Tere, hea vikerraadio kuulaja on laupäev ja rahvateenrite aeg jälle nädala sündmusi kokku võtta ja täna on siin rahvateenrite laua taga kokku saanud ajakirja pere ja kodu peatoimetaja Heidit Kaio, Mikk Salu Postimehe uuriva toimetuse reporter ja Lauri Hussar. Vikerraadios ja vikerraadiost ja tänases saates räägime loomulikult uuest ja vanast kultuuriministrist Eesti poliitika jõujoontest Eesti ettevõtluskliimast ja kui aega üle jääb, siis ka Ukrainast ja elektrikatkestustest. Aga alustame positiivse poole pealt, nimelt sel nädalal avalikustatud 2012. aasta PISA testi tulemustest selgub positiivne tõsiasi, et Eesti õpilased ehk siis Eesti põhikooli õpilased on matemaatikas ja lugemises ehk siis funktsionaalses lugemises lugemises ja tekstist arusaamises maailmas 11. kohal, loodusteadustes aga jagatakse neljandat kuni seitsmendat kohta Jaapani, Soome ja Lõuna-Koreas ja, aga ja tegu on siis arenenud riikide organisatsiooni OECD poolt ellu kutsutud testiga tehakse seda juba 80.-test aastatest ja, ja praegu on sellest testist osa võtnud 65 riiki, olgu siis veel öeldud, et testi valim on 15 aastased lapsed. Ja Eestis osales üle 5000 lapse selles testis see tähendab seda. Et mis see siis on üheksandate klasside õpilastest, eelmisel aastal osales ligi pool meie üheksandate klasside õpilastest selle testi täitmisel, nii et me võime öelda, et see annab siiski väga esindusliku pildi meie põhihariduse hetkeseisust ja sellest, millega. Me oleme silmitsi, mis on meie töövõidud ja kus võiks veel arenemisruumi olla. Et, et kindlasti on see väga positiivne uudis. Ja kui hakata nüüd võrdlema, et kellega me üleüldse ennast lähiregioonis võrrelda saame, siis me kannatame võrdluse välja Soomega. Soomel on enam-vähem võrreldavad tulemused meiega matemaatikas, mida nad on alati enda tugevuseks pidanud, nad isegi kaotavad meile ja seega Eesti põhiharidusel kindlasti ei ole midagi häbeneda, pigem vastupidi. Me võime uhkust tunda, et meie koolisüsteem on jätkuvalt toimiv ja lapsed saavad hea hariduse. Ta pole mitte ainult jätkuvalt toimib, vaid on Euroopa tippvõiks tegelikult päris julgelt öelda. Lihtsalt seda peakski nagu lisama, et, et kõik need esikohad seal on võtnud ära Kagu-Aasia riigid. Isegi mitte riigid, vaid Hiina erinevad piirkonnad. Ja me saaksime ka tulemuse, palju parema, kui me võtaksime Tallinna eraldi ja Tallinna Tartu eraldi Eestist, et samamoodi ju tegelikult Hiina pool. Shanghai kõige rikkam provints on, on kõikides nendes küsitlustes esikohal ja, ja seda väga lihtsal põhjusel, sellepärast et sinna ongi kogunenud hiina eliit, kelle lapsed käivad seal koolis ja, ja seetõttu ka nii-öelda koguse hariduslik raskekahurivägi on kogunenud just sinna ühte provintsi, sellepärast on nad Sõnum võiks olla see, et me oleme Euroopa tipp, mis on väga hea, on ka see, et me oleme kogu aeg tõusnud, eks ole, kui vaadata nagu eelmisi PISA testi, et me oleme tõusutrendis võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega. Et vähemalt tulemuste põhjal on see küll, on nüüd küll väga rõõmsad, rõõmsad numbrid. Need on nagu minu jaoks kulu, läks suureks teada seda, et missugune meie ülikoolide tase on. Tõsi, ülikooli ülikooli võrreldakse ka ja me oleme seal siis kusagil mingi 300. kohal võib, ma nüüd ei tea, kuidas seda, kuivõrd palju see konkurentsivõimet näitab, aga, aga tõesti nagu järgmine järgmine level, mis meile võiks olla, huvitav on, on ülikoolide võrdlus, ehk siis, et kas, kas see meie laste tubliduse lõpeb põhikooliga või tal on ka edaspidises elus nagu jätku jõudu? Nii palju kui mina tean, muidugi ülikoolide puhul hinnatakse pisut teiste kriteeriumide alusel ehk siis üliõpilased ei tee teste, vaid hinnatakse õppekavasid, doktorante kaitstud, kaitstud teadustöid ja nii edasi, et see ülikoolide puhul on, on see pilt oluliselt laiem ja noh, seda täiesti arusaadavatel põhjustel selle pärast, et et seal lihtsalt üksikute üliõpilaste küsitlemise tulemus ei, ei pruugi olla päris see, mida, mida tahetakse saavutada ja teatavasti ühe küsitlusega ka väga palju on võimalik välja selgitada, aga, aga mingisugused trendid kindlasti ja noh, antud juhul üle maailma on siis 65. riigis esitatud õpilastele kõigile ühesugused küsimused. Ja, ja seetõttu see tulemus võib arvata, et on üsna adekvaatne, sellepärast et ta on üsna selge pildi, et kõik, kes on sellel nädalal neid ülesandeid lahendanud, on saanud aru, et millele on nende ülesannete puhul rõhutada. Ma peaks ütlema, et väga huvitav peamurdmine oli nii, nii mõnegi küsimuse puhul eriti matemaatikas No ja, ja huvitav oli jälgida selle sellel nädalal siis need PISA reaktsioon erinevates riikides. Et ma julgeksin väita, et tegelikult Eesti jäi üsna tagasihoidlikuks. Ma väga ei näinud ajakülgede ajalehtede esikülgedel hiiumärgiga hüüdeid ja tagasihoidlikult mööndi, et jah, me neid okei, jaa, täitsa tublid oleme ja seevastu siis riigid, kus kus tulemused olid väga nigelad, oli tegelikult selliste ma julgeks väita, isegi nagu röökivas kõneviisis. Oli päisesteeriat just nimelt, et noh, näiteks inglise ajagi ajaleht The Times sõna otseses mõttes röökis haridusministri peale, kellel oleks siis aeg tagasi astuda. Väites, et kui 2009. aasta tulemusi vaadates võis olla veel mingi õigustus, et, et tegemist on eelmise perioodi nagu põhimõtteliste vigadega, siis nüüd nagu on küll põhjust väga tõsiselt peeglisse vaadata. Rootsis samamoodi, et nõuti Nuti haridusministri tagasiastumist ja kogu hariduspoliitika sisuliselt pea peale pööramist, et Rootsi tulemused olid väga kehvad. Rootsi tulemused on tõesti väga, väga silmapaistvalt kehvad ja vajaksid täitsa nagu eraldi eraldi analüüsi, sest nad tekitavad nagu, ütleme ausalt, sellise veidra anomaalia kui küllalt hästi nõu arvestatud ja teatud seda, et riigid, kes panustavad haridusse rohkem, nendes on ka nendes on ka ütleme, haridustase kõrgem, siis Rootsi puhul see millegipärast ei kehti, et Rootsit me näeme seal ühes kambas Kreeka, Rumeenia ja Bulgaariaga, et mis, mis kindlasti. Ja kusjuures nende tulemused on kogu aeg kukkunud, eks ole, kui vaadata eelmiste üle eelmiste üle-üle-eelmist PISA teste, muuseas nõuga Soomel et Soome nagu see see joon, nende trendikõver on samamoodi kogu aeg allapoole, noh nad on praegu veel