Sari saateis skandaalne legendaarne on täna portreteeritavaks maestro Gustav Ernesaks ja põhirõhuga sõnal legendaarne. Ühest küljest tundub, et Gustav Ernesaksa on olnud kõige lähedasem ja kõige tuntum inimene igale eestlasele. Ja teisest küljest on igal isiksusel oma varjatud või vähem tuntud küljed. Tänane jutustaja on rahvusmeeskoori kauaaegne laulja Vello Mäeots. Miks te alles nüüd hakkasite Ernesaksast rääkima? Kas selles jutus on midagi niisugust, et tuli oodata, kuni ta on lahkunud? Õigupoolest see, mida ma kavatsen rääkida seda oleks võinud rääkida ka tema eluajal ja mul oligi ammu-ammu mõttes ja tundus mulle, et enne sakslast räägitakse kui väga suuresti inimesest kui suurest üldjuhist, kui rammi asutajast Aina Superlatiivides ja ei räägita temast kui inimesest, sest lõppude lõpuks oli temagi ju üksnes tavaline inimene ja tal oli väga palju lihtsa inimese jooni, mis tulid välja nimelt just kooriproovides, reisidel. Ja üldse nagu köögipoolel. Ja sellest kõigest mulle tundub. Rahvas ei tea midagi. Aga oleks vaja teada, mulle tundub, et oleks vaja teada, et ta muutuks elavaks inimeseks nüüd veel tagantjärgi. Sest see, mis ta oma raamatutes kirjutab, see ei peegelda tegelikult tema enda loomust päris täielikult, ta räägib paljudest paljudest muusikainimestest Eesti muusika suurkujudest ja väiksematest muusikategijatest. Aga kõigest sellest ei koorub päriselt välja selle suure rääkija, suure tegija, suure meistri enda kogu olemus. Ja kui ma käisin sellel hommikul, justkui ma teile Kaja Kärner helistasin vaatamas dokumentaalfilmi laulutaadi lahkumine Tallinnfilmis see oli just äsja valmis saanud siis see mõte temast rääkida süvenes ja käis mulle niivõrd pääle, et ma ei saanud teisiti, kui ma tulin raadiomajja ja otsisin teid üles. Kas dokumentaalfilm tekitas maestro Ernesaksast mingit müüti, mis ei olnud tegelikkusega päris adekvaatne? Eelkõige muidugi, dokumentaalfilme ei mahu kajastama Ernesaksa kogu elu tööd. Aga film iseenesest on hästi tehtud, see, et oli nii hästi tehtud. Selles vaimus elasin ma edasi ja see soov süvenes tulla rääkima temast, seda, mida mina tean. Sest loomulikult on Eestimaal muusikategelasi muusika, inimesi, tema lähedasi, inimesi, kes teavad temast märksa rohkem. Kuid mis parata, võib-olla need inimesed ei tule iialgi ega ei taha temast rääkida. Ega me täna siiski saates ei, ei jõua läbi käia kogu Ernesaksa eluteed aga meenutaksime seda teie kõige esimest kohtumist, millal see oli ja mille poolest see meelde jäänud? Minu esimene kohtumine oli küll tegelikult publiku poolel Ernesaks, aga see oli aegadel, kui ma käisin muusikakoolis aastaid 50 963, siis ma külastasin kõiki rammi kontserte. Ja mul oli administraatoriga kokkulepe, et ma vaese inimesena pääsen saali ilma rahata. Ja see mulje oli vapustav, ma unistasin sinna koori pääsemisest. Ja see teostus 63. aastal ja minu esimene laulmine Ernesaksa juhatusel oli, oli 63. aasta novembri alguspäevadel helilooja Mart Saare matustel Suure-Jaanis. Ja matusemeeleolu oli üks, mis mind kaasa viis. Sest ma teadsin Mart Saarest mõndagi. Aga teine oli see hoopis, mis mind nagu köitis hoopis teise liini, nii et ma olin esimest korda rammis ja laulsin esimest korda kaasa ja jälgisin, kuidas Ernesaks juhatab. Ja vapustav oli see, et ta puhkes nutma juhatamise ajal ja ma oletasin, et