Tere, head õhtut, chachi kuulajad. Tänast saadet alustame pidulikult loova fiesta. Tegemist on Weekend Guitar Trio juubeliaasta peatselt läheneva lõpuga, aga meil on veel saade tegemata, sellepärast kutsusin täna stuudiosse õigend kita Trio liikmed Roberti, Mardi ja Tõnis, see? Jaa, peagi räägime nendega lähemalt juttu. Aga lugu, mis kõlab, on pärit Robert Jürjendali sulest. See oli juba esimesel albumil, aga ta on kõlanud väga paljudel kontsertidel, võib-olla ka mitmel maal. Ja see variant siin on salvestatud juubelikontserdil Estonia kontserdisaalis. Ma arvan, et Eestis ei ole džässihuvilist, kes ei teaks õigen kiita triot, sellepärast et 20 aastat on ikkagi päris pikk aeg ja jätab oma jälje ja nagu aga ta on, siis ei ole te loorberitele puhkama jäänud, et see juubel, kas ta on olnud päris tihe, on olnud toredaid kontserte. Aga kui me tahame läbi käia 20 aastat, siis me peame kuskilt otsast alustama ja mind huvitaks igaühe kohta teada saada, mis siis oli ennem Weekend, kiida triot teie elus märtso. Ma arvan, et aastal 1993 tegelesin ma väga aktiivselt ka veel nagu praegugi vabaimprovisatsioonilist muusikaga ja sel hetkel oli päevakorras ansambel tunnetusüksus. Ja Robert No minul oli see selline meeldiv vaakumiperiood, et mõni aasta tagasi lõppes ansambli seitse seitse seitse tegevus. Ja siis ma otsustasin nagu jätkata kuidagi mitte suurem koosseisuga vaid tekitada selline mingisugune teine töö vorm ja selleks saigi Weekend Guitar Trio. Ta oli selline hea puhkeaeg. No mina kui selle seltskonna kõige noorem liige olles õppisin otsa koolis kitarri ja ja otsisin seda oma muusikat, tegin ka erinevaid. Proovisin erinevaid stiile alates bluusrokist ja lõpetades avaim traditsiooniga. Weekend kita Drian jätkarelgi vähemalt oma tosin korda esinenud, aga kui ma sirvisin meie bukletis, ma vaatasin, et Tõnis Leemets esines ansamblis nimega ansambel. Ansambel, kes oli sinu esimene ansambel? Esimene vist mitte, et endiselt esimene, millega ma pälvisin au esineda jazzkaarel küll. Ja ja Robertil seitse seitse, seitse nimetasid, oli sul ennemgi ansambleid? Ja selline ansambel, keda väga vähesed Eestist teavad ansambel pajuka. Jätan seal veel mõni tuntud tegelane, kes mängis ja ansamblid, ajukese mängisid Riho Sibul ja Arvo Urb ja Alari Piispea. Aga paraku see vist üle kolme kontserti suutnud anda, et see kollektiivne No ja isegi mul ei ole väga hästi meeles tunnetust üksust, ma mäletan küll ja neid kontserte siin ka raadio stuudios, aga oli sul veel midagi? Marsa tegelikult, et kui ma mõtlen, siis on midagi, kindlasti tegin ka. Džässivallas mäletan Tanel Ruuben Aivo tammusega, meil olid riiu ja. Aga see võis olla 90.-te alguses, need 93. Isegi täpselt praegu ei mäleta. Nii et sul oli selline kontrastide ampluaa, et ühelt poolt selline ilus klassika ja teisalt siis nagu improvisatsiooniline ja natukene midagi üllatusliku ja võib-olla natukene kreisid, et täpselt nii. Ja ma arvan, et on esimene väike muusikaaeg ja lugu on siis teie esimeselt albumilt sõnastik ja kannab see nimetust eitins Seingheri foks, kui ma ei eksi. Hästi mõnus lugu, selline parajalt tihe ja lõbus ja positiivne. Ja eks muusika peabki andma häid emotsioone eelkõige. Ja ma saan aru, et robot trip mängis olulist rolli Roberti loominguliselt