See oli helijäädvustus 1950. aasta üldlaulupeolt, kus meeskoorid esitasid Harri kõrvitsalaulu tõotus. 70 aastat seitse aastakümmet ja sinu valikul me valisime aastakümne sinu elust 1941 kuni 1951. Miks sa just need aastad? Valisid need olid esimesed tegevusaastat mul Nõukogude korras muusika alal. Olgugi et mul tänavu saame siis ka viis aastakümmet muusikapõllul üldse, nagu vanasti öeldi, ma läksin 20 aastaselt mängima orelit Koeru, nii et mul oli niisugune väikene ajaliservi natukene ennem viis aastat. Aga nii tõsisemalt sain ma asuda tööline 1000 941. aastal. Õppisin tol korral konservatooriumis ja asutati 41. aasta algul rahvaloomingu keskmaja ja asusid seal tööle siis Torina, meil oli seal nagu tore kollektiiv oli, Ullo Toomi oli rahvatantsu alal ja Heino uuli töötas seal veel mõnda aega ja tegelikult me jätkasime seda tööd, mis omal ajal tehti lauljate liidu poolt, näiteks need mitmesugused kursuste korraldamine, koorijuhtide orkestrijuhtidel. Ma mäletan, käisin organiseerinud Viljandis, Paides ja Tallinnas tegime ja, ja see oli niisugune huvitav, huvitav tööga. Samal ajal õppisin isega orkestri ja koorijuhtimist vetiku ja Rootsi juures, siis oli see enda teadmiste, oskuste praktikas rakendamine kohaga. Ja hiljem ma mäletan veel ka, oli minu üks esimesi muresid pärast tagasipöördumist juba 44. aastal nõukogude tagalas. Ta oli eeskätt, et me saime tööle jälle uuesti rahvaloomingu, keskmaja, selles mõttes ma mõtlen, et võiks mälestusi alustada just just sellest ajast. Noh, mis niisugused huvitavad ettevõtmised olid seal nende kursuste korraldamise kõrval siis puutusin kokku esmakordselt meie markantseteni muusikakujudega aastake ja tutvus Vettik ja siis oli seal veel terve rida, kes vaatasid läbi, tähendab, noh, nagu ütelda selle pärandi, see oli päris huvitav, mitmel puhul olid, olid nad siis koos seal rahvale keskmajas ja siis oli tore jälgida seda, mina olin siis nagu seal väikene ütleme sekretärina veidigi aega siis kuidas nad arutasid Artur kapistanud meelest, see võiks väga keeruline koori lauljaks, valge tööd või mis oli üks niisugune, selle variatsioonid viisilist süda tuksub, tuks tuks tuks, aga teised sõna peale seda oli kirjutatud. Ma ei tea, kas 12 operatsiooni, õige pikki orkestri lugu, naudin pilt mul praegugi silma ees. Ja siis Artur Kapp nagu järgi või selle laulu, kes vaata saates umbes nii, et ta ise ei teadnud ka, ta on kirjutanud siis küsis, et ei tea, kas seda laulnud ka keegi laulda. Siis muidugi vetikas naer ja ütles, et no võib-olla ikkagi laulnud, siis on mul meelde jäänud veel üks niisugune tore lõik. Me teame, et detsembris 1941 pidi toimuma Eesti NSV kunsti dekaad Moskvas. No seal oli siis ka võistlus, et kes isetegevus kooridest lähevad siis sinna esinema. Kõvad rivaalid olid siis Estonia muusikaosakond ja rauda. Me kõik tuntud koorijuhid koos kuulasid siis ära nende esitatud laulud ja panid punktid ja siis tuli nii välja. Ma mäletan, et, et noh, ma võin arvudega eksi taga on niisugune olukord on nii, et et üks nendest koolidest sai seal 4,7 seitse seitse ja teine sai seal 4,7 seitse viis. Ja siis Adolf vedrolist tõusis üles näpunigased. Mis endast kujutab see kaks tuhandiku? Muidugi esmakordselt meil on ülevaatus oli ja ja seal oli mitu lähtekohta, mida kõik hinnata, ei, jaks panin sinna numbritel, oli seal riietes siiatulek ja minek ja nii edasi, see oli väga keeruline raamatupidamine