Üks asi, millest Gustav Ernesaksa puhul üldse mööda ei saa, on võimu ja vaimu vahekord. Teatavasti ei olnud Gustav Ernesaks NLKP liige. Küll aga oli ta NSV Liidu rahvakunstnik, mida parteitute puhul nii sageli juhtunud? Ma ei teagi täpselt missugusest ajajärgust sel puhul rääkima, peaks hakkama. Võib-olla Stalini preemia ajastust, sviit, tapp, laulud tsüklile, kuidas kalamehed elavad, see on Juhan Smuuli värssidele loodud ja teatavasti oli, kas muul Stalini preemia laureaat. Ja. Mulle tundub, et Need on ajad muidugi, milliseid ma mäletan pisikese poisina ja ei olnud üldse seotud ei meeskoori lisaks, aga kuid nii palju, kui olen lugenud ja hiljem mõtisklenud nende asjade ümber tundub nii, et ta ei olnud kangelase tüüp. Ta ei pannud pead pakule, vaid ta oli sunnitud, teades, mis juhtus. Riho pätsiga, mis juhtus Tuudur vetikuga. Kuidas pidi Cyrillus Kreek minema Tallinnast hoopis Haapsalusse? Sest töökohta enam ei olnud? See võis mõjutada. Sest me teame ju paljusid paljusid tõelisi eesti heliloojaid, eesti mehi, kes on Stalini teemat käsitlenud, on laulnud ülistuslaulu, sellele mõrtsukale, teadmata ilmselt seda, või kes teab teadeski aga olles sunnitud, et mitte minna Siberi teele. Sest oletagem, et Ernesaks oleks olnud kangelane oleks olnud tõeline võitleja ja löönud rusika lauda. Rongirataste vurinal mees läinud kaugele-kaugele, kust pooled ei tulnud tagasi. Ja poleks ilmselt olnud meeskoori sellisel kujul sellise tasemega ega poleks olnud paljusid laule poleks sellist legendi meel. Kooriteos 1000 aastane Lenin Valmis Gustav Ernesaksa all ikka juba palju aastaid hiljem pärast Stalini aega hakkas ka see oli sunnitud käik. See on väga keeruline siin täpselt vastata, mulle tundub, et teema oli juba tollel ajal peaaegu kõikidel nimekatele inimestel küll kunstnikel, küll kirjanikel mitut korda läbi käidud ja, ja nähtavasti vaevas Ernesaksa, et aga mina ju peaksin ka kirjutama. Ma ei kujuta ette, mis tema mõtetes võis olla kuid ta kirjutas erakordse laulu Lenini teemal, Leninist endast lausa tuhandeaastane, Lenin. Ei ole, näete, 1000 aastane siiski. Aga sellel ajal ilmselt usuti, et on. See on Behieri tekstile. Ja ma mäletan ühte ettekannet tolleaegses Ida-Saksamaal kes linnakeses või linnas keera nimelises linnas, kus oli meid Neeme Järvi kuulamas. See oli ka jälle mingisugune kultuuripäevade kultuuripäevade kontsert seal ja Neeme Järvi vaheajal rääkides seal laulumeestega juttu, ütles, et haruldane teos sellel teemal, et muidu nad on ju kõik marsilaadsed, sellised, sellised reipad, massilaulud, aga et see on üks üksainus, mida tema on kuulnud oma kõrvaga, mis on selline ka muusik päris meeldiv teos. Hiljem tehti sellele laulule veel venekeelne tekst ja üritasime seda Moskvas suure parteikongressijärgsel massikontserdil ette kanda, aga ei, sest õieti midagi tulnud, seal olid teised esinejad ikka. PS4 Plyaski stiilis ja meie jäime nagu oma staatilise seesmise ja ja meloodia venitamisega kuidagi kahvatuks teiste rütmiliste raibastaja asjade kõrval, nii et me sinna õieti küll ei haakunud. Kas tänu niisugustele lauludele Gustav Ernesaks kuidagi pääses võimu küüsist, kas võib öelda, et võim säästis Ernesaksa, või peaks ütlema, et oli juhuseid, kui võim hakkas talle kurjasti turja? Mulle tundub, et talle võim juba sellel ajal, kui mina koori tulin, enam kurjasti turja ei