Kirikuelu tere õhtust ja ilusat esimest seda klienti. Täna vaatame veidi seda, mis toimub põhja pool Soome lahte. Teatavasti on paljud eestlased viimastel aastatel rännanud Soome tööle ning see on tekitanud ka suurema vajaduse eesti koguduse järele Soomes. Samas ei piirdu eesti koguduse tegevus Helsingis üksnes jumalateenistustega. Kirik on võtnud enda hoole alla tegevusetult Eesti noored ning püüab olla toeks neile kaasmaalastele, kellel Soomes on siiski raske hakkama saada. Enne veel, kui läheme Helsingi eestikeelse koguduse töö teema juurde, tuleb mainida, et Eestis oli sel nädalal kirikukogu. Valiti uus kirikuvalitsus, aga täpselt samas koosseisus ennegi. Kirikukogu võttis vastu konsistooriumi järgmise aasta eelarve mahus 682000 eurot ja see on peaaegu samas suurusjärgus võlaga, mis ripub Narva Aleksandri koguduse kohal. Nagu kuulsime eelmisel pühapäeval. Kirikukogu liikmed meenutasid ka kunagist peapiiskopi Kuno Pajula, et tema esimesel suruma aastapäeval ning peapiiskop Andres Põder pühitses tema hauasamba rahumäel. Aga nüüd siis algul mainitud teema juurde, milleks on eestikeelne koguduse töö Soomes kirikuelu. Seekord see kirikuelu saate salvestamine Helsingis ja ma olen külas Helsingi koguduste ühenduse eestikeelse töö vaimulikul Tuuli raamatul. Ja mina olen saatejuht Meelis Süld. Tulin Helsingisse ja kohtun siin eestlannaga, kes on pärit Saaremaalt ja töötab juba aastaid Soomes koguduse vaimulikuna. Kuidas te sattusite ise üldse Helsingisse ja selle vaimuliku töö peale? See on tegelikult väga pikk lugu, aga heade koostöövõimaluste, räägi eesti kirik minut siia kutsus ja Soome kirik kirik selleks nõusoleku andis ja koostöö viljana eestikeelne koguduse töö siin on alguse saanud. Kui mitu aastat juba liiga kaua üle üheksa? Jah, alustasin 2004 ja 2005, siis ametliku vaimulikuna ja nüüdseks on juba mitu-mitu head aastat vaikselt veerenud. Kas alustada tuli päris nullist või? Põhimõtteliselt küll sellepärast, et tollel ajal eestikeelset tööd on tegelikult tehtud juba üle 20 aasta. Aga siis, kui mina alustasin, oli selline murranguperiood, et mõeldi, et kas eestikeelne koguduse töö tasub ennast ära ja kas seda on vaja teha või seda tuleb siis arendama hakata. Ja kirikupingist tollel ajal istus umbes neli inimest tänaseks päevaks med istub üle 50 inimese, pühapäeviti teenistustel ja põhimõtteliselt nullist, aga siiski mingi seeme oli juba enne mind tehtud. Nii et selles mõttes on see kogudus siin Helsingis hoopis teistsugune võrreldes näiteks väliseesti kogudustega kas või Rootsis või Kanadas, kus on olnud selline põlvkondadepikkune traditsioon juba, kuhu siis eestlased on omal ajal sõjapõgenikena rännanud, siin on hoopis teine olukord. Jah, sellepärast, et meil otseselt sõjapõgenikke ja Soomes ei ole, kuna Soome andis nad tollel ajal välja. Aga räägime siia sellisest seltskonnast, kes on tulnud ütleme, töö pärast, kes on siin tööd teinud või 18. sajandi lõpus tuli ju haritlaskond Eestist Eesti raskete aegade ajal ära ja nende lastest me räägime, aga tegelikult suurem osa on ikkagi siia tööle tulnud elama tulnud üheksakümnendatel. Te olete leidnud nii-öelda koduks Alpila kiriku. Miks selline valik, kas seda anti valida üldse, kuidas te selle kodu leidsite? See ei ole meie valik. Tollel ajal, kui üle 20 aasta tagasi siin Soomes räägite eestikeelsest teenistusest kui sellisest eestikeelsest koguduse tööst, siis kiriku ülemkarjast koosolekul tolleaegne Alpila koguduse vaimulik penti Toivo lihtsalt ütles, võtame eestlased meie rüppe ja nii me siia sattusime. Ja siin tänasel päeval ka oleme, kuigi