maitsest. Ta vajas seda nüüd nii järsku ja nii kiiresti ja ja loomulikult võib ju arutleda, mina olen ka Kaarel Tarand teab, kes oli siis sirbi peatoimetaja teab väga hästi, et et olin mõnigi kord kriitiline mõnegi asja suhtes, mis, mis, mis Zyrtegija, mida, mida ta kirjutas ja ja võib-olla mõnes mõttes on ka igasuguseid ideid, et noh, mismoodi seda kultuurilehte võiks teha. Aga ma ei tea, mul oleks siiski meeldinud kokkuvõttes see, kui, kui siiski oleks nii-öelda siis nii-öelda edasi töötatud kindla peatoimetaja ja leidmiseks. Ma nüüd ei usu, et Sirp oleks olnud sellises seisus, et oleks olnud ohus tema näiteks ilmumine lähemate. Lähemate kuude jooksul okei, tema tiraaž natukene kukkus, aga nüüd mõtleme. Mulle meeldis väga Mikk Salu, meie hea kolleegi siin saates esinema leegi mõtteavaldus eilses Postimees, kes ütles, et selliseid suure pauguga lahkumist Doris Kareva sugusel inimesel ongi vaja muidu oleks ta vaikselt visinal välja vahetatud. Võib-olla oleksime tõesti poole aasta pärast avastanud, et näete, sirbis on üllataval kombel seltskond täielikult muutunud. Seal oleksin väga vaikne, see inimeste välja vahetamine, ei mingit suuremat skandaali oleks tõesti räägitud, kuulge siin tahame natuke seltskonda uuendada, et võib-olla sina ei sobi meie seltskonda või pigem oleks öeldud, et meie programmilised eesmärgid on sellised. Kas sa oleksid valmis ka nendega ühinema ja siis oleks tänud vastuse, et ei ikka see mulle kõlba. Me ei oleks seda väga nagu isegi võib-olla tähelepanu sellele pööranud. Lehe sisu oleks võib-olla ka muutunud, aga see toimub aeglaselt, selles mõttes nagu Kender tegi suure pauguga asja, kõik inimesed vaatavad sirvi poole kuna osteti sirbi tiraaž viimati ära. Nojah, see oli esimese serviga esimese Kenda reserviga, ega siis, eks ta läheb vaikselt vanasse sängi tagasi, muidugi läheb kultuurilise numbriga, minge ostke vabalt. Et selles, selles ma ei kahtle hetkekski. Ma olen sinuga selles mõttes täiesti nõus ja mina muuseas pidin eilses sirbis pettuma. Ikkagi tahtsin näha seda arvama arvamuslugu arvutimängudest. Ma ei olnud seda. Kõik see asi ju toimub ikkagi suhteliselt pika vinnaga, nii palju kui mina sirbi valmimisprotsessist tean, siis see ajaga nagu tähele panin, et see oli suhteliselt selline eklektiline kogu see pilt, mis sealt avanes, et, et seal on ju palju ka kindlasti juba endiste toimetajate teenitud materjali ja võib-olla ka juba ettevalmistatud külge. Ma ei tea, päris täpselt, aga aga mul selline selline mulje igal juhul jäi, et et noh, selge on see, et noh, täielikku pilti näeme mõnevõrra hiljem sellest asjast. Hea küll, aga räägime ikkagi need poliitikast. Me oleme sirbist küll rääkinud, mina, mina ütlen ausalt, et et me võime rääkida sirbist, uuenenud sirbist, aga ma usun, et ühe numbri põhjal ei ole sellest põhjustel rääkida peale seal muru peal pikutava Kenderi oma oma lastega ja, ja juhtkiri, kus iga teine sõna oli mina ja mina, mina on kõike, mis kõige paremini üldse maailmas on ja, ja noh, seal oli veel üks hea lugu. Soovitan Elmer laolukku lugeda tänapäeva sellisest kontsernid, kogukonna hirmudest, selliseid kõne, selline lugu, mida tavaline gümnaasiumi õpilane saaks aru. Et ta ei pea olema ülispetsiifiline kultuuritegelane. See oli väga hea lugu lugeda, okei, aga