hakanud, sest Ernesaks oli ka küllalt näiliselt lojaalne, tähendab ta ei. Ta ei üritanudki midagi sellist teha, teades ette, et võim seda või teist asja nagunii ei luba, ei lase läbi. Ta tegi kavasid just niimoodi, et seal oli võimu jaoks need esimesed kolm-neli lugu ja siis tulid edasi, tulid rahva jaoks. Enamasti olid need kavad ja Venemaa reisidelgi. Ega neid sellisel kujul lausa ette ei kantudki, nagu nad esitati kuskile sinna Kultuuriministeeriumi ja võib olla Parteikultuuriosakonda kinnitamiseks. Need olid kavad, mida oli sinna vaja esitada ja tegelikkuses lauldi seda, mida rahvas tahtis kuulata. Need asjad läksid küllalt tihti teineteisest lahku. Aga et ta siiski oli võimule äärmiselt vajalik mitte üksnes Eesti rahvale ka võimule olide vajalik mees. Et nendel suurtel dekaadidel praalida, et meil on niisugune niisugune Ernesaks olemas, vaadake, kuidas ta juhatab, vaadake, kuidas kuulake, kuidas tema koor laulab. Teda oli neile tarvis. Ma mäletan ühte ühte asja väga selgesti ühte kontserti. Õieti pidi tulema sellest terve kontsertide sari, aga, aga see hääbus, kuna see asi nulliti ära. Harri Vilpart, tolleaegne koori president või kooriinspektor koostöös suurepärase kava Karl August Hermanni teemal ja olid sisenenud kamis aegsed laulud ja Vahelugemised Karl August Hermanni laulu ja mängulehest. Ja see oli suurepärane ettevõtmine, mille proovidest juba oli näha, et mehed on jälle lõu hulga aja õhinaga millelgi kallal. Ja esiettekanne toimus 28. detsembril 1974. Otseselt Ernesaks seda kava ei juhatanud. Seda juhatasid Oja, Olev Oja ja Kuno areng ja seal laulis palju kvartett ansambleid, seal oli meeskoorimeestest moodustatud puhkpilliorkester isegi ja see oli niisugune lustakas lustakas ettekanne ja realiseeritud isegi selline õhtu. Aga sellele esiettekandele järgnes ootamatu pauk, mida keegi õieti ei osanud ette aimatagi. Sest saalis olid mõnede kohtade peal niisugused naerupursked, mida ilmselt valvsad kõrvad panid tähele ja ja siis otsustati, et niisugune laul nagu süda tuksub, kus on üks salm, et kui on hüva pärituul lendab vene nagu kuul. Noh, iga lapski teab, et Vene on selline veesõiduk, aga keegi puhkes naerma siiski saalis. Ja teine lause, mis ei meeldinud ilmselt seal Neile peale kaebajatele, oli see, et Karl August Hermanni laulumängule eest oli üks tsitaat võetud enne Tšaikovski koorilaulu esitamist, et Tšaikovski oli nii oma hingelt kui oma. Ja see oli paha lause, sellepärast et sa ladvik ise oli muutnud aegade jooksul sõna venelase sõimusõnaks sest kõikide teiste rahvaste puhul võis öelda soomlane, sakslane, eestlane, aga venelane ei tohtinud öelda ju, tollel ajal tuli öelda vene rahvusest inimene. Ja see oli siis teine pisar sinna sinna karikasse, mis ümber hakkas ajama või üle ajama. Ja seal oli veel mõningaid laule, mis ei meeldinud ja siis toimus suur Kohvil käimine, mille tulemusena lasti ametist lahti filharmoonia tolleaegne kunstiline juht Olga, Ruudneva ja meeskooriinspektori ametist lasti lahti Harril part. Kas lahtilaskja oli kultuuriministeerium või keskkomitee kultuuriosakond? Seda on raske öelda, kes nüüdse lahtilaskja oli arvatavasti siiski kultuuriministeerium oli see, seal oli selline mees nagu Raul, viies kellele see tekst üldse ei meeldinud ja ja ta ütles lauset, see tekst on ju tappev. Mõelge, mehed. Tulles nüüd tagasi Gustav