Sinu häälega on meil Eesti raadios saateid juba üsna mitmeid ja sa oled üsnagi põhjalikult pajatanud sellest, kuidas sa oled tulnud muusika juurde. Aga ma arvan, et väike kokkuvõte sinu elukäigust kuluks siiski siia, saate algus ära ja ma arvan, kes seda paremini veel võid teha, kui sa ise. No millestki muust võib-olla ei oskakski alustada? Ma arvan seda, et oma emast ja isast kes minu üldse ilmale tõid, see on üks minule tegelikult see kõige tähtsam moment olemas olen. Ja pean ütlema, et, et mul on vedanud oma ema-isaga. Isa kahjuks mul enam ei ole juba aastaid tagasi surnud. Aga ema, sa mul juba 85. eks, nii et ema on mul olnud kõrval toeks ja nõuandjaks alati ja siiani ja ja kui nüüd veel tagasi vaadata, siis peres on meil peale minu veel vanem ja noorem õde. Mõlemil õel on väga ilus lauluhääl ja vanemale õele korduvalt pakuti ikka tule esinema ja, ja, ja tule lauluringi pärnus. Aga ta millegipärast mul on niisugune tagasihoidlik õde ja ta hoidis selle lihtsalt enesele ja noorematega. Minu lauluõpetaja oli slaidi juures, võttis laulutunde ja väga ilusa häälega. Aga näputöö oli tal kuidagi, läks ladusamalt ja praegu töötab tarbeklaasis peakunstnikuna. Nii et muusikast ei ole nad keegi eemal, armastavad väga kontsertidel ja etendustel käia. Ja kui veel kaugemale vaadata, ta siis minu vanavanaema armastas väga laulda, mina ju ise sellest midagi ei tea, aga minu emale räägib, kuidas tema oli pulmapidude nagu rahva laulikuna ta ühesõnaga improviseerige koha peal ja, ja ta oli väga hinnas. Hiljem käin tema juures ka veel kogumas. Rafaiise ja no ma arvan, et see on siis nüüd ema, ema, ema poolt. Siis isa poolt on kaduge olevate ilusate elav lõhedega tädid ja mul isa oli ilusa lauluhäälega, nii et ma arvan, et ja kui veel võtta, siis kauge sugulane on mulle ka Tiit Kuusik. Ma arvan, et seal seal see liin ka võib-olla mängib omamoodi rolli. Nii et. Nii et mitte ainult perekonnas võtter suguvõsas Jah, võib tõesti öelda, et ega see võib-olla kohe nüüd järgmises põlves ehk välja eile, aga ma usun, et ehk minu lastest või lastelastel kunagi läheb tee muusika poole rohkem poiss küll tegeleb muusikaga käib klaveritundides ja. Ma arvan, et tal on selleks annet. Tütar kahjuks jättis pooleli, oli veel kuue aastane, aga harjutas väga hästi, aga ühel heal päeval ütles, et nüüd aitab. Urve Tauts esitab Jaan koha, veel olen laps tsüklist neli laulu Ellen Niidu tekstidel saadab Eesti riiklik sümfooniaorkester Vello Pärna juhatusel. Mul ema ja isa rääkisid alati, et kui ma olin veel õige väike, ei rääkinudki, olin juba laulnud. Raadios oli muusikat tulnud, siis tantsulembeline häält ei olnud, et siis ma olin tantsurütmis seal hüppandjaga ärganud ja laulnud sedasama meloodiat kaasa ka ilma sõnadeta. Ema armastab väga laulda. Ema siiamaani räägib, et et nii kui ma olin sündinud, ta oli hakanud mulle laulma et ehk võib-olla seegi natukene verre joon jäänud ja kui me ei saa enam ei olnud, käis meil muusika tegemine ikka edasi. Me võimlesime ja tantsisime, meil kodus oli üks väike kontsert, tihtipeale. Pärnu jääb mulle ikka nii armsaks ja kalliks, et k kool, kus ma