räägime, räägime poliitikast, et küsisin teie käest õppetundide kohta. Et kas see on nüüd see õppetund, et kui avalikkus ehk antud juhul loomeliidud panevad seljad kokku ja lähevad ministri juurde ja ütlevad, et kuule, mine ära. Et usaldus on läbi, kõik elame sind ei usalda, ükskõik mida sa räägid ja, ja järgmine päev enne imet minister teatabki, et olles enne seda võitnud usaldushääletuse parlamendis või õigemini mitte võitnud usalduse, vaid, vaid mitte saanud umbusaldatud oleks vist täpsem. Rein Langile oli ju tegelikult kaks võimalust, oleks saanud kolm täielikult, üks on see, et ma Punin vastu aga erakonna reitingule mõjub suhteliselt laastavalt. Teine variant on, ma teen ise sellise ennetava käigu, ütlen ma, astun tagasi. See variant ka võimalik, aga see oli suhteliselt nagu lühikese aja jooksul, sellepärast et alguses ei rääkinud keegi langi osalusest, see tekkis väga kiiresti ja siis oli juba teada, et loomeliidud nõuavad tema tagasiastumist. Ja kolmas variant oli siis oodata, ära Su umbusalduse avaldamine, see rahulikult ära võita. Ja siis juba täiesti rahulikult minna. ETV kahekõne saates esinenud hästi enesekindlalt, päris säravalt ja siis minu meelest siis saate lõpus öelda, jah, ma lähengi, mine. Ja ta valis selle kolmanda varjendid. Nojah, see on niisugune näitemängu stsenaarium, et mida valida tähendab ei ole ju tähtsust, mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiri püüab ja, ja loomeliitude eesmärk saada ministrist lahti Läks täide. Vaata, huvitav oleks puhas spekulatsioon, aga kui reformierakond istuks endiselt oma 30 või 30 500. protsendise toetuse peal, et kas, kas see kõik asjad oleks teinud täpselt samamoodi, ma sügavalt kahtlen selles. Kas vaatame ikkagi langi tooni viimastel päevadel, kui, kui leebeks ta järsku muutunud vahepeal lööb jälle vana lang välja, kui ta seal Toompea koridorides nähvab üle õla midagi või, või sulgub tuppa ja ütleb, et küsimused palun kirjalikult ja nii edasi, eks ole, tuleb jälle mingisugust niisugust mõnusat. Ümbritseb ja aga, aga üldiselt need intervjuud, mis ta andis ja pikemad ja kahekõne ja, ja ka ka ka okasnäiteks ja et need olid ikka niukene, pai paipoiss, langi, intervjuud, eks sa peab nüüd olema natuke teises rollis, aga ma tahaksin, tähendab, Ta on juhtinud sellele, et nad. Kas me oleme näinud, et selle sihtasutuse kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga oleks öelnud, et mina peaksin siit kohapealt ära minema, sest mina keetsin selle supi kokku? Mina ei ole seda avaldust näinud või et selle nõukogu esimees Urmas Klaas ütleks, et et noh, et ma võtan selle süü enda peale. Kiitsime jama kokku. Ma ei ole näinud, et oleks sealt ära läinud, süüd ei ole. Nende jaoks ei ole süüd, aga mille pärast siis lang tagasi? Sellepärast ta kaotas usalduse, tähendab, süüd ei ole faktid, kõik räägivad langi kasuks, nagu ütleb langise ja üleüldse tabel tuleb riigikogu kõnetooli ja ütleb, eks ole. Aga süüd ei ole ja usaldus ka ei ole. Aga kas need inimesed on siis usaldusväärsed jätlikkusi, küsi muide või küsime aasta või ütleme, kahe-kolme pärast, et mäletate, meil oli kunagi sugune kultuuriminister. Kõik mäletavad nagisse langile, eks ole. Kas te mäletate, mille pärast ära läks? Menetlemine, mingi jama seal oli, aga, aga täpselt ei mäleta. Et, et mis