Ernesaksa juurde, kuidas ta võttis vastu NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse saamise, kas ta oli õnnelik, võttis seda kui tunnustust või või pisut häbenes. Või oli veel mingi variant? Selles osas oli ta võrdlemisi ma ütleksin, reserveeritud, ega temast ei saanud sellest sellest emotsioonist päris täpselt aru. Aga mulle tundub, et talle igasugune tunnustus siiski väga meeldis. Aud nimetused talle väga meeldisid. Ma arvan, et ta oli siiski selle üle rõõmus. Ma arvan küll. Aga see on minu isiklik arvamus meile eelmises asjas üks asi lahtiseks. Nimelt oli selle kavalehel, et üleüldine juht on siiski Gustav Ernesaks kuid Gustav Ernesaksa Nagu loogiline oleks pidanud olema kunstiline juht ja peadirigent. Siiski ei võetud selle asjade arutamisel nii-öelda vastutajaks, vaid võeti hoopiski filharmoonia kunstiline juht, kes praktiliselt sellest asjast midagi teadnudki. Sest et kui Ernesaks midagi tegi, siis, siis ei olnud ju kellelgi mingit põhjust uurida, et kas Ernesaks teeb ikka õigesti või läheb midagi viltu selle augu, sellega oldi harjutud, et kui Ernesaks teeb midagi, siis see on tehtud. Siis see on korras. See oli varem niimoodi olnud. Aga nüüd leiti äkki, et nii palju möödalaskmisi. Aga ei saanud ju saanud ju Ernesaks hakata süüdistama. Tuli leida keegi teine. Tuli leida keegi teine. Teatavas mõttes Ernesaks seisis nagu väljaspool seadust või üldisi käitumisjuhiseid. Võiks öelda, et ta oli väljaspool seadustest, ega ta üldiselt ju ta tundis seadust. Ta tundis seda seadust väga hästi. Ja ta ei väljunudki nendest raamidest kuigi sageli, et teda oleks olnud tarvis mingil puhul korrale kutsuda. Aga ka tema ei näinud ette, et niisuguseid tobedusi võidakse sellel kontserdil tähele panna. Ja et niisugune tagasilöök võib tulla nürimeelsete inimeste poolt. Ja see nürimeelsus võetakse arvesse kultuuriministeeriumisse, et neid inimesi, kes läksid sellise totrusega välja kuulati seal ja, ja reageeriti ja mitte ei reageeritud, üksnes väitlause hakati karistama. Kuigi asi iseeneses oli ju äärmiselt nõme. Ei saagi nõmedam enam olla, kui otsida sedalaadi vigu ühes kontserdikava. Tähendab, see oli nagu mingi lavastus või midagi sellist. Et oli tarvis kellestki lahti saada ja oli vaja viga leida. See viga leidus. Kas niisuguseid otsitud vigu tuli koori ajaloos veel ette? Jah, need väiksemaid kindlasti üksikute laulude puhul. Näiteks Olev Oja pidas oma viiekümnendat sünnipäeva ja koostas kava ilusa kava. Ja juubeli eelõhtul algas äkki mingisugune paanika, selgus, et keskkomitees ei kinnitatud seda kava ära kuna sealt puudusid just need esimesed kolm laul. Need esimesed kolm laul olid olemas küll, aga need ei olnud õiged laulud, need tuli välja vahetada. Oli vaja siiski teenida Lenini teemat, partei teemat ja midagi veel. Vennasrahva teemat. Mis aastal see oli, see oli aasta 85. See oli peaaegu nagu eile See oli peaaegu selle, see oli juba sellel ajal, kui hakkas jää sulama, aga ta veel ei sulanud meie servasti. Põikaksime aastasse 1980, kui meie kultuuriintelligentsi koorekiht astus 40 kirjaga välja eesti keele ja rahva säilimise kaitseks. Neid inimesi, kes kirjale paluti alla kirjutama valiti väga hoolikalt. Et oleks nende hulgas parteilasi parteituid. Et poleks varem kohtu poolt karistatud. Et oleks võimalikult palju lugupeetud inimesi. Nende 40 hulgas ei olnud