lõpetasin neid tihtipeale ju viib juba filharmoonia kontserdite loeng-kontsertide sarjad õnneks sinna kooli tagasi väga sooja tundega näha oma õpetajaid, vanu õpetajaid. Ma nüüd alles hiljuti, sellel aastal kevadel olin Pärnu Lydia Koidula nimelises keskkoolis. Ma olen kaks aastat käinud Lydia Koidula nimelises keskkoolis ja kui rajoonide järgi tuli õpilaste ümberpaigutus, siis läksin ma esimesse keskkooli, sest see oli minule joonis. Nii et mul on kaks aastat Lydia Koidula ja keskkooli ja kaks aastat esimest, aga selle esimesena ikkagi lõpetasin. Nii et nägin seal oma endisi õpetajaid ja nad mäletasid mind veel kooliajast ja nii Tunne oli tuletada kõikidele meelde ma mäletamise astronoomia õpetaja Paul. Tema ütles ka, kas te mäletate, kuidas me käisime terve klassiga tähti vaatama, astronoomia tunnid? No kõik sellised asjad jäävad ju väga, meeldeõpetajaid on küll väga palju olnud mul algkooli ajal keda palju juba ei ole. Siis keskkooliaeg, muusikakool, konservatoorium. No kõike kõike saab ainult suure südamesoojusega tuletada meelde ja praegu me ju puutume kokku nende õpetajatega olen ma ju ka laval koos ja olnud koos. Nii et see elu vist käib ringiratast. Et kunagi sa lähed veel oma õpetajate juurde ja lähed ikka tagasi ja ise saad õpetajaks. Edasi kuulate kahte pala Beethoveni iiri lauludest vahutava õlle juures ja neil soov etülgana armsama saadab trio koosseisus lemma rendi, Ivo Juul ja ainuHimbek. Nende nii-öelda ametliku õpetajate kõrval on ju veel teisi, kellega elus kokku puututakse, kellelt on ka küllalt palju õppida, kas võib nendega rääkida? Ja kindlasti on tänu sellele muusikale on ju inimestega kokkupuutumine väga tihe ja väga no peab ütlema, et ilma inimesteta ilma publikut, ega meie ju ei ela. Ja näiteks võiks öelda kõik suurvormid, mida noh, ma olen esitanud ja ja need on suurte kollektiividega kõik seotud. Sümfooniaorkestrid, koorid. Mõtlen siin, kellega ma olen väga palju esinenud, on Teaduste Akadeemia naiskoor ja meeskoor raadisega koor, haridustööliste naiskoor, Tombi nimeline meeskoor, TPI meeskoor, naiskoor energiameeskoor, Pärnu Endla segakoor. Klementi nimeline naiskoor. Väga-väga palju ja need suhted ja need need kontaktid on olnud alati väga, väga ilusad ja inimesi kui palju õppinud tundma. See, see rikastab ennastki. Aga eks ka muusikategemisele oma argipäevi ja tuleb võib-olla vahel esitada neid teoseid, mis niivõrd hästi endale ei meeldi ega istungi. Aga teisest küljest kindlasti on ka tegijal suuri pidupäevi, kus tõesti tunned suurt õnne sellest tegemisest. Kas sul on palju niisuguseid õnnepäevi olnud? Jah, ega see muusika tegemine just alati väga ladusalt ei lähe, mõni osa on kohe näed, ja tunned südamest, et et vot seda ma tahan teha ja sa lähedasele töö sisse kohe ausalt öelda, sügavale sisse. Ja mõni osa saab alles näiteks kuskil enne proove omaseks. Et ma võin öelda, et mida ma kõige rohkem armastan. Verdi oopereid Ma väga armastan. Ükskõik mis ta siis ei oleks. Ja öelda jälle tahaks minna tagasi Rimski kasakovi tsaari mõrsja juurde, Ljubasse osa juurde. No ega ei tohi võib-olla öeldagi, et tahaks jälle