teel ja sisse tulid nendelt kursustelt ja katsusid leida endale mõttekaaslasi või kuidas Weekend sündis. No nii see juhtus jah, et et ketaal krahv kursust seal käimine oli nagu väga suureks tõukejõuks, et et see muusikaline mõtlemine tarridega, sellist kruubivat Asti sellist värvikat säravat muusikat, ilma löökpillideta, ilmadest instrumente, tegelikult on selle idee, ma sain sealt selle nagu noh, võib-olla oleks väga oluline selline allikas. Ja kellele sa esimesena rääkisid, et peaks siis midagi uut tegema? No eks ma kaua aega mõtlesin, mis nüüd teha sellega kogu selle sellise Selle teadmisega, et need nüüd Eestis, kuidas, kuidas edasi minna ja siis ma rääkisin Martsooga. Ja need esimesed viisijupid, mida me proovisime, nad tegelikult olid sellised Sellised käigud kitarrikäigud üks, üks ühes taktimõõdus teineteisest, proovisin kokku, kuidas nad kõlavad ja seal oli kõik väga naljakas alguses. Ja siis, et kui ma mäletan, siis Mart käis selle variandi väljat kutsuma Tõnise ka. Kas Tõnis oli mardiõpilane või või kus te kohtusite? Ma olin Martin õpilane otsa koolis ja olime minu meelest ka ka mardiga koos. Improviseerin Emminud paar korda. Et seal see selts ilmselt tulin. Kus klassiruumis esimene proov toimus, siis? Prooviruum oli sellises klassis vist otsa koolis, kus praegu on bändiklass, tol hetkel oli seal vist trummiklassis. Ma mäletan, et alguses kohtusime väga regulaarselt, et mingi kolm korda nädalas vist oli kuni esimese kontserdi, nii oli selline dise toimetamine. Ja ma saan aru, et esimese kontserdi jaoks pidi ikka olema tunni jagu, vähemasti lugusid kõikide improviseerida oskate küll. Aga kas need esimese plaadi lood, esimene plaat on nagu sõnastiketel lõite oma sõnavara ja oma sõnastikku ja siis tulite sellega välja kuulajate ette, kus Von Krahli teatris see esimene reageering kuidagi meeles ka või kuidas publikut oli, kuidas vastavaid. Te ikkagi debüüt? No mina mäletan seda päris vist nagu selles trio kava kokku ei saanud, me tegime soololugusid ahela. Igaüks tegi oma sellise soolo-improvisatsiooni või soolopala vahele. Hiljem me tegelikult seda teed enam ei läinud. Aga alguses oli abiks. Aga täiesti võimalik? Minul on see esimene kontsert küll kuidagi väga positiivselt meelde jäänud, et rahvast ei olnud meil ju väga võimalust ennast reklaamida, aga, aga inimesi oli tulnud kõvasti kokku ja vastuvõtt oli positiivne. Ja kohe tekkis teil ka väikene fännklubi ja kuulajaskond ja vähemalt klassika pahade ja jätskaar olid kohe mestis teiega ja siis üks järgmine album ehk arvult teine ongi koostöös Eesti Raadio ka välja antud ja kolm ühes või kuidas, kuidas seda nimetada? Ühel plaadil ühel plaadil? See on siis loetav nii inglise keeles Trii on vann kui ka eesti keeles. Kolm on üks. Kolm on üks ja selle plaadi peal on siis 12 lugu ja meie näpp langes loo peale, mis on kahe noodisamba ja mardisulast. Teelugudele on sellised kenad arendused nagu et oma kulminatsioon ja siis jällegi kuskile suubub kõik ja kes siin pikka nooti mängis ja kesin keeli klõbistas. Kas Tõnis, sinu sinu päralt oli elektroonik? Ka minu päralt oli vist bassipartiisid. Ja, ja mina olen sind ikka nooti ümbruses, pikalaadidel, see on siis praegu tänapäeval teavad kõik seda, et seal nagu mängitud selle Iibõuga