ja võis juhtuda neid niiviisi ka, et mõni kõrvaline number tõstis esinemistes natukene paremaks minu mälestust mööda skema. Ja tema vist jäigi kandidaadiks, aga seal oli terve rida teisi tublisid koorega eelvõistlusel, nemad jätsin lõppu. Need esimesed niuksed kokkupuutumisest siis ka organisatsioonilise töö alal olid just mul sellest rahvamängumajas. Saaga. Mare ja ka aasta. Aastaaeg siis öelda, et kaheksa. Päevalaari. Aga ei saa. Vabalt, tooge val ju. Oli ka. Ja. Siis tuli sõda, tuli Jaroslavli periood ja sellest perioodist muidugi on vist kõige rohkem juttu puhutud aga kuna sinna Jaroslavli jääb ka Eesti nõukogude heliloojate liidu asutamine, moodustamine ja sina olid otse selle juures siis ma arvan, et sul on üht-teist sellest rääkida, võib-olla ka midagi niisugust, mis ei ole varem eriti puudutamist leidnud. Üldiselt. See oli nõndaviisi, et Jaroslavlis sattusime nii õnneliku juhuse tõttu kokku Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Hugo Lepnurme, Kõrver, mina hiljem ka norm, et oli 42. aasta novembrikuus. Tuli siis rahvakomissaride nõukogu korraldus kunstivalitsusel eesotsas Johannes Semper iga moodustada ümber heliloojate liidu asutamise kommid. D see, Me teame, loodi siin 40 41 aga sõja tõttu osa liikmeid, ainukene liige vist oli Eugen Kapp sattus tagalasse Osajaid siia okupeeritud Eestisse. Ja niiviisi anti siis säärane korraldus, et asuda tööle hiljuti liidu loomise ettevalmistamisel. 42. aasta viimastel kuudel me palju ei jõudnud midagi ära teha. Valiti komitee esimeseks Eugen Kapp, mina olin siis nii nagu sekretäri osas seal abiks. Esimene Ma mäletan, koosolek oli isegi kandis meeldis, see oli ka esimene kord, kus me lõime selle traditsiooni, mis nüüd on jäänud igavesi päevaks. Ühesõnaga niisugune uudisteoste arutelu. Seal siis tutvusime Eugen Kapi sümfoonia esimese osaga patriootiline sümfoonia, aga oli siis Lepnurme kantaat, suur oktoober ja Gustav Ernesaks näitas oma esialgsed visandid kantaadis sõjasarv. Tol korral oli, võttis osa sellest koosolekust ka laiem aktiiv, sealt ma mäletan, Johannes Semper oli seal Anna Klas, Bruno lukk ja Riga solistid, Alumäe ja olime siis meie komitee liikmed, aeg oli säärane, et loomingut oli vaja ja ma mäletan, et mina ka, kui asusin esialgu koori juhtum Ernesaksa, ei olnud veel mees- ja naiskolm, nendel ei olnud midagi suurt lauldega, tuli lihtsalt hakata sättima. Need aeg aeg ise seadis oma imperatiivid ja, ja niisamuti ka lektor hakkas kirjutama esimesed rahvaviisi seaded, mis tal Launa, laula, lapsekene ja, ja, ja nii edasi, aga siis tema, see suur oktoober, see oli esimene niukene katses vältav Semper ütles näha, et autorile niukene klassikaline alus Nahal leppan oli palju mänginud ja tundis põhjalikult Bachi ja Handelit ja laatasid need. Teatavas mõttes oli ta niukene vana vormi siis uue sisu vanemine ja ega tal oli terve rida, oli seal. Aleksander Arder oli seal niuke tore sooloosa seal vahepeal ja see oli kirjutatud suure oktoobrirevolutsiooni 25.