ja jälle muidu hakka kordama kogu aeg ühtesid samu oopereid. Aga elus oleks ju veel ilusaid ooperit küll, mis on veel laulmata ja mida veel võib-olla üldsegi ei jõua laulda. Rõõmu momente on olnud küll. Minul isiklikult on olnud väga palju. Valmistamisel on meil praegu uuesti Verdi ooper Maskiball kus ma jällegi proovin Ulrika laulda, mida mul väga meeldiv laulda. Hendrik Krumm armastuses. Ja neil Andore kontaktid. Ega roll sellepärast saajale. Ei, ainult ainult samada ei ole, muidugi tähendab on sama, aga, aga osa käsitluses tundub, et tuleb palju asju teisiti mõelda. Ja lasteaia on teine ehk tema teeb ka teistmoodi, tal on praegu väga toredaid märkeity, väga toredaid lähenemisi. Nii et oleks väga kena, et see kõik kõik tuleks realiseeriks. Lavastaja diktaadile on kerge alluda. On küll, no me oleme juba nii omased inimesed, et et kui tekib mõni küsimus ja omapoolne lähenemine ja temapoolne, kas need kokku lähevad ja lähevad kokku. Näiteks soololaulus romansid esitamisel, seal on interpreet täielik enda peremees ja ta võib kujundada niimoodi, nagu ta täpselt ise seda õigeks peab. Aga kas mõnikord tekib konflikte lavastajaga, et sina tahaksid natuke teistmoodi ja tema nõuab teistmoodi? Ei, ma ei ütleks, et need oleks konfliktid, vaid need on omavaheline arutelu ja diskussioon, võib-olla mõni mõtleb ja seal kõrval kuuleb, et ah, mis ta hääle õiendab seal niimoodi, et mis ta jälle ei saa, nimelt tahab aga ma Aru saama lavastaja soovist. Nii et mida rohkem diskuteeritakse, seda kasulikum on, seda parem, sest et nii saab minule jänesele mõni kitsaskoht selgeks. Ja ma ei pruugi hakata nüüd kuskilt uurima mingisugusest muust materjalist midagi, vaid sealsamas proovi käigus saab selle asja selgeks. Ei tea, mina arvan, et ooperiproovides on kollektiiv väga koos ja kollektiiv on meil väga tore. Ma ei ütle ta nüüd pead tegema tingimata seda, mida lavastaja nõuab. Vaid nad leiavad selle kuldse kesktee töö käigus ju kõik saab valmis ja lõpuks on ikkagi kõik üks ühe mütsi all. Sa ütlesid, et Verdi ooperid on väga lähedased aga kas on neid olnud, mis on väga kauged olnud ja kaugeks jäänudki ja mida siiski on tulnud teha? Ma pean ausalt ütlema, et ma ei teagi sellist osa praegu tõesti ei oska öelda, et mul oleks väga kaugele jäänud. Ma armastan kõiki asi võib-olla mõni kukub nendest paremini välja, aga ega ma sellepärast teisi isi kuumalategagi hüvita, võib-olla armastad sellel momendil rohkem, aga, aga üldiselt armastati oma lapsi ikka. Ja ka, kas laulja loomingus on olemas mingi lagi inimene, mida rohkem ta tegutseb, seda rohkem ta areneb. Ja ma usun, see arengumaa on siiski kogu aeg ees tunnetatav. Ja ei, lage ma arvan, ei ole, vast kunagi ei tohikski olla. No me ju teame oma vanameistrit, professor Tiit kuusikust. Me teame, kuidas me oleme koos töötanud, mina olen 30 aastat juba teatris ja ma võin ausalt öelda, et tema areneb küll kogu aeg edasi, olgugi et ta meil saab varsti 75 aastaseks. Me imetleme, imestame teda kogu aeg. Nii et väga loodaks, et tahaks kangest. Et ka minu teel kunagi tuleks selliseid asju, et, et ikka inimene areneks, ikka areneks. Ja