Kirikuelu tere õhtust, head mardipäeva, ilusat isadepäeva ja meenutagem ka usuisa Martin luterit tema 530. sünnipäeval. Tänased teemad on siiski kaugel nendest nimetatud tähtpäevadest. Kõigepealt tuleb juttu kirikuelu tippsündmusest maailmas, milleks oli kirikute maailma nõukogu assamblee lõunaga reas. Ja teiseks tuleb juttu sellest, kuidas Tartus tehti üks kirikuostu-müügi tehing. Uusapostliku kiriku Tartu kogudus müüs oma kaasaegse kirikuhoone Veski tänaval kolgata baptistikogudusele kõigest lähemalt järgneva poole tunni vältel. Mina olen toimetaja meelism. Tänase saate esimese teemana käsitleme kirikute maailma nõukogu kohtumist, mis on toimunud nüüd viimasel nädalal poole teisel pusanis Lõuna-Koreas. Nimelt siis, 30.-st oktoobrist kuni kaheksanda novembrini ja ka Eestist on seal esindaja kohapeal Urmas Viilma, Tallinna piiskopliku toomkoguduse õpetaja, Eesti Evangeelse luterliku kiriku kantsler ja ta osutus valituks ka kirikute maailma nõukogu keskkomiteesse, tervist. Kui rääkida kirikute maailma nõukogust, siis alustame esmalt sellest, et mis organisatsiooniga on tegemist ja kui pikk ajalugu on sellel kirikute ühendusel. Noh, tegemist on kirikute ühendusega, mis alustas oma tegevust umbes samal ajal kui, kui teised sellised rahvusvahelised suured organisatsioonid ja, ja ma arvan, et mõju selliste organisatsioonide alustamiseks on, on olnud seotud või taust, on ka teise maailmasõjasündmused ja ja kõik see, mis kõiki tookord väga šokeeris, täiesti aru saavat põhjustel ja nõnda on ka kirikute maailma nõukogu alustanud nii-öelda oma tegevusega 1948. aastal ja ühendab ta endas, võiks öelda ja suurem osa protestantlik kirikutest ja, ja samamoodi ka õigeusu või ortodoksi kirikutes kaasa arvatud nii ida ortodoksid kui ka siis kuidas nüüd öelda oriendi ortodoksid kuhu kuuluvad siis noh, näiteks Süüria või kopti kirik. Ja mõned veelgi katoliku kirik siia organisatsiooni ei kuulu, küllap neil on omad omad põhjused. Selleks katoliku kirik on ka ka ise nii suur kirik, et ta peaaegu et tasakaalustab kõiki neid oma oma suuruselt, kes, kes kuuluvad kirikute maailma nõukogusse ja samas on tegemist ikkagi oikumeenilise organisatsiooniga, kes on väga avatud koostööks ka katoliku kirikuga ja katoliku kirik ka koostöös on aastakümnete jooksul aktiivselt osalenud ja ka sel korral on, on nad oma vaatlejad esitanud. Nii et teatud mõttes või teatud reservatsioonidega võib kirikute maailma nõukogu pidada kogu kristliku maailma esindusorganisatsiooniks või katusorganisatsiooniks. Tavaliselt kui planeeritakse selliseid suuri kogunemisi, nagu seda oli siis kirikute maailma nõukogu täiskogu siis ka see on oluline, kus kohas läbi viiakse. See, et seekord kohtus kirikute maailma nõukogu assamblee Lõuna-Koreas, mis oli selle põhjus? See otsus langetati juba juba aastaid tagasi ja tookord oli kahe koha vahel valida, üks oli, oli Damaskus, kus praegu on väga keeruline, väga-väga keeruline olukord kristlastel ja teine oli Korea. Mõlemad kohad tookord olid välja pakutud just nimelt nende piirkondade tundlikkuse pärast, sest kirikute maailma nõukogu enamasti tahab olla ka selliseks rahusõnumitoojaks või, või selle levitajaks. Ja tookord, kui, kui hääletamine oli kahe koha vahel siis võitis Korea, Lõuna-Korea Usaniga ja ütleme siis nii, et ka see oli siis jumala sõrm, mis nii-nii neid asju otsustama sundis. Aga täna Damaskuses ei oleks võimalik seda koosviibimist