-ks aastapäevaks. Nii et aruteluainet oli meil küll ja kahju muidugi, et siis see asi katkes, kuna nahk tuli vahele. Meil Seppik ansamblite kooride, orkestri rindseid, jaanuarikuust kuni juunikuuni olime ratastel oma kontsertidega, kokku oli neid umbes 1400. Selle aja jooksul ja sinna oli siis ka juba kogu aeg oli tarvis meie oma muusikat ja oma teoseid. Me teame, et 43. aastal Pill loomingust toimus Moskvas kontsert, kus siis juba Moskva silmapaistvamad heliloojad võtsid osa ja nii et meil tekkisid just tänu Eugen Kapi-le ja tema loomingule tekkisid eeskätt ka sidemeid Moskva helilooja ja siis saime sealt nagu malliga, kuidas neid arutelusid korraldada nii et sellest oli suur abi ja kasu oli. Seda ajastut aitab meenutada ka lõik Eugen Kapi patriootiline sümfoonia esimesest osast. Teosest, millest eespool juttu oli. Mängib Eesti riiklik sümfooniaorkester Kirill Raudsepa juhatusel. Kui me teame, 43. aastal sai 600 aastat Jüriöö ülestõusust see olnud, nõudis tähelepanu koondamist me, kunstnikud, kirjanikud, luuletajad tähistasid sedasama, mis meeles on, veel on, on see, et kui see asutati, siis me saime natukene ka niux majanduslikku tuge, kunstivalitsused ja valmis teoseid sai siis neid omandatud ja need heliloojad said seal päikest ka subsiidiumi ja see pani organisatsiooniliselt ka teatava aluse meie tööle, aga tõsisemaks tööks läks juba meil Leningradi periood 44. aasta maikuus, tähendab, me olime siis kõik seal esimene suurem üritus oli rahvalike massilaulude võistlus, eriti palju sealt ei tulnud neid laule, aga aga mingil määral ma tean, neid kogunes seal ka. Aga nüüd, mis põhinevad liidu üritus oli, oli hümni võistlus, see oli ikka väga põnev ja tore. Saime siis ka klaveriklaver sai ostetud kunsti valitsuse rahaga, mina töötasin siis juba kunstide valitsuses 43. aasta oktoobrikuust. Ma läksin kontserdile valitsusse muusikaosakonna juhatajaks. Ja siis ma avastasin seal, et seal oleks paistvaim klaver. Nevski alguses oli komisjonikauplus ja vaatasin illus, paisteline klaverisead ja niuke päras kabinet-tiibklaver. Nojah, ja midagi rahaolija ostsime ära, aga vot kuidas ära saada, polnud ju mingit transporti. Ja siis hääletan pilt veidike naljakas küll olla, ma olen niipalju kui sealt oktoobri hotellis Me elasime seal tuttavaid mehi ja kokku saini muusikamehi ja teisi mehi. Saime siis üks laudalused, panime köied ümber klaveri, tõmbasime sealt siis sellest see oli noh, ikkagi üks 800 meetrit võivad umbes edasi mööda seda tänavat nende laudadega, seal pidasime siis selle klaveri sinna oktoobri hotelli ja siis saime sinna oma tuppa. Elasime Ernesaks koos seal, terve hotell oli meil pärast oli täis kõikide asutuste tähendab nagu nimetati need operatiivgrupid. Me olime siis ka seal, tähendab kunstide, valitsuse rahvast tol korral nii palju, kui meid oli. Valitsuse juhataja oli Johannes Semper, Rummo oli tema asetäitja. Ja siis oli Artur Linnamägi, hilisem. Estonia solist oli tema autojuht. Mina olin seal, seal oli sekretär Oliveira, Petrovitš oli siis oli, Harald töis oli niukene majandusülem, niiet oli seal enam-vähem. Rummol oli teater, siis minul oli muusika ja neid, mis on suurem töö oli hääletanud, sai tühja tööd küllalt teha. Ühe ma pidin välja arvestama, meie linna, liikus edasi, oli näha, et ikkagi varsti Toompea Herman paistab ja nii edasi ülesandeks arvestada välja, palju melon trofeed materjali tarvis nõuda. Siis narkustid sain, seal tehti maakaarti ja vaatasin, palju rahvamaju on ja tuletasin meelde, et noh, iga rahvamaja juures kultuuri meie pärast peksa lõppu pilliorkester, siis peaks olema vähemalt mingisugune keelpillide väikene koosseis ka seal ja nii edasi. Ja vot siis tuli välja arvestada paljusid pill ja paljud leht on tarvis, palju klarnetit ja nii edasi ja nii edasi. Aruanne see ära tehtud, aga muidugi