see on nüüd ainukordne asi, sest me oleme ju tema lähedase inimese helilooja ja kolleegi matustele, et see on mõistetav. Aga kui ma siis märkasin hiljem, et teatud laulude ajal Ernesaks jälle puhkes nutma, õieti lühikest aega, see ei olnud mingisugune mingisugune nutulaul, mida esitasime, vaid see oli. See oli näiteks Türnpu kevade tunne või talvine õhtu või maestro enda, mu isamaa, seal lõpusalmis. See kordus alati teatud kohtade peal nagu oleks selle selle, selle meeleoluga nii kaasneda. Talle tuli nutunägu ette, ta lausa pisaraid ei valanud, talle tuli selline näoilme, et ühelt poolt see kiskus nagu viimase andma, aga teiselt poolt sega küllalt sageli pigistas nagu endalgi kurku ja ja tulemus oli küllalt tihti selline, et õrnema hingega mehed ei saanudki sel hetkel enam laulda. Õieti pidid sellised kõrgemad jätkama seda laulmist. See oli üks esimene niisugune vapustav hetk, mida ma nägin ja jätsin endale eluks ajaks meelde. Ja see on eriline, mis Ernesaksa puhul minu meelest üksnes on esinenud teiste koorijuhtide puhurma. Ei ole seda sellisel kujul märganud, võib-olla mõni on proovinud kah pisarat valada, võib-olla, aga seda ehtsat on ainult temal esinenud. Vaat see on niisugune asi, mida publik ju iialgi ei näe. Ja teine asi, mida publik iial ei näe, on proov töö kooriga, missugune oli Ernesaksa tööstiil ja töö kvaliteet? Ernesaks oli väga kõrge töömoraaliga. Ta valmistus ka prooviks sellisel moel, et kui oli vahelasse enne proovi algust Ernesaksa tuppa minna, midagi küsima või mul tuli tihtipeale käia küsimas, et mul on Tartus eksamisessioon, et ma tahaksin sõita Tartusse nädalaks ajaks, siis ma pidin maestro endaga rääkima. Siis ta kõndis kabinetis enne proovi algust edasi-tagasi. Noodimapp oli kaelas ja taktikepp pole teises käes. Ta valmistus, ta valmistus nii nagu kontserdiks. Ja proov oli niisugune, et see aeg lendas märkamatult. Ja ta ei pidanud kinni sellisest kindlast kellaaegade süsteemist nii väga täpselt ega ei vedanud selle prooviga iga kord nimelt lõpuni vaid kui ta saavutas tulemuse, siis ta võis selle kooriga lasta poole pealt koju või kuhu keegi läks. Aga tema proovikvaliteet oli, oli minu jaoks fantastiline pärast muidugi selle kõigega harjus ära. Ja ma mäletan esimestel proovidel, ta oli väga teravmeelne, äärmiselt teravmeelne, see ei kajastu taas tema raamatutes, paistab, et ta kirjamehena ei suutnud seda, mis ta kõike proovides oli öelnud hetkel kas visanud väga head nalja või midagi satiiri või midagi, kedagi kedagi töganud lauljatest, kseeri hiljem raamatutesse on väga vähesel määral jõudnud. Kuid Need esimesed proovid, ma vaatasin hämminguga ringi, et ma puhkasin naerma üksinda, et milles on asi, kas kedagi rohkem ei ajagi, see haruldane nali naerma. Hiljem ma märkasin, et mina ei naernud enam ja keegi järgmine, kes koori oli võetud see naeris laginal, nii et selle kõigega harjus ära, et ta pildus neid neid tabavaid võrdlusi ja niisugust väga kujundlikku eesti keelt kasutades. Ta lähenes lauljatele, haruldase psühholoogina ja haruldase sellise pedagoogimeisterlikkuse kaeta vedas lauljastele viimase mitte viimase välja, vaid ta pani selle lauljad tähelepanelikult tööle, nii et tal ei olnud aega millegi muuga tegeleda. Kui ainult olla selle selle teose kallal. Kas tal olid kooris oma lemmiklauljad oma lemmiklapsed