Kell on 15 ja 14 minutit ja nüüd on KFC suvine pärastlõuna, kui vikerraadio on avanud oma mikrofonid Saaremaa ooperi päevadel siin Kuressaares Arensburgee päikeseterrassil. Saatejuhid on täna Lauri Aav Eesti kontserdist ja Kaja Kärner vikerraadiost ja meid ootab ees kolm tundi täis lauri täis, mida. Kolm tundi täis huvitavaid ja toredaid jutuajamisi inimestega, kes on seotud Saaremaaga ja kes on seotud ooperimuusikaga, kes on seotud Saaremaa ooperipäevadega sinna vahele väga palju toredat ooperimuusikat plaadi pealt. Praegu on meid siin Arensburgi välilaval päris tihedalt. Meiega koos on gruusia ehkist Tbilisi ooperiteatri solistide ansambel, suliko küll mitte täies koosseisus, et osa neist on praegu praamiga teele Saaremaale, aga, aga väga suur seltskond on meil siin juba kohapeal ja nüüd me hakkame päriselt laulma. Gaasiliiva. Kooli. Oma. Taevas. Braavo, kas publik plaksutab? See oli siis Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri meessolistide ansambel ka siin, tõsi küll, oli solistide hulgas ka üks. Ma arvan sopran, aga tegemist on siis inimestega, kes sageli esinevat nii peaosades kui kui igapäevases jooksvas repertuaaris ja nüüd on meil võimalik paluda Saaremaa ooperipäevade kunstilise juhi Aarne Miku käest selgitust, et tänavu siis kannavad Saaremaa ooperipäevad tugevat gruusia pitsat. Nii see on, sest meile on tulnud külla kolm Pereteatrit Gruusiast, ühesõnaga kõik nende teatrid. Ja lisaks sellele on balletiõhtu, kus kuuleme Gruusia muusikat ja näeme gruusia tantsukunsti, aga et see pilt oleks avaram ja laiem, siis tõesti pilissi ooperiteatri solistide ansambel nimega sulikuna. Kas Saaremaa kirikutes kaks iseseisvat kontserti ja meil ka avakontserdil siin Kuressaare lossipargis kõlasid mõned fragmendid paljašvilia lagiidse loomingust. Ütlen kiiresti vahele ette see ansambel suliku esineb siis homme õhtul Kuressaare Laurentsiuse kirikus ja reede õhtul Mustjala kirikus. No ma arvan, et see oli suur ettevõtmine tuua Gruusias siia kolm ooperiteatrit ühes solistide koori orkestri teenindava personaliga No ja neid on kusagil 300 inimese kandis siin ja suur kultuuriministeeriumi delegatsioon on veel tulemas, tuleb ministri osavõtul ja nad on suhtunud sellesse kastrolli Saaremaal väga tõsiselt. Nii et plaanid, mis algul tundus nagu tagasihoidlikud, on kasvanud poisi, küll neid kolme teatrit teenindab üks orkester, sest muidu me oleks ära mahtunud siia kuhugi. Meile meeldivad traditsioonid ja mul on nii hea meel, et kui me korraldame Saaremaa ooperipäevadel oleme otse-eetris, siis sama kindel kui briti monarhi. Šveitsi pank on see, et meie esimene intervjueeritav on Arne Mikk ja nii on see iga kord olnud Aarne, meil on esimene etendus on selja taga. Eile oli lutsiirdi lammarmor suures ooperimajas ja see etendus läks nii, nagu päris vahest juhtub, aga, aga väga tihti ei juhtu. Üsna eriline õhtu oli. Eriliseks tegi võib-olla see moment, et Hardo osatäitja haigestus gruusia 35 kraadises soojas Napolit Saaremaa tuule kätte. Ta oli küsimus, mis edasi saab, aga nad lahendasid väga leidlikult, nagu tihti juhtub, et et üks väiksema osatäitja, normann osatäitja tenor oli õnneks ära õppinud, käid Kardo partii ja kui ta oma rolli lõpetas, siis talle toodi lavanurka üks noodipult ja ta laulis sealt, et Kardo partiid fantastiliselt sisuliselt vokaalselt ja siis ilma hääleta, et Kardo laval siis mängis rolli. Aga etendus võeti väga hästi vastu ja ma arvan, et üks põhisüü oli ka kindlasti nimi osalisel. Noor sopran teonanud Stahli, kes alles neli aastat tagasi lõpetas