see, mis see nagu otsustavaks sai, ei mäleta usaldus, ärge jamage usalduse kaotus. Mis asi see veel on? Ei, ta ei kaotanud usaldust, vastupidi, ta võitis usaldushääletuse. Ei no ma ei räägi parlamendis, vaid ma räägin kohtumisest loomeliitude juhtidega. Et ETV arstide liidu usaldus, arstide liidu usaldus, Need ei ravi teda enam. Asjad moonduvad nagunii ajas, eks ole, ja, ja mis, mis jääb see, mis on see märk, mis jääb, jääb järele aasta kahe-kolme pärast. Et, et kui me hakkame tõesti mõtlema, et miks see, miks see land tagasi astus, no ei olegi nagu põhjust. Äkki sirp on ka tol ajal nõudel tagasi vähemalt kultuurirahva nõudel? Ja ta tuli vastu, kultuurirahvasuu seda öelda ei ole, selle võitnud, osales Parlamendi täpselt. Aarnesin rõhutab kogu aeg ühte teatud nimekirja juba mitmendat korda, et maarne, ütlesin sulle eile ka, et ma arvan, et see nimekiri suhteliselt lukus sul sinna auväärt listi enam ei õnnestu pääseda sinna, kuidas kaabaka ajakirjanikele? Jah, et aga ma arvan, et langi meenutatakse tegelikult mitte sellest, kuidas ta tagasi astus, vaid langi meenutatakse ministrina, sest langi käe all on ministeeriumis väga palju ümber korraldatud. Ma arvan, et rohkem kui eelmiste kultuuriministrite ajal ja päris kõvasti. Ja, ja see on, ma pean silmas seda kultuuripoliitika alusdokumenti aastani 2020. Ja noh, eks selle protsessi käigus on ka kindlasti tekkinud päris palju paksu verd, mis on ka loomulik. Aga samal ajal selge on see, et, et mõningaid asju noh, tuleb üle vaadata. Ja samas noh, ma arvan seda, et Eesti-sugusel riigil vesi on selgelt nagu peab olema mingisugune mingisugune kultuuripoliitikat, seda päris isevoolu teed nagu, nagu, nagu lasta ei saa. Aga mis, mis puutub nüüd sellesse usaldamise või umbusaldamist, siis siis jah Kui mina kuulasin seda 20 saadet, siis mul tekkis selline tunne, et, et meil on üks, jäi selline mulje langi juttu kuulates, et meil on üks inimene, kes räägib tõtt või üks seltskond inimesi, kes räägib kogu aeg ainult tõtt, tõtt ja siis meil on olemas mingisugune Keegi kaabakas, mõned kaabakad ja kus, kus tekib üks vandenõuteooria ja see ja siis jooksevad kõik selle vandenõuteooria järel samas kõik targad inimesed, kõik, kõik need järsku kedagi, kes järsku ei suuda, kes järsku ei suuda hinnata tõtt. Aga mulle tundub, et siin on ka mingisugune mingisugune kerge märk või, või, või mingisugune kerge kerge nagu vastuolu ja minu meelest siin on, on natukene natukene küsimus ka ikkagi kogu meie viimase paari aasta poliitilisele pildile, kus noh, iga asi, mida, mida Reformierakonna teatud ministrid kommenteerivad, kipub skandaaliks. Mingid asjad kuhjuvad ja eks see, eks see lonkav võttis enda kanda ju tegelikult paljud reformi patud, nüüd ma nüüd ma jälle esinenud nagu Ansipi sabaraksin, aga ma tuletan meelde, et Reformierakonna ämmalugu, et kolleeg otsis ülesse kuulsa ämma, ämma oli olemas, mitte keegi ei uskunud teda. Ja see hämmuses on riigikontrolöri poja siis ämm. Aga ma ei öelnud seda, et, et lang ei rääkinud tõtt ja paljud inimesed ei usu, et ta räägib tõtt ja võib-olla ta ei rääkinud kogu tõde. See on ka aga, aga, aga ma ei öelnud seda, et ta näiteks ta kasutas näiteks valesid fakt, fakte, mida ei olnud olemas. Eno langil oli selles mõttes, ta oli enne seda justiitsminister sukeldus