suurt assamblees, kuhu kokku on tulnud ligi ligi 3000 inimest korraldada ja, ja seetõttu ollakse, ollakse Lõuna-Korea assambleega loomulikult väga rahul, aga oma rolli mängib siin kindlasti asukoha valikul, see Lõuna-Korea ja Põhja-Korea võiksid ju olla üks riik, esindatakse ju või ollakse ju ühe rahvaga ühiselt võiks koos olla, aga, aga täna on tegemist. Noh, siin on välja hõigatud peaaegu et ainsa riigiga maailmas, mis on, mis on niimoodi lahutatud teineteisest ja nii kardinaalselt erinevate juhtimise alla. Aga seekord me tõepoolest oleme osanis Lõuna-Koreas ja kui nüüd natukene tuua selliseid akte kuulajale, mis, mis võib-olla annaksid ülevaate selle kokkusaamise mõõtmetest, siis siis kirikutes ilma nõukokku kuulub üldse 345 kirikut maailmas. Ja mitte päris kõik kirikud ei saanud saata oma esindajaid, paljudel juhtudel oli tegemist ka viisaprobleemidega. Eraldi tõstatus siin küsimust näiteks Põhja-Korea osalejate, mitte jõudmisega kohale. Oli ka teisi riike, kes saanud viisat, aga väidetavalt 90 protsenti liikmeskirikutest olid seal esindatud 761 delegaadi, ka kellele lisandus veel 465 oikumeenilise partnerit ja teiste kirikute esindajaid. Lisaks veel 1000 rahvusvaheliste esindajad 1000 kohalikku Korea kirikute esindajaid. Et kui ma siin väikest matemaatikat tekkin, liitlasveel ka ka teenindava personali tõlgid, et kõik saatjad assistendid, siis mina sain kogu selle inimeste arvuks, kes siin pooleteist nädala jooksul-Koreal poolt üleval peeti teatud mõttes või väga-väga hästi vastu võeti kolm ja pool 1000 inimest. Missugused olid need peateemad, millele siis pühendati sellel kirikute maailma nõukogu assambleel Lõuna-Koreas? Assamblee koguneb ise iga seitsme aasta tagant, on olnud erandeid, aga seitse aastat on seal rütm ja seekord oldi kümnendat korda koos ja assamblee kui selle organisatsiooni täiskogu valib alati keskkomitee ning valitakse ka piirkondadele presidendid. Võib-olla on ka oluline kuulajale nimetada, et Euroopa piirkonna presidendiks valiti Rootsi praegune luteri kiriku peapiiskop Andres veidraid. Ja lisaks nendele valimisprotseduuridele võtab assamblee vastu ka organisatsiooni poliitilisi põhidokumente, kuhu suunas liigutakse kui oikumeeniline organisatsioon. Enamasti on need dokumendid seotud siis ühisosa leidmisega meie meie kristlikus usus, sest tegelikult võtame selle perekonna, kes siin koos on, siis on tegemist ikkagi väga erilise seltskonnaga, kes kokku saab, arvestades siis kirikute erisusi ja õpetuslike erisusi. Et kui ikkagi ortodoksi kiriku esindajad töötavad siin aktiivselt koos fotostantide vabakirikute esindajatega, siis on selle ühisosa leidmine kohati päris keeruline, aga seda alati otsitakse. Ning lisaks sellele veel assamblee tavaliselt võtab vastu ka tõepoolest selliseid päevapoliitilisi avaldusi teatud surveavaldusi, noh antud juhul seekord võeti vastu eri seisukohti just nimelt korea lahutatuse küsimuses või siis selle toetuseks, et Koread võiksid olla ühinenud tee võeti teatud deklaratsioon vastu seoses 100 aastat tagasi toimunud genotsiidi ka armeenia kristlaste vastu, tollaste Türgi võimude poolt või türgi sultaniriigi poolt ja, ja Türgi ei ole tahtnud kunagi seda ärriti tunnistada, rääkimata siis vabanduse palumise siis kirikute, maailma nõukogu juhib sellele tähelepanu ning loomulikult võeti ära oldi seisukoht praegu toimuva suhtes Süürias, Põhja-Aafrikas, kristlaste