ma mõtlen, et näiteid üks kontserdilaval inimene võtab jällegi ennast teisiti kokku, siis tähendab ta peab võtma ennast seal, sa pead ise kõike tegema, sa oled seal üksinda, tähendab koos. Ma mõtlen kontsertmeistriga koos ansamblis ja mingil määral on ta isegi raskem kui teatritöö. Sest et vaheldub ju üks ja teine, kolmas neljas pala, nii et sa pead ümber lülituma sisulisest küljest ja kõigest. Aga olgugi, et ta on raske. Ma armastan teda väga. Praegu näiteks võib-olla ma ennetan sinu küsimust, ma ei tea, aga väga huvitav töö on mul pooleli praegu Kristiine hoidrega. Me teeme oreliga plaati. Ja jäänud on veel mõni mõni pala teha. Ja seda ma leian, et see on mul praegu minu elusast kõige ilusam. Ta on küll raske, aga ta nii ilus ja ta on üsna viljakas de. Urve Tauts esinemistest oreli saatel on meil helilinti Estonia kontserdisaalis ENSV riikliku filharmoonia tegevuse 40. aastapäeva kontserdist. Kuulete Johann Sebastian Bachi aariat kantaadis number 79 orelil Hugo Lepnurme. Me oleme rääkinud laulmisest aga sa pead ennast killustama tõesti väga paljude eri asjade vahel. Kui tööd on, siis siis vast oledki farmis, ma arvan, et kui tööd on vähe, see on väga halb. Ja siis juba pead ise endale leidma seda tööd, et sa seisaksid vormis. Ja ma pean ütlema, et mida rohkem on siiski muusikaga tööd. Koogiline töö omamoodi ka hoiab mingisuguse tasemel. Sest et eks üliõpilastega on väga huvitav töötada ja väga tore töötada, aga hääle vahel tihti ju nad ju töötavad kaasa, olgugi sa ise häält ei tee. Enam spordiga kahjuks ei tegelenud. Aga ma arvan, et ehk sealt selle vana rasva arvel ehk inimene ennast ikkagi toidab edasi. Ja vaata, ma kavatsen ikka-jälle minna suusatama suusatama ja ma usun, et võtan selle tingimata jälle kätte. Kahjuks ei ole aega. Küll teeks parti. Nii nüüd ma tõstantsermet, ma hakkaksin neid ükshaaval jällegi kõverdama. Kui sa loed üles kõik ametid, mis sul praegu teha tuleb. Ja kõigepealt muusika, muidugi Estonia teater. Kontserdid. Kontserttegevus. Ma mõtlen soolokontserdid, orelikontserdid, loeng-kontserdid, suurvormid. Peale selle veel šefluskontserdid ja ülemnõukogu saadik. Kuul on rahukaitsekomiteesse vabariikliku naisföderatsiooni sektsiooni liigele. Kultuuriministeeriumi aktiini filharmoonia kunstinõukogus. Teatriühingu konsultant Ungari NSV Liit sektsiooni liige Kõrbe arvestada vist ei olegi väga palju aega möödas, kui me viimati siinsamas garderoobis istusime ja siis olid sul ees valimised ülemnõukogusse ja Sa tundsid võib-olla isegi natukene muret, kuidas saadiku kohustuste täitmine hakkab kulgema. Aga nüüd on see pilt juba tükk maad selgem, kuidas läheb? Jah, algul tõesti ei tea ju, mis ootab ees ja mis kohustused tulevad, aga nendega on juba saanud tutvuda, eks on probleem, teeme palju millele tuleb kaasa lüüa ja peab aitama jõudumööda. Nii, kuidas võimalik. Kõige suurem küsimus on korteriküsimus ja telefoni küsimus. Eriti ma mõtlen just sõjaveterane, kelle tervis ei ole küll enam nii kiita ja, ja nad tunnevad väga sellepärast muret ja põhjusega muret. Et kui ikka telefon oleks, siis ka nende närveme natuke säästaks. Eks