endiselt tipuks, nad alustasid väga kõrgelt, aga aga ka Soome lehed on nagu märganud seda, et et kui nii nagu see jätkub, siis siis järgmine kord enam Soome ei ole Euroopa tipus. Kuidas rootsi juurde tulles veel korra, et mul on kroon, võimalus teha intervjuud Andreas liftiga, kes on nii-öelda PISA direktor või ja kui, kui need PISA teste tehti, siis, siis see nüüd selle 12 nii-öelda 2012 need testid toimusid. Kui ma ei eksi, siis 2010, siis oli siis Pisa seltskond, kogunes kõik Eestisse ja ma tegin siis laseriga intervjuud ja ma küsisin tema käest ka teda, aga miks Rootsil nii kehvad tulemused on? Tema ütles selle peale, et tema meelest on Rootsi teinud põhimõttelise, põhimõtteliselt vale hoiaku, et et lastel peab olema lihtne ja kool ei tohi olla pingutav. Nii-öelda neid, vähemalt tema sõnad. Ja siin on üks, üks teema, mis on üles tõstetud ja mida, mida veel ei ole väga palju käsitletud, aga on hinnatud ka ka seda, et kui mitu tundi siis nädalas lapsed peavad kodutöid tegema ja on välja toodud, et sellesamas on gay puhul, kus siis lapsed on, on kõikides nendes valdkondades esikohal PISA testi põhjal, et ma sain aru, et neid kodutöid tehakse vist 11 tundi nädalas isegi isegi rohkem vist oli, oli toodud isegi välja 13 oli seal seal, et et siis siis kui, kui juba nii palju teha kodutöid, siis see on kindlasti muljetavaldav, kui, kui reeglina on arvatud, et kuskil üle 11 ei tohiks teha. Et arvatakse, et juba see juba see ületundide tegemine ühel hetkel kaotab efektiivsuse, aga ju siis Shanghais teisiti ei saa ja lapsed peavad 13 tundi nädalas kodutöid tegema. Mis siis ümber avatuna tähendab. Kolm kolm tundi, kaks-kolm tundi kindlasti päevas päevast tõsist töötegemist veel lisaks lisaks koolis õppimisele, mis, mis kindlasti on, on, mis teeb lapsele siis ju tegelikult sisuliselt pikema kui täistööpäeva, eks ole, et kui me arvestame, et lapsel on kuskil kuus tundi nädala, iga päev sinna veel kolm tundi otse, siis ta ja tema tööpäeva pikkus on juba üheksa tundi ja, ja veel kõik liikumised sinna juurde, siis siis veelgi pikem. No sinul või võime me rääkida nii-öelda aasia töökultuurist, mis, mis ongi enesestmõistetavalt või seda, see ongi, ütleme, töönorm on, on tehase pikki tööpäevi ja ja puhata juba nädalas nädalas korra, isegi need mõnede ütleme Aasiast tulnud inimesed, kes siin Eestis töötavad, töötavad väga-väga innukalt ja, ja hoopis teistsuguse töökultuuriga kui, kui eestlaste ja muuseas seda enam on käidud just nimelt seda haridussüsteemi uurimas Soomes, kus on saavutatud siis sedavõrd suuri tulemusi ilma nii raske tööta nagu on nagu siis Aasia riikides. Ja kuigi muidugi nüüd tänu sellele, et Soome pidevalt kukub seal, et siis vaadates ka soome lehti nad ikka küsivad juba, et aga, aga miks siis nagu meie juures käidakse õppimas, et mis selle põhjus on, kui tegelikult nagu meie ütleme Soomele kui tulemused nagu allapoole lähevad pidevalt. Samas nõnda nad ikka nende puhul ei saa ju rääkida suurest kukkumisest. Tegelikult on, et nad olid 2003, Nad olid kolmes kategoorias, nad võitsid kaks terve maailma arvestuses ühes tulid teiseks, et noh, praegu nad on seal juba esikümne piiri peale tagapool, et nad on endiselt veel, eks ole, väga tugevad. Aga aga need numbrid näitavad alla muule Wimbeldate aastat järjest. Mitmed analüütikud on muuseas välja toonud selle, et kuni mingi tasemeni on PISA testi tulemused ja, ja riigi majanduslik rikkus omavahel omavahel korrelatsioonis ja, ja sealt edasi on, on see üsna ennustamatu, et kui on saavutatud mingisugune jõukuse tase, siis siis võib riik olla 30. 40. positsioonil, aga võib olla ka veel võib-olla ka päris tipus, et mingist hetkest alates need asjad enam-vähem enam-vähem omavahel enam ei suhestu. Et siit siis ka tõenäoliselt sõnum meile, et, et kuigi me ei ole just Euroopa kõige rikkam riik, siis siis rikkus alati ei ei määra hariduse taset, vaid, vaid pigem pigem on ise endale väga palju võimalik ära teha, aga mis veel silma hakkas ja, ja ka just rahvusvahelise kajastuse poole pealt, et kui need riigid, kus tõesti nende tulemustega rahul ei oldud, kui nad hakkasid ennast kellegagi võrdlema, siis naljakas oli see, et hakati ennast võrdlema Eestiga ja küsiti, et miks ollakse kehvemal positsioonil, kui Eesti. See on juba 2009 oli. Ja kuidas see on võimalik Eesti. Nii et meil on kindlasti, ma vaatasin muuseas, ühte arvamusavaldust vist Marten Kokk diplomaat Pariisis, kes on kirjutanud ka põhjaliku analüüsi selle, selle PISA testi tulemuste kohta ja ta tõi välja just ühe ühe väga huvitava mõtte, et see hea põhiharidus üldse hea koolihariduse Eestis on ju tegelikult üks põhjus aga paljudele ka Eestisse tagasi tulla. Ehk siis, et siin on võimalik saada head haridust ja et, et kindlasti me Läheme ka ka seda ka meie noorte konkurentsivõime pealt. Et kui nad lähevad laia maailma, siis nendel on, on võimalik maailmas läbi lüüa, nii et kindlasti ka see on üks, üks argument, mis räägib eesti koolihariduse kasuks. Siis ma olen kuulnud ka mõningaid arvamusi, aga need ei ole, see ei ole ekspertide poolt, aga aga väga palju on sellist rahva suud või, või, või, või rahvalikku aru saama, et PISA testi head tulemused on saavutatud. Riigi kiuste, et see on ainult õpilaste ja õpetajate teene, et vaatamata sellele, et riik on kogu aeg tahtnud hävitada meie Meie kooliharidust, et vaatamata sellele on siiski PISA testi tulemused väga head, et ma arvan, et see on ka nüüd küll ilmselgelt ülepakutud lähenemine, et kui ikkagi ei oleks süsteemi, mis oleks seda toetanud põhimõtteliselt tulemust, siis ei oleks tegelikult ju mitte midagi. Põhimõtteliselt Aaviksoo ja haridusministeeriumi eesmärk on siis PISA testis nagu meid kogu aeg neid tulemusi hävitada. Ja minu jaoks on ka selline arusaam nagu pisut kummaline, et isegi siis kui mingis küsimuses head välja paistame, siis siis järgneb sellele ikka hala. Et ühelt poolt, kas, kas test on vale, statistika, vale? Üleüldse nagunii tehakse meil kõik valesti, aga lihtsalt inimesed on nii tublid, et nad ühel hetkel ikkagi suudavad seal nende valede otsuste kiuste ikkagi midagi õigesti teha. No ja ma, ma ei hakka ka, ei julgeks seda mitte kuidagi toetada, eriti vaadates Läti ja Leedu tulemusi, kellega me tegelikult alustasime