tagakiusamine, vaimulike ja kirikujuhtide vangis hoidmine, keegi ei tea tihti, mis, mis juhtunud on nende inimestega, kes on, on röövitud, et tegemist on kahe õigeusu kiriku metropoliit iga Süürias, kes on, on röövitud ja nende kohta ei ole seitsme kuu jooksul mingit infot tulnud ja selliseid poliitilisi avaldusi samuti tehakse. Kui veel tuua selle assamblee teemade hulgast mõni näide, siis siin piirkonnas, kus praegu assamblee toimus, on tuuma ja energeetikaküsimus väga teravalt üleval ka just mõni aeg tagasi toimunud katastroofi mõjudel, mis, mis mõjutasid Jaapanit ja sealse tuumajaama ja tuumaoht siin piirkonnas on, on väga suur. Ka selles osas võeti avaldus, nii et kirikute maailma nõukogu ühest küljest liigub edasi oma perekonnasiseselt selliste küsimustega Tõnni tinglikult võib nimetada, et leida või liikuda ühtsuse suunas ja jõuda ühele laval välja sellenicus, Kristuse kirik on ka nähtavalt ja kogetavalt üks ja, ja teisest küljest võetakse vastu siis maailma kontekstis või ühiskonna valupunktide osas selliseid avaldusi või deklaratsiooni ja need on seotud enamasti maailmarahuga või, või ka kliimamuudatustega või kõigi selliste keskkonnaküsimustega, mis meile Eestis võivad tunduda äkki nagu võõrad asjad ja, ja noh, seal sama kliima soojenemine, millest meie ilmselt Eestis võiksime ju isegi rõõmu tunda, et ilmad on pisut soojemad, aga siin väga selgelt toodi välja, kus inimesed peavad jätma vaikses ookeanis oma oma kodu maha, sellepärast et saared, millele nad on harjunud põlvkondi elama lihtsalt arktilise jää sulamise tõttu vee hulk ookeanides kasvab ja need saared ujutatakse üle ja inimestel ei ole enam kodu. Nii et on teatud küsimused, mis meie jaoks jäävad kaugeks, aga siin tüütakse siis ühise laua taga on neid asju arutada ja püüda ka mõjutada maailma suurriike või, või, või organisatsioone, kelle pädevuses need asjad on siis tegema vastavaid otsuseid ja muudatusi oma päevapoliitikas. Aga ühist armulauda kirikute maailma nõukogus ei suudeta veel jagada. No ütleme siis nii, et, et nii ja naa, et tegelikult ka eelmisel kahel assambleel on ühine armulauateenistus peetud seekord ühist armulauda või ühist armulauaga jumalateenistust ei toiminud, aga need on enamasti olnud ka sellised armulauaga jumalateenistused, kus ei osalete armulaual kui kirikutena või kirikute esindajatena, vaid kui üksikisikutele või persoonidena. Ehk siis see, et nagu inimese südametunnistuse küsimuseks, et kui ka on selline jumalateenistus peetud, siis on see iseenesest märkimisväärne ja, ja seda alati ka esile tõstetakse, aga, aga siis ei ole see olnud ühine armulaua ümberkogunemine mitte selleks, et tunnistada, et me oleme nüüd saavutanud nähtava ühtsuse. Loomulikult me ei tohi ära unustada seda, et me oleme üks Kristuse kirik aga inimlik osa või inimlik pool on see, mis meid täna ikkagi lahutab ja ja selles osas, et jõuda õpetuslikult samadele seisukohtadele on veel pikk tee minna, eriti kui ka vaadata, millised on maailmas toimuvad muudatused, kuhu suunas liigub protestantlik maailm ja ja kus on õigeusu kirikut, et oma põhimõtetega, siis siis on väga palju neid asju, mis ikkagi neid kirikuid ka õpetuslikult lahutavad. Urmas Viilma, aga te olete nüüd valitud kirikute maailma nõukogu keskkomiteesse. Üle hulga aja on seal taas siis Eesti esindaja. Mida see tähendab üldse? Iseenesest on see suurem asi, kui, kui ma võib-olla ka ise alguses kogesin või, või