palju neid, seda eks läks, et seda me teame. Aga tööd tuli teha selle ülesande säärane. Siis olid fondibrigaadide saatmine välja ja see kõik juba läksime kunstide valitsuse liini pidi. Aga siis erinevatel jah, oli meil kõige tähtsam olis hümni võistlus, mis oli siis 44. aastal enne seda, siis tähendab 44, maikuus pandi alus siis liidule oli siis koosolek, esimeheks valitud Eugen Kapp, aseesimeheks Gustav Ernesaks ja ja mina olin siis vastutavaks sekretäriks, jäin kuni 1000 950 aastani. Leningradi periood lõppes ära. Sügisel juba septembris tulime juba Tallinna maile, koolid tulid Võru kaudu ja nii edasi. Mina tulin lennukiga, 23. lalin ma Tallinnas. Ja muidugi siis algas taastamise töö ja ülesehitustöö juba Tallinna mail. Nagu juba eelmine muusika näitas, ei ehitame tänast saadet üles ainuüksi juubilari kirjutada meloodiatele vaid kasutame ka tema kolleegide loomingut. Ja siin peaks sobima kõne all olnud ajastu meeleolude illustratsiooniks. Hugo Lepnurme laul astus meesi Johannes Semperi tekstil. 1944. aastal kirjutatud laulu esitab Kaljo Rästas. Ostu. Ei saa mööda. Keerd. Tuuri vastu aeroobne. Kurja. Kuni siis ja siis ja noh Nata rikkust. Naiskoor ja käega. Marti peota koti Rafoor. Meest. Siis nii see ja. See ja nii käest. Nonii ja sõjajärgne periood, siis sidus sind ka tükiks ajaks jällegi heliloojate Liiduga. Jah, need esimesed aastad olid muidugi väga rasked ja töömahukad ja tõsised aastat teiselt poolt olid rõõmsad aastat, sellepärast et noh, sai ikkagi jällegi rahulikult asuda taas vabas kodus tööle. Ja tööd oli küllaga, sest et siin tuli paljuski alustada täiesti tühjalt kohalt. Muidugi ma töötasin kuni 45. aasta maikuuni veel kunstide valitsuse, siis tulime raadiosse tööle, nii et olin siis järgmised neli aastat, töötasin siin raadios ja tahtsin ka asuda kohe edasi õppima. Mul jäi ju pooleli, õpingud jäid pooleli, konservatooriumis, aga tööd olid polka nii palju ja mitmel alal ei saanud selle peale esialgu mõeldagi, nii et ma hiljem alles 48. aastal mäletan aafrist, siis uuesti õppima konservatooriumisse, siis juba muusikateadust. Nii erinevate liidu esimeseks mureks oli meil kõik arvele võtta siinselt loov jõud. Nii nagu ka teistel Low liitudel. Ja muidugi me tegime seda suure armastusega ja võtsime isegi rohkem arvele, kui lihtsalt inimestel oli tarvis toidukaarte ja, ja nende eest hoolitseda. Ma tean, mitmel korral me saime eri erifondid, saime veel ellujatele, kauplesime välja toidu kaubastust ja nii edasi, nii et see oli kõik üks niuke tänuväärne asi, et nii tuldi vastu korterite probleemid sõja lõppedes oli paljudel samuti oli, oli neis klaveri palju, olid niuksed preemiate klaverit, Veremeta klaverit võeti kõik arvele kunstivalitsusi, sealt siis need klaverit anti koolidele, heliloojatele muusika inimestele anti palju. Niikaua musson ei olnud, 45 tuli kõvasti kaasa aidata selles suhteliselt, et inimesed saaksid omal varjujääjad, saaksid söögiga arstid ja, ja ühesõnaga oleks oleks tingimused enam-vähem normaalselt tööks. Ja muidugi siis alustasime juba järjekindlat tööd. Esialgu ma mäletan, esimesed koosolekud olid nagu LeBron rääkis meie tööst tagalas ja tutvustas, mis seal tehti ja sellest elust ja ja siis, kas lehter vist rääkis, mis oli siin olnud ja nii edasi, nii et sõlmisime niukesed vastastikused informatsiooniga, niuksed sidemed kõikide ja peab ütlema, et väga niukene ühtne kollektiiv oli, tol