koguduste organisatoorne pool muutunud Alpile kogudust ei ole enam, vaid on kalle ja kogudus, mille alla me kuulume, aga siiski maja kui selline on saama. Siin majas vist on päris mitu sellist kogudust või kristlikku rühma. Ja pühapäeviti näiteks on, neil on kirikus kirik ja meil on kiriku ruumides ka kabel ja meie pühapäev läheb nii, et 11 alustavad eestlased oma teenistusega. Ühest kirikus alustavad hiinlased. Kella ühest kabelis alustavad ungarlased kella neljast kirikus alustavad soomlased ja kella kolmest kabelis alustavad kimbangu ehk Kongokeelsed. Päris kirju seltskond. Jah, seda küll, aga me mahume siia majja väga ilusti ja toredasti ära ja me teeme väga-väga toredasti koostööd. Me jagame ruume. Jagame kõike, mis siin majas on, nii et me oleme selline seltskond, kes tuleb ja läheb ja kellel on väga tugevad oma kogukonnad taga. Kas eestikeelset tööd tehakse ainult Alpile kirikus või on tekkimas selliseid väiksemaid rakukesi mujale ka? No eestikeelne, see on tegelikult suuremalt jaolt siin Alpila kirikus koos käib rühm ja pealinna piirkonnas ongi tehtud otsus, et siia suunatakse kõik, kuna see on koordineeritud siit. Aga samas, kui me Helsingist välja lähme, siis meil on väike rakuke spaas koostöös Espo kogudustega. Meil on ja väike Eesti rühm ja kaks korda aastas jumalateenistus Salos, mis on koostöös salakogudusega ja samamoodi näiteks meil linnas on meil oma väikerakuke ja tegelikult me võime rääkida väga tugevast koostööst Tuglase seltsiga. Tuglase seltsi jõuluüritused on on koostöös meiega näiteks jõululaulude laulmised, jumalateenistused jõulude ajal ja samamoodi ka iseseisvuspäeval. Rääkides eestikeelsest koguduse tööst, kas te saate iga pühapäev koguduse kokku? Ei, me iga pühapäev kogudusega kokku ei saa, sellepärast et siin tuleb vastu ühe õpetajaga koguduse poliitiline seadus. Ühesõnaga vaimulik ei saa igal pühapäeval tööl käia. Aga me saame kokku kord kuus jumalateenistusel ja me saame kokku kaks korda kuus nädalasisestes argipäeva missadel. Ja me saame iganädalaselt kokku erinevates rühmades ringides, nii et tegelikult me saame kokku iga nädal, aga mitte just pühapäeva. Seda ma ei oleks isegi oodanud, et neid tegevusi nii palju on, et lisaks pühapäevastele jumalateenistustele on hulk muidki asju. Ja meie nädala on väga tihe, me alustame. Kui meil on pühapäeval teenistus, siis me saame siin kokku esmaspäeval, meel koguneb laste lauluring. Teisipäeval tüdrukute ring. Kolmapäeval poiste ringsõprade klubi ja piibliring. Neljapäeval on meil niinimetatud vaba päev. Reedel kogunevad näiteks rahvatantsijad selles majas meie alluvuses, siis on meil erinevad laulurühmad, mis kogunevad ka reedeti ja laupäeviti, siis on pühendatud meie laste töölähex perega. Thing, sipsik saab kokku ja ka erinevad toimetused ja talitused, ristimised, laulatused, matused, neid kanga. Millised on need eestlaste lood, kes siia sellesse kogudusse tulnud lugusid on muidugi palju, igast ühest võiks rääkida, aga millised inimesed on siia Alpile kirikusse eesti kogudusse kokku tulnud? Seltskond on väga kirju mõju, meie inimesed on vanem seltskond on need, kes on tulnud Eestist ära juba siis, kui ingerisoomlased ära kutsuti. Siis on neid inimesi, kes on siia tulnud enne Eesti iseseisvumist on neid, kes selle järel on tulnud, on tööle tulnud inimesi, on pere kondlikel põhjustel ära tulnud, inimesi on neid, kes mõtlevad tagasi minemisest. Seltskond on väga-väga kirju, aga inimesed on ääretult toredad ja meil on vahva, vahva perekond. Rohkem mehi, rohkem naisi. Mis sa ise arvad? Loomulikult, naisi on rohkem. Aga