kui me Eestist üldse aru saame tegelikult ka teised kirikut, kes siin osalevad, et ka meil oli eraldi luteri kirikute ühine kokkusaamine, siis tõdeti, et tegelikult meie kirikute tasemel või, või kodukoguduste tasemel ei tajuta üldse kirikute maailma nõukogu rolli, ei teata sellest midagi ja ei tajuta, kui oluline see, see tööga siin on. Samamoodi ka keskkomiteega. Oluliseks osutus juba see fakt, et on võimalik keskkomitee töös osaleda, aga siia lisandub nüüd kõik see, mis hakkab järgnema. Järgnema hakkab see, et, et poole aasta pärast keskkomitee koguneb Genfis ja, ja siis peaks saama nimetada ka juba nõunikke. Saab hakata valima komisjone, kes hakkavad töötama erinevates valdkondades. Ja see, et meie inimene on nende kõikide otsuste tegemise juures, loob meile võimaluse kaasata veel ka Eestist või Balti piirkonnast inimesi tegelikult maailmatasemel või, või esindatusega maailma kirikute tasemel kaasa rääkima kirikute ühtsuse teemadel või ühtsuse saavutamise teemadel. See on päris päris oluline ja mida ma isiklikult pean väga tähtsaks on muidugi kontaktide loomine. Ja kui ma siiamaani olles luterlane maailmaliidu tegevuses üsna aktiivselt kaasatud viimastel aastatel olin tuttav nii-öelda luterliku maailma kontekstiga ja sealsete võtmeisikutega, siis siis üsna ja huvitav kogemus on olnud siin õigeusu või ortodoksi kiriku esindajatega istuda sama sama laua taga ja tõdeda, kui aktiivne on ortodoksi maailm, kui kaasaegne on nende mõtlemine, võib-olla minu poolt väljaöelduna tundubki see see võib olla imelik, aga see koostöö maailmatasemel protestantide ja Ordataksite vahel, mis maailma kirikute nõukogus toimub, on, on tõepoolest esiletõstmist väärib ja selle koha pealt, et ka see koostöö, mis meil Eestis on ja mida me väga oluliseks creame kirikut, et nõukogus, kus tõepoolest Eesti kristlikud kirikud, et väga head koostööd teevad ja ka ka meil luteri kirikuna ja Eesti apostliku õigeusu kirikuga on ühiseid ideoloogilisi konsultatsioone peetud ja ühisdokument tegi vastu võetud, siis siis ma arvan, me oleme oikumeenilise päris edumeelselt ja samas maailma kontekstis teeme seda, mida, mida maailmaski tehakse, ehk siis ei istuta omaette nurgas, vaid tehakse ikkagi koostööd ja ei piirduda ainult omadega läbikäimist nii-öelda omadega, vaid vaid otsitakse ikkagi distliku ühisosa. Aitäh selle ülevaate eest kirikute, maailma nõukogu assamblees, mis toimus siis Koreas pusanis 30.-st oktoobrist kuni kaheksanda novembrini Urmas Viilma. Õnnitlen siis keskkomiteesse valituks osutumise puhul. Soovin head isadepäeva päeva ja turvalist kojujõudmist Lõuna-Koreast. Suur tänu. Kirikuelu. Tänasel pühapäeval on Tartu kolgata baptistikogudus pidanud oma esimese jumalateenistuse Uuesse kirikuhoones. Vestluskaaslaseks on Leho Paldre Tartu kolgata baptistikoguduse pastor. Te jätsite eelmisel pühapäeval hüvasti palvel, aga tähe tänaval ja kolisite nüüd siis endisesse Eesti Uusapostlikusse kirikusse Veski tänaval. Võiks öelda, et te saite üleöö. Uue pühakoja, kuidas see siis juhtus? Selles mõttes, kas oli tegemist tõepoolest jumala imega, mille protsessis me satume kaasas olema. Meie kogudus on siiamaani olnud tähe tänaval 31. aastal ehitatud palvemajas puidust hoone, mis on armas, hubane, aga juba kümmekond aastat me oleme tundnud, et ta jääb meile kitsaks mitte isegi esmalt peasaali suuruse poolest, ehkki seegi on pühapäeviti tee suhteliselt täis. Aga just