Tbilisi konservatooriumi, käis vahepeal Itaalias ennast täiendamas legendaarse Renato Scotto juures näitas ennast kõige paremast küljest. Mida me veel kuuleme Saaremaa ooperipäevadel, kui nüüd lühidalt ja linnulennuliselt vaadata ette, kuni pühapäevani. No kuna aasta Verdi ja Wagneri aasta siis kaks ooperit erdilt täna õhtul Rigolettot ja 25. Verdi Attila. Attila teeb muidugi eriliseks see, et selles etenduses teeb kaasa üks gruusia tänapäeva lauljate põlvkonna legende. Vass paatab vurtsulaadse, kes on laulnud kõikides maailma suurtes teatrites. Verdid, MUU, Sorstid, prossiinid ja kahjuks muidugi teisi noori andeid, kes on üle maailma laiali. Nad siia ei ole suutnud tuua, aga ma arvan, et portsu laatus juba väärib seda. Ja siis homme õhtul veel Putšiini mad hambate flai. Nagu juba öeldud, gruusia balletiõhtu ja suur ooperigaala Wagner ja Verdi kus siis nii gruusia artistid kui ka Lõuna-Aafrikast ja Austriast. Eestist on seal laval ja lõpetame siis pühapäeval laste brigaalaga Kuressaares ja õhtupoolikul toimub suur rahvusmeeskoori kontsert ja simman koos hapelsiiniga Vilsandi saarel. Gruusia rahvusballett Teie õhtu on Saaremaa ooperipäevade kavas. Kas tegelikult ooperifestivalide, sellises praktikas suhteliselt eripärane, et, et on balletiõhtu, ma saan täiesti aru, miks gruusia puhul ballett on kaasas ooperiteater Nina Anija šviili on nende staar, kes väga mitu korda on ka Eestis käinud varem ja oli soov, et nad näitaks oma teatrit nagu laiemast küljest. Aga ega see nii väga sage ei ole suurtel festivalidel, Bayroidis, Arena, di Verona muidugi kunagi balleti ole, aga meie kõige lähem eeskuju Savonlinna ooperifestival ühel aastal esitas seal näiteks ruumi Juulia Ungari teatri esitatud, siis tänavu oli nendel suur fantastiline balleti kaala. Nad tõesti üritas ka vahepeal balletinädalat sinna juurde panna, aga see ei haakunud ja ei ole mõtet ilmselt ka väga kirjuks pilti vedada. Tänavuste Saaremaa ooperipäevade selliseks eripäraks või võib-olla ka uudiseks, kui meil on heaks traditsiooniks see, et ooperipäevadel anname teada järgmise aasta ooperifestivali kava, siis tänavu me niimoodi pool suud lahti räägime juba ülejärgmisest aastast. Järgmise aastaga on tõepoolest leping sõlmitud nimelt kiievi ooperiteater toob siia kolm lavastust. Verdi, Don Carlose, Berliini norma ja Ukraina rahvusliku klassika Lõssenko, Natalka Poltaka. Ja ma arvan, et ühiste jõududega me teeme veel lisaks siis Mozarti reekviemi ja kindlasti ka mitmeid kammerkontserte ja koorikontsert on tulemas ja võib-olla lihtsalt tänavuse hooaja selliseks äramärkimiseks, et meil on ka Verdi, Britteni ja Wagneri kammer õhtul, kus on nende hellivate soololaulud, keelpillikvartetile klaveripalad, see nagu täiendaks nende juubeli Noh, aastat ja minu ettepanekul kuulame siin laulmas Pathabutšu laadset, see on siis üks gruusia tunnustatumaid basse, esineb pidevalt välismaal ja me kuulame just nimelt sedasama Verdi aariaid Verdi ooperist Attila, mis siin Saaremaa ooperipäevadel etendub neljapäeva õhtul lossi ooperimajas. Aarne Mikk. Kohtumiseni tuleval suvel Saaremaa ooperipäevadel. A. A A. A. A. A. Areco eks aga aga. See oli vaata Portšeolaadse laulmas Ativat ja ta on saabumas homme Saaremaale, et laulda neljapäeval koos Tbilisi ooperiteatriga Verdi Attila. Aga ma teeksin ühe informatsioonilise teadaande, et järgnevas intervjuus ei ole heli elektrooniliselt töödeldud, ei ole juurde lisatud madalaid sagedusi, kõik osalised räägivad oma normaalse häälega, kaasa arvatud meie järgmine külaline. Pass, Koit