või ta suhtus kõikidesse võrdselt? Ma arvan, et tal olid lemmikud ja ja ta teadis kõikide meeste võimed, kes tal need vanad olijad olid, muidugi uue suhtes ta siis jälgis ekstra, kuidas mees edeneb, kuidas areneb. Aga ta teadis kõikide võimeid ja ta teadis, keda ta sellel või teisel teise laulu puhul solistiks valib ja ja ta teadis, millised mehed võivad tal laulda falseti esimesest tenoris kõrgelt välja ja millised mehed on tal dramaatiliste kohtade peal vajalikud. Ta pidas kooris vahel kaua aastaid mees, kes võttis Alt ainult oktoristi, võib-olla neli, viis nooti selle, et rohkem nõutud Need olid tema noodid, aga need pidid siis korras olema. Ja samuti oli ka esimest edenoritega, niiet ühtedelt ta ootas falseti ja teistelt ootas ta forte Fortissima kõrgeid noote ja need pidid korras olema. Ta oma raamatus kirjutab, et suurim vaenlane oli nohu. Mis võis, kui see paari-kolme laulja kallal tegijate kallal oli, siis võis ära rikkuda. Aga koor oli siiski nii suur, et. Ma kahtlen, kas nohu kunagi nii massiline oli, et seal oleks meie koori taset oluliselt rikkunud. Inimene muutub aegade jooksul, kui võrrelda nüüd viimaseid proove ja kontserte tema käe all. Mida te panite tähele, mismoodi inimene muutus nende aastakümnete jooksul? Muutus oli eelkõige selles, et tema tervis ei, ei pidanud sellele lõputule enesest andmisele vastu, sest ta ei olnud sugugi mitte ratsionaalne selles mõttes, et ta ühe kontserdi see ei olnud mahajuhatamine, vaid see oli ühe kunstniku suur töö. Oli see kontsert ära juhatada niimoodi, et et see maksimaalse tulemuse annaks. Ja see aina aasta-aastalt enam ja enam võttis mehe ikka lõpuni läbi. Nii et pärast kontserti võis teda vahel oma toas näha täiesti noh, kuidas ma ütleksin tühjana lõdvana istumas. Et ta ei olnud isegi kontaktihuviline teatud aja pärast kontserti talle tuli anda. Puhkepaus, kui temaga taheti pärast kontserti kohtuda ja seda juhtus tihti oli külalisi, kes tahtsid maestrot tänama minna, kes tahtsid kohtuda ühel või teisel või 10. põhjusel siis see ei sobinud otsemaid pärast kontserti, vaid see tuli lükata pisut edasi, et inimene jõuaks taastuda. Aga mismoodi muutus Braavide Proovitöö kvaliteet tema osas ei langenud, aga ta andis enam ja enam noorematele teha. Ma räägin ikka nendest aastatest, mida mina tean ja kaasa olen teinud. 64. aastal tuli Olev Oja ja 66. Kuno areng. Ja tema oli mees, kes andis noortele lahkelt tööd teha kartmata nähtavasti sealjuures, et et teda eemale tõrjutaks. Ju ta tajus, et kõikidele kolmel jätkub siin omad liini pidi tööd, niiet aga kui ta proove veel tegi ja tegi neid ikka siis need olid sama kvaliteetsed. Tunda oli muidugi, ta väsis, tahingeldas rohkem aga mingisugust järeleandmist ei olnud märgata. Ühes oma paljudest raamatutest kirjutab Ernesaks, et meeskoori kõige suuremad vaenlased on olnud nohu, viin ja naised. On see tõsi? Koorilaulja seisukohalt? Väga raske on seda muidugi õigeks pidada ja sama raske on seda ümber lükata. Kuid ma arvan, et ta on jätnud seal raamatus ütlemata kõige esimese vaenlas. Ja see on, see on, see oli ja on ebaprofessionaalsus selles mõttes, et meie, Eesti rahvas, palju meid siis ikkagi on, kas meid on üks miljon siin, palju nendest on viisipidajaid, mehi ja nii edasi, nii et me jõuame olukorda, kus ilmselt ei olnud. Ei olnud valida sellist koosseisu, kes