siis elektrilise poognaga, tol ajal oli see tohutu too sündmus. Ma sain sõbralt Kanadast selle pakikese. See vidin oli seal sees ja muidugi läks kohe käiku. Nii et mardil oli siis loo nagu ütleme, see struktuur või kogu seal põhi, mille peale kõik ülejäänud materjal Ja ma sain aru, et Krahli teatrist jõudsite varsti kaugemale, isegi üle piiri. Et kuidas see juhtus, et käisite seal väga mainekal kitarrikonkursil. No ma vaatan siin, meil on laua peal mingisuguseid vanu kavasid, et 93. aasta sügisel me oleme juba jõudnud Vilniuse džässifestivalile. Ime ime. Ja 94. aastal käisime vist Novosibirskis, kui mu mälu ei peta täpselt. 95. aastal sattusime tänu sellele, et Eesti Raadio on EBU liige Prantsusmaale marsseokiv festivalile. Ja pärast seda toimus kitarrikonkurss Šveitsis, Lausanne'is, kus millegipärast võitsime esimese preemia oma kategoorias. Ma arvan, et see ei olnud millegipärast, aga see oli ikkagi nagu hea töö tulemus ja loomulikult ka teie andekus. Ja see, kas see tähendab ka palju, et omavahel saate nagu hästi läbi ja kui te lugusid teete, kas te vaidlete ka või on keegi alati loos liider. No eks see on selline otsimine ka siin nagu sellise jõupoliitikaga vist ei ole nagu mõtet peale minna, et siin on, meil on natuke teistmoodi asjad, et et ikkagi tuleb leida nagu ühine ühine keel. Selline ühisühine aroniseerimine kuulub asja juurde. Ja et lugu võib proovide käigus muutuda? Üsnagi, ongi muutunud ja igal kontserdil kõlab iga lugu jälle natukene teistmoodi, see on vist loomulik ja jätsu pool. No meie seas on võib-olla ka natukene selline küsimärk, aga, aga põhimõtteliselt improviseerimine tsentraliseerimise element on alati juures. Jah, ega alati ei pea olema see seotud siis bluusiperioodiga või, või džässi Härmooniatega, et tänapäeval mahub džässi alla väga palju. Aga usinasti olete töötanud ja kolmas heliplaat, Ani Mousson, kuidas see sündis? No mina mäletan, et, et see oli niisugune naljakas periood, et meil oli kuidagi hästi kirev kire selline repertuaar oli tekkinud mõtlasti. Värvikas ja lood olid suht lühikesed. Üks oli ühest žanrist teineteisest kolmandast neljandast, et. No mis saanreid sisaldas siis nii-öelda? No siia tegelikult oli nagu selline nii-öelda filmimuusikaelement juurde muusika filmile, mida veel ei ole. Et võib-olla see plaat iseloomustab seda, aga kas tuli kartuli mõni film või, aga ma? Vaidleks vastu selles mõttes, et minu, mina mäletan meie esimesi proove, mis toimusid sealsamas otsa kooli trummiklassis ja Ülle Heinsalu, kes meid kuulamas ja ütles, et et kuulge, te muusika sobiks väga hästi filmi, et seda huvitaval kombel väga tegelikult eluaeg räägitud, et selles mõttes me olemegi jõudnud sinna, siis ka plaadil. Seda on räägitud, eks seda on kasutatud ka ikka siin-seal. On kuulda olnud, et tore. Aga kuulame siis sellelt plaadilt tavalugu, millel nimeks jaanuar. Ma olen üsna nõus nende inimestega, kes ütlevad, et see muusika on filmilik, vähemalt antud lugu, et ma kujutasin ennast kuskile Balkani mägedes, selline vahvad rütmid ja taktimõõdud, et kas tõesti on leid mõjustanud kogu maailm, need erinevad asjad, mis siin maailmas toimuvad või või mis teile mõjustanud. See on kõige odavam viis reisimiseks. Muusikaga jah, et näha selline lugu, mis viib sind