Kirikuelu tere õhtust, armsad kuulajad. Eesti möödunud sajandi vaimulike elulood väärivad meenutamist. Peegeldavad eilse Wabariigi entusiasmi, okupatsiooniaja kannatusi ning usu ja sihikindlust nõndega arvet Pauli elu, kelle sajandat sünniaastapäeva nädalal tähistasime Toomas Pauli isa arvet. Paul oli kirikuõpetaja kursi Rõuge, Ridala ja Martna kogudustes. Tema sulest on ilmunud vaimulikku luulet ja neid tekste viisistatakse tänini. Arved Pauli lapsel tantsid koos kirikumuusikaliiduga isa 100.-ks sünniaastapäevaks välja mälestusteraamatu milleks on noodikogu tuult see teel. Selles sisalduvad just eesti autorite helitööd arvet Pauli luulele tänases saates räägime Toomas Pauliga isa arvet Paulist, tema loomingust ja elust. Mina olen saate toimetaja Meelis Süld. Tekste loeb Hannes Hermaküla. Ja saadeti illustreerib Aare Kruusimäe heliloomingut. Tänase kirikuelu saatekülaliseks on teoloog Toomas Paul ja me räägime arvet Tauli 100.-st sünniaastapäevast ja sellest, et seoses tema 100. sünniaastapäevaga on tulnud välja ka noodikogu mis on keeritud dema vaimulikest luuletustest. Alustame sellest, et kust tuli see mõte panna need isa luuletused ja need paljud viisid, mis nende luuletustega on kirjutatud kaante vahele. Mõte on. Ühelt poolt laste peas kerkivad, mõtlesime, mida teha, isa 100.-ks sünnipäevaks peaks teda meelde tuletama, mitte ainult pereringis. Aga head asjad tulevad ikkagi mitmel pool, nii et ka kirikumuusika liidu sai. Otsnikul oli Ühte tema koraali, mis on kiriku laulu- ja palveraamatus kah olemas. Lauldes tulnud mõte, et tegelikult koorid on ühte ja teist, et laulnud need on osalt üsna kuulsatele viisidele kirjutatudki ja osaldan koraaliviisidele. Aga mõned on olnud ka spetsiaalselt eesti heliloojate Hugo Lepnurme või Marie singi või mõne teise omad, kes on leidnud sealt inspiratsiooni, et kuid kukuks, kõik nad kokku ei avaldaks, siis et nad oleksid kah mingi märk. Aga töö tehes selgus, et väga paljud heliloojad kiriku sees olid hea meelega nõus talle otse pühendus teoseid kirjutama, isegi väljapoolt mõne poole pöördusin. Ja siis ei ole ju mõtet neid tuttavaid viise uuesti trükkida, see rikuks selle asi ära. Nüüd on ta puhtalt eesti autorite helitööd 50 tükki. Need, mis siin on, on puhtalt luuletused, paarile neist on kohandatud ka varem mõni koraali viis, aga selle, selle me jätsime välja. Sest nad olid enamasti luuletustena, aga mõned olid lihtsalt koorijuhid. Nendes kirikutes, kus ta oli eriti Ridala mees August Säde, tellis et kuule, vaata ilus viis. D sõnad. Nii et mõned on tellimise peale, aga enamik kogu tema luulest, millest on käsikirjaliselt viis vihikut ja 20 aastat tagasi ka väikene trükis ilmunud valikkogu need on ikkagi selgelt luule. Ja nad ei olegi niivõrd otseselt vaimulikud või, või niisuguseks kirikus kasutamiseks, kuivõrd nii nagu luule ikkagi lihtsalt selle väljendamiseks, mida süda tunneb. Taas hommik koidab ja päike heidab laigud sätendavad kambri seinale. Kuid nukrus täidab veel heledadki paigad, sest valgus langeb läbi trellide. See valgus kannab ristimärki endas kui tähistades minu valuteed kus olen saanud valguse jõudu tunda, kui ristiraskus lasus õlgadel see vari valgusrist ja päike, kui oleks heidet kogu elule ju siis, kui olin päris väike. Ja nüüd, kui vaarun läbi valude on ristmuaardeks, kannatused osaks ei suuda varjutada valgust, nad ei suuda muuta minu lootust tusaks sest varjuvõre peab ju kaduma. Kord hommik