täpselt samalt positsioonilt, täpselt samasuguste haridussüsteemidega ütleme Venemaa puhul võib-olla seda pole. Kuigi Venemaa teeb järjest paremaid tulemusi Mul on Läti, Leedu teevad ka tegelikult paremaid tulemusi üleüldse Ida-Euroopa nagu tõhusad Poola, muuseas märkimisväärselt tõusnud. Ja aga, aga jah, et võrreldes siiski Läti, Leeduga, kes, kellega me alustasime samalt positsioonilt, siis ma olen ka seda mitmetelt spetsialistidelt küsinud, et mis see põhjus on, et meie teeme nii erinevaid erinevaid tulemusi meie naabritest ja vastus on ikkagi see, et, et meie naabrid on jätnud mingid olulised reformid tegemata, nii et niivõrd, nii palju, kui me ka nende haridusreforme siin oleme vihanud, siis, siis tegelikult on need olnud ajakohased. Aga samas siin tuleb muidugi nüüd natukene hoogu maha võtta ja, ja seda põhjusel, et, et me teame, et mitmed riigid on rääkinud ka pikalt ja põhjalikult sellest, kuidas nemad haridusreforme läbi viivad ja mitmed haridusreform on läbi viidud ja lõppkokkuvõttes on see tähendanud ka kukkumist PISA testi tulemustes, siis haridusreformide läbiviimine võib siinkohal olla tõsiseks probleemiks, nii et et siin kehtib tõenäoliselt ikkagi see see üheksa korda mõõda, üks kord lõika, põhimõte, et kui minna kiirustades ja arutult neid reforme tegema, siis võib asi lõppeda väga halvasti ja ikkagi see põhimõte, ma loodan, et säilib, et põhikool peab olema lapsele lähedal. Ja kui me räägime siin gümnaasiumiharidusest tõesti gümnaasiumiharidust oma võimalikult kvaliteetne noh tõenäoliselt kui me tulevikus rääkima kui kontsentreeritud gümnaasiumiharidusest, sest me ei saa sellest üle ega ümber, aga, aga põhimõtteliselt need põhimõtted on, on need, mis on praegune kogu Eesti haridussüsteemile edu toonud ja siin tuleb tõenäoliselt jätkata. Kuigi gümnaasiumihariduse seisukohalt on väga keeruline öelda, kas see ikkagi on edu toonud või mitte, aga aga võib arvata siiski, et paremate õpetajatega tõsi küll, suuremas koolis võib saavutada ka parema tulemuse. Kusjuures selle PISA PISA testi puhul on oluline see, et see ei ole lihtsalt pelgalt rada jada numbritest või jada võrdlustest vaid tegelikult on see tohutult põhjalik ja, ja testib põhjalikku analüüsi materjal mis, kus on, kus on ka siis erinevaid andmeid ja mõtiskluse mõtisklus materjali, materjali tegelikult sellise terve ühiskonna tervise ja ka noh, nagu edasiliikumisvõime kohta Eesti puhul seal oli, ütleme, positiivne pool oli see, et laste ja noorte perekondlik ütleme siis majanduste perekonna majanduslik tugevus, õpitulemusi ei mõjuta oluliselt, vaid isegi, et kolmandik nii-öelda kehva majandusliku sissetulekuga perekondadest tegid keskmisest paremaid tulemusi. Mis on, mis on ainult noh, väga-väga rõõmustav tulemus. Hea oli ka see, et venekeelsed koolid, kes nad nad on, tegelikult, eks ole, eestikeelsetest praegu veel taga, aga need vahed on vähenenud, et nad on, nad on järgi jõudmas või järgi järelikult pingutama, mis, mis, mis, mis on igal juhul hea, sest ma arvan, et viis 10, viis aastat tagasi ega venekeelne kool venekeelse kooli õppealajuhataja direktor pigem vaataks nagu Venemaa poole, et sealt tuleb see hea haridus, et vaatame, kuidas Venemaal tehakse. Aga ja ma tean, et kui need esimesed PISA testid siin, kus Eesti hakkas osalema siin aastaid tagasi lihtsalt kuuse ja kui Eesti sai nii häid tulemusi, siis see tõenäoliselt väga paljud Vene koolijuhtidel seda nagu noh seda, seda mõtlemist muutis, et nad nägid, et tegelikult on see Eesti haridussüsteemi nagu täitsa okei, pigem vaatame, mida siin nagu Eestis nagu tehakse. Ja mida nad, Eesti õpikud või, või Eesti metoodikad. Aga ma küsin teilt teistmoodi, et et kas ei ole pigem olukord selline, et et maailma tipp tuleb meile lihtsalt selge Seppe, see sellepärast, et kogu kooliharidusmaailmas on, on, on langustrendis, vähemalt väidetakse niimoodi, et siin tänu infoühiskonna arengule ja nii edasi, et lapsed loevad vähem funktsionaalset kirjaoskust, on võib-olla seetõttu vähemalt sätitakse mingites jututubades ja nii edasi ja ja seetõttu kogu see kogu see arusaam, lugemus ja nii edasi läheneb, et seetõttu ka selline selline klassikaline arusaam haridusest hakkab pisut muutuma, et kuivõrd tõenäoliseks te sellist lähenemist peate? Noh, ütleme nii, Eesti puhul muidugi me seda öelda ei saa, sest eestlased on ühed kõige aktiivsemad arvutikasutajad ka eesti kooli õpilased on ühed kõige aktiivsemad arvutikasutajad. Ka selle PISA testi puhul on need numbrid välja toodud. Ma arvan, et aeg on aru saada sellest, et, et ütleme, need nende teadmiste iseloom, mida inimene elus vajab, see muutub ajas. Et muuseas, mida ka tegelikult PISA test on üritanud jälgida, et nad ei teeks 19. sajandi teste, mis meie, meie koolisüsteem me kogu aeg räägime sellest pärineb ikkagi suurelt jaolt meil 19.-st sajandist ja püsib isa püüab seda kogu aeg järgida, et nad oleksid ajaga kaasas, et nad ei teeks neid neide aegunud põhimõttel neid teste, nii et tegelikult ütleme, oskused, mida on vaja praeguse aja lastel on teistsugused kui need, mida, mida meil oli vaja ja, ja see on see, see ülesanne, millega haridussüsteem peab kaasas käima, kui ka, kui ka need mõõdikud nii-öelda Jah, ma tooksin natukene, arendaks seda teemat edasi ühe teise teema peale, aga, aga, aga mõte jääb samaks, et, et selle PISA testi puhul siis ma arvan, et see õppetund meile võiks olla olla küll ka selles, et et mitte igas küsimuses ja alati ei maksame ennast ennast piitsutada ja öelda, et kui halvasti meil kõik on, et me näeme, et väga paljud asjad võivad meil väga hästi olla ja võivad, võivad muidugi ka paremaks muutuda, aga et me teeme ka paljusid asju, asju, nii et me võime võime nende tulemustega rahul olla ja ma arvan, et ma arvan, et märkimisväärne osa ehk siis valdav osa siin riigis toimuvatest asjadest ongi, ongi tehtud südamega ja väga hästi. Sienna sellel nädalal oli, oli ju, riigikogus, oli mingi haridusteemaline arutelu, kus ka opositsioonipoliitikute sõna võtsid, et. Ma eeldan, et need on need kõned ja sõnavõtud olid ammu ette valmistatud ja see oli lihtsalt nende jaoks väga sihuke halb ajastus. Täpselt samal ajal tulid nagu PISA testid, et kui nemad nagu sõimasid Eesti haridust, siis lehed kirjutasid