suva, Sepp. Tere. Tere. Tänan kutsumast kaid, sa oled kuulus laulja, oled päris palju intervjuusid andnud, nüüdseks? Ma kardan, et äkki sind on surmani ära tüüdanud see lugu, kuidas sinust sai laulja, aga räägime selle siiski üles. Kuidagi nii eriline. No ma ei ole veel sugugi nii kuulus laulja ja lauljana üsna noor alles, aga aga kui te küsite, siis peab hakkama sellest peale, et et minu mind on saatnud läbi elu väga tore hobi, mis on koorilaul ja mida ma soovitan kõigile, kes vähegi viisi peavad. Ja ja eks ma tajusin, et seda häält on natuke rohkem, võib-olla kui keskmisel inimesel. Ja arvasin, et ehk võiks kunagi sellega ka midagi rohkemat teha. Panin tähele, et Eesti Tallinnasse muusikaakadeemiasse tuli õpetama professor rühanemis oli aastal 2003. Ja mõtlesin, et peaks minema tuttavaks saama ja juttu puhuma ja ja mine tea, mis sest tulla võib ja aga aastad veeresid ja veeresid, kuni oli vist 2009 või seal kandis, kui ma mõtlesin, et nüüd ma olen 37 aastane juba, et kui ma nüüd ei lähe, siis ma ilmselt enam ei lähe ja seda ei tee, siis võtsin, võtsin ennast kokku ja otsisin võimaluse ja läksin ja saime tuttavaks ja Jaak oli niimoodi väga meeldiv ja viisakas ja palusid, tule järgmisel nädalal uuesti ja ja, ja siis veel uuesti ja ja sealt hakkas asi keerama ja keerlema ja lõppes sellega, et 2009. aastal läksin muusikaakadeemiasse ettevalmistusklass tema käest laulutunde võtma. Käisin aasta ära ja sealt läks siis suhteliselt kiiresti omakorda veerema. Asi kevadel olid, oli esimene. Väike roll oli, oli Estonia laval kaks rolli, teine oli tumm, rollis oli ka väga lõbus. Ja, ja kevadel käisin ka Helsingis ennast näitamas ja, ja, ja see lõppes sellega, et siis 2010. aasta augustist olen, olen Soome rahvusooperi palgal olnud. Ma ütlen kiiresti vahele, et Koit Soa seppan absoluutselt esimene eestlane, kellega Soome rahvusooper on sõlminud solisti lepingu. Nii ta on jah. Aga mis. Kui Ain Anger õppis füüsikaks, sina oled ennast enne lauljakarjääri teostanud põllumajandusega seotud erialadel ja sa oled vist kunagi varem maininud seda, et, et see on nagu selline teatud mõttes õnn, et teie mõlemi hääl on saanud küpseda oma loomulikku rada pidi. Et ei ole sattunud sinna juurde mingisugusel varasematel eluetappidel, lauluõpetaja, kes on võib-olla mingid nupud paigast ära keeranud. See on täitsa õige, ega sellist süstemaatilist häälekooli ei ole ma saanud enne, kui, kui professor käe all. Ja tema on ka seda korduvalt väljendanud, et kui oleks olnud vale õpetaja varem, siis oleks kõigepealt seda valesti ehitatud maja ilmselt pidanud lammutama hakkama. Ja siis uuesti õigesti üles ehitama. Et see on tõesti nii. Jaa, jaa. Ma ei karda seda öelda, et kahjuks on lauluõpetaja see maailm sarlatone täis ja, ja mitte kedagi Eestis on väga tublisid õpetajaid ja ja kindlasti on Eestis ka sarnane ja, ja need nagu igal pool kõikides kõikides riikides ja kogu maailmas, aga aga kui noortele lauljatele natukene nõu anda, kes alustavad minul läks väga hästi, mul juhtus kohe kohe õige õpetaja, siis, siis ei tohiks vaadata muud hiilgustega tiitleid ega selliseid asju, vaid ainult ühte asja, et kui palju on sellel konkreetsel õpetajal õpilasi, mis tasemel nad on, kus nad laulavad kui pika aega nad laulavad, kas tehnika on korras või mitte. See on ainukene asi, mida, mida jälgida ja ja kui te tahate nord lauljat lauljateks saada, siis ärge häbenege pürgimast kuskile mujale, kas või riikidesse, kas või lähiriikidesse Soome või, või kasvõi Lätti. Kui te arvate, et Eestis ei ole õigeid väärilisi õpetajaid. Sa oled ju