koidab ja ruudulised laigud ei ehi enam kambri seinu mull sest valgus täidab kõik süngemadki paigad. Ma seisan vabaduse koidikul. Räägime Pauli elust, kui ma lugesin tema elulugu, siis ma mõnes mõttes jahmusin sellepärast, et alates suhteliselt raskest lapsepõlvest oma isa varasest kaotamisest kuni mitmete vangistuseni välja tundus see üsna sünge lugu. Ta oli seda kahtlemata aga öelda, et seal midagi erandlikku ei oleks õiglane selles mõttes, et ta tuli eluga mitmetest keerulistest olukordadest välja ja kui mõelda tema kaaslastele, kes lahinguväljale, kes Siberisse jäid siis selles suhtes ta ei ole erandlik. Erandlik võib-olla on selle poolest, et tema, need kannatused, ta suutis muuta luuleks ja tema enda hoiak oli mitte etistlikvaid klietistlik, see tähendab, pagadust püüdes vaid ennast täielikult jumala kätte anda püüdes. Ja ma arvan, et ainult selle tõttu ta suutis kah paljud kanda, kui sa ei võta mitte ainult head jumala käest, vaid seisab mõõdad minu rüppe anni su meelest nagu tarvis läheb mul ja mõõdad alu kannatuse tunni su meelest nagu tarvis läheb hull. Et võta kõik viimseni, kui jumala end. Ma olen ka püüdnud, aga mina. Teie olete vaimulik ja teine oli vaimulikuks eeskujuks isa arvet Paul kahtlemata, aga tema isa oli ju karjaravitseja, et kust temal tekkis selline püüdlus just nimelt kiriku ja ja usu suhtes. Ega ma ei oska vastata, sest ta ei olnud eriti aldis rääkima oma noorusest ja oma otsingutest. Aga ta tahtis saada miljonäriks ja oleks võinud sündida muidugi ka Indias, sest ta kange tahtmine oli 39.-le aastal pääseda Indiasse. Aga Haarald põld. Ta ütles, et enne peab ikka teoloogiat õppima ja aeg oli juba nõnda, et algas ju teine maailmasõda ja ja Soome missini seltside kaudu, kust kamad kuulati, jäi asi pooleli ja niimoodi siis tuli misjonäri asemel siin Eestis vaimuliku töö talle. Nii et tema jaoks oli see niisugune selge jumala kutsumine ja selles suhtes on erinõukogus minul, et noh, ma olin nii nagu tema isa hoopis teise eriala peale väljaõppinud. Ta ei õppinud ja alguses sugugi mitte vaimulikuks. Aga võeti ta siis Saksa sõjaväkke. Ja see oli viimane sund mopp ja see käis ju vastavalt sellele aastakäigule, ta oli seal täienduskoolitusel patelt, siis Saksamaal, aga ei läinud rindele, vaid metsa. Aga see muidugi ei päästnud teda, sest ankeedi küsimus oli, kas olite mobiliseeritud ja seda oli ja siis tuli vangistus kaks aastat avangina. See oli Eestis patareis ja Paldiskis ja Vasalemmas ja nii et 46. aasta sügisel ta vabanes, siis läks jutlustajaks kurssi aasta pärast lõpetas oma teoloogia õpingut ja ordineeriti 50.-st, et Rõuges ja 53. aasta üks päev enne Stalini surma vangistati ta, see oli viimane suurem niisugune hulk mehi, mis võeti seitse-kaheksasada Eestist ja nendele Tartus oli, kes kinni võeti, need viimseniga kõikuma 25 said lahus sellest, et isakene juba oli surnud. Muutused tulid ikkagi veidikene hiljem alles. Nii et kaks korda taanduva vangis olnud siis kaks perioodil osa. Üks oli jah sõja järgi ja teine oli paragrahv 58 järgi neid alapunkte jätkus, nii et tal oli kaks kohust järgemisi. Aga suurest inimsõbralikkusest ei liidetud neid nii nagu Ameerikas, vaid nad olid paralleelselt 25 ja 25. Aga siit jätkus metsavendadega kontaktid. Kui mõelda seda Rõuges oli ju nõnda, et et metsavennad ka ei tabanud ära, mida tohib ja mida ei tohi. Tsiistres näiteks seal hiljade kodus on külakoosolek, vaimulik teavad pilti. Need Nad on