kuhugi, ei tea kuhu. See on tegelikult selle loo taust on natukene proosalisemat. Et me Šveitsis kohtusime ja saime heaks sõbraks sellise inimesega nagu invernis Mailov. Ja siis n r n r oli väga hämmingus sellest, et kuidas pannakse ikkagi Eestis poisslapse nimeks Mart, et mis mõttes, et märts. Meie suhtluskeel oli vene keel ja siis, et kuidas siis kuidas siis niimoodi ikkagi märts? Päriselt tema, et mina olen mina olen siis Mart ja tema on Jon varia siis. Vaat niimoodi elab nii. Jaanuar, Jon varr, see ongi tegelikult selle loo töö pealkiri, et see on nagu meie omavaheline nali, et see on nagu. No ma loodan, et n Merl ka seda on kuulnud ja Izmailova, kes on siin mitmeid kordi esinenud ka Eestis ja jätskaarel. Niisiis selle plaadiga läks kõik kenasti ja aasta oli siis, mis ta võis olla kui 2001 juba uus sajand meil käes, näed, kui ruttu aeg lendab ja vaid paar aastat vahet ja siis juba järgmine heliplaat, mis viib meid praegu, et Aafrikasse või kas täiesti Aafrika on teid inspireerinud? No kuidas muidu, eks rütmi muusikut ikka aafrika muusika ka inspireerib, aga Martin oskab selle loo kohta täpsemalt rääkida, kuidas see sündis? Ma mõtleks, et terve plaadi kohta, et see on siis nagu aimdus aim või siis eim. Ja, ja siin on igasuguseid toredaid elevandi ja muid aafrika lugusid. Peal ja siin on muidugi ka täiesti kontrastina selliseid väga rahulikke meloodilise ballaadi. On ka üks vanamuusikaviidetega lugu. Aga näiteks selle loo kohta null null viisin Aafrika, mida see võiks tähendada? See tegelikult tähendab väikest huumorit, ph agent null null, seitsme eelkäija null null viie tegemistest, aga kuna null null viiest väga palju ei ole teada, siis me ootame pikisilmi, millal hakatakse temast filmi tegema, et siis on, nagu sa tiiter, muusika on juba ootab. Null null viis tähendab ka seda, et Stactimaat, millega lugu hakkab, et see on nagu viie peale neljandiku ühtlaselt. Teie Aafrika on päris päikseline ja väga rahulik, et agent ei müü alla, et ta on ka selline heatahtlik. Et teiega on väga paljud külalised mänginud, et nagu ma saan aru, et selles loos on Tanel Ruben kaastegev just nii. Aga kellega ta Eesti muusikutest veel olete koos musitseerinud? Kus eraldi on loomulikult kümnete ja kümnetega koos trioga. Konkreetselt sel plaadil löövad veel kaasa Riho riitpek Hortus muusikusest siis Stiina Rillo lausa suurepärase vokaaliga stepi seal ühes loos Aleksander ilmaski. Ja siis noh, sellises olukorras on ka veel Toomas Rull mänginud Ja Brian Melvin, no niivõrd tõesti Eesti muusika on, aga tegutseb. Lehto tuule kann seljaroos ennustanud. Ja siis on veel hulk suuri kollektiive. Ärge ära unustage, kuidas, kuidas nendega on läinud. Vox Clamantis loomulikult ja RAM ja ROM. Ja siis viimati ka siis Eesti filharmoonia kammerkoor. Et need on tõepoolest vist olnud väga erilised projektid ja ja kui näiteks viimast meenutada, siis Robertil telliti teos ja sa kirjutasid kohe nagu trioleja. Jah, no see on suurepärane võimalus, et kui on kollektiiv olemas, et seda võimalust kasutada. Weekend Guitar Trio ja kammerkoor kõlasid vabastidenamast kokku. Kas on mõnega neist nüüd plaanis ka koostööd jätkata nagu nagu kammerkooriga või nad on küll kogu aeg seal kuskil Ameerikas ja Euroopas ja Austraalias esinemas, aga, aga