abiruumide poolest. Aastate jooksul. Arusaam sellest, kuidas kogudus toimib, on muutunud ei ole ainult peasaali üritused, vaid laste ja noortetöö, muusika, ka osadused, mis vajavad kõrvalruume. Ja nendest. Me tundsime puudust või nendes, meil oli suur kitsikus. Otsisime lahendusi. Kunagi plaanisime isegi ehitada uus hoone teise kohta, aga nüüd viimati oli aktuaalne ehitada juurdeehitusprojektid, olid olemas linnalt ehitusluba, ehitusfirmadega kokkulepped, suvel pidi algama ehitus. Aga kaks nädalat enne seda me kuulsime kellelegi kaudu, et uusapostlik kirik Tartus müüb oma kaasaegset hoonet. Ja siis me võtsime aja maha. Uurisime asja hinda olukorda ja leidsime, et meil on mõttekas osta hoopis uus hoone. Tegemist on selles mõttes ka ju päris olulise muutusega, et seni on tegutsetud palvemajas. Aga see uus hoone, uusapostliku kirikuhoone on kirikuhoone. Kui palju see muudab tegelikult olukorda ja, ja seda, mismoodi kas või jumalateenistusi läbi viiakse, oma koguduse elu korraldatakse. Sest tegemist on ju kolimisega. Palve rast kirikuhoonesse, no ma arvan, et mingis mõttes, see on lihtsalt terminite küsimus, et mis hetkest muutub palvemaja kirikuks või või kes nimetab templiks või pühakojaks. Lõpuks ta on selline keeleline küsimus, aga tõsi on, et, et hoone on suurem. Peasaal on, on suurem, mitte küll liiga palju ei ole see hoone suurem, ei upu sinna sisse ära, aga ma pigem isegi võrdleks seda hoonet võib-olla mingi kaasaegse konverentsikeskuse või kontsertsaaliga, kus sisse minnes on avar fuajee läbi kahe korruse, kahele poole lähevad klassiruumid, kontoriruumid, köögiala väike saal ja siis otse edasi peasaal. Nii et üks asi, millest me oleme omavahel rääkinud, on see, et, et kindlasti üks tunnuseid meil siiamaani on olnud see, et selline hubasus väiksus, hoone poolest. Me loodame, et see ei kao ära, sest kogudus eelkõige on selline perekond Kristuse ihu osadus ja hoone peaks toetama sellist osadust ja läbikäimist, mitte tekitama kõledust võõristust. Aga missuguseid uusi võimalusi nüüd see kirikuhoone pakub? Paljud asjad, mis meil olnud kitsaskohtadeks ruumide poolest, leiavad seal lahenduse, võib-olla mitte nüüd tänasest päevast, vaid paari kuu jooksul. Näiteks pühapäevakool on meil viies vanuserühmas vanas hoones olime läinud kolm klassiruumi, kus seda pidada. See tähendab, et iga rühm sai kokku tulla üle pühapäeva. Nüüd me loodame, et ruumide arvu poolest me saame igale lapsele igal pühapäeval teenistuse ajal pakkuda lasteprogrammi. Samamoodi, mis puudutab köögiala, mis oli varem kuskil keldris järsust trepist minev ruum tuleb nüüd avaraks saali kõrvale. Samuti saab uues hoones mitut asja paralleelselt teha klassiruumides või suures saalis näiteks meil püha päev on suhteliselt täis. Juba kas või täna, järgmistel pühapäeval samuti, kui eestikeelne jumalateenistus lõpeb, siis algab üsna varsti keelne jumalateenistus, samal ajal eestikeelse teenistuse rahvas tahab olla kohviku osaduses ning paralleelselt algab ka noorte alfa kursus, nii et kas või pühapäeval on kolm paralleelset asja, mida me uues hoones saame samaaegselt ära mahutada kirikusaali osas, kui palju kohti juurde tuleb. Uues hoones. Kui tihedalt pakkida on võib-olla kuskil 170 180 kohta, plus rõdul paar-kolmkümmend kohta? Manas, oleks kuskil 120 sisse läinud, kui pakkida nii, et kuskil kolmandiku või, või 50 protsenti tuleb ruumi juurde peasaalis. Kui palju oli teie