see on ka teisi küsimusi, ma mõtlen ka teatri alased küsimused. Teater on väga hädas ruumidega, meil on väga suur ruumide kitsikus. Ei ole meil omofoniaatria, füsioteraapia kabinetti, garderoobides don puudus. Proovisaal ei ole nii palju 42 solisti jaoks kaks traavi saali. See on teatri kohta ikka häbematult vähe. Ja me ei tea, kuidas seda pinda leida, kuidas saada tööd? Normaalseks? Pole mitte? Tänane küsimus on olnud ja on ja ma usun, ta jääbki osaliselt ka edasi selleks suureks probleemiks. Aga ehk midagi ikka saab teha? Urve Tauts laulab nüüd Emaariooso Anatoli Novikovi kantaadist. Me vajame rahu. Aga kas tänavune teatriaasta on olnud raskem või kergem kui tavaliselt nad olla? No ei, mina ei mäleta, et sellist rasket aastat oleks olnud. See on kohe kalendrit on nagu proovile pandud isegi sellel aastal. Ja õnn, et teater on vastu pidanud ja ennast hästi näidanud ja hästi esinenud. Kõige raskem esinemine oli, kas ta alguses ju märtsikuus Stockholmi kuninglikus ooperis, nii et see oli juba üks selline proovikivi. Nii väga raske. Aga arvan, et, et ega me kaotajate näidulnud sealt välja. Teine minule isiklikult oli veel sõit Kiili päevadele. See oli juuni lõpus kus me tegime kohaliku sümfooniaorkestriga, mida esitasid mina, laulsin Verdi ooperist Don Carlose, Eboli aariat, mascani ooperis, sanduzza romansi, talupoja duetti, Evald Aava Vikerlastest Ülo ja Jutad, õieti koos Hendrik Krummiga. Aga jällegi ei või öelda, et et oleks midagi halvasti läinud, hästi võeti väga hästi, võeti vastu täissaalid ja, ja ka seal ei ainult braavohüüded ära. Siis muidugi selle aasta kõige kõige ilusam ja kõige raskem ja kõige pikaajalisem teatrikast roll oli Moskva suurde teatrisse. Ma isiklikult olen sellel alal juba kolmandat korda. 56. aastal oli meil Eestit kunsti ja kirjanduse dekaad, 81. aastal olime kolme etendusega. Ja nüüd juba koguni kaks nädalat. Minul tuli osaleda viies ooperis eesti ballaadides Boris Kodonovis müüdud mõrsjas, Luisa milleris. Ja vabaduse rahulikkus. Aega üldiselt väga vähe. Kuna proove sai tehtud piisavalt ja, ja peale selle oli veel kaks kontserti. Aga igat töö kõrvalt sai siiski ka veel endale midagi. Peale selle. Ma käisin liidu suure sümfooniaorkestri kontserdil kus esitati Verdi reekviem. Jällegi imetlen ja ja sügav kummardus kahe Irina Arhipova-le, kes ikka nii kõrge tasemega esinev, no võrratu inimene, võrratu laulja. Ja meeldis mulle veel Leningradi capella segakoor. Väga ilus kontsert, väga hea kontsert. Käisin veel vaatamas. Mul Tallinnas jäi vaatamata Verdi ooperit Ravjaata filmi. Sest et filmis ju esined meile meie lemmikreisidest ratas, kes on meie teatriski ju esinenud poeemist nimiosas ja temast on jäänud väga helge, helge mälestus ja veel hispaania filmi Karmen millest jällegi omamoodi sai mehele uue, väga huvitava ja omapärase ja kõrgetasemelise Carmeni. Ja mis ma pean ütlema, et ma käisin Kressinite instituudis veel sääradolohanova ja professor Schilleri laulutundides, mis tihti sele toonust. Kasutasin ära kõik selle aja, mis vähegi oli võimalik ja ma ei kahetse sääretalu Haaneva on ju meie kontserdilavalt ju