aga mõnuga sellistesse probleemidesse, tal on selline omapärane anne üsna palju selliseid tülisid enda ümber tõmmata, aga ju see on see tema juhtimisstiil. Mäletate, kuidas Kristen Michal, kes tema järglaseks justiitsministrina kui palju Sistile justiitsministeeriumi skandaale jamasid praktiliselt ei olnud? Michali viis samuti ajakirjeldus kohalt minema, aga võib-olla ei olegi, küsimus on ainult suu suupruukimise, jah, aga, aga Michalil seda, et Michal oli selles mõttes ministrini aasta hea inime? Minister ess öeldakse kohta ainult häid sõnu, aga teda viis minema üks teine skandaal ekse. Nojah, et, et lamp pidi siis vastu võtma muidugi mitu patu, mis on seotud Reformierakonnaga ja loomulikult reiting on see, mis on, mis on otsustav viimase küsitluste 18 protsenti on muidugi muidugi selline number, millega ei ole nagu uhkustada midagi, et ikkagi parlamendierakondade nagu, nagu tagumine ots ja punane latern ja, ja eks, eks, eks nad peavad mõtlema. Reform istub täna Tartus koos ja peab oma omavolikogu, eks nad siis pea vaatama sügavalt iseenda sisse ja peeglisse, mis nagu edasi saab. Et valimisteni on jäänud tegelikult ju ainult aasta ja neli-viis kuud. No küsimus on ikkagi ju selle selles, eks ole, et kes on see vana klassikaline lugu, et sa võid rääkida tõtt ja ainult tõtt. Aga siis see protsess, millega sa tegeled, noh, nii-öelda peab olema piisavalt läbipaistev või sa pead suutma seda ka niimoodi esitada, et see näiks niimoodi, et, et see on, on siis kõik nii, aga kui, kui ka antud, kui me ka antud protsessi tuleme, me siin niimoodi vaatame kahe sirbi vahe ei ole maid kunagi olnud, mulle tundunud nii piksasti ikka läheb edasi ja edasi. Täna me saame siin rääkida juba eile, eile saime juba rääkida uuest sirbist ka natukene, eks. Aga, aga kogu see protsess, kuidas see asi käis. Me jälle pöördume tagasi jälle, kaevame jälle uusi asju välja, jälle tulevad mingisugused detailid, eks, et ma ei tea, võib-olla oleks pidanud mõne sellise avameelse intervjuu andma, näiteks kala ongi juba kohe alguses. Tõenäoliselt ongi siin viga vähese suhtlemisviga, Klang oleks kohe öelnud, et asjad käisid niimoodi, nemad käisid minu juures, me rääkisime sellest sellest asjast. Aga me ju ei tema puhul isegi odavad seda. Kuulge, esimene sõnum oli ju ikkagi see, et mina ei tea asjast mitte midagi, mina ei tee repertuaari, mina ei lase inimesi lahti, see ei ole minu asi. Järgmine sõnum oli see, et ja välja taga ja Kender istusid mu kabinetis ja siis tuli, et jah, me arutasime koondamisrahasid. Kolmandast oli see, et me arutasime nagu seebirahastamist ja siis oli, siis tuli välja, et kui, kui välja taga tegi suu lahti ja ütles, et teda tanki pandi siis ütles ju ka minister, et jah, me arutasime koondamisrahasid noh, ilmaministrilt ei saagi neid arutada, sest et kust see raha siis tuleb, kes seda raha siis otsustab, et noh, kui sa räägid ausalt, kõik ära. Sisu ei saanud ausalt rääkida selles oligi ja siis oleks asi olnud teistmoodi algusest peale ei saanud seda ausalt ära rääkida, lihtsalt see lõngakera hargnes ise lahti ja ja kramp pidi pidi rohkem järjest hakkama. Hakkame rääkima. See, see ongi see, see valetamine ja vassimine, milles, milles teda süüdistatakse, mitte miski muu. Samal ajal on see, et, et selle kohta võib öelda, et, et