Gustav Ernesaksa. Kas talle ei tehtudki niisugust ettepanekut või ettepanek küll tehti, kuid ta keeldus alla kirjutamast. Et ilmselt kirjutajana saks alla. Ja seepärast ka ei pöördutudki tema poole sest 80. aastal oli Ernesaks 70 kaheaastane võib-olla säästeti ka teda tervise pärast, sest ega Ernesaks kui tema oleks kirjutanud alla või kui tema poole on pöördutud. Siis see oleks olnud üksnes mitte tühipaljas allkiri kuhugi vaid see oleks tähendanud suurt läbielamist kõige selle läbimõtlemist, mis on. Ja arvatavasti ta oma hingelt oleks sinna küll alla kirjutanud. Sest pärast neid kõiki sündmusi, mis me oleme koos üle elanud on olnud Ernesaksaga üsna põgusalt hiljem juttu veel paar aastat tagasi, küll ta oli teistsugune mees, ta jälgis poliitilist elu, mis teda ei huvitanud varem absoluutselt mitte. Aga nüüd nende muudatuste aegu ta oli kaasa kistud sellest, mis siin toimus. Tähendab, see eesti mees, jõudis ära oodata midagi, midagi kallist, mis talle. Ja siis tal oli kuskil väga sügavas, aga aga ta, ma ütlen veelkord, ta ei olnud kangelane selles mõttes, ta oli laulukangelane. Aga mitte selles mõttes kangelane, et ta oleks läinud õigust kuskile nõudma. Läbi terve selle saate, me oleme rääkinud Gustav Ernesaksast ühenduses rahvusmeeskooriga, sest eks see ole tema loodud. Eks see on nagu tema laps. Pärast Ernesaksa lahkumist. Kuidas võiks hinnata, kas laps osutub elujõuliseks või mis Eesti rahvusmeeskoorist nüüd pärast Gustav Ernesaksa saab? No laps on kõhnunud aga ta on siiski elujõuline, ta on elujõulisem elu jõulisemgi selles plaanis, millest me rääkisime, et Ernesaks unistas professionaalsusest sinna suunas liikunud meeskoor kogu aeg Ernesaks ajal, kui võib-olla et tänapäevaks on jõudnud selles mõttes just kõige paremale tasemele, sest need on ikka väga palju vahetanud mehi välja ja palju tegi vanemate meeste asemele, kes olid nooditundmises üsna kõhnukesed, on tulnud noodilugejaid, on tulnud haridusega noori lauljaid et õppimise kiirus on kasvanud ja võib-olla ka tõlgitsuse kiirus ja tõlgitsuse kvaliteet mingil määral. Aga enne saaks otsitud seda imepärast meeskooris soundi, seda, seda, seda imeilusat meeskoori kõla, mis oli ainulaadne, mida ei ole kuskil mujal. Minu kõrv igatahes mitte kuulnud. Seda kardan, et ei ole päriselt enam alles. Sest koos nende meestega, kelle käest ta lõpuks ometi sai selle tooni kätte, neid mehi ei ole seal koorisena. Ja võib-olla on ka niimoodi, et sellele tooni ilule ei pöörata praegusel ajal enam nii suurt tähelepanu, sest igal dirigendile on oma nägemus, oma põhimõtted ja omad taotlused. Ja vaevalt et pärast enne saksa kellelgi oleks niisugust toonikvaliteedi nõuet võimalik püstitada, sest see oli tema. See oli tema, kellel oli vaimukõrvas selle meeskoori tämbri ilu, mida ta tagaots seda enam ei Iloskavastki nõudagi. Ma ei ütle sellega, et see meeskoori häälekõla oleks ebameeldivaks muutunud. Kaugeltki mitte, aga aga Ernesaksa aegadel oli see mulle tundub. Kas mõnes mõttes võib Gustav Ernesaksale seda ette heita, et ta oma eluajal ei koolitanud endale õpilast mantlipärijat, kellele koor oleks tähendanud sama palju kui Gustav Ernesaksal endale. Jah, ma ütlen selle nüüd välja, mida ma olen küllalt tihti tahtnud kellelegi öelda, ma ei ole ainult teadnud, kellele seda öelda. Nimelt koolitas ta välja. Tal oli koori juurde võetud kaks