korral on meil aga, aga kuna me võtsime tõesti noh, esialgu rohkemale rahvast arvele ja oma hoole alla lihtsalt osa langes meilt ära ja noh, ma mäletan näiteks kas või oli meie tiimi alguses Muia Veetamm oli rahvalaulik ise komponeeris iselegi laule esitas meil ka muide seal ja oli loomulik, et nii kaua, kui ta lõpuks läks üle Kirjanike Liidu nii-öelda alluvusse oli ta meil ja nii edasi, oli paljud teised, no oli neid ka, keda me võtsime arvele, kes hiljem nagu meiega kaasa ei tahtnud ka töötada ja need lihtsalt siis jäika me nimekirjast välja, niiet säärane Nahkudes ütelda ajafilter ise juba andis sealt tõelise koosseisu ja selles mõttes noh, need etteheited, et nagu nagu heideti välja või nii, seda neid ei, tegelikult nendel aastatel seda ei olnud, lihtsalt aja aja keskkooli, nii et tuli hoolitseda rohkem inimeste eest, kui olla tol korral. Meie seadus meie osas kaid nägi Jutu vahele jälle üks Harri kõrvitsalaul, olgu selleks väga populaarne Karepa valts, Eesti raadio mees ansamblist. Loodame õige. Aga siis tore oli, see, et kollektiivi ühtsus oli, oli väga tugev, tol korral ikkagi olid niuksed aktsioonid, laulude võistlused tulid sellest vaid väga palju osa, eriti koorilaul siis mäletame, kõik heliloojad kirjutasid. Praegu on nõudmine suurem, kui on pakkumine vastu või siis oli jälle nii, et laulukirjutajate hästi palju oli sageli võistlused ja see oli tore, et meie vanameistrid võtsid osa. Mart Saar kirjutas Tartule, kirjutas ja looming hakkas nii päris jõudsalt arenema. Eugen Kapp lõpetas oma ooperi. See tuli Estonia esituses ettekandele Kalevipoeg, need olid kõik esimesed tema kapid reaalsemat tööd ja me teame, et tasuleegid on ju mitu korda lavastatud ja, ja ma usun, et tasuleegid on säärane teos, mida võib jälle jälle lavastaja, samuti ka Gustav Ernesaksa Tormide rand. Need teosed on kindlasti, mis jäävad püsima ooperi kullafondi. Sümfoonilise muusika osas siin oli väga rõõmustav on muidugi see, et ana meistri Tartuga ja Heino Eller kirjutas oma teise sümfoonia, Artur Kapp jätkas kohe kolmas sümfoonia neljas sümfoonia. Ja jõudis ära kirjutadagi enne oma väravasse halisimist veel viienda sümfoonia rahu. Sümfoonia, et me näeme, missugune loominguline aktiivsus oli. Ja siin on katkenud Artur Kapi rahu sümfooniast. Kolmas osa päike paistab meie õue. Eesti raadio, sümfooniaorkester ja segakoori naiskoosseis juhatab Kirill Raudsep solist seni Siimon. Muidugi peab ütlema ühte asja, et see koosseis, kes nüüd enam-vähem stabiliseerus ja see jäi mõneks ajaks siin need etteheited, et nagu ei võetud kedagi liidu liikmeks, on täiesti alusetud. Sellepärast et meil ei olnudki kedagi võtta, sest pärast seda esimesena, kes lõpetas konservatooriumi diplomiga, oli Elsaalne, kes üksinda lõpetas, kui ma ei eksi, 47. aastal vist lõpetas kompositsiooni. Esimene lend, kes tuli oli siis tagalamehed olid, olid Boris Kõrver ja Leonormet ja siis hakkas vot hiljem juba 50.-te aastate Eino Tamberg tuli ja nii edasi juba Eugen Kapi õpilane, nii et vaja vähemalt 45 kuni 55. Meil ei olnudki tulemas kaadrit. Leo Tauts, need olid ju esimesed meie ja hiljem tulid nooremad sinna juurde, olid esimesed meie laulumeistrid ja noh, ei tohi ära unustada sinivalget, muidugi ka 40.