meie, meie meeste ring, mis koguneb laupäeva hommikuti, on selline väikene väikene tore asi, mis üritab leida meie mehed üles. Kui palju pakub see kogudus ka sellist igapäevategevust või on selle mõttega need ringid kokku kutsutud? Kindlasti perering on selline, mis kutsub kokku just pered, jaga isad-emad, emad ei proovitööl käia, kuna lapsed väikesed alles, aga, aga see on nüüd võimalus, kus me kokku saame kogu peredega. Ja, ja tegelikult see number meid on umbes 80 ringis laupäeviti, nii et ma arvan, et see räägib ise enese eest. Aga kui me räägime ka üleüldisel vastavusest, kuidas mida või kuidas me pakume oma asju, siis näiteks ja nende poolt on tulnud just murdeealiste tüdrukute ringis toob sellepärast et tüdrukud on meil siin linna peal vilkuma hakanud ja siis vanemad on mures olnud ja, ja siis me leidsime võimaluse pakkuda see murdeealistele tüdrukutele tüdrukute ringi. Ja samamoodi on poiste ring alguse saanud ja, ja meie sõprade, klubi ja piibliring kutsub, kutsub igasugust seltskonda enda rüppe. Kuivõrd on see töö, mis siin tehakse alati seotud sellise kristliku kuulutusega ja kui palju on siin ka sellist tõepoolest lihtsalt toetavat funktsiooni pakume midagi noortele teha? Kristlik funktsioon on meil alati sellepärast, et me oleme kogudus ja meie, meie väärtushinnangud on kristlikud Me läheme sellest, et kirikutöö ja üleüldse vaimulik töö on pakkuda toetust abitegevust kõikidele inimestele üldse siin siin taeva all. Moody kokku kutsub, funktsioon on meil samamoodi olemas, kuna tegemist on ikkagi eksiilis toimima ehk siis väliseesti kogukonnaga ja näiteks rahvatantsu on üks selline selline, kus me otseselt sõna ei kuuluta, aga aga tantsupeole tahaks hirmsasti minna. Ja samamoodi ka erinevaid. Just näiteks sõprade ring on selline koht, kuhu tulla siis just erinevate mõtetega. Jaa, aga me alustame alati alati ühtse palvega, nii et tegelikult need ei välista teineteist. Ma arvan, et kristlik väärtushinnangute põhi ja, ja kokku kutsuv funktsioon nad käivad käsikäes, olenevalt sellest, kuidas asja esitada. Missuguses suhtes on see Helsingi koguduste ühenduse eestikeelne töö nüüd Eesti Evangeelse luterliku kirikuga, et kas sellel on ka mingi konkreetne side olemas või, või on see ikkagi pigem Helsingi koguduste, just nimelt koguduste ühenduse töö? Ilma eesti kirikuta, mina siin ei istuks ja ilma soome kirikuta meil ei oleks kogudust, nii et see on tegelikult väga-väga tugeva koostöö. Mind või, või ütleme niimoodi, et Eesti kirik ja Soome kirik teevad väga tugevat koostööd ja ma ei näe, et need võiks eraldada üleüldse seda tööd, sest ilma eestlasteta ei oleks meil siin tööd ja ilma Eesti kirikute meelelaksin vaimuliku. Nii et me räägime ainult puhtalt väga sügavast koostest. Aga rahalise poole pealt, kas eestlased jõuavad ise üleval pidada oma kogudust Soomes, Helsingis? Kahjuks mitte, see tuleb ikkagi Soome kiriku poolt. Me oleme rääkinud väga palju sellest, mis on tehtud ja mida tehakse siin kirikus, aga missugused on teie plaanid edasi areneda, midagi uut teha? Jõulud on kohe-kohe tulemas, nii et, et see suur mullu kiire, hakkab alles kohe varsti pihta. Aga see, millest kindlasti täna rääkida tahaksin, on meie, meie suurprojekt, mida neil on terve sügis tehtud. Nimelt anname välja jõululaulude ja jõulupalvete raamatu eestikeelsed jõululaulud ja palved ja selle raamatu nimi on jõulud tulnud ju. See on tegelikult sündinud vajadusest, sellepärast et igal aastal ilusaid jõululaule lauldakse ka ka eesti keeles ja selle koguduse emakeeles siis. Mul on nagu õiget laulikud, millest laulda