oleks olnud hetkel noodist lugeja ja vastanud kõigile neile tingimustele, mida ühelt professionaalse koori lauljalt nõuti. Aga neid tingimusi on palju. Kõige rohkem vaeva nägi ta just nimelt sellega, et, et seda professionaalsust tõsta ja et saavutada seda ideaali. Mulle tundub, et tema ideaal oli kuskil nii kõrgele, et seda, seda saavutati üliharva. See nõue, see, mida ta ühest laulust tahtis saada sõdade vahel, proovis ta tööd teha ühe laulu kallal terve selle. Ühe tunni võib-olla teisest tunnist lisa ja otsida värvi seda, seda tooni ilu, seda kvaliteeti, mida ta kujutas oma vaimukõrvas ette, aga mida ta ei kuulnud sellelt rühmalt või kogu koorilt teda otsis, seda otsis ja kuidas see päev seda ei leidnud, siis ta kas pani selle laulu kõrvale või või võis koguni koori laiali saata, et tulge homme. Jah, aga kuidas seal meeskooris ikka selle viina ja naistega on olnud läbi aegade? Jah? Kas Ernesaks oli ainus, kes pidi sellega võitlust pidama? Ei, ta ei olnud ainus, eks juhtkond oli olemas, kes samuti vastutas, et mehed oleksid laval korras. Aga selle asjaga pidas ta samamoodi võitlust nagu Vargamäe Andres oma põldudele. Ja need Pearusid oli seal kooris üksjagu ja maa kallale, et neid praegugi. Sest meeste värk on meeste värk, mis sinna parata. Sest kujutage ette, kui need viidi näiteks kaheks nädalaks Moskvasse suure NLKP kongressijärgsele suur esinemisele valmistuma. Ja see kaks nädalat. Kongresside palees tatsasin üle lavalaudade. Tegime pisut suu lahti, algul esimestes proovides isegi seda polnud tarvis, tulime ja läksime. Ja see oli meie kogu töö. Nii öelge siis kui tugev peab iseloom olema. See on mitte õigustuseks küsitud, vaid see oli eriline olukord milles seisab tutud siin kodus. Need viinaprobleemid olid enamasti reiside probleemid. Koduses olukorras. Nendega oli hoopiski vähe tegemist. Kas Gustav Ernesaks oli, ütleme, reiside ajal või ühistel õlleõhtutel kuidagi teistmoodi, kui tavalises proovis? Reiside pääl olenes muidugi olukorrast hetkest. Ta oli meeste ringis alati, kui oli kuskil mingisugune vastu võtma, et noh, heal lootusel, et see ikka toimus pärast kontserti neid vastu võtta, kus pakuti siis seda 11 krõbedamat enne kontserti juba näite kartis ja ta isegi püüdis neid vältida. Kuigi tihti oli nii korraldatud, et neid ei olnud võimalik vältida, tuli kuskile raekotta vastuvõtule minna ja seal siis pakuti juba õue peal ja pakuti sees ja pakuti veel ja veel. Aga teda neid häirisid need enne kontserti. Sellised klaasitõstmised. Aga pärast kontserti ta ütles ainult niipalju, et homme on kontsertmehed. Homme on kontsert, igaüks teab oma võimeid, jõuvarusid, see oli tema niisugune isalik nõuanne. Ja kui sellest siis keegi ei lähtunud. Sellel mehel võis kehvasti minna, teda hakati järgmine päev, teda pandi tähele, et oli seesugune siis teda lasti üksinda lauldamissi kukkunud sageli kuigi hästi välja. Ja vot need olid need, need pahandused, neid juhtus. Kas kuuris esinemiskeeld oli ja kas neid tuli sageli? Aitäh need oli neid olija. Kui ikka mees oli silmatorkavalt teistsugune, siis juba visuaalselt ta ei sobinud lavale. Ja lisaks on ka seda öelnud, et sellest klaasist võidi küll julgust võtta ja endale võis tunduda, et hääl, mehistus, hääl, kirgastus jäid ja mis veel. Jõudu ja võimule palju. Aga see pulbitses üle ja see tulemusena