see oli valetamine või mitte, kogu tõe rääkimine, aga võib-olla võib ka öelda vabalt, et see ei olnud valetamine, eks ju, sest ta tõi lihtsalt neid asju niimoodi, need lihtsalt tulid hiljem välja. Nõus olema Marju Lauristiniga, kes ütles, et see oli siis nüüd Kolmeraudses ja üleeile. Et, et see oligi viga, tema ei rääkinud valetamist ja vassimist, et see oligi viga, et sa sellele Kenderi saagal kätt ette ei pannud, tehtud, seal olid kõik olendid seisu, põhi, põhi, seal olid kõik vahendid sikude täi ei pannud kätt ette, ta ei teinud mitte midagi ja, ja rääkis kogu aeg natukene midagi juurde, selle asemel kõik välja paisata kahe. Minu meelest on minu meelest selle ka selle Kristen Michali love on ikkagi siin sarnast, et mina olen ka kuulnud, et, et Michali kohta räägitakse seal ministeeriumis, et teda meenutatakse kui head ministrit. Ma arvan seda, et mõningate teiste käitumisviisid põhjal 2012. aastal võinuks ka Michal praegu jätkata ametis? No mina olen selles üsna veendunud, muidugi. Aga, aga see on nüüd jälle see, et, et, et kuidas, kuidas siis nagu kommunikeerida, eks ju. Seal on suured kommunikatsioonivead, mõtleme nüüd selle peale, et Kristen Michal oli olnud aastaid Reformierakonna peasekretär. Ta oli kaid kaitsnud küll Reformierakonda, aga Reformierakond ei olnud ka väga eriti rünnaku all olnud, sellel ajal ta oli nagu kõik teised parteid, said kogu aeg pasunasse. Reformierakond on ainus, mis õitses. Ja nüüd järsku pidi ta ise minema ennast kaitsma, sest mitte enam parteid, kaid saavadki iseennast. Ja see oli täiesti uudne olukord. Reformierakond ei ole harjunud selliste asjadega, aga eitas sellist, noh, ta oli pidanud varem kaitsma näiteks Rakvere linnapea Aadlatvad Tom Kivitali Viljandis kaitsma. Aga need ei olnud mingid sellised suured asjad. Et noh, inimene ei oskagi, kui sa oled kogu aeg nagu pidanud, ründama sisse, on kaitsmisega, on tunduvalt raskem. Nii minu meelest on huvitatud. Ei, ma siiski ütleks, et huvitav, kes, kes saab järgmiseks ministriks? On küll huvitav, jah, ma arvan, et see otsus langeb juba, võib-olla täna? Ei põle mitte ilma seda nüüd kohe välja, öeldakse, aga, aga. Enne öeldakse ikka meile see nimekiri välja. Need kõik need erinevad nimekirjad muidugi lange, võiks öelda välja ka need ajakirjanikud, kes ei ole kaabaka, ajakirjanik. Ja sai ka, sa ikka arvad, et see nimekiri ei ole lukus ja tahad sinna vägisi saada, sina? Aga. Ma arvan, et seal peaks olema nüüd järgmine minister peaks olema mitte selline ründav, vaid ta peaks olema niisugune nagu pigem mõistlik inimene. Ühe suurepäraselt oodata vähe valimisteni valimistele selle kultuurirahva maha rahustama ja tegelikult selle Üks väike tegelikult tegelikult on see, et, et sellest nimest muidugi väga palju sõltub niipea, kui see nimi välja öeldakse, me saame aru, millise signaali nüüd Reformierakond sellega annab, see, sest reformierakonnal ma selle koha pealt ütlen, et minu meelest on see pink ikka päris pikk. Neid nimesid on siin väga palju räägitud, minu meelest on seal peaaegu 10 nime, kus ma avalikkusele kuld läbi, kes on läbi käinud ja need on kõik väga erinevad signaalid oleksid laristamine. No näiteks Paul-Eerik Rummo näiteks Tiina Lokk Näiteks Andrei Korobeinik ja nii edasi. Kaja Kallas, Kaja Kallase näen, pigem ei