ja me alati keerasime laule ja tegime kõikvõimalikke asju, mis tegelikult ei ole seaduslikult lubatud. Ja siis me otsustasime, et meie niimoodi ei taha. Ja otsustasime siis välja anda lauliku jõulud tulnud ju, kus on 38 eestikeelset jõululaulu, millele kõigile on taadeldud siis autoriõigused ja, ja mida me kasutada saame ja, ja me hakkame nüüd laulma ametlikult omast laulikust. See on oluline asi, kusjuures ega kiriku laulu- ja palveraamatust neid selliseid kaasaegsemaid jõululaule ju ka väga palju ei ole. Ja ei ole laste jõululaule ja, ja samamoodi ja tegelikult Eesti keelde on tõlgitud hästi palju erinevaid Ameerika ja teiste maade jõululaule ja samamoodi ka need ei kajastu meie lauluraamatus veel võib-olla tulevikus. Ma kujutan ette, et selle raamatu järele jõulud tulnud ju hakkab tekkima nõudlus ka Eestis. Tegelikult Eesti kirik on juba vihjanud asjale, et kui, kui nad näevad selle lauliku nii heaks, et nad meie käest seda tellida tahavad, siis tõenäosus, et nad sellega saavad, on olemas. Ja samamoodi need Eesti grupid, kes kogunevad erinevates Soome kogudustes just eestlased siis ka nende jaoks on, on see raamat saadaval ja ja ma tõesti usun, et lauluraamatu presentatsioon, mis on 13. detsembril algusega kell kuus Alpila kirikus saab olema selline koht, kuhu tulevad need huvilised, kes tõesti näevad, et seda on ka nende töös vaja. Tuuli raamat Helsingi koguduste ühenduse eestikeelse töö vaimulikke. Kuidas eestlastel, Soomes läheb täie puutute kokku nende perekondadega, nende inimestega, nad kindlasti käivad ka teile oma muresid kurtmas oma rõõme jagamas. Kas eestlastel, Soomes läheb hästi? Ma arvan, et kindlasti mitte ta integreerib veeretamine võõrasse kultuuri võõrasse ühiskonda ei ole lihtne, ükskõik kui hästi me suudaksime seda varjata, siis tegelikult muresid on väga palju. Palju muret tekitab, praegusel hetkel on see, et me liigume ikkagi majanduskriisi Perval ja, ja nii kui, kui liikumine, kui pere sissetulek on, on väga raske probleem kõigile. Samamoodi on see, et nüüd on sügisinimesed, on masendunud lund, kellel ei ole, inimestel on palju muresid just jõuludega seotud ja ja tööd on inimestel hästi palju, nii et ma näen väga palju väsinuid inimesi kes vajavad toetust ja sellist mõtteabi ja koos palvetamist ja sellist natukene kannustamiste julgustust, et elu ei ole tegelikult nii hall, kui ta sellel hetkel paistab, et et siiski on valgus olemas ja see jumalik valgus on meie peal, aga me peame need pilved oskama eest ära lükata, seda valgust näeksime. Aga kas on ka edulugusid siin, kus on tõepoolest mõned perekonnad, kes on väga hästi hakkama, saavad? Jah, loomulikult mitte kunagi sa nendest tegelikult mööda minna, et on selliseid lähedaid vahvaid, hästi hakkama saavaid inimesi, kes tegelikult saavad hakkama ükskõik kus ja, ja ma arvan, et need inimesed suudavad oma eeskujuga anda, anda ka teistele võimaluse näha, kuidas on võimalik, aga selleks peab vaeva nägema. Ja tegelikult see rõõm, mis tuleb koguduse seest, on ka üks minu meelest kõige suurem. Selline võidulugu on see, et meie inimesed tulevad, nad tahavad koos teha ja ja näiteks koguduse Vabatahtlike arv neid on üle 30 vabatahtliku ja ja need inimesed, kes tahavad kaasa aidata, et minu meelest see on juba suur suur võit ja see näitab seda, et inimestel läheb hästi ja nad tahavad aidata. Kuidas Soome kirik on näiteks eesti kogudusse suhtunud ja eestlastesse et kui palju sealt sellist tuge ja toetust arusaamist, mõistmist on? No kui me vaatame kirikuvalitsuse tasandilt, siis tegelikult meisse suhtutakse hästi, sest ma