muusikaga tegelikult kogu aeg seotud olnud, sa oled õppinud tuubad. Miks sa valisid tuubamite trompeti, kas sa kuidagi laulad oma partiid kaasa? Tegelikult ma olen kunagi veel Pärnus kolm aastat laste muusikakoolis klaverit õppinud ja siis pere kolis siis siis siis oli õpetaja soovitus laste muusikakoolis Sakus oli tore, tore tore õpetaja Jaak King ja, ja tema arvas, et tuba võiks olla selline tore pill minu jaoks ja sobis ka hästi, et paar aastat tagasi jõuluvanale mängitud vana tuuba üles otsitud ei oleks päris kena. Mis tööd praegu Soome rahvusooperis pooleli on? Seal on hooajad sellised, et umbes seitse kaheksa ooperit aastas töötsükkel on natukene teine kui Estonias Tartus seal võetakse üks produktsioon, üks ooper korraga, sellega saadakse ühele poole, siis on järgmine, siis on järgmine siis järgmine, et ei ole sellist läbi hooaja tiksumist ja seetõttu ka jõuab ilmselt rohkem. Kas ei saaks teile kui lauljale ja noh, see kindlasti võtab õpetad ka rohkem ja kiiremini ennast kokku võtma, mobiliseerima, aga, aga ma arvan, et jõuab ja nii nii koguneb minule kui noorele lauljale ka portfelli ühteteist palju kiiremini kui, kui mõnes aeglasemalt töötavast teatriseks. Mõni mõni roll nimetame palun. Järgmisest aastast uued asjad, mis mulle tulevad näiteks Durandotist Timur, mis on selline klassikaline passide, kaunis kaunis roll, Don Giovanni komtuur, Laboeeemm kolliine. Tagasi tuleb Don Carlos, surnud suurinkvisiitor hooaeg läheb lahti. Carmeni Sunigaga augustikuus. Ma vaatasin eile sa kodukalt, et 2014. aasta on ikka lukku löödud juba. Ja ja 15. peale on juba märgid kirjas, et et järgmisest hooajast veel Moden debüüdiga Savonlinna ooperifestivalil Kas eesti k mahub järgmise kolme hooaja nimistusse mõni lava? Mahtuma kindlasti peab mahtuma, et Me oleme alustavasti või niimoodi algselt rääkinud, ehk ehk jõuame ka taas Saaremaale, järgmisel suvel, aga, aga see on veel natuke pooleli, et ma väga loodan, et see nii õnnestub. Ma olen siiamaani väga tänulik Eesti kontserdile ja Arne Mikule, et nad juba mitu aastat järjest on kutsunud. Sa ei ole ju siin tegelikult praegu ka mingi möödajalutaja, vaid vaid sa oled Saaremaa ooperipäevadel tänavu esinenud juba avakontserdil ja laulad veel ooperi galal, missa laulab. Tal on, kuna seal on väga palju esinejaid, siis kahjuks mulle palju rohkem ruumi jagunud kui, kui üks ja Simon pakaneegrest Fiescu, aga see on, see on väga ilus, väga ilus lugu, aga, aga mul oli suur rõõm, et milleks avagaala väga meeleolukalt ja ja mull, tõeline, selliseid rahvalikumaid lubasid natukene laulda igal majakal oma tuli, mis tekitab alati hea meeleolu ja ja siis osmani laul haaremiröövist ja need, kes kord kallima on leidnud ja veel ausameelset ruu talle tihti suud peab andma, paar kord päevas kätel kandma, siis on elu võrratu. Vaat kuidas seni. Oioi niimodi järsku. L on veel. Ja nii edasi. See on, see on, see on tore ja loomulikult koserlikus Eri Klasiga Tormide rannast, Ernesaksast kõrtsis, seen, vanasti kui maailm loodi, et, et, et see oli, ma usun, et me kõik nautisime seda kontsertidel. Ja teie puhul on huvitav see ja hästi tore, et teid peab omaks nii Eesti kui Soome ooperi publik, keda siin Saaremaa ooperipäevadel linaga üsna palju. Siin on tudengi kiita ooperipäevade publikut. On ja siin on palju tuttavaid ka Soomest panen, kes on ooperi selliseks tamm, kunded, kes tulevad tänaval vastu ja on rõõm Rõõm kohtuda, et see on, see on väga tore ja südamlik alat kokku saada nendega. Me saame siin tänada koit Soa seppa lühikese intervjuu eest ja me saame kuulata Sarastraariat kaitsva sepa esituses siis Mozarti ooperist Võluflööt. Aitäh. Eesti vanim kammermuusikapidu kutsub 19.