seal teiste külaelanike hulgas, kes metsa kasvanud. Aga kui NKVD mehed selle pildi kätte saavad ja seal on ka kirikuõpetaja selle pildi peal, mis sul seal salata on, sa oled ju käinud metsavendadega kohtumas ja koosolekut neile pidanud. Ma toon ainult ühe näite siis või see, et üks süüdistus oli? Ta on riigivastast materjali paljundanud. Trükimasinal krabin rattoguuri, anna mulle jõudu, mitte kunagi võrgutada põlv, jultunud võlg mu ees. No kinnivatjatele oli selginud, kes jultunud põimsa jõhvlada kurje Pauli meelest ikka teinud meie. Nii et tagantjärgi on ta isegi rehabiliteeritud aasta hiljem. Aga nii see käis tollal. Aga samas arved Pauli enda motivatsioon tollal kas see oli pigem selline, mõnes mõttes ka korra vastane või pigem ikkagi, et teenida vaimulikult neid, kes on ka tõesti metsas ja kes on nõukogudevastased? Jälle jään täpse vastuse võlgu, sest ega ma seda ei teadnud ja ka nendest asjadest, miks ta ka kinni pandi, meil omavahel ka pärast juttu ei olnud, seda ma tean hoopis nendest julgeolekudokumentidest, mida ma olen hiljem lugenud. Aga Ma arvan, et ta ei teadnudki üldse, kes on kes. Sest tol ajal luusis provokaatoreid ringi, üks ainetest Talle ilmselt saatuslikuks. Ja käis ringi ausaid mehi, kes otsisid kontakti teistega ja kuidas sa ütled, et sa ühtegi tunne ei saa teist inimest jätta aitamata. Nii et ta ei olnud päris kindlasti mitte niisugune poliitiline opositsionäär. Aga vene ajal piisas sellest, et sa inimlikult käitud, et see on riiklik kuritegu. Ja piisas sellest, et sa oled vaimulik. Vaimulikus, võib-olla mingil moel ka mõjus, aga seda eriti rõhutatud, pigem oli lihtsalt ohtlikum selle tõttu, et ta võis suud pruukida kui cancel. Ega seal ikkagi nii ei olnud võimalik tsenseerida kui mõnes muus kohas. Aga noh, oleks ju ilus ütelda, et ta on usukannataja, aga siin nii nagu need viimased Sa ajad on näidanud, ei ole enam nii kerge olla puhtalt motiivide järgi, nagu see oli kolmandal teisel sajandil ta nii nagu Orwelli maailmas, et me teeme võimatuks sul arvata, et sa oled õige asja eest väljas. Need luuletused, vaimulikud, tekstid, mis on viisistatud, mis on kogutud nüüd siis ka suuremalt jaolt sellesse kogumikku tuultes veel ja see kogumik on ilmunud nüüd just arvet Pauli 100.-ks sünniaastapäevaks. Kas suur hulk neid tekste on just nimelt kirjutatud vangistuse ajal? Hulgaliselt mitte, aga mulle tundub, et parimad sest need neli kogumikku, mis teise kokku pani kolmveerandi, moodustavad sellest mõned üksikud olid, mis hiljem Ridalas lisandusid, on tavalisemad, aga see, kui ta tagasi tuli, tal jäi üks käsikirjaline raamat pooleli vabaduse eluks. Ja ma küsisin, et kas sa nüüd kirjutad edasi. Ütles ei, ma enam ei mõtle, nii, ta, see oli niisugune küpsemise periood ja sündmustik, mis ta üsna teiseks meheks tegi ja selles mõttes on omaette tase see, mis tuleb Siberist ja pärast sõda. Ja see kestis see kestnud väga kaua, see oli kolm ja pool aastat, sest siis 56. aastal hammesteeriti enamasti kõik üsna vähesed, kellel oli väga suured veresüüd, need jäid aga kõik ülejäänud poliitvangid vähendati karistusaega vastavalt sellele, et sai öelda, et nad on oma aja ära istunud tema kukkusiv deli elektrijaama ehitusel seitsme meetri kõrguselt tellingutega alla ja sai vigastada ja põlvevigastused jäidki teda elu lõpuni saatma, nii et käimine oli väga valuline ja vaevaline. Ja siis need viimase aasta ei saanud seal enam ehitustööl käia ehitustööl ja