jaoks ka küsimus see, et tegemist oli uusapostliku kirikuhoonega ja seda konfessiooni nii laialt võib-olla ei tunta? Ei teata, ei kuulu seega kirikute nõukogus selle õpetuse kohta on küsimusi esitatud. Kui palju ta selle üle arutasite, et te võtate üle? Apostliku kirikuhoone meie jaoks kuidagiviisi eraldi küsimuseks, ma arvan, mingil hetkel pole üldse olnud, nemad kolisid sealt välja, hoone on hoone ja, ja me palume sellel õnnistust ja täidame selle oma sisuga. Aga nende poolt see üleandmine ja kõik need protsessid on toimunud väga korrektselt ja me oleme neile väga tänulikud. Ma saan aru, et praktilise poole pealt on see ikkagi suur pluss kogudusele kas või parkimise küsimuse suhtes, mida tähe tänaval praktiliselt ei olnud. Jah, see hoone Veski tänav 40 asub noh, ikkagi kesklinna servas, seal on suur haljasala peal ja parkimine parkimisplats 30-le autole on samuti krundi peal mis on suureks plussiks ja samuti seal samas platsi peal on võimalik ju soojal ajal teha ka saba, jumalateenistusi või lastele mingeid mänge ja kuidagi kogukonda kaasata, selleks et Kristuse evangeelium leviks, kui on öeldud ka seda Et eestlane on selline kinnisvara usku inimene, et kui on ilus pühakoda ja kui on kirikuhoone, kus on ilusad avarad ruumid, et siis tõenäoliselt see täidetakse ka üsna kiiresti inimestega, et mis te arvate, et kas koguduse liikmete arv võib ka nüüd suureneda tänu sellele, kui minnakse suuremasse pühakutekuuga? Kindlasti on, äratab see tähelepanu või tekitab huvi sisse astuda, kui on ilus suurem kirikuhoone. Teistpidi võib see huvi sellega piirdudagi või inimene ja ta kiriku usku hoone usku, et käin ja siis olen kuidagi jumalale meelepärasem mis ju sisuliselt nii ei ole, ega siis kirikus käimine inimestel jumala lapseks ei tee, aga me oleme omavahel ka rääkinud sellest, et lõpuks on iga uskliku inimese kodu pühakoda. Ja kogudusehoone on lihtsalt paik, kuhu siis need inimesed kokku tulevad ja mitte ainult koguduse inimesed, vaid, mis on avatud ka kogukonnale. Selles mõttes on tegemist nagu koguduse koduga, kus võib olla suur saal, on nagu elutuba ja, ja teised on siis muutuvad kui kujundit jätkata. Nii et me tahame olla avatud kõigile uudistajatele ja kuulutada neile evangeeliumi ja uskuda, et Kristuse väes saavad inimeste elud ka muudetud. Kui rääkida rahalisest poolest, siis missugune looming on see nüüd koguduse jaoks Tartu kolgata baptisti koguduse jaoks? Nagu ma ütlesin, et jumala hoolduse jumala ime on siin küll näha. Me plaanisime juurdeehitust selle eelarveks. Meil oli arvutatud 400000 eurot, et mis oleks meile palju ruumi ja võimalusi toonud ka vanas kohas juurde. Aga uus hoone on isegi sellest veel kaks korda suurem, kui oleks olnud meie vana pärast juurdeehituse valmimist. Ja nüüd selle uue hoone, Me oleme. Me peame maksma selle eest pool miljonit, ehk siis küll rohkem ja tegelikult absoluutväärtuses väga palju rohkem. Aga need suurusjärgud on ju tegelikult võrreldavad. Samas kui see tulemus, et me saame valmis hoone, kus on küll natuke vaja kohandustöid teha, aga mis põhimõtteliselt on koos mööbliga sissekolimiseks valmis siis jääb ära, kui suur ehitustöö ja ootamatused ja aeg, mis selle peale kuluks. Et meil on pool summast makstud, see oli lepingu tingimus ostu-müügi vormistamisel. Teine pool summast tuleb meil veel pooleteise aasta jooksul maksta endistele omanikele ja selle jaoks me kogume annetusi. Meie oma