praegusel hetkel kuuluda sellisesse töörühma nagu Soome kirikukeelestrateegia töörühma mis tähendab seda, et vähemuskeeled võetakse arvesse aastate 2020 keelestrateegias, et et ka väikesed keeled saaksid oma osa ja, ja oma rolli Soome kirikukeelena loomulikult seaduses ettenähtud keeled on loomulikult need esimesed keeled, mida arvesse võetakse, aga et kuulatakse, mida meil väikeste keelte esindajatel on öelda ja see minu meelest on juba suur asi. Samamoodi, kui me vaatame nüüd koguduste ühenduse tasandil, siis ma arvan, et meid on omaks võetud, kuna meil on meil on antud Eela Meie ruumid et oma tööd teostada ja samamoodi kui nüüd päris koguduste tasemele minna, siis kui meid ei oleks või kui meist ei peetaks lugu, siis vaevalt et me oma väikesi rakukesi saaksime soomekeelsete koguduste alla moodustada, nii et ma arvan, et me oleme leidnud oma niši siin maal. Soome kirikut puudutab ju viimastel aastatel selline üsna massiline kirikust lahkumine ja see tähendab ka seda, et eelarvet tuleb pidevalt kokkupoole tõmmata. Kui palju see on mõju avaldanud ka sellele eestikeelsele tööle siin Soome kiriku ja eesti kiriku koostöös. Me oleme kogu aeg võtnud ja, ja palunud, et me saaksime teise töötaja sest üksi enam ei jõua, meid on nii palju juba, seda meil ei ole antud just täpselt nende nende argumentidega, mida mainisid siis ma arvan, et see on, on see, kuidas meie näeme seda eelarve kokkutõmbamist. Aga, aga see ei ole tähendanud seda, et meil oleks ruumi käest ära võetud või ei tuleks kuidagi tänavale tõstetud. Ma arvan, et pigem meid hoitakse ka väikselt, aga meid hoitakse tugevasti. Mis on veel, võib-olla sellised silmapaistvad teemad Soome kiriku puhul, mille üle arutletakse ja, ja mis on nii-öelda kiriku elus siin aktuaalsed? Ma arvan, et enne jõule väga suuri teemasid ei tõstatada, sellepärast et jõulud viivad kõikvõimalikud energia raasud kõikidelt kirikus, töötavatelt inimestelt ja, ja kõik on ametis nii kontserdite planeerimisega kui ettevalmistamisega ja, ja kirikus on saginat, sigineb niivõrd palju, et ma ei usu, et mingisuguseid suuremaid teemasid edasi tõstetakse, praegu aga, aga palju räägid näiteks see sellest, et et meil ei ole kirikus enam väga palju töökohti, mida pakkuda ja, ja uued inimesed, kes saavad väga hea kirikliku hariduse erinevates valdkondades, siis nendel kahjuks ei ole enam tööd vähemalt pealinna piirkonnas ja väiksemalt piirkonnad saaksid väga hästi haritud töötajad nendele olakas jõudu maksta või siis teine võimalus siit pealinna tervitada. Vormilt on väga raske peredel näiteks ära minna ja, ja samas räägitakse palju sellest, et kuidas uuesti organiseerida kirikutööd. Nii et, et see raha olukord ja, ja siis vajadused kokku sulaksid. Ma arvan, et need on praegusel hetkel asjad, millest palju räägitakse. Soome kiriku puhul tuleb kindlasti rõhutada seda, et nad on silma paistnud sellega, et umbes 90 protsenti noortest tulevad leeri. Kas see on kuidagimoodi tulnud kaasa nüüd ka eesti kogukonda, et kui seal klassikaaslased lähevad omaneeri laagrisse, siis lähevad eestlased ka ja ja kas eestlased Soomas käivad siis ka rohkem leeris? No mina näen omale erikoolides täiskasvanuid, ühesõnaga need, kes oma otsustavad ise räägime nüüd noortest siis, tegelikult noored lähevad leerikooli, kui nad on käinud usuõpetuse tunnis ja kui nad näevad seda vajalikuks. Aga massilist, sellist, et kõik läheksid seda, seda mentaliteeti ma ei ole veel näinud, et ütleme, et need üksikud, kes lähevad ja kes selle otsuse teevad. See, mis mulle tekitab, on see, et meie ja Soome koolides usuõpetus, õpetus