ikkagi jah, seda näitab aeg. Aia ääres kõik minu meelest kõik olid väga rõõmsad ja nagu seda avalt soovi küll. Vox Clamantisega on, on meil ju mitte ühekordne projekt, vaid on ikkagi aastatepikkune koostöö, juba ka üks ühine plaat koos välja antud, et see koostöö vahel tihedam, vahel hõredam, aga loodetavasti jätkub. Ja sinna Vox Clamantis plaadi juurde me jõuame varsti, aga mul on siin käes nüüd heliplaat kokainka. Ega siin ometi inkade muusikaga mingit sidet ei ole? Ma arvan, et vähemalt ühes loos on Kui kokku võtta selle plaadi idee või, või selline muusikaline meeleolu, siis mida või kui siin eelmine oli filmilik ja ja siis selline vaheldusrikas, siis mis nüüd? Rohkem sfääriline, võib-olla mitte nii kindlate piirjoontega. Kas rohkem elektroonikat, elektroonikat, rohkem sellist nagu otseselt improvisatsiooni elemente rohkem? No kuulame siis Tõnise lugu, koka, hinga. Aastatega on teil kogunenud nii palju lugusid ja tõepoolest kindlasti teil on kama, site edetabel, mul on tunne, et te olete vist tänasesse saatesse aidanud valida fifty sellise väga hea, positiivse energiaga peaaegu tantsuliselt lood, aga kindlasti on ka hoopis teistsuguseid lugusid, et kuidas siis need nii-öelda parimad lood, koorekiht, et kuidas need lood oma elu siis edasi elavad. Et teil oli kevadel juubelikontsert sinnade? Kindlasti valisite ka siis nagu nii-öelda oma lemmiklood. Jah, me kuulasime need plaadid läbi kõik, mis me oleme välja andnud ja siis leidsime, et sealt mõned lood lihtsalt on nagu töötavad paremini suurele koosseisule. Meil oli nimelt siis, juubelikontserdil oli kutsutud veel kaastegemas kaks triot juurde ola kordaja tria korda trio, mida ei teata ka Taavi Kerikmäe, Taavo Remmel ja Tanel Ruben, on seal kursus? Ja siis selle teise trio koosseis nimetab ära. Kristi Mühling, Ene Nael ja Liis Viira. Et koos, et tegelikult see nagu peegeldabki seda teie erinevaid pooluseid, et vahel kaldute rohkem klassikasse vahel võib-olla klubimuusikas roki, Tšassist, improvisatsiooni lisus ja kuuleksime siis sellelt kontserdilt lugu, mis oli siin ka koka inko, heliplaadile, linnulaat. Tõnis, kas sa ütled saatesõna, et mis lugu, kuidas ja mis variandistanud siin kontserdil kõlas? No täna on sattunud hästi palju just selliseid maailma muusikast inspireeritud lugusid saatesse, et et see ei ole, kui ka kindlasti on Balkani Balkani rütmidest mõjutusi saanud. Ma sain teada ka suure saladuse, et seda suurt koosseisu kolme triaga on võimalik kuulata ka Tallinn Music Weekil, ehk siis märtsikuu lõpus, et tuleb, tuleb jälgida, kus saaliste parajasti esinejate ja kellaajal aastal 2014. Aga kui ma seda muusikat kuulasin, siis käis mul peast läbi mõte, et huvitav, kas te olete rohkem linnainimesed, et või maainimesed või hoopis taevainimesed, et et kas see Nurbanistlik muusika pigem või, või kuidas te ennast ise natukene lahterdaksite. Nagu Tõnis juba ütles, et siia saatesse kuidagi sattus võib-olla natuke maailma muusika ja maailma muusikapool, aga tegelikult me oleme ka teinud väga palju sellest ballaadilist ja ütleme, sellist kosmilist kosmilise, sellise tunde muusikat, niiet väga eriilmelist Vox Clamantisega projekt on, näitab seda, et see on hoopis teine, teine suund, hoopis teine kultuur. Kuidas see sündis? Jaan-Eik