filmi, noh, nagu nad kõik öelnud pigem ei, mina pakun välja mingeid hoopis teisi nimesid, köib. Mina arvan, et nad on mõelnud näiteks, et kas uue Urmas Kruuse Tartust Tallinnasse selline tugev, aga seal on suur takistus kohes. Kui teda ära viia, siis laguneb koalitsioon laiali ja siis võib seal võimu ümbermängimine tulla, et selles mõttes ei isa väga teha. Ma pakun ka ühe nime, endine Kuressaare linnapea Urve Tiidus, Urve Tiidus oleks, teoreetiliselt võiks olla näiteks variant. Ta on ju põhimõtteliselt selline varasem telediktori vist skulptuuri, haridus on tal olemas, spao Nõgena võiks olla üks variant, aga tal on ka jälle miinus juures ta langiga väga seotud. Aga variantidel. Noh, ma ütlen veel kord, see ei ole nüüd nii tähtis küsimus sest valimisteni on jäänud väga vähe aega, mina arvan, et seal taga väga tähtis küsimus, tegelikult kui te ütleksite kahe lausega, miks see nii tähtis küsimusena iga iga, igatahes omal põhjusel, mida sina nimetasid proteist, teist langi ei ole, tähendab ja, ja kui te ütlete, kultuurirahvaga leppimine, siis iga kandidaat põhimõtteliselt on, on juba leppinud, sest et ega teist sellist ei ole. Okei, kui panna Jürgen Ligile kultuuriministriks. Et võib-olla võib-olla siis tuleb veel veel üks suurem skandaal juba ainuüksi suuvärgi pärast, aga, aga põhimõtteliselt sisseelamine jõulud natukene mõned kuud tööd, suur suvi, jõulud ja valimised ja ongi kõik, ootame ikka reaalselt nagu sellele ajateljel otsa, et noh, siin võib tuletan meelde, On veel europarlamendi valimisi ja see võib tuua päris suur segadus, läheb partei ümber ka. Jah, aga ma arvan, ma arvan siiski, et see europarlamendi valimiste selline potentsiaalne Reformierakonna ladvik nüüd sellesse ametikohta ei, ei puutu tõenäoliselt. Uuri ministri ametikohta küll mitte, aga hea küll võib kaasa tuua üleüldse valitsuse muutumisega, sõbrad, kolleegid, Enn, sul, leeme oli munitsipaalmeedia nagu südame peal. Ja Sulev tahtis täna rääkida spordi rahastamisest. Seal ka kultuuriministeeriumi valdkond. Võib-olla jõuame jõuaksime. Ka kuidagi ära markeerida tõepoolest siin suurte sündmuste varju jäi see, et Eesti ajalehtede liit on saatnud riigikogu juhatusele kirja, milles ta juhib tähelepanu sellele, et munitsipaalmeedia ehk siis see, need ajalehed ja ka veebiväljaanded, mõne mõned, mida annavad välja siis kohalikud omavalitsused ja kuhu läheb tegelikult reaalselt maksumaksja raha on tuleb välja vägagi, vägagi õitsev ja kasvav trend ja, ja see on, see on mõnes mõttes mõnes mõttes ja isegi mitmes mõttes väga oluline ja, ja tõsine probleem, sellepärast et nii, nagu seal kirjas juhitakse tähelepanu, on Eestis mitu maakonnalehte, mis ikkagi viljelevad nii-öelda päris ajakirjandust, mitte mitte sealt munitsipaalkohaliku omavalitsuse poolt tehtavate Kohati lausa otsest propagandat ja kui need, kui need maakonnalehed põhimõtteliselt nii-öelda ohtu seatakse, siis on ka selline vaba arvamuste vahetus nendes maakondades hoopis teisel. Teised lugesin ka seda avaldust, mida sa mainisid Ajalehtede Liidu ja läkitus riigikogu, kogu juhtidele, juhatusele mõni konkreetne näide on ka või mis, kus, kus on ohus kui seal, kus nii-öelda maakonna ajaleht ja, ja, või maakonna poolt välja antav ajalehed ja siis mida, mille, mille sööb ära siis nii-öelda võimule lojaalne