kui head häid tulemusi me. Me PISA testides saame. Ma juhiks selle pisut sarnase teemakäsitluse juures tähelepanu veel ühele ühele artiklile mida Eesti ajakirjanduses ei ole siiamaani kajastatud, aga nimelt sellel nädalal, esmaspäeval, siis teisel detsembril, Helsingin Sanomate juhtkiri kirjutas sellest, et mõnikord tuleks uhkus alla suruda ja naabritelt õppida ja loomulikult kirjutati siis naabritest eestlastelt eestlastest, kelleks kellelt tuleks õppida ja mida siis tuleks eestlastelt õppida, õppida tuleks eestlastelt, kuidas arendada avalikke e-teenuseid. Ja Helsingin Sanomate juhtkiri ütleb üsna otse, et Soome on avalike teenuste osas Eestist 10 aastat maas. Ja nad ütlevad, et nüüd on plaanis siis Eesti kogemus üle võtta ja edasi minna. Ja kui ma nüüd natukene edasi uurisin, et mis siis on plaanis siis selgub, et Eesti avalike teenuste osas on plaanis Soomele üle anda meie e-teenuste platvorm. Ja see, see lepe võib sõlmitud saada juba lähiajal ja pärast seda siis Soome võtab kasutusele sarnase süsteemi, nagu on Eestis kasutusel. Me teame, et Soomes on kasutusel ka ID Mart, millel on kiip, aga nad ei ole sellele mitte ühtegi rakendust leidma. Meie teame, kuidas me kasutame oma ID-kaarti ja ja kuivõrd palju erinevaid võimalusi ID-kaart meile pakub. Soomes ei ole, ei ole mitte ühtegi rakendust ja, ja nüüd milles siis seisneb eesti kasu kogu selles protsessis, et kui me vaatame, et Eestis Need, need teenused välja töötatud, võtame kasvõi e-tervis, ükskõik milline teine lahendus siis Eesti infotehnoloogiaettevõtetele avaneb seejärel suurepärane võimalus hakata oma tooteid eksportima, ehk siis infotehnoloogia eksport, et võib seeläbi vähemalt Soome hüppeliselt kasvada ja see võiks olla ka olla ka õppetunniks teistele riikidele, kuidas seda olukorda lahendada, nii et kindlasti siin on nagu väga selge, väga selge edulugu kirjas ja huviga ootama, et kuidas see, kuidas see edeneb, et, et siin nii palju, kui mina olen kuulnud, Soome riik on üritanud ka maailma juhtivate tarkvaragigantidega mingeid lahendusi leida ja ise jalgratast leiutada. Meil on kirjutatud ette täiesti uskumatuid numbreid. Mis peale Soome riik on ühel hetkel käed üles tõstnud ja öelnud, et isegi nende võimaluste juures jäävad need lahendused liiga kalliks ja, ja võib-olla ka abstraktseks. Ja nüüd nad üritavad seda lahendada teistmoodi ja ja, ja kuidas nad põhjendavad ka veel seda et miks siis Eesti on nii edukas olnud, nad on öelnud, et et Eesti on õppinud maailmas parimat, ehk siis ta on võtnud üle parimad praktikad. Ja samal ajal Soome oli, oli pikka aega seisus, kus ta üritas ise oma infotehnoloogiaettevõtteid toetada ja turgutada ja nendelt mingeid lahendusi, lahendusi ja võib-olla originaalseid lahendusi välja ja kätte saada, aga, aga nüüd selgub, et see eesti lahenduseta, et olla võimalikult kiire, paindlik ja nii edasi, nüüd ühel hetkel on jõudnud sellisesse seisu, kus Eesti on pannud kokku platvormi, mis ühel hetkel antakse ka soomlaste kasutada. Cromwell pöördun PISA PISA juurde tagasi selles samas võtmes, et mida, mida siis sellest on õppida või või et kas seal on siis nagu ainult see, et me võime rahul olla sellega, mis seal tulemus on? Tegelikult seal tuleb üks väga oluline asi, mida õppida võib kuhugi, kus on meie nagu arengupotentsiaal välja on nimelt see, et Meil on vähe tippe või vähemalt meie meie tipud on vähe välja arendatud, meil on väga tugev keskmine, aga, aga meie tippude potentsiaal ei, ei, ei arendu välja või nendel ei ole nagu seda toetusbaasi, et neid välja arendada. Ja see on see, mida ma väga loodan, millele ka nüüd lähiaastatel juba või kohe tegelikult haridussüsteemis tähelepanu pööratakse. Et et tipud on sisuliselt erivajadusega noored, kes vajavad teistsugust lähenemist, nii nagu mahiajad, nyyd Niva tipud vajavad erilist erilist tähelepanu. Ja teine asi, millele ka haridusminister Aaviksoo juhtis, tähelepanu on see, et kuigi suures plaanis on Eesti haridus nii-öelda võrd, võrdsus, haridus või et kõikides koolides ükskõik, on see siis maal või linnas. Globaalses plaanis saab väga hea hariduse. Kui me aga nagu lähme numbrite peale välja või detailide peale välja, siis me näeme, et tegelikult saab linnast siiski tiba parema hariduse suurest linnast, eriti kui maakoolist väikelinnast. Ja see on ka nüüd see koht, kus, kus peaks mõtlema, et kuidas neid, kuidas neid vahesid tasandada. Siinkohal on paslik vahetada teemat. Me hakkame rääkima kultuuriministrist, täpsemalt öeldes kahest kultuuriministrist. Vanast ja uuest kultuuriministrist. Ma ei tea, kellest te tahate kõigepealt rääkida. Ma ei, ma vaatan, ei Mikk on kirjutanud tänases Postimehes uuest ministrist ja väga positiivse sõnades. Ega me tegelikult ju uuest ministrist Urve tiidust eriti palju ei tea, mida ta siis mida ta tegema hakkab ja mida ta üldse tegelikult saab teha eeldusele. Et ta tulebki ministeeriumisse, kus on, eks ole, eelarve paigas, tal on poolteist aastat aega, kultuuripoliitika arengusuunad on paigas täpselt, et, et tegelikult on väga-väga palju asju juba paigas, et mida siis nagu Temasid üldse tegema hakkavad? Jäta need kultuuriministri juurde tullakse iga päev küsimusega, et järsku võiks alguses raha kultuuriministrina peamine peamine teema rahaga. Sellel tullakse muidugi nagu iga ministri juurde, see on selles mõttes muidugi, et et no ma ei kahtle, et nad nagu tööd jätkub. Ma pigem mõtlesin, et et mis need suured asjad on, mida ta võiks teha. Minu kokkupuude Urvega on, on üsna huvitav nimelt siis, kui ma töötasin TV3 uudistetoimetuses, siis töötas urukanal kahe uudistetoimetuses ja kui pikka aega ta oli lihtsalt uudisteankur kanal kahe uudistesaates, siis pärast seda, kui Ivar Vigla tuli kanal kahe uudistesaadet juhtima, siis hakkas Urve Tiidus ka käima kõikvõimalikel võtetel ja me kutsume Urvega tihti kokku. Arutasime meediaga seotud teemasid ja muud ka ja juba juba juba toona kõikidel nendel kohtumistel Urve jättis väga sooja ja väga-väga asjatundliku mulje ja meil olid alati väga põhjalikud arutelud ja ta on väga tark ja tasakaalukas naine. Kas neil väga, väga meeldiv inimene? Ma arvan, see saabki TEMA võtmepositsioon või võtmesõna olema, et ütleme, selline lepitusminister või tasakaalustusministri Jah, aga