lõppude lõpuks andis selle tsemees kostis välja, mis ei olnud ette nähtud. Mõni koorijuht käitub küll nagu suur velt veebel Viiburi sõjakoolis. Kas Gustav Ernesaks oli väga karm või ta oleks võinud olla palju karmim, kui ta oli? Ernesaks oli erinev erinevate meeste suhtes see mees, keda tal oli väga tarvis, kes oli tal esimeses viiulis esimeses puldis, hoidis seda meest. Ta hoidis niisuguseid mehi, keda tal oli väga tarvis ja nende puhul ta kutsus neid kohvile enda juurde isiklikult ta ei lasknud kuskil instantsides sellele mehele mingisuguste seaduste ja reeglite järgi pähe anda või palka maha võtta või mida tahes. Vaid ta rääkis selle mehega ise ja püüdis sellest mehest jagu saada, kui tal oli teda väga tarvis. Kui see mees oli juba laululiselt ka kehvemate hulgast ja, ja võib-olla isegi mõnedes kohtades võis rühma tämbrit rikkuda või puhtust rikkuda siis Ernesaks temaga nii palju vaeva ei näinud, siis ta lasi teistel meestel sageli selle mehe suhtes need otsused teha. Et kas ta kõlbab meile veel või ei kõlba. Aga vajalike meeste suhtes ta oli, ta ei heitnud kedagi ukse taga taha niisama lihtsalt ükskõikselt, vaid selle mehega nähti enne hulk aega vaeva ja kuidas siis tõesti saanud asja, siis siis tuli minna. Niisuguseid juhtumeid ikka oli, tuli koolist ära, mul oli ikka. Ma püüan ikka teada saada seda, mismoodi nägi Gustav Ernesaks välja nii-öelda ristimäel mitte proovis, mitte kontserdil. Meestega omavahel olles. Talle meeldis heanali. Ise ta ei rääkinud anekdoote, vaid ta rääkis hetke lugusid, ta rääkis mälestustekilde. Tal lõpmata palju. Tal olid muidugi tal oli oma niisugune meeste ring, kellega ta niisugustel hetkedel läbi käis, istuti, mängiti bridži või mängiti malet. Malemängijad oli kirglik, kuigi oma raamatutest ta tunnistab, et ega ta suurmeister ei olnud. Aga see pakkus talle suurt huvi. Ja kui temaga minagi olen mänginud mõned partiid siis ta ei rääkinud, palju midagi. Ta ütles üksikuid lausekatkeid ja noh, isesime siis mõlemad selle partii kallal. Isegi räägiti seda, et ohtliku neeme saksa võita, et see võib järgmine päev kätte maksta. Aga see oli küll päris jabur jutt, sest minagi korra võitsin, ei juhtunud küll midagi. Missugused olid maestro enesesuhted, õrnema soo ja alkoholiga? Ma võin seda öelda, et ta Igatahes vastuvõttudel selle šampanjaklaasi siiski tühjaks ilmselt seda oli märgata. Aga nii palju, kui mina koos olen olnud ja need on aastakümneid siis temalase jooki olnud vajalik. Tähendab, see kuulus teatud teatud niisuguste vastuvõttude juurde. Aga see, et ta oleks kunagi seganud või et temal oleks olnud vajadus veel teise klaasi järele või et võtame veel ühe õlle, seda niisugust asja ei olnud olemas, see oli niisugune. Niisugune jook ja aines, mis teda ei tõmmanud, ei köitnud, ei tal olnud selleks vajadust. Mis puutub õrnemasse soosse, siis ma arvan, et ta paljudelgi puhkudel Ta võis ka saalis kedagi kuskil märgata ja ja sellest saada niisuguse innustuse, et et see mõjutas tema esinemise kvaliteeti. Ma arvan, et see oli nii. Kuidas see kooris märgata oli? See oli tema artistlikkuse teatav niisugune. Seieri tõus või niisugune. Päraseks muutus märksa artistlikumaks veel, kui tal midagi sellist oli hinges, silme ees. Kas mõni mälestus või konkreetne saalis, see mõjutas temal niisugust esinemise reipust artistlikust.