nii-öelda kohalik meedia, mis on tekkinud. Ma pigem aim. Seda ja, ja ma arvan, et ma mõnda näidata tean, aga ma ei tahaks praegu tegelikult ühtegi ühtegi siin konkreetselt välja öelda, aga, aga selles mõttes on asi ikkagi väga tõsine, et kui me mõtleme näiteks näiteks sedasama näidet Me ei räägi ainult Tallinnas, ei räägi Tallinnast ebalasel Virumaast. Aga, aga noh, näiteks on kasvõi see, et, et kui ka need munitsipaallehed, millel on olemas valla eelarve, näiteks, et et müüvad sinna lehte reklaami, sina tuled reklaami ostma, ütleb, et näed, me siin jaotame jah, igasse postkasti, palju tahad maksta, no paarkümmend eurot saad oma külje kätte, see on tegelikult puhas reklaamituru solkimine, mis põhimõtteliselt on ikkagi ju maakonnalehtede leib ja nende, nende nende elatusallikas Üks ettepanekuid ja need sellistesse väljaannetesse, kus siis mille suur osa tulust tuleb kas siis riigi või kohaliku omavalitsuse rahakotist, et seal peaks olema reklaami müük keelatud. See on üks variante, näiteks et lihtsalt seda turgu ära ei selgitaks. Ja see kiri tunnistanud põõsa Neeme ühtlasi, et me võiksime sellest rääkida, see tundus mulle nagu kuidagi väga aegunud. Selgus, et ma olin selle kirja mustandit sellised kuu aja tagune teema. Et nad selle kirja mustades räägiti ka, kuidas meil on sisse hakanud tulema selline Vahemere Vahemere päritolu, ajakirjanduse sugemeid, et seal on väga palju sellist sõltuvat ajakirjanduses meie oleval põhjamaise mudeli järgi, kus on sõltumatu ajakirjandus. Sõltuv ajakirjandus on seal lõunamaades Kreeka, Itaalia, Hispaania ja seal on tõesti parteidega, käivad need lehed koos. Aga, aga seal on tavaliselt see asi, et sellesama, neidsamu kohalikke ajalehti ilmub mitu. Igal parteil ilmus kohalik ajaleht, seal toimub mingi konkurents nende vahel. Aga meil on nii, et kui võimul on üks erakond või üks nimekiri tuleb järgmine erakond, siis ta võtab üle ka siis selle munitsipaallehe ja hakkab tegema siis, nagu omapoolse täpselt nii parandab. Ja mina keeldun seda nimetamast ajakirjanduseks, sellepärast et see ei ole nii, et sealne toimetaja annab. Ma ei tea vallavanemale korralduse, et, et sina kirjutad mul kolme nädala pärast nüüd juhtki ka sellisel teemal või vastad sellistele küsimustele, näiteks. Et need on praegu üleval, seal? Ei ole nii. Seal tuleb, tuleb vallavanem annab toimetajale, ütleb, et vaata, et sa ei kärbisele. Tuntum näide on ikkagi ajaleht Pealinn, mida annab välja Tallinna linn oma rahaga, mille kaubamärk kuulub keskerakonnale. Kumma omad on, neid on? Seal puhas parteiline ajakirjaga. No see on, see on Tallinn, aga, aga siin on näiteid olnud ikkagi ka nüüd nende kohalike valimiste eel, et minu meelest see teema vääriks ikkagi laiemat rääkimist ja uurimist, kuidas näiteks probleem on olemas, on näiteks väikses vallas on ikkagi konkreetselt juba ikkagi öeldud ähvardatud sellele lehele. Ja ei, probleemiad olemas, on seal tõsine, ütleme, kui me vaatame nüüd nagu ajakirjanduse vaatevinklist, aga mis, mis, mis eesmärk on siis, mida see riigikogu juhatusel peab tegema? Eesmärk ongi siin hetkel probleemile tähelepanu juhtinud ja teine asi on see, et võib-olla tasuks sinna ka mingit reklaamipiiranguid panna. Et noh, et sa võtad reklaamimüügipiirangud. Minu meelest oleks iga igal juhul õige, kui