ma arvan, et Reformierakond on teinud hea valiku ja ja kindlasti Urve Tiidus on edaspidi väga oodatud esineja kõikvõimalikesse saadetes, sellepärast et on ju kogenud teleesineja ja ja kui ma nüüd vaatasin tema CV'd läbi, siis minu jaoks oli muidugi üllatus, et ta on tõlkinud ka Eesti ühe võib-olla läbi aegade kõige menukam sellist ladina teleseriaal, mehi või mehiga, jah, ühesõnaga Mehhiko teleseriaal metsik roos ja kõik, kes televaatajad, kes on paarikümneaastase aasta taguse Eesti teleajalaule Ei, muidugi, ega paljude jaoks on ta endiselt nagu ajakirjanik, et midagi ei ole teha, eks ole, televiisor, dev inimesed tuntuks, aga, aga tegelikult on ta ikkagi juba ju päris kaua aegunud poliitik. Ja no selge see, kuidas ma tunnistan, mulle jälle meeldib väga-väga tema sorti naistüpaaži tulek valitsusse. Et kui meil on siiani olnud selline naispoliitikust ettekujutus kui väga püssist sellises sõjakas, kellel on kogu aeg ikka rusikas püsti, siis siis Urve Tiidus on selline baas, kedagi, kes on just selline, esindab sellist tasakaalukat naisjuhti ja mulle see väga meeldib. Aga kas seda ei karda, et pärast seda, kui Urve Tiidus läen kultuuriministeeriumisse, siis me hakkame Kultuuriministeeriumist oluliselt vähem rääkima, sellepärast Urve Tiidus tõenäoliselt juba oma loomult ei ei ei esitleja ei esita kultuuriteemasid, nii nagu Rein Lang sõnadega. No aga see pole üldse kindel, ütleme, et tema tugevus on see, et ta naine ja ta on hea esineja. Mida teie siin raadios ja televisioonis väga hindate, ehk siis tihti jõuga vaadatakse, ütleme, saate kooslusi kokku pannes, et kuulge, meil ei ole siin ühtegi naist. Et. Tead ikka, otsitakse, tahaksin, peaks naisi olema, et noh, see on muidugi väga pikki eraldi teema. Absoluutselt aga tegelikult meedia otsib naisfiguure, et selles mõttes ei pruugi Urve Tiidus üldsegi mitte tahaplaanile kaduda. Nii aga nüüd siis läheme vana ministri juurde, et midagi ei ole öelda, et vana minister pidas sellel nädalal esmaspäeval riigikogu ees kõnet. Ja kui vaadata need ka seda, et, et kui palju jälgiti seda kõnet ka veebi vahendusel näiteks ka parlamendi veebi vahendusel, siis öeldi. Parlamendi veebi külastatavus oli läbi aegade rekordiline, ehk siis see näitab, et tegu oli väga oodatud kõnega ja võib öelda, et see oli võib-olla viimase poole aasta üks kõige oodatumaid kõnesid. Loomulikult eelreklaam oli võimas. Eelreklaam lubas väga palju ajakirjanikele ja seetõttu ka ajakirjanikud olid kõik kohal ja ootasid käsi põsakkele. No ja alati ootasid, ma täpsustan seda raadiokuulajatele, et ajakirjanikud ootasid kaabaka ajakirjanike nimekirja paljastamist, et kõige seal oli jah, nagu selline põnevus, et kellel on õnnestunud või jutumärkides siis siis nii-öelda musta nimekirja pääseda. Ja tegelikult nagu lang, petis neid ootusi, et et seda seda nimekirja ei tulnud. Ja selles mõttes oli see tõesti seeski, seal oli üks nimi, üks liini. Siis oli, siis oli seal veel üks, üks nii-öelda nimi, keda, keda ei mainita taga, kelle isik tõenäoliselt oli kõigil arusaadav, et et noh, midagi siiski iseenesest. Noh, minu jaoks tegelikult nagu esitles ühte päris huvitavat probleemi, mis tõepoolest sellises tänapäeva ajakirjanduses on olukord ajakirjanduse eksib näiteks mingi ajaleht see ajaleht võib ise seda viha nagu mingi aja pärast juba ära parandada ja isegi võib-olla vabandust paluda, aga selleks hetkeks on see algne eksimus juba täiesti nagu oma elu hakanud elama. Liigub veebis erinevatele lehe, ilmudes erinevatest tsitaatidest ja sealt sa enam nagu seda nagu eksimust enam iialgi nagu koti tagasi ei topi, et ta jääbki, ta jääbki nagu igavesest ajast igavesti. Et need teemad on see täitsa selline huvitav asi, millest vang rääkis ta lihtsalt ütleme, et see näide või need paar näidet, mida ta tõi, et need olid sellised veidi väiklased. Võib-olla suures plaanis natuke marginaalsed? Ma ma, ma nagu ma nagu nüüd on, nagu võtaks selle kõne nagu kokku siiski, et ma, ma, ma vaatasin, et mida ta siis nagu ütles, et ta, ta ütles, et ta ei astu tagasi mitte sirbis toimunu pärast. Ja mitte sellepärast, et ta ei ole põhimõttelistes küsimustes eksinud, vaid sellepärast, et tal on muutunud võimatuks osaleda ministrina Eesti ühiskonna kommunikatsiooniväljas ja miks ei ole tal siis võimalik osaleda ministrina selles ühiskonna, Eesti ühiskonna kommunikatsiooniväljas, siis ma lugesin välja süüdlased sotsialistid suhtekorraldajad ja kuigi ta ütleb, et ta ei süüdista ajakirjandust, siis siis siis tegelikult ta süüdistab ajakirjandust, et et ajakirjandusmuutuste tuules ei ole piisavalt täitnud oma rolli, et et see oli siis nagu lühidalt kokku võttes Rein Langi kõne sisu. Nojah, et see tõesti, et ütleme, nende süüdistatavate nimekiri, ma seda võib-olla hakkaks kommenteerima, aga tõsi on see, et, et langil kommunik, mingisuguse sõnumi kommunikeerimine muutus muutus ühel hetkel raskeks ja minu meelest seda, seda, seda raskust võtab väga hästi kokku seesama no 29 teatriprojekt mille alapealkiri oli hüsteeria ühes vaatuses ja mida on võimalik siis lugeda Eesti Ekspressi eelmise nädala numbris ma soovitan seda täiesti vaadata või lugeda üle, et et see tegelikult kirjeldab tõesti minu meelest väga ja ootamatult tabavalt sellises kriisiolukorras hea kõrvalpilguga, mis siis, mis siis tegelikult või kirjeldab seda hüsteeriat, mis sellel hetkel toimub? Aga minu jaoks on ikkagi küsimus, ma sõnastaks üht-teistmoodi küsimus, et mis asi on poliitiline vastutus et kui ajalehes sirp toimunu pärast ei, ei, ei leia põhjust Dust kanda, ei sihtasutuse tegevjuht ega sihtasutuse nõukogu ega sihtasutuse nõukogu esimees. Et siis kas on olemas, on asi nagu poliitiline vastutuskultuuriministri poolt, kelle teadmisel ja kellega konsulteerimisel on need sündmused aset leidnud ja kas sellel on nagu mingisugune selline laiem laiem nagu moment, millest ka midagi. Et minu jaoks on küsimus nagu poliitilise poliitilises vastutuses, et kui siin on võrdlusena toodud või räägitud sellest, et, et kuidas Lätis on Läti peaminister võtnud Maxima kaubanduskeskuse puhul poliitilise vastutuse ja astunud tagasi, et siis see on üks väga selge näide sellest, et kuidas on võetud poliitiline vastutus antud juhul sirbi puhul kui, kui ei oleks isegi