nii hästi tuntud ja meie publik väga teda armastab mina sealjuures kaasa arvatud, sest et kõik need kontserdid, mida tema on käinud Tallinnas laulmas, olen ma käinud ja ainult teda imetlenud metallkontsertidel plaadid on tal ka väga-väga head. Nüüd aga taas laul Urve Tauts silt ja see on Ester Mägi rannapääsuke Kersti Merilaasi sõnadel. Klaveril saadab Vaike Vahi. Nagu siin raageni sosin siit, kes naviga seinad, Siroosin. Kalur. Töö on muidugi üks tõsine asi, aga kui tööd siiski tehakse naerul näoga ja naljadega pooleks, on ta ikkagi ka edukam. Aga eks see on ju ka pika aja jooksul kogunenud niisuguseid seikasid, mis väga kauaks ajaks naljatuju tekitavad. No eks ikka ole, ma mõtlen võib-olla Figaro pulm. Kõik need proovid, meie lausa lustisime, mina ju olin siis veel tõesti nii noored, et tahes-tahtmata senini nakatas, ma mõtlen Georg Otsa ja üldse. Ma olen niisugune vembumees omamoodi, kes nakatas oma huumorimeelega ja kõik see tekst, mis ju on selline, et sa ei saa, sa ei saa tõsiseks jääda. No me väga palju reisisime mööda meie vabariiki selle ooperiga. Ott Raukas, võrratud võrratud inimesed, võrratud artistid ja vaateleveicat. Neid etendusi võib veel palju-palju nimetada, näiteks käsikäes ooper, kui tuli välja, läksime dekaadile. Ma mäletan, Georg Ots tuli kuskilt reisilt ja ta ei teadnud neikopüüri kohti, proovides võeti küll läbi, aga no etenduse käigus lihtsalt inimene unustab ära, võib-olla, ja, ja ta ütles selle teksti, mis oli juba ammu välja võetud ja ja no midagi ei teadnud. Ja me olime, mina olin siis küll veel kooris, aga ma mäletan seda väga selgelt, kui paha oli olla lava ja see võib-olla oli mõni minut ainult, aga tundus, et see oli igavik. Naerukoor pidi tulema kohe edasi ja on võimalik, sest tema laulis oma fraasi ikka edasi. Ja oli see, kui Gustav Ernesaks puldist süüdis naerukoor ja kui siis kõigil väga hea. Ma olen tagasi neli, mismoodi õnnestesse? Naerugaasi? Jah, võib-olla ka hakkaks veel? Oleks võib-olla pikemalt aega rohkem aega, küll neid lõikasid, tuleks veel küünalde küllalt meelde. Soome rahvalaul, ainus tütar klaverisaare taas Vaike vahild. Kui sa loetlesid oma väga paljusid ameteid siis jäi siiski üks üks asi nimetamata, mis võtab ju peaaegu poole meie vabast ajast, kodune elu. Ja vaene kodu on mul piinlik kohe koju minna, nii hilja. Mõni päev on juhtunud 13 tundi, eilne päev, eks see oli isegi 15 kõndi. Kahju, et see päev siiski nii lühikene ikkagi on. Aga no mul on heapere. Ja igaüks aitab omamoodi, abikaasa aitab. Tütar on suur. Ka poiss lööb oma oma jõu ja nõuga, olgugi et tema vahel ajal rohkem segamini. Aga küll ta siis karistab. Aga eks ma püüan, ega ma ei ütle, et ma kodus siis midagi ei tee. Armastan ikkagi süüa, keeta, küpsetada ka selleks peab aega jätkuma, aga ega kõik päevad ei ole siis ka ühtemoodi nii pikad. On ka päevi, kus enda jaoks jätkahega ja pere jaoks. Ja kui nüüd soovida juubeli puhul, et võimalikult rohkem siiski jääks aega ka enda jaoks. Ega see vist kõige halvem soovi oleks. Ja suur tänu seda on küll vaja. Saate lõpetuseks Urve Tauts siltel Saarne laul oma rada. Orelil Hugo Lepnurme.