on minu vana koolivend ja me rääkisime kaua sellest, aga eestlasest eestlastel on kombeks kõigepealt rääkida mitu aastat järjest järjest asjast ja siis lõpuks võtsime kätte ja tegime ära. Vox Clamantis on ju väga avatud ja nad on teinud igasuguseid hulle projekte ja ja väga edukad ka nendega olnud. Teil sündis siis koos heliplaati mõned kontserdid või kuidas see oli? Kontsert oli tegelikult päris palju ja seal me käisime ka Saksamaal festivalil ja minu meelest plaadiesitluskontsert oli vist reisida nii et väga meeleolukad esinemised on olnud. Ja väga uhke siis plaat oli Stella matut Tiina ja lugu Ave maris Stella, et kuulame sellest katkendit. No eriti advendiajal jõulude ajal on seda muusikat imeline kuulata ja see plaat mängima panna kodus ja tervenisti läbi kuulata. Aga meil on siin kuulata kell vähemalt natukese muusikat. Ja üks põnev koostööprojekt on teil olnud ka taia vilkaksigi vangiga ja ma saan aru, et te olete Jan vangiga ka pikemat koostööd teinud. See on siis kas salvestatud Londonis järsku või? Niimoodi siin on kirjutatud. Et mõne sõnaga ka sellest koostööst Tegelikult vist Robert oleks õige jah, sa tegelikult Londonis ma mäletan, oli Eesti kultuuri festival, seal oli nii kunsti kui muusikat ja kõike. Ja ja kuna mina olen Jan pangiga juba varem kokku puutunud ja, ja ta oli Eestis, käin siin jaamast tegemist, kooskõlastus mäletan vist midagi. Punkt festivali, see oli pärast või sellepärast jah. Nii et sa tegid toya, aga Dayasega oli varem minul kokkupuude ja projektiga siis fraadion moment, selle ümber satsiooniline projekt. Nii et sealt need niidid tulid. Ja ta jah, on siin käinud ka esinemas Eestimaal aga kunagi oli väga kuulus rokklaulja, nüüd vast rohkem saatejuht ja ja aga natukene ta ikka esineb. Laulev näitleja. Ta ei pea ennast ka laulust aga ta on olnud väga kuulus rokklaulja ja kuulame siis siit ka natukene. Ma sain aru, et Võigendi loominguline elu on väga kirju ja põnev ja mitmekülgne, nii et teil ei ole aega loorberitel puhkama jääda, kuigi 20 on täis, aga see 20 ei ole täiesti mingi väga märkimisväärne number. Aga ilmselt on teil põnev aasta olnud ja ja põnevaid projekte on veel ees, et kui nüüd mõnda nimetada, sest ma tean, et te esinete koos draamateatrikitarristide ka, et kas see pakub ka pinget või olete te pigem õpetajad. No see on väga huvitav, sest näiteks uus kava, mida ma praegu ettevalmistamise, paneb meid kõiki, kaasa arvatud näitlejaid, ka nii-öelda Aranseerijate ja lugude otsijate ja ja, ja kaasamõtlejate rolli, et see on väga loominguline tegevus hetkel. Teid ootavad nii põnevad projektid ees, et ma saan aru. Seda muusikat ei saa teha, üksi ei saa teha, aga kolmekesi ei saa ka teha koos publikuga, teil on kindlasti veel abilisi ja kes teid läbi aastate on siis aidanud? Nende heliplaatide salvestamisel helipildi kujundamisel? Kindlasti Maidomaadikal Eesti raadiost, kes on päris mitu plaate salvestanud ja Tiia Teder, kes oli selline On teie andunud fänn? Ja Madis Kolk näiteks nüüd festivalilt, et nad ei ole nagu sellesse põnevasse seltskonda üldiselt. Ja kindlasti ka Anne, aitäh sulle, sest et jätskaar on olnud väga oluline asi meie jaoks. Ja loomulikult ma tänan teid ja et neid toredaid lugusid ja ideid teil ikka jätkuks ja kõike head ja paremat.