-st Kuressaare kammermuusika päevad 30.-st juulist kolmanda augustini Argentiina, Hispaania, Hollandi, Soome, Venemaa, Jaapani ja Eesti säravat muusika, tipud meeleolukat kontsertidega kaunitest armastuslauludest, Veetamm argentiina, tango, etendus, täpsem info kammerfest. Kus need talgud on sadamaaidas Kuressaares talgud esimesest 11. augustini algus kell seitse õhtul Kuressaares sadamaaidas pileti piletimaailmast ja teatri kassast, vaata Kuressaare Linnateater. Me saame kellelegi. Ja nüüd on meil eetris veel kolmas rosin kõikidele nendele ooperisõpradele, kes armastavad kuulata passi. Renee pappe esituses kõlab Mehhist maarjažargoon ooperist Faust. See oli siis me vistaaria ooperist Faust. Homme on Saaremaa ooperipäevade kavas Kuressaare lossi ooperimajas ettekandel. Siis tšakama Putšiini ooper Madame Butterfly ja selle esitab Kutaisi Meliton balanschivaatse nimelise riikliku ooperi- ja balletipea ter. Ja et pisut maitseproovi anda. Me kuulame aariat samast ooperist insputšini madam pateflayst, aga selle aaria esitab meile Anna Giorgio. Vikerraadio vikerraadio jätkab siit Saaremaa ooperipäevadel päikeseterrassil keset Kuressaare linna ja nüüd on meil külalised vahetunud ja istet on võtnud kolleeg Neeme raudnimed lähevad segamini sest külalisi on palju. Neeme, mis on sinu huvi ooperi muusikamast? Antud hetkel siin Kuressaares olen seepärast, et juhin kolm päeva Eesti televisiooni õhtust suve tuuri saadet ja tänane saade on meil pühendatudgi ooperini. Jälgime ooperipäevi väga suure huviga, aga ma ei saa küll öelda, et ma oleks ooperigurmaan või suur ooperifänn, aga ma olen ooperis elus päris palju käinud, nii et selline diletantlik, ooperi austaja selleks on jäänud küll nimetada, sest New Yorgis, kus ma elasin, on üks maailma parimaid ooperiteatreid Metropolitan ja seal ma püüdsin ikka olulisemad lavastused ära vaadata. Jutusta, palun mõni eredam mulje ooperis. Mulle meeldivad sellised traditsioonilised suured lavastused, IRL-i lavastused ja neid oli Metropolitan igavas päris palju, alates kar manist. Verdi, Travjotani, Laboeeemm muidugi, ja paljud neist lavastustest on nüüd välja vahetatud, sest leiti, et nad on kallid, nad olid väga suurte deklaratsioonidega, nad olid niivõrd mastaapsed ja suured kuidagi vanamoeline, kuidagi ei sobi, et ooper peaks ajaga sammu käima, ainus, mida ei võeta ta maha, on Laboeeemm. Sest selle teine vaatus on niivõrd ilus maaliline Metropolitan laval ja see on üks üks etendus, mis on juba aastakümneid olnud selline. Rahamasin ooperiteatri jaoks. Nii et kui Metropolitan otsib pidevalt uusi ideid, kuidas oma ooperilavastusi tutvustada, see oli ju esimene teater maailmas, mis hakkas oopereid näitama otseülekande vahendusel kinodes, see tuleb ka Eestis vaadata, siis see on üks selline klassikalavastus tatakse, aga kurss on praegu võetud ikkagi sellele, et uuendada väga palju väga palju ooperirepertuaari, näiteks Ringtsükkel Wagneri Ring toodi lavale väga-väga modernselt, sinna pandi selline suur ülisuur selline robotlik masin lavale lavakandetugesid tuli, tuli tugevdada, sest et, et nad ei kandnud välja seda suurt. Seda suurt metallikolakat ja selle lavastuse lavastas Robert baas, kelle etendust on meil sügisel võimalik siin Eestis näha küll mitte ooperit, aga ühte tema TEMA draamalavastuseks väga huvitav, Kanada prantsuse-kanada lavastaja, aga see ooper jah, kuidagi mõjus natuke minu jaoks masendavalt nüüdisaegselt. Eile