täiesti olemas, aga eestlased valivad ikkagi selle ühiskonnaõpetuse poole. Olenemata, millised on meie õppeprogrammide, et usuõpetus, õpetus ei tähenda seda, et me me põlvitame ja me loeme piiblit ja me palvetame seal tunnis vaid pigem usuõpetus, õpetus annab meile tohutult hea vaata kõikidest maailma usundite eest ja sellest, mida usund üldse endast tähendab, mida tähendab religioon. Ja millegipärast ma olen, olen näinud ja aru saanud, et meie, Eesti inimene kardab oma last panna usuõpetustundidesse, arvates, et see kuidagi tembeldab selle lapse või paneb talle otsaette järgi, et sa oled usuõpetustundides kuigi tegelikult õppekava on ääretult põnev ja ma arvan, et igale noorel oleks just seda vaja. Nii et mõnes mõttes on kaasa võetud see eesti kirikukogemus Eestis ka lähevad siiski väga vähesed leeri ja religiooniõpetust võtavad võib-olla siis ka sellise kristliku taustaga vanemate lapsed. Ja eelarvamused on tohutult suured, see on täiesti selge. Aga siinkohal ma võin öelda, et vanemad lugege Pi usuõpetusõpetuse õppeprogramm ja te leiate sealt hästi palju huvitavat. Ja, ja need vanemad, kellega ma olen sellel teemal vestelnud, on muutunud oma suhtumist ja ja ma olen alati on öelnud, et alati tasub proovida, sest see ei ole kohustuslik. Alati te võite teha vahetuse, kui teil on selline arvamus, aga proovida tasub alati, sest kui ei proovi, siis ei võite jääda millegist ääretult ilusast ilma. Meie saade läheb eetrisse esimesel advendil ja juba oli mainitud see, et jõulud tähendavad suurt sagimist, palju ettevalmistamist, suuri pidustusi. Missugused on jõulud Helsingis eestlaste jaoks, selles koguduses siin alpela kirikus? Eile oli, olid siingi rikkus suur suur advendilaat, mis kogub endasse selle piirkonna inimesi, kes tahavad, kas müüa oma oma käsitöid või tooteid ja, ja kogub kokku need inimesed, kes tahavad teistele advendirõõmu teha. Ja, ja eestikeelne kogudus on alati seal müümas kohvi ja Eesti kondiitritooteid. Oleme saanud sellise toreda maine, et meie tooted tahetakse osta koju kaasa, mitte ainult juua kohvitasin kirikus, siis see on olnud hästi selline positiivne, kuna, kuna sellega, ka selle piirkonna inimesed näitavad välja oma positiivset suhtumist just kogudusse, mis siis, et näiteks nende majas on olnud eestlasest toru üüridki tööd osanud teha, aga ka koguduse poole peal suhtutakse meisse väga hästi ja, ja see on hästi vahva, on vaadata, kui kuidas meie endiselt meie, meie kondiitritooteid väga-väga hinnatakse ja küsitakse, et miks me ei ole veel oma kohvikut avanud. Aga jõulukontserdid, teenistused? Meil on 13 12 oli eestikeelsed jõululaulud siin Alpila kirikus, seda enne on meil väga mitmed laulude laulmised erinevates kirikutes ümber Soome ja 15., meil on jõuluteenistus ja mis on ka ühtlasi konfirmatsiooni teenistused. Meie sellesügisene leerirühm saab oma õnnistuse ja 19, meil on jõuluteenistus õhtul kell kuus ja 20.-st lähme meie puhkama, sest eestlased sõidavad ju Eestisse. Arusaadav ja järgmisel pühapäeval on teie enda jaoks väga oluline sündmus. Jah, kaheksandal detsembril ma saan Soome kiriku vaimulik koordinatsiooni ja täisõigused teha seda tööd ka Soomes. Aitäh Tuuli Raamat, Helsingi koguduste ühenduse eestikeelse töö vaimulik. Ja järgmisest pühapäevast siis ka kirikuõpetaja või preester. Praegusest eakoni ordinatsiooniga. Mina olen Meelis Süld. Kuulsime ülevaadet ja lugusid sellest, mismoodi käib eestikeelne koguduse töö Helsingis. Kui jumal lubab, siis kohtume taas järgmisel pühapäeval kirikuelu saates ikka kell 19, null viis. Ilusat esimest adventi. Kirikueluga.