oma õpilast, need olid. Kuna areng tähendab, olid koori juures nad elavad praegugi. Ja Olev Oja. Aga need on keerulised küsimused, miks nad ei ole enam kumbki rammi juures? Siin on raske leida konkreetseid süüdlasi. Aga süüdi on ehk aeg, süüdi on omatmoodi, võib-olla meeskoori administratiivne juhtkond, võib-olla niinimetatud kooriv nõukogu, isegi. Teatud aegadel hakati kõike nagu välja vahetama diamäletate seda aega, kus me vahetasime kõik välja ja vahetatakse veel praegugi. Aga selles väljavahetamise tuhinas? Eesti rahval on üks vanasõna, mida ma ei saa praegu päris ehtsalt öelda ütelda, pisut teisiti. Aeti vana kaev kinni. Aga uus kaev ei olnud veel valmis ja ei olnud, olgu leitud õieti seda v Soonudki. Kuhu see uus kaev teha? Võib-olla kiirustati? Võib-olla sellel või teisel mehel oli puudusi, milliseid oleks saanud ravida. Asja käigus. Võib-olla tehti siin? Ega ma ei tea, võib-olla tehti saatuslik viga, võib olla tehtiga õigesti. Aga igatahes on niimoodi, et et nabanöör on läbi lõigatud? Jaa. Ernesaksa vaimu selles kooris on üsna raske. Koori looja ja tema juht. Sellest isiksusest sõltub nii palju. Tundub, et näiteks Ellerheina lastekoor pole enam see, mis ta oli Heino Kaljuste päevadel. Ja nüüd tuleb välja ka, et rahvusmeeskoor on kaotanud Gustav Ernesaksaga rohkem kui ainult looja ja dirigendi. Niikaua kui te olete rahvusmeeskooris laulnud, seda on 26 aastat. Kas teie usute, et koor jääb pärast Ernesaksa lahkumist veel püsima? Sellest on kirjutatud palju. Sellesama küsimuse taha, mille te mulle esitasite on pandud mitu küsimärki. Aga Mulle tundub, et kuskil peavad olema piirid kõige lammutamisel. Sest et. Meeskoor on esiteks ainulaadne nähtus. Segakoori kokkukutsumine on märksa lihtsam asi. Segakoor on väga palju. Meeskoor on kui ta on professionaalne, vajalik veel praegugi, tema muidugi sotsiaalne tellimus on vähenenud. See roll, mis tal oli kogu aeg. Et peita sinna rahva jaoks mõni lugu sellesse kavasse ja hoida selle rahva vaimu üleval, see roll on ära langenud. Aga seda peaksid targad juhid koori juures praegused nägema, mis siis nüüd saab, mis nüüd peab tegema? Ma käisin selle kooriga hiljaaegu koos. Igor Stravinski, kuningas Oidipus koos Soome orkestri ja solistide ja dirigendiga. Ja säält sain ma veel kord kinnitust ühele mõttele et praegusel ajal Peab kontserdi muutma sündmuseks. Ei saa enam teha lihtsalt kuskil mingisugust kontserti kellegi muusikast kellegi juhatusel vaid praegu tuleb teha kontserte. Tuntud nimega, see tähendab kavas peab vähemalt üks tuntud väga suur nimi olema, millega tahad minna. Ükskõik kuhu, välismaalasest, ka Venemaa on nüüd välismaa ja Läti, kus meeskoor oli omal ajal kuulsam kui Eestis veel. Et seal peab olema nii helilooja kui ka dirigent ja ka dirigent oleks väga tuttav. Või siis. Võiks seda koori juhatada mõne niisuguse suurvormi puhul keeli tuntud nimi maailmast. Neeme Järvi on meil ju kuskil olemas, kes oli omal ajal meeskoorist vaimustatud ja oleks kindlasti nõus ideest kinni võtma, kui ainult leiduksid inimesed, kes selle kontakti looksid ja asja nii kaugele organiseeriksid, et sellest saab midagi. See peaks olema meeskoori perspektiiv, praegu. Kas võiks kuidagi kokkuvõtteks öelda, kes oli Gustav Ernesaks? Väga lihtne, suur mees. Väga ürgse. Hingejõuga väga võimsa sisenduse jõuga. Kaasakiskuv ja aukartust äratav.