noh, niisugused kaevanduses loeti ükspäev, kui sa normi täitsid, kolm meest, nii et sul oli võimalik ühe aastaga kolm aastat ette teenida noore mehe jaoks tundub ju nõnda, et 40 olen küll ma siis saan ehk 60 sealt ikkagi koju. Kas teil sel ajal oma isaga kontakt kaali? Ja see oli niimoodi, et kuna nad käisid ehitusel, siis lisaks nendele kirjadele, mis ametlikult tulid ja millel oli vist üks kiri kuus või see norm said nad anda nende teiste kätte, kes seal olid vabad ja lasta neil posti panna. Ja saadavate kirjade hulk ei olnud piiratud, nii et selles mõttes neid kirju, mida ta on sealt saatnud, on päris palju. Ja minu niisuguses väga olulises teismelise eas oli mul väikese ajavahega küll enne kui vastus tuleb mõned nädalad ometigi keegi, keda usaldada ja kelle käest küsida ja kellel oma sõdava Kas teil on ka meeles, millest omavahel tol ajal kirjutasite? Jah, on, selles mõttes on meeles, et minu probleemid olid traditsioonilised kristlaseks saamise eelsed, see tähendab patusüü tundmine. Olin päris tagantjärgi vaadata ikkagi üsna nooruke Ma kahe-kolmeteistaastaselt lugesin seal Kirke koordi kohta Artur võbuse magistritööd. Ma mäletan seda, kuidas ma leidsin seal kohutavalt palju võõrsõnu, mida ma ei teadnud. Milline on õige kristlik elu, nii et need olid tegelikult mitte bioloogiliselt, vaid eksistentsiaalselt kuidasmoodi siin siis elada, nõnda et jumala, Mul oleks. Ega isa vangistuses olles suutis tõepoolest motiveerida ja julgustada. Võib-olla sellega, et ta ei andnudki niisuguseid liiga konkreetseid asju, aga nagu ma toon ainult näite, kurtsin, et ma ei lähe kuidagimoodi vähemaks, et ma küll proovinud püüa, siis ta ütles, tead, kui sa paned kurgitaime seemne kasvama, siis ära sikuta teda paari nädala pärast, kui see õrn taimeke üles tulnud välja, et vaadataks, juured juba all on. Et inimesi usuga on sama lugu, et kes sina oled, et sa pead iseendale hindeid panema ja kontrollima, kuidas nende juurte arenemisega on jumalal aega. Kui tumedad lained, nad kerkivad hinges mu mõtted täis valu ja viha on suletud rajad ja ootuste pinge mus kasvatanud leeki, viha. Ma tunnen, kui soontes ja südameveres kirg lõõmas jõulise hooga. Kui vaibubki hetkeks, siis püsib mu tajus. Kui oleksin ise ta looja. Veel tahaksin joobuda hõõgovaist Hultest ja sõnust täis armastus, lõngu. Ei iialgi loobuda kodust ja tuultest täis jahedat puhtuse hõngu. Küll tahaksin haarata embusse lapsed mu lootuste heleda pärja. Et pisarad kuivaksid kahvatult valgelt. Taas säraksid, silmad märjad. Siis, kui arved Paul tuli tagasi Eestisse, siis ega nendele inimestele, kes olid olnud vangistuses ja, ja Siberis laagrites, ega neil väga lihtne tööd leida ei olnud. Kas seesama kehtis ka kirikus? Kirikusse võeti nad tööle pandi teise kohta, ainukene oli Voldemar kuljus, kes Iisakusse tagasi sai, mis selle taga on, seda ei oska ütelda, aga viimseni kõik teised võeti küll kirikusse tööle, aga nad ei saanud oma endisesse kohta. Ja piirang oli, et piiritsooni ei saanud minu Ridalas, et valjal ka minek oligi, nõnda et ma ei tahtnud rid aasta ära tulla. Aga peapiiskop kuna see mees, keda siis pärast armanud Leimanit valjal ka määrati, ei saanud just sellesama pärast, et ta oli ka, mitte küll vaimulikuna niikuinii Siberis käinud piiritsooni elamisluba siis tema lillepuu tuli siis Ridalas ja selle kaubaga siis, kuna mina oli olnud Siberis käinud, siis mind sai sinna saata. Et mingid piirangud olid ja kohti