olid seal fookuses suured purjelaevad Saaremaal ja ma siiski siiski tean, et sa jõudsid korraks läbi hüpata lammer moori etenduselt, kas niimoodi korraks ooperisaalist läbi hüpates jääb mingi mulje ooperist ka? Ja, ja kui tööd teha, siis niikuinii muljet, sest sa pead ikkagi süvenema nautima. Ooper on selline asi, mis nõuab natuke süvenemist minu meelest. Et sa jälgid seda muusikat, laseb endal sellel shell kaasa viia, et selline korraks käimine. Me tahtsime lihtsalt kuulajatele-vaatajatele talle anda väikese maitse sellest, mis siin toimub. Et mutter oli eetris eile vaid minuti jagu, meeldis. Kuidas sa suhtud sellesse, et lavastajad teevad oopereid, moodsaks, realiseerivad kõige kõige pöörasemaid ideid niisuguse klassikalise, ilusa itaalia ooperi najal ja toel. Et see võib olla väga huvitav, kui see on põhjendatud, tehtud, aga kui on lihtsalt soki eesmärgil midagi tehtud, siis, siis on kuidagi minu meelest mõttetu. Näiteks ma nägin ühte isegi kolme etendust ühelt Hispaania lavastajat, mulle tule ta nimi küll peitu on ta nimi minu arust ma nägin neid enim kuulsal festivalil, kus teda aastaid lavale toodi, muide, dirigent, kui ma istusin seal saalis, vaatasin kavalehte korraga eesti nimi tuli välja, Mihkel Kütson dirigeeris neid ja need ooperid olid siis tõesti viidud praktiliselt pornograafia ääremaile ja ühte ühte tema ooperit mängiti Berliini komisjon pärast aga selle lavastus põgenemine kloostrist Mozarti oma ja see algas sellega, et pass oli duši all, pesi oma genitaale ja seal praktiliselt tapeti kõik ära, verd lendas alasti naised ja sellele ooperile mängiti päris üsna mitu hooaega, sest et sinna kujunes täiesti oma publik, tuli pärast välja sellised eakamad härrasmehed, kes käisid siis vaatamas seda seal, kuna alasti naisi oli palju, laval aga umbes viis minutit, võib-olla on see šokk, mis laval toimub, siis muutub see kuidagi igavaks. Milleks sellist? Milleks sellist külastust harrastada? Ta kuidagi võrdsustub niisuguste tavaliste filmidega, mida näeb kõikidest odavatest. Isegi pornofilmidega ütleksin, et selles mõttes on ta odav täna õhtul meie kultuurisaates, ma tahan staarnemikult küsida, et kuidas tema suhtub sellesse, et kas ooper üldse vajab kaitset, sest et või mitte kaitset isegi, vaid sellist uuendamist, teda populariseerida, sest kõigi nende populariseerijate eesmärk oli see, et tuua uut publikut, Stahli midagi kuskilt teisest nurgast näidata, et võib-olla oper on siiski küll eilse päeva žanr, aga võib-olla ta suudab ka iseennast kaitsta. Kuidas sul selles valguses suhtud ooperitoomisesse vabasse õhku ehitada? See on nagu väga meeldiv, väga meeldiv. See, mis siin Kuressaares toimub, on selline oma omamoodi fluidum, mis linna kohal on. Just vestlesime paljude inimestega siin tänavatel tänavaküsitlust, mis on toonud siia Kuressaares ja kõik ütlesid just seda, et see linn jätab väga sellise erilised ohvitseri kõigele sellele, mis siin toimub. Nii et siin on väga tore olla. Kuidas sulle Wagneri ooper meeldib? Wagneri ooperid meeldivad mulle väga tänu Oissar väga, kuigi ma ei oska öelda, kas Estonia viimane lavastus kuulub mu lemmikute hulka. No ma arvan, et see on, see on üsna vastuvõetav, aga me kuulame siin praegu madruste koori Wagneri ooperist Lendav Hollandlane, aitäh intervjuu eest. Jäääär tõstab suve suunurgad ülespidi juba kümnendat korda. Teisipäeval, 23. juulil Raplamaal Ooela külaplatsil külalisesinejaks on Riho Sibul. Kolmapäeval, 24. juulil Muhu naudse Mihkli talus külaliseks Ivo Linna. Täpsemalt saab teada aadressil ja aarpunkt e juu.