parlament seda tõesti arutaks neid teemasid, sest see on nagu, nagu niisugune tulevikku suunatud suunatud teema. Nii spordi rahastamine tegelikult see pole mingisugune spordi rahastamine, see on kahe mehe tüli või seda käsitletud ka võimukoalitsiooni kahe partneri tüliga. Seal on ikka selline kahe ta nii ja naa minu meelest. Et kui parts saadab Tallinna sadamasse sellist erikontrolli silitas, läheb selle peale käed püsti, ütleb, et ma muudan otsuse ära ja siis ütleb kriminaalpolitseid, ma hakkan uurima, kas siin toimus seaduse rikkumine või mitte siis tegelikult oleks pidanud sellise ta probleem juba varem ette nägema. Muidugi ei saa öelda, et sili on seal paneb raha isiklikult oma taskusse aga teistpidi jällegi, kui ta on olümpiakomitee juht samal ajal ja olümpiakomitee saab sellest kasu siis noh, põhimõte võib ju olla niimoodi, et on hoopis üks teine mees, kellel on oma MTÜ ja kui too MTÜ saab kasu, kas see kas siin on midagi sarnast või ei ole? Sa viitad nüüd vapriloola? Ei viidanud vapperaale. Kalev Vapper lugu oli samamoodi nüüd äsja just päevakorral ja ei, seal on lihtsalt väiksematest kriminaalsüüdistusest lihtsalt väiksemad summad on jah, et kriminaal süüdistusest pääsenud, aga võib-olla see on väärtegu, me unustame selle poliitika ja Politico hoolduse ära unusta ära, vaid jätame hetkeks kõrvale siis see Seli siis sadama nõukogu juhina ei saa anda enda juhitud EOK-le, eks ole raha. Ja ongi imelik, et ta seda teeb põhimõtteliselt, eks ju. Ja ja kuna seni seda teha ei saa, siis Eesti olümpiasport on, on selili. Vähemalt teie suur, suur suur tükk raha jääb saamata ettevalmistused sotsi ja ma ei tea, muudeks olümpiamängudeks. Langes. Partsil on ju plaan olemas, et võtame siis Eesti lootsist rohkem dividendi, eraldame selle kultuuriministeeriumile, kus siis tulevane kultuuriminister hakkab seda jagama. Natukene nõme tundub mulle, pigem on selle ka nendest ametikohtadest küsimus, et las nad jagavad siis ära, et kui selline on kas ühe koha peal või olgu teise koha peal, kui ei saa kahe koha peal korraga istuda. Võib-olla see oleks üks lahendusi. Ja kui, kui vapper võib võtta sealt, miks siis Eli ei võim, seal on, ainult, saab ju, alati hakati liigutama ka niimoodi jupikaupa alla 32000 euro nõmeda välja näeb, aga võimalik. Aga ma arvan, et see on pigem väärtegu. Jutt on muidugi palju pikem, kui me räägime, spordi rahastamises me täna ei jõua, seda ei mingil viisil teha ja pole mõtet seda üldse alustada, sest me peame kohe lõpetama. Aga, aga spordi rahastamine vajab, vajab tõsist järelemõtlemist ja, ja ei saa nii olla, et kaks poliitikud lähevad tülli ja treeninglaagrid jäävad pidamata, et, et see, see on seal ikka. Üdini nõme, sinna kuulub ka veel see stipendiumide kui palkade. Ma arvan, et seal lihtsalt seal ei ole suutnud läbi mõelda, et ta võib sellise süüdistuse endale kaela saada, sellepärast et ta ei oleks hakanud vastasel juhul niimoodi käituma. Noh, keegi ei usu, et see raha endale taskusse topib, see läheb ikka sportlastele, aga seaduse järgi võib tõesti juhtuda, et ta on ennast ise lõksu mänginud, pea ees. Nii, aga siin me peame nüüd ära lõpetama. Neeme Korv, Sulev Vedler, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvast teenimas ja aitäh kuulamast ja soovime teile kõik koos ilusat nädalavahetust.