oli ju väga-väga palju. Võiks öelda, et kogu sõjajärgse aja enam-vähem oli nõnda viis 60 meest nii palju, kui neid kogudusi oli, kogudused olid lihtsalt ära jagatud ja hooldamise all. Aga Ridala ei olnud ka just kõige kuidas öelda. Kõige kergem koht, kus kohas vaimulikuna teenida. Ridala oli ühest küljest väikesevõitu, aga teiselt poolt ka lootusetu ja ja meedia oleks olnud Ridala kogudus likvideerida. Võib-olla mitte tollal veel, aga hiljem, sest seal oli seal priilast ja baptistide liikumise häll ja nii nagu Hiiumaal, nii oli seal ka enamik, kes üldse kristlased olid, olid ikka usklikud, sõna- usklik tähendas 50 aastat tagasi. Et sa oled koguduse liige, kirikus olite nimekristlased nagu halvustavalt nad ütlesid. Ja see tähendas, et järg ei olnud jäänud niisugust materjali, kelle puhul oota, et see sõnum mõjub. Ja, ega tagasi loomulikult ei tule ärganud kirikusse enam. Ja seal on õnnetuseks liiga ilus kirik, hoone, seda ei ju niisama jätta ja võib-olla praegu isegi baptisid võtaksid, aga tol ajal ei tahtnud kuuldagi. Neil põles palvemaja maha, vehitasid uue. Nii et Ridala elanikkond oli väga usklik, aga väga kirikuvastane, kes selle tõttu, et nad olid punased, kes selle tõttu ta ükskõiksed. Teate, mul on surnupüha, tulevad sinna need kabelirahvas, ma kõigile ütlen neile. Tere, padi, vaata mu. Tere, Kavastu. Tähendab, see suhtumine oli nõnda, et kirikuõpetaja ei olnud kandja meelest ei see ega teine. Toomas Paul, aga miks teie isa Ridalas siis saadeti, et kas on ka teada tagamaid, et miks ta nii lootusetusse kohta pärast Siberi vangistust saadeti teenima? Ainukene, mis ma tean, on ta enda kirjast, kui ta tuli tööd küsima Tallinnasse või kirjadest paarist pidada koju, kirjutas abikaasale. Ja seal ta ütleb, et peapiiskop ei lase teisi kohti üldse jutukski võtada, hea meelega läinuks Laatrasse või sangastesse või sinna Valgamaale, kus esivanemate juured ja et põhjenduseks öeldakse, et sinna on vaja nendele Pietistik Kuumeelsusega vastukaalu, mis muidugi oli absoluutselt rumal mõte või, või kui ta üldse ikkagi ausalt oli. Sest mis vastukaalu saab seal olla? Aga noh, nii ta läks, 12 aastat oli see paik tühi olnud ja kaheksa kilomeetri kaugusel on Haapsalu bussid, käivad seal. Kirikuküla kui sellist ei ole, tan tühja välja peal. Imeilus kirikuhoonena ja Eesti kõige noh muidugi võib vaielda, kas kõige kauneima interjööriga barokkajastust, millel katus oli läbi ja põhiline jõud kuluski katuse parandamiseks ja nädaberaliste üks lae võlv oli ka sissevarisenud niisugusteks avariitöödeks. Kas seal kogudus tekkis? Mingil määral tekkis nii nagu kõikjal see oli 50.-te teine pool, kus leeritamist ja ootuste arv oli suurem kui enne sõda. Sest tagantjärgi nii nende aastakäikude omad, aga põhiliselt just tagantjärgi tuldi kirikusse ja kus mõnedki kirikut Petseri või tõstama või Siberist tagasi tulnud mehed näiteks Petseri juhatuse esimees ei lastud Eestisse. Ja siis ta läks sinna ja võttis selle kiriku kordategemise oma südameasjaks. Aga igal juhul Need olid niisuguseks hingetõmbeajaks kogu Eesti kirikuhoonetele, et tol ajal, kui tulid inimesed, tuli mingil kombel ka raha ja olid need Siberist tulnud mehed, kelle jaoks oli väga oluline kiriku juures saavad tööd teha nii, et see tehti ikkagi meeletult palju remonttöid. Ja see lõppes üsna järsult, 50 960 61, peaaegu enam ei olnud kuskil Leerega ristimisi. Aga rääkides isa Arved Pauli vaimsusest käis juba läbi mõiste