-te aastate lõpul hakkas tihedamaid sidemeid pidama meie Nelijate liiduga, mis oli tore. Ma mäletan veel, kui mina raadioski töötasin, ta käis. Me olime hästi tuttavad mõlemad, nagu omandavad Paide poisid temaga suvitas sageli paides ja mängis sihti, maalin niukene teisis, nagu värskelt Tuuliga oma tantsumuusikaga oma lugudega meile kuulasime, mängisime seal koos, mäletan ja ta käis ka väga raadios, tutvustas oma teoseid ja nii edasi. Ja mul on ikkagi alati okas olnud nagu südamesse jäänud, kui ma seda filmi vaatama, mis on temast tehtud. Väga tore film. Seal Arved Haug nagu märgib, et et valgel said nii väga halva hinnanguga, hellita liidus seal oma loomingu eest, ma rääkisin klubiga kahe tema ka ei tea, kus see mõte otseselt on temale kuskil nii meelde jäänud, aga tegelikult oli olukord hoopis midagi muud. Keegi pole minu mälestust mööda ütelnud folgil roomikum, formalistlik see on täitsa formalism väljendus ise. Sest võis olla küll säärane mõtteavaldus, et kuna tol korral aeg nõudis säärast optimistliku ja noh, ütleme niisugust nagu Tautsilt aastate marss ja samuti tööle meie brigaad ja uus Tallinn marssi ja nii edasi, nii et teatud mõttes nihukest laktiivset ja nii nagu ütleb, val kirjutas sõja päevil, eks ole, seal Tartu marss ja ja tal olid vahvad asjad, niuksed, aga ma mäletan, kui ta siia tuli ka siis ta oli kuidagi võib-olla see tema isiklikest läbielamustest, isiklikest ma mõtlen just. Ta oli niukene lüüriline ja siin mingis formalismil, see on täiesti täiesti võlts ja väär, niisugust asja ei olnud. Aga küll soovitati jah, tal pöörata rahvale muusikaallikate poole ühelt poolt ja teiseks vot nihukest noh, nii nagu kaasaegset vaimsust nagu lõhud oli, huvitav fakt oli see, kui ta Mulle näitas esmakordselt oma Saaremaa-valtsi ja see oli talle huvitavalt kirjutatud, tallel kirjutatud Minoolisse gelasteri huvitavad menoorisega, aga siis jätsin taoliselt võtta kaks palli sealt maha ja mõne halva savalised asi oligi siis nii, et ta tegi selle ümber ja jäigi, jäigi ta niiviisi, et see niisugune väikene naljakas, aga päriselt emale tüüpilised Milooris kirjutada, sest seal niiet see on nii-öelda väljendus, tähendab, mina ei mäleta, meil härrast oli nii, et, aga las ta olla filmis ürita kõlada peaasi Valgre muusikat nendest asjadest üle. Ka see, kui nendes vaju kaubana, no aga kärsitus laseb õnne vaid kauguses kukkuva. Tallina Me ei tohi silmist nii kelmikalt seal meid ei sellist, küll maailmas kruusa Kell. Kui Saaremaa heinamaad juuni. SL-is küll maailmas kusagil. Kui Saaremaa heinamaal jooni. Hämaras toome kuulu nabale on sinule hõiska paid ööbikuid. Miks muidu su huuled ja tapale nagu sarnane? Ei? Lennuta linalakk Helsingis eesti keel mind köitis meid ei sellist küll maailmas kusagil kui Saaremaa heinamaal juuni. SL see on maailmas puusani enne kui Saaremaa heinamaal joonigu. Või Saaremaa niitude, kas see üleöövaikuses lauludes helisev nurm ongi vedes lendab taevas ülesuundumuse esmane? Talletatud Tallina kel silmist, nii kelmikalt seal meid ei sellist küll maailmas kusagil. Kui Saaremaa heinamaad, juuni. Need küll maailmas kusagil või Saaremaa avatsiooniku. Mis siis veel siis meenutada, no 48. aastal me mäletame, oli see keskkomitee muusikaline otsus. Ja peab, ütleme muidugi, et selle ellurakendamisel üleliidulises ulatuses, sealhulgas ka meil tehti küllaltki palju nihukesi vigu. Ja, ja eks me olnud isega Nende kaasosalised ja teatud niuke dogmaatiline ühekülgsus ja nivereetsus, mis võttis, see muidugi tegi kahju meie muusikale. Ja loominguline individuaalsus pahatihti ju normatiividega