inimesed on olnud väga helded, annetama on olnud sõpru, aga kindlasti on meil veel ka palju-palju loota, aga ma usun, kui jumal on selle kinkinud, siis siis on ka võimalused olemas, et see asi ära maksta. Kas tähendab palvemaja läheb müüki? Põhimõtteliselt me oleme esmalt kristlikes ringkondades levitanud infot, et ta on müügis, meil ei ole kahte hoonet tarvis oma tegevuse teostamiseks. Aga kindlaid kokkuleppeid või kindlaid sihte selles osas veel ei ole, asi on aga värske. Hakkame vaatame ringi, aga. Kas seatakse ka tingimused, et kellele seda hoonet üldse müüakse või mis otstarbeks lõpuks on võimalik juurde palvemajas? Mida iganes mahutada kasvõi elumaja. Meie esimene eelistus on, et, et sinna võiks tulla mingi kristliku sisuga või, või ka heategevuslik tegevus. Aga lõpuks, kui see ei peaks teostuma, siis hoone on, on hooneb, võib juhtuda, et ta läheb ka mingisuguseks muuks otstarbeks. 31. aastal sai see hoone valmis, enne seda kogunes kolgata kogudus kesk tänava alguses ühes majas, kus oli suurem ruum. Praegu on seal korter pärit ja, ja keegi ei tea, et seal on kunagi pühakoda olnud. Samamoodi on kunagi üks baptistikogudus Tähtvere tänaval olnud ajalooliste plaanide peale seal veel kirjas seda, nii et aeg teeb oma töö, aga peaasi, et jumala riik läheb edasi ja hooned on selles mõttes vahendid. Et eesmärk omaette. Mis te kindlasti sellest vanast Tähe tänava palvemajast kaasa võtate? Uude kirikuhoonesse? Meil oli ilus rituaal või toiming, kui meil oli viimane lahkumisjumalateenistus, siis selle lõpus meie diakonit kandsid välja kantsli peasaali kantsli ja see saab olema ka meie uue hoone peasaali kantsleriks. Mingis mõttes on see ilusasti sümboolne, nagu vanas testamendis levitada. Preestrid kandsid seaduselaegast rahva ees, kui rahvas oli rännakul ja selle järgi suundusid inimesed meie jaoks jumala sõna. Kristuse evangeelium, mille sümboliks siis kantsel on, võiks olla, on see, mille järgi me tahame joonduda, pidada jumala sõna oluliseks ja tegutseda jumala juhtimise järgi. Aga loomulikult muud inventari me võtame ka kaasa, mis on igapäevaseks toimimiseks tarvilik. Täna on esimene jumalateenistus selles uues Tartu kolgata baptisti kirikus, siis võiks öelda. Oli isadepäeval, mis oli tänase päeva sõnum. Meil täna jutluse pidas Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduste liidu president Meego Remmel ja tema sõnum oli seotud vana hoone renoveerimisplaanidega, mille asemele siis tegelikult jumala andis hoopis midagi uut. Ja samamoodi ka inimeste eludes võib seesama asi olla, et me püüame omast jõust oma plaane seada, oma elu renoveerida. Aga kui jumal oma elu usaldada, siis tegelikult jumal võib teha hoopis midagi teistsugust uut, millest meil endal ei ole aimugi ja inimese pöördumine, lunastuse vastuvõtmine tegelikult seda ju on. Lisaks sellele muidugi olid tänusõnad nendele, kes on olulised, panustanud selle hoone saamisesse saamislukku ja, ja selle hoone õnnistamine koguduse koduks. Aitäh selle intervjuu eest Tartu kolgata baptistikoguduse pastor Leho Kaldre, head isadepäeva ja tegevusrohket järgmist perioodi koguduse elus selles uues kirikuhoones Veski tänav 40. Suur aitäh ja tere tulemast kõigile uudistama. Kiri. Kui elu tänase saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Kui jumal juhatab, siis kohtume taas järgmisel pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit. Ilusat isadepäeva õhtu jätku.