Pietistlik, et missugune tegelikult siis isa vaimsus oli kas või vaadates neid samu luuletusi, mis on nüüd kogutud noodiraamatusse ja, ja mis seal viisistatud. Jäätis on liiga laialivalguv, nii et seda võib loomulikult kasutada kui teda öelda niisukese madal kiriklikku kohta, nii et selline liturgia probleemistik teda küll ei huvitanud. Pigemini teda huvitas ikkagi, et igal inimesel oleks tõepoolest oma suhe jumalaga ja selles suhtes. Ja noh, see vahe selle usu mõistel, millesse on vabakogudustes, ei olnud väga suur. Aga ma arvan, et see usaldus pööra nõusaldus. Ema rääkis seda, et kui isa ootamatult suri, siis noh, mis sa teed, järgmine pühapäev läks baptisti palvemajja ja ütles, et, et see oli ikka tõeline jubedus kuulda, kuidas üksteise järgi läheb ja armas jumal, ma tänan sind, et mina ei ole ära surnud nõnda äkitselt nõnda nagu see see kirikuõpetaja arve Paule. Tähendab. Kõik oli üks suur jumala tänamine taga, mina elan. Tead, mu meelest siin on see veel aeg, ma ütlen klietist, sest see on omaette termin kirikuloos just niisuguste meeste jaoks, kes absoluutselt kõik võtavad jumala käest, äärmisel juhul võib isegi pat olla nõnda, nagu meister kehardil ütleb, et ka pattu ei tohi. Seda, et see oleks midagi, kui ta lõppude lõpuks jumala juurde viib. Loomulikult ametlik õpetus mõistis selle hukka. Aga ma ei ütleks, et ta seda niimoodi loiu suutis. Ta suutis võtta kõige hullemad asjad ju see nõnda peab olema. Ta suri väga noorelt, 46 aastasena. Noh, mina olen praegu päeva pärast 74, nii et see on isegi täitsa imelik mõtelda. Noor isa ja mina nii vana Ta suri sapipõie lahkemisel oli teade, õlled, sapiga on probleeme, aga kui valu läks väljakannatamatuks ja nad lõikasid, siis arvasid, et ju siis nüüd on pimesool. Ehk aga tuli välja, et sapipõis oli lõhkenud. Siis ei olnud enam midagi teha. Kahe päeva jooksul läks. Olen sellele pidanud palju mõtlema ja tunnistan, et kaua aega mulle tundus ülekohtune ja nagu ma ütlesin, mina ei suuda, nii. Tahaks küll, aga ei suuda, nii nagu tema võtta kõike. Nii peabki olema. Sest no muidugi sonograafiat ei olnud, aga oleks võinud natukene hoolikamalt vaadata, et kas nad ikka on maksalutikad, kes niisugust valu teevad. Aga teiselt poolt, kui ma mõtlen praegu just viimastel aegadel olen hakanud mõtlema, milline, Kui ta oleks edasi, pidavat seal olema Ja kui kõik ära kadus, see üürikene aeg lõppes praktiliselt 60.-ga, kui tema kadus. Äkki tohib ütelda, et jumal, kasiin, halastas ta peale ja viis ta ära? Nii raske kui see ka mahajääjatele oli, nii palju, kui meie võime öelda, et ta oleks ikka seda ja seda võinud veel. Võib-olla halastus. Ei veel ma võisu teesid, issand, mõista, liig madalal, mul astub alles jalgteel kivisel, kus kurveline kulg ja järsk rada ülespoole tõusta. Vaid inimene olen inimestest. Alt-madalast on tulnud minu tee. Kuid siiski kõrgusavarustesse veeb issand, paljud oma põrmu lastest. Las juhib, Ta. Mul pole kotka lendu. Tee vaevane on osaks minule. Küll kannatustes valmib elule. Kes usalduses issandale andub. Kui palju selline isa elulugu ja Kred isa kannatused tegelikult tervikuna, perekonna kannatused on teie vaimsust mõttemaailma kujundanud? Ma kujutan ette, et päris palju ikkagi. Teda on endal võimatu ütelda, nii et siin öelda, et ei, oleks, on kindlasti on, aga hakata siin analüüsima, on liiga kahtlane ettevõtmine. Need luuletused siis, mis on viisistatud arvet Tauli kogumik tuultes veel ilmunud siis nüüd tema 100.