asendati, mis nõudsid tegelikkuse elustamist ja stan tartust. Midagi see oli muidugi, kõik oli halb, aga peab ütlema, et õnneks ta meil ei olnud meie muusikas nii neid tagajärgi nii sügavad ja nii suured. Sellepärast et meie, Eesti muusika, ega ta ei olnud ju nii, tol korral ju tar formallistlike kallakuid meile andnud ja ja kui siis oli võib-olla mõningad tagasi vihjed ja vaateid, mis enam ei puudutanud nii palju meie tookordset kaasaegset muusikat. Ja, ja sellepärast loomingus läks meil väiksema valuga üle kuigi muidugi aretama, töötasin raadios, sel korral siis tuli ka komisjonid, tulid ja kuulasid meie linte ja lugusid ja nii mõnigi koht, kus, kus saksofoni mängisid või või trompetit, ilm, assasiinid, tähis nagu ei sobiks need neid palav, aga noh, need lapsehaigused tuli kõik üle elada ja ma arvan, et et me sellest suhteliselt kergesti läbi saime, on hea ka meie tänapäeva muusikat. Põhinõuded, ma mõtlen, mis olid, olid sarnased. No võtame kasvõi suhtumine rahvamuusikasse rahvamuusikaosale, see oli väga tore ja see läks nii täie eest nagu ütelda meile. Muidugi ma ütlen, võrreldes praegusega jällegi oli see liiga kitsalt mõistetud, võib-olla seal ainult niuke tsitaatidega ja teatud ühekülgsus. Aga samm edasi astutud, ma mõtlen, et näiteks Edgar Arro tol korral väga tõsiselt vaatas ja uuris rahvaviise, küllap see isegi mõjutas ta, hiljem tuli veel oreli, tuul tuli nende viiside juurde tagasi, mida ta tol korral võib-olla välja kirjutas, uuris ja nii, et need mõjud võivad teinekord tulla aastate takka isegi veel. Viies viis Edgar Arro 11-st rahvaviisist orelile. Orelipuldi taga on Hugo Lepnurme. Või siis ütleme, kaasaja kajastamine see oli, on ja jäänud meil tänapäeval nii et ega siin midagi nihukest nihukest suurt kapitaalselt viga või muu tol korral ei olnud, need olid põhinõuded ja need on jäänud meil tänapäevani ja ja kui me praegu vaatame, võib-olla võiksime ka ütelda, et ega meil selle kaasa ja kajastamisega kõik, nii tema muusikažanrite mitmekesisust, ega see, see meil ka veel päris korras ei ole. Sest ma vaatan raadio inimesena, kui ma hakkan praegu siin, noh, teatud tähtpäevadel võisin kava tegemisel, ma toetun suures osas veel selleaegsele muusikale, sest meil kahjuks välgu hea tasemelist sisukat säärast loomingut ei ole mitte väga palju, aga muidugi tore oli see, et seal näiteks eside kaasajaga kaasa ja inimestega, see seob meid kohustusega paljuks ja mul on siiamaani meelde jäänud toredad sidemed, mis meil oli ses suhtes element Keila lähedal nimi, alist võidu, kolhoos, kus me siis ühel suvel kindlasti, kui mitte rohkem, käisime iga pühapäev, mõningad heliloojad olid alati nendele abiks, sest me teame, et ega kolhooside olukord ei olnud mitte väga kerge. Ja see oli kuskil niivõrd 49 50. Sõitsime siis siit keik linnalähisrongiga Keilasse ja sealt oli siis hobuküüt meil vastas. Ja ainult Leo Tauts sõitis oma oma rahva ehitatud uhke võidusõidumasinaga sinna. Sõitsime sinna kolhoosi, tegime seal kaks päeva tööd ei olnud mingist Niukest sundust või et vot täna peate andma viis heliloojat ja nii edasi ja kõik oli vahva, mäletan. Näiteks noh, minu mälestust mööda ainult kaks heliloojate, ma ei nimeta hetkes, neist ei käinud, nad ise teavad, aga kõik käisid seal ja noh, näiteks professor Ellergi käis maa abiga seal ja muidugi nooremat tegime ise selle töö kõik ära teha, seal natuke sümboolselt ka võttis võib-olla