Rein Lang tagasi astunud olnud üleüldse küsimus, et aga mis siis nagu juhtus ja miks selline asi juhtus, et Rein Lang ütleb, et temal sirbist toimu väga seoses või tema endal mingit viga ei näe, siis, siis ma küsin, et, et kelle viga see oli, et sirbis sellised asjad hakkasid juhtuma, et kelle viga see oli, et nad on antud juhul, see jääb minu jaoks nagu natuke nagu arusaamatuks ja see lugu on lahti rääkimata. Sest andke andeks. Nüüd ma ütlen, nemad natuke räägivad, et Kaur Kender ei olnud viga, see oli ämber. Et tema soov oli teha nägu ta pärast ka oma mingis luuletuses on kirjutanud, tema soov oli teha lühiajaline, lööb Foometsuste Saisele see ta noh, ütleme nii, et, et traumakirurg kes ei olnud oma reaalses elus ühtegi operatsiooni sooritanud, läks eemaldama vistriku. Ka vistriku eemaldamine ebaõnnestus, läks viltu. Tõenäoliselt muserdab patsiendi näo, aga, aga mitte nii palju, et patsiendiga midagi hullu väga lahti oleks, aga ikkagi see on kogu lugu, aga mida te seal nagu musedas sirp, on kogu aeg ilmunud. Kuuelake, et Sirp ilmub edasi, mis tegelikult Meil oli ka neid, oleks Eestis üks, on üks suur päevalehte, kus on, ma pakuks isegi mitu peatoimetajad olnud väga lühikest aega ametis erinevatel põhjustel taga. Et, et miks see nagu peavoolu meedia ei ole. Et me võtame nüüd ikka nagu samm sammu erameedias lasteks tule tuleb inimene tuleb inimene, peatoimetaja kaotajaks, peatoimetaja kaotajaks on üks peatoimetaja, kaotaja on olnud nädal aega ametis, tuleb peatoimetaja Jaan Eesti suurt lamada, kõht lammutab, laamendab marsib veel oma terve rühmitusega, ainult terve grupeeringuga, marsib toimetusse sisse korraldab seal mingisuguse mingisuguse koosoleku, kõik need inimesed ei olegi selliseid, kes kunagisel tööle hakkaksid, eks ole, teatab, mis ta teeb. Siis ta ühel hetkel suudab välja anda ühe lehe. Ja siis ta lahkub otsitud põhjusel. Et, et noh, et see olekski Kaur Kender praegu jätkanud ja teinud seda lehte edasi tões ja vaimus, talle anti see võimalus ja ta astub tagasi otsitud põhjusel ja, ja see, et ta lahkus, otsitud põhjusel on minu hinnangul põhjus või põhjendus ka sellele, et ta ei läinudki sinna seda lehte pikaajaliselt tegema. Et see oligi lühike ja lööv, performans. Ja ma jälle kuidagi ei taha surra kaevikus Kaur Kenderi. Aga, aga nii palju kui ma tean, siis, siis ta ei minu teada ei läinud sinna lühiajalisel lühiajalise projekti eesmärgil. Aga samas ma tahan öelda, mida ta siin oleks tegema üks number? Ei, nii palju kui ma tean, siis ta ei läinud sinna ühte numbrit tegema, vaid ikkagi hullu ei, pikema pikema nagu pühendumisega seda asja tegema, seda seda projekti vedama, aga, aga, aga ma tõesti, ma ei taha kuidagi sattuda nagu Kaur Kenderi eestkõnelejaks, vaid pigem juhtida tähelepanu sellele, et ka peavoolu meedia peatoimetajate valikutega võib juhtuda ebaõnnestumisi. Kusjuures see need ebaõnnestumised ei olnud, ei pruugi olla näiteks isegi peatoimetaja viga, see ei pruugi olla nõukogu liikmed iga, kes selle pakkumise on teinud. Kui vallandub mingisugusel põhjusel süsteeria, siis siis see olukord võib väljuda trolli alt. Et neid, neid olukordi on, on varem Eestis olnud. Võib-olla ei ole selliste avalikkuse tähelepanu pälvinud, aga, aga see ei ole erakordne. Mihkel Mutt vahetas ka omal ajal terve sirbi toimetuse ümber. Tema tulijat. Silk ilmus ikka edasi. Kusjuures see, et, et juht tuleb mingist mingisugust asutust juhtima oma meeskonnaga on eriti veel vastuolulise taustaga asutust juhtiva meeskonnaga. On ülimalt tavaline praktika, tegelikult jah, see see ja see kindlasti on väga valus. Aga nagu Mikk ütleb, Eesti meedia, Eesti meediamaastikul ei lähe mööda nädalat, kui, kui väga tuntud väga pikaaegse staažiga inimesi, kas koondatakse nii et seda juhtub. Seda küll, aga ma, ma juhin tähelepanu, kuidas seda tehti ja, ja nii-öelda mis, mis selle juures veel kõik kõik juhtus, et need asjad ei ole päris nii et sa, et sa lihtsalt ühel hetkel paneb pädevate kaataja ametisse, siis ühel hetkel leiad, et okei, kaks-kolm inimest või koondamist rohkemaks raha ei ole. Ja siis ülejäänute osas võtame ta kaasa terve grupeeringu ja läheme lihtsalt nii-öelda võtame Frilentseritega toimetuse üle. Et noh, ka nii need ei tohiks tegelikult toimuda eriti veel, kui seda lehte antakse välja avalikes huvides, avalikest vahenditest. See asi peab olema mingisuguse kultuuri tasemine aktsepteeritav. Antud juhul sellised sammud ei olnud kindlasti aktsepteeritavad. Seda enam, et ma ütlen, et see lahkumise põhjus oli, oli demonstratiivne ja, ja ta ei olnud piisav põhjendus. Ja põhjus selleks, et sellelt ametikohalt lahkuda, ma saan aru, et ühelt poolt pinged olid ka kogu kogu sirbi ümber ümber kasvanud juba nii suureks, aga Rein Lang ise andis juba sellele ise lahenduse ja, ja selle, selle Rein Langi sammu järel oleks võinud täiesti vabalt ka Kaur Kender sirpi edasi teha. No tegelikult ei tahaks sellest sirbist enam rääkida, sellest on noh, see on mingis mõttes juba üleeilne teema, et muidugi seal tehti vigu, aga. Aga ma lihtsalt ei tahaks tagant teleseda nagunii üle dramatiseerida, et, et ma arvan, seal aeg annab palju ära, aga räägime siis langi kõne ühel hetkel jäta lihtsalt selliseks. Veidi naljakaks episoodiks ajaloos on seda küll, aga räägime siis langi kõnest, et langi kõne juhib tähelepanu siiski päris mitmetele nüanssidele, et et ma millegipärast ühes asjas küll kahtlane, et sotsiaaldemokraatide võimes korraldada laiamahulise infooperatsioone, et see on küll teema, milles ma nagu siiralt kahtlane, mulle tundub, et seda võimekust seal siiski ei ole. Et siinkohal Rein Lang selgelt üle hindama oma konkurente. No ja ma pigem kahtlustan siin, et lang viitab mingisugusele konkreetsele juhtumile Ma ma arvan ka, et lang viitab ühele konkreetsele juhtumile konkreetsel ajakirjanik. Ühele konkreetsele raadiosaatele. Ja et mai. Aga ega minagi langipageeritav palju laiemalt. Lisaks sellele ma ei saa olla langiga nõus, et sajad inimesed on, on lahkunud Eesti avalikkust infoväljas, sellepärast et nad ei taha saada peksa ilmselt netikommentaaride poolt. Et, et kindlasti selliseid inimesi on, aga kas neid on sadu, ma selles ei ole päris kindel. Nii et, et ma pigem ei saaks nõustuda ka sellise väitega, vähemalt