-ks sünniaastapäevaks. Missugused tekstid on teile kõige südamelähedasemad, nagu ma aru saan, need tunduvad teile kõige kõnekamad, mis on kirjutatud vangistuses. Jah, see on tõesti minu subjektiivne tunne, sest ta väga isiklikud ühtpidi, aga teistpidi nad just selle mõju, et minusugusele vist rohkem kui see, mis üldkristlikke tõdesid värsistab. Vaimulikku luulet Eestis on äärmiselt vähe. Enamik on tarbeluule. Et luulenam hüppab välja täiesti selgesti. Kuidas seda kogumikku nüüd kokku panite, koos siin kirikumuusikaliiduga, siis ma saan aru, et otsisite nii palju, kui on võimalik välja neid laule neid luuletusi ja erinevaid viise, mis on kirjutatud tekstidele ja nii mõnelgi juhul on ühele tekstile siin neli viisi, näiteks mis on päris üllatav. Printsiip oli see lõpuvaliku tegemisel Eesti heliloojate omad, kõik teised jäävad välja. Ja kui on kirjutanud mitu, kui see on pühendusteos, no kelle oma sa siis jätad? Ja miks see peaks välja jääma, kui üks on naiskoorile ja teine solistile, las nad olla kõik erinevad viisid erinevad tasemed, aga aga muidugi ei ole kindel, et kõik ikkagi sellise kiirrajaga siia õnnestus üles leida. Sest kirikumuusika liidu oma liikmetele vastas üleskutsele jätk, kirjutasid terve hulga, aga mis varem on kuskil olemas, seda seda ju ei tarvitse. Need koostamine oli need kirikumuusika Liidu peal, mina olin, noh, niisugune lõpp-produkti kaasamõtleja. Tema tuntumad tekstid on, võib-olla siis peaks ütlema ikkagi need, mis on kiriku laulu- ja palveraamatust praegu ütleme koraali viisi tekstid, need on lihtsalt lauldud rohkem. No need on need kaks ja nendele siin väga palju ei olegi kirjutatud, aga just see 20 aastat tagasi 1993 välja antud ja nutan tuulda tallatavaid karjamaid. See on üllatavalt paljude kätte jõudnud, tiraaž ei olnudki nii suur, nii et siin on ka neid varasemaid laule on kirjutatud ilma et mina oleksin kunagi varem kuulnudki. Tasapisi nüüd ühe või teise esituses ehk kuuleme. Ma vaatasin ka meie fonoteegist, et missuguseid laule on olemas arved Pauli sõnadele ja ma pean ütlema, et ega see saabki väga rikkalik, ei olnud, et otsinguga tulid välja mõned lood. Ja mõeldes sellele, et oktoobri lõpp on juba käes ja jõulud ei ole enam kaugel, siis ma hea meelega ka mängiks selle saate lõpuks ühe jõululaulu või vähemasti jõulude ajal seda mängitakse üle lõpmatu lumise välja. Mida te ise oskate selle luuletuse kohta öelda? See luuletus on niisugune, millest võib aru saada, et sellele on siin raamatus mitmed viisid ja kui te mulle seda diski enne näitasite ja seda teistki, mida te leidnud olete, siis ma oma kurbuseks avastasin, et neid ei olegi selles koguma, kus nii et järelikult ei ole kindel, et muidki asju kuskil olemas on, mis ühtpidi rõõmustab, et kõigele vaatamata on ta tekstid kuhugi jõudnud. Teistpidi kahju, et nad siin selle Kaante vahele nüüd ei saanud kuulata tahaks küll. Nii et üle lumisel välja on selles noodikogumikust tuulte teel antud neli eriviisi või seadet. Ja meie mängime siinkohal veel viienda LISA, kas see, mis on meie fonoteegist ja esitajaks, on siis tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor heliloojaks Aare Kruusimäe. Mina tänan teid. Meenutamast oma isa arvetowli, kes 25. roobil oleks tähistanud oma sajandat sünnipäeva. Ja mina, Meelis Süld, tänan kõiki kuulajaid kaasa mõtlemise eest. Kui jumal lubab, siis kohtume taas tuleval pühapäeval. Ikka kirikuelu. Saates kell 19, null viis.