seal vähekese käte natukene riisus või. Aga ma olen täiesti kindel, et suur osa neid töid, mis siis said valmis, oli see väikene impulsse võib-olla isegi näiteks Ellerile, ta kirjutas toreda sümfoonilise poeemi laulvad põllud, võib-olla sai tema sealt ka niisuguse loomingulise võiks tõuked seda teha, sest ajaliselt langeb see ilusti kokku. Aga mitte ainult sümfoonilise žanris ei olnud see vaid, vaid võtame laulu, muusika. Kõrver oli üks kõva kolhoosi mees tol korral ja tema kirjutas kolhoosilaulud ka seotud selle ajaga. Samuti Leo Tauts, tema tüdruk kolhoosist ja kolhoosipillimehed, täitsa toredad rahvalikud asjad siiamaale kuuled päris mõnuga ja kahju, et kõrveli laulud on kuidagi ülesannete kvaliteedile ka nad enam ei ole vist need peaks sealt ajaloo seisukohast peaks taastama. Ja Uudelepp laulis, seal leeris oli Viktor Gurjev, Georg Ots hakkas ja nemad kahekesi tegid tohutult palju meie Meie laululoomingu propageerimisel just tol korral raadio orkester muidugi Mer kuulu ja see oli ka. Oli ka tõsi, seal oli iga nädal tulid jälle uued asjad, ma mäletan, siis ma töötasin särad, sest tean, kui palju. Leo Tautsi tüdruk kolhoosist on taastunud meie fonoteeki Väino Puura ettekandes Laatre aare. A. Mulle paistab, et põhiliselt ikkagi see 40.-te aastate lõpp tõi kaasa nihukese loomingulise loomingulise aktiivsuse ja autorite ring laienes ja tasandiline sümfoonilise ja kammermuusikat. Nii et võib ütelda, et 50.-te saastaks juba siis, kui ütleme, lõpetasid Kõrver ja Normet ja selleks ajaks konseralideerus juba meie. Et ikka päris tublisti. Ja oli muidugi oluline ka seda, et ega me ei elanud siin nii-öelda maarjamaal nii üksinda ja oma, sest meil olid väga head sidemed Moskvas, Keskliiduga. Siin meil käisid ju mitmel puhul preenumitele käisin, ma mäletan suhtsakovicaga ballevski, paljud teised heliloojad, meie käisime, sidemed olid väga tõhusad ja esimene kongress oli meil 48. aastal oli meie esindusega tubli, seal Läti kolleegidega oli meil tore vahekord, ma mäletan, 47. aastal, kui tuli kapitasuleegid, tulid seal esi Randel ja nendel oli väga uhkelt vastus meie nagu tagasihoidlik, ega meie lauljatel ja Eteganservigaldaga kuidagi need mastaabid olid teised seal nende ooperis. Ja nii, et see oli, oli tore ja nemad käisid siin, hääletan niukses, sõprussidemed olid väga tublid, meil oli näiteks Villem Kapp oli väga-väga suur Läti helinat sõber oli ja vastupidi, seal vahetan professor skulte tol korral ka noormees ja sageli meil siin ja nende dirigent Leonid hülgenesse juhatas. Meie muusikat ja sidemed olid väga olulised, samuti ka Leningradi heliloojatega. Mul seal 45. aastal vist oli meil üks niisugune tore kokkusaamine. Leningradi heliloojatega said kokku Artur Lemba ja Maximiliano Steinberg, kellega nad koos konservatooriumis õppisin lava seal nii tolema maitsesin nende vastased, kuidas nad toredasti vestlesid, meenutasid, sai neid vanu aega, sest nad olid üks tehe alles, et enam-vähem. Nii et need sidemed etendasid ka väga olulist osa ja see näitab seda, et ikkagi nõukogude muusika, see mitmerahvuseline pere, kus vastastikused progressiivsed ja, ja positiivseid head eeskuju, tendentsid mõjutavad ja annavad mõtteid ka teistele. See suur rikastumine, see protsess toimus nendel aastatel ka meie eesti muusikas. Nõnda. Ja ongi lint peaaegu täis, kui alustasime sellega, et on 70 siis selle puhul palju olnud. Katsume edasi trügida.