ma võin oma kogemusest öelda, et mul tuleb aastas võib olla ükskord ette juhtum, kus inimene ütleb, et ta ei taha mulle avalikkuse ette tulemise hirmus ei taha intervjuud all, aga ma mõtlen, et isegi see, see ükskord on isegi liialdatud, et see on põhjendus, mida mulle, mida mulle praktiliselt öelda ja, ja ka väga harva öeldakse mulle üldse ära ei taheta intervjuud anda. Neetud vaatamisasutustesse töötajad. Pigem pigem võiksid sa meil siin näiteks ei ole hetkel ühtegi Delfi ajakirjanik. No aga mina osalen samamoodi avalikus inforuumis, et ega sa ei peagi kõikide Delfi ajakirjanikega suhtlema, eks ole, Delfi ajakirjanikud on valinud oma joone, tegutsevad selles, kus nad tegutsevad, nad saavad täpselt nii palju informatsiooni, kui, kui nende töö seda lubab, neile anda ja, ja, või nad on ära teeninud ja ongi kogu lugu, et, et see on nende leib ja, ja see, mis meie siin teeme, see on, see on meie töö ja kohustus, et see on väga selge, minu arust siin ei ole mingit mingit probleemi. Tervikuna muidugi nagu lang oma selles kõnes ta liialdab ja lahmib ja temas on nagu võib-olla mõnel hetkel liiga palju emotsiooni, et. Samas taaskord noh, see on nagu minevik, ta ei ole enam nagu minister on tegelikult noh. Aga küsimused on huvitavad. Küsimused on huvitavad, et kui nad lang väidab, et suhtekorraldajad on võtnud jämeda otsa enda kätte ja suudavad kontrollida suurt osa ajakirjanikust ja, ja nüüd läheme ikkagi nii-öelda kuulsate tsitaatide juurde ka, et et tänavu digiajastul on vale jõudnud maakerale kaks tiiru peale teha, enne kui tõde üldse püksid varnast suudab haarata. No see on, see on seesama asi, millest me oleme, rääkisime, et see on tegelikult nagu probleem olemas ja see on iseenesest huvitav teema. Et kui ajakirjandusse eksib või ajakirjanduses levitab mingisugust infot, mis hiljem osutub mitte tõeseks vähemalt mitte teistmoodi tõlgendatavaks, siis siis tõepoolest nagu digiajastul on see selleks hetkeks on see info juba nagunii paljudesse kohtadesse levinud, et et see enam nagu tagasi nagu ei pööra isegi siis, kui nagu selgunud, mingi uus nagu. Et et ma ei tea sa tegelikult nii olla. Absoluutselt on niimoodi, et see, kas sa tahaksid, võib väita, et see ei ole niimoodi. Digiaasta nõuab meil kindlasti palju kiiremat reageerimist ja väga paljud on muuseas ka sellest aru saanud ja oskavad nagu ise kiiresti reageerida, et nad, et ega siis ega siis lõppude lõpuks, kui sul on nagu põhjendatud argument, sa suudad tegelastele väga palju asju tagasi pöörata ja aga sa pead olema ise piisavalt tark ja kiire ja suutma reageerida, et ega siis noh, tänapäeval ongi see probleem, et üsna tihti ollakse olukorras, kus kus ise sa oled iseendale kõige parem turvamees, et sa oled iseenda turvamees, midagi ei ole teha, et sa võid endale kümneid suhtekorraldajat palgata, aga kui sa ei suuda nagu iseennast kaitsta, siis on väga keeruline ka suhtekorraldaja seda teha. Samas on jälle väga keerulisi, ütleme selliseid kriisikommunikatsiooniolukordi, milles Telev see viimatine on seesama sirbil näide, kus, kus laupäevases laupäevases raadiosaates läks õhku väide, justkui oleksid kaks inimest olnud seotud siis Michal ja Rosimannus kuidagi siis sirbi peatoimetaja valimisega ja, ja tegelikult on see siukse üks ütlus, mida siiani ei ole suutnud keegi ei nagu ümber lükata ega ka öelda, et see jah, nii ma niimoodi oli. Seda siin saates ei ole tiražeeritud saates ei ole seda tiražeeritud ja, ja skandaal plahvatas ja, ja see teema oli juba jutuks siis, kuna mingisugust faktilist kinnitust ei olnud meiega siin saates. Aga see oli näide sellest, kuidas plahvatuslikult läks oma elu elama. Ja meedias seda ütleme võib-olla siin saates mitte, aga seda kasutati, seda esitati nagu faktina, eks ole. Et seal on, minu meelest on, minu meelest on see väga hea näide sellest, kuidas mingisugune vale valeinfo, eriti veel näiteks nädalavahetuse päeval esitatud valeinfo hakkab oma oma elu elama, et seda enam ei saa kuidagi kuidagi nii-öelda purki tagasi panna. Tõsi on see, et no siin võib hoopis arutleda selle üle, et et miks on ühiskond nii tundlik ja vastuvõtlik sellise, seda sort infole, et kusagil on nii-öelda kallutatud jõud või kusagil on veel keegi, kes teeb otsuseid ja see on kindlasti selle sellesama nagu kaasuse puhul sama huvitav, et, et ühiskond ongi natukene hirmul ja ongi. Tähelepanu väga õigele asjale, et et ma, ma ütlen sulle, et, et üsna tihti ka ka see informatsiooni informatsioon puudutab mingit inimest või mingit inimeste gruppi siis ka ühiskonnale tsoon on vastav. Et antud juhul kuna Rein Lang on on käitunud väga reljeefselt, ta on, tal on olnud ajakirjandusega juba ka pikka aega probleeme, siis ühel hetkel igast Rein Langi puudutavast infokillust killust võeti ka võeti teravamalt kinni ja seda kritiseeriti. Et antud juhul Rein Lang oleks pidanud lähenema hoopis teistmoodi ehk siis avatud kommunikatsiooniga ja kui oli sirpi puudutav küsimus, oleks pidanud kõik ära rääkima, mitte esimesel intervjuul ütlema, et tal ei ole selle asjaga. Mitte mingisugust puutumust, see oli muidugi tema viga ja ega tagantjärele öeldes, et see oli õigete tagasi astus. Tema tagasiastumine oli ka nagu paratamatu, selge see, et ta ei käitunud täiesti õigesti kogu selle sirbi, sirbi asja juures oli sellega rohkem seotud, kui ta alguses. Noh, rääkisime mulje, jättis. Aga taaskord seal nagu minevik on tagasi astunud ja see on nagu möödas tänava karistust. Aga küsimused on õhus, minu arvates seda kõnetan jätkuvalt tsiteeritud ja selle üle arutletakse. Kas siis ajakirjandus on väga nõrka? Suhtekorraldajad on väga tugevad. See on niisugune nagu liialdus. No kindlasti on suhtekorraldajaid, kes on väga mõjukad, et selles, selles ei ole kahtlust, aga nüüd jällegi seda, et kas nad on kõikvõimsad julgema ka nagu sõna võtta. Et, aga noh, kindlasti on suhtekorraldajaid, kellel on, ütleme, keskmisest rohkem mõjuvõimu. Vaatan siit kõne lõpust on välja toodud siis Soome sotsiaaldemokraatide vasakpoolsete sotsiaaldemokraatide ajaleht Kanson uudised, mille, mille kohta siis on Rein Lang toonud ühe huvitava näite, aga, aga ma ei hakkaks seda näidet ümber jutustama. Ta ütleb siin, et see oli vasakpoolsete sotsiaaldemokraatide partei häälekandja. Vasakpoolsete sotsiaaldemokraatide kohta võib öelda, et need on kommunistid. Võiks siis võib ka otse välja. No ja langi kõne on niivõrd valulikku reaktsiooni tekitanud mitmel pool, et sellele sellele samale see igale ka Eesti Ekspressi juhtkiri. Vastased. Kellel huvi, saab selle üle lugeda. Nii me lubasime rääkida, aga Eesti poliitika jõujoontest ja, ja sellest, et kas siin on siis lähiajal ka mingeid muutusi näha. Et pärast valimisi räägiti sellest rohkem, nüüd pisut vähem, aga jätkuvalt esitatakse küsimus, et kas on mingi variant, et lähiajal võib sündida uus valitsuskoalitsioon ja olles nüüd natukene inimestega rääkinud, vaadanud ka seda laiemat pilti, siis ma julgen arvata, et kõige tõenäolisem on IRL-i ja Reformierakonna koalitsiooni jätkumine kuni järgmiste korraliste valimisteni. Ja seda põhjuseta alternatiivi sellisele koalitsioonile tänase parlamendi koosseisu juures ei ole. Ja, ja miks see nii on, et ta on väga palju räägitud sellest, et et miks Keskerakond on ennast siin viimasel ajal poliitmaastikul tagasi hoidnud, et kas neil ei ole plaanis Keskerakonnaga või reformierakonnal Keskerakonnaga koalitsiooni sõlmida ja Isamaa ja Res Publica liit, kes on viimasel ajal populaarsust kogunud, aga on Reformierakonda ka mitmes küsimuses ärritanud, et kas on võimalik, et nemad võivad siis üle parda lennata. Ja ajalooliselt on, on sellised vahetused toimunud kahel korral, 2002. 2003. aastal on olnud siis Reformierakonna valitsus siis 2005. 2005.-st kuni 2007. aastani sana siis Andrus Ansipi esimene valitsus, mida kutsuti ka küüslauguga koalitsiooniks ja mõlemal korral toimus koalitsiooni vahetus põhjusel, et valitsuse juht partei populaarsus oli väga kiiresti langemas või juba langenud näiteks Isamaaliit kaotas mainet raudtee erastamise NRG tehingu pärast, ka pumppüssiskandaal on siin mängus ja nii edasi. Samamoodi Res Publica puhul mängisid kaasa teised tegurid kuni Lihula sambale ja teemadeni välja, nii et ka Res Publica maine oli toona väga kiires languses ja, ja reformierakonnal oli mõlemas koalitsioonis nii-öelda teise partnerina küsimus, et kuidas oma populaarsust säilitada ja kuidas mitte siis minna kaaslasena valitsuse juhtpartei populaarsuse langusega. Ja nad tulid selle maine kao tagant välja, nii et otsustati siis ja otsustati minna ja teha koalitsioon Keskerakonnaga. Ja noh, see kandis vilja, see oli väga edukas sellepärast et 2007. aasta riigikogu valimistel sai Reformierakond juba üle 30 mandaadi. Aga täna on olukord teine. Reformierakond ise on valitsuse juhtpartei ja on samas ka oma toetusest märkimisväärse osa, mine tänud. Ehk siis olukord on pisut teistsugune ja koalitsioonipartneri vahetamine ei annaksin enam mitte mingisugust efekti. Pigem võiks võiks endaga kaasa tuua hoopis ja teise koalitsioonipartneriga kaasnevaid küsimusi, millele on väga keeruline vastata. Ja sellepärast ma väidan, et sellise koalitsiooni sõim sõlmimine ja, ja, ja selle elluastumine on äärmiselt ebatõenäoline ja. Reformierakonna jaoks on jätkuvalt sellise sellises olukorras, kus nad praegu on, on keskseks küsimuseks. Kuidas vahetada enda suhtumist. Neli koalitsioonipartnerivahetus ei anna enam mitte midagi juurde, kuidas muuta enda suhtumist, suhtlemist või ka poliitika. Aeg on ja see on nüüd Reformierakonna põhiküsimus ja, ja ma olen kuulnud, et reformierakondlased oma kinnistel üritustel nendel teemadel arutlevad, aga aga ma ei tea, kas nad ka mingitele tulemustele on jõudnud. Ma olen ka kuulnud, et et reform, reformierakondlased on väga-väga murelikud ja kohati isegi nagu ütleme, paanilised sest risk on, et järgmistel valimiste pärast järgmisi valimisi Reformierakond ei pruugi olla valitsust moodustav juhtpartei. Jürgen Ligi räägib sellest juba nagu sündinud faktist, et toimib vasakpööre vähemalt täitsa avalikult, eks ole. Et jääbki mulje, et on veendunud, et järgmise valimistel moodustavad vasakjõud nagu valitsuse. Kuigi noh, arvamusküsitlused on hoopis hoopis IRL-i tõusu näidanud No ütleme jah, et nad on näidanud nagu tõus, aga sotsid Keskerakond koos on nagu selgelt nagu ees, kui Reformierakond pluss IRL. Aga hea, et mina, mina ka ei usu sind nagu mingisugust valitsuse valitsuskoalitsiooni, nagu vahetamist. Sest ilma reformierakonnata on võimalik ainult kolmikkoalitsiooni IRL-i, Keskerakonna ja sotside vahel, mis on tõenäoliselt ka äärmiselt ebatõenäoline, seda peaasjalikult just IRL-i vastu seisudes muidugi kõik on võimalik, kui me räägime poliitikast, aga samal ajal siiski mingisugused olulised jõujooned on natukene keskmamad kui, kui lühiajaliselt skandaalid ja antud juhul kui me vaatame nagu, nagu üleriigilist pilti ehk siis üleriigiliselt ei ole Isamaaliit ja Res Publica mitte kunagi teinud koalitsiooni Keskerakonnaga. Oh, mis ja pealegi vaatame nüüd järgmise aasta pooleteise jooksul toimub nii mitme mitu olulist sündmust, et euroop, Europarlamendi valimised, Euroopa voliniku määramine, kas Ansip läheb või ei lähe Reformierakonnale uue juhi leidmine, et, et neil on nagu piisavalt tegevust ilma selletagi, et et ma ei tea mingisuguseid uusi koalitsioone teha. Hakata katsetama, et kuidas see läheb või ei lähe, et seal on tegelikult ütleme küsimusi ja küsimärke ja x y heid. Tundmatuid muutujaid on rohkem. Et Ansip teeks uue koalitsiooni, teadis, et tegelikult kolme kuu pärast on nagu juba Reformierakonnale uus juht, kes võib-olla nagu teeks jälle uue koalitsiooni või noh, neid ma ei usu, et selliseid asju niimoodi tehakse. Ehk siis Eesti jõupoliitika jõujoonte muutus, selgub järgmistel valimistel, esimesed valimised on meil juba pool aastat jah, poole aasta pärast pisut rohkem kui poole aasta pärast. Aga siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja kuna aeg lendas nii kiiresti, siis me ei saa isegi rääkida teemal, kas ettevõtjad lahkuvad Eestist või lahku. Kui ma siit aknast vaatan, siis pean ütlema, et kuigi Scandic hotelligrupp lahkub, siis oluliselt suurem ja maailmas tuntum hotelligrupp hoopiski tuleb, siis leian ehk see silt on, tuleb siiani, et kindlasti edaspidi. Eesti ajakirjandus tegeleb ka selle teemaga, aga tänased rahva teenrid olid Mikk Salu, Heidit Kaio ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal head raadiokuulajad. Ilusa laupäeva jätku.