Peole Veeveeennelles põli kätte vara? Jah, noored. Ja nüüd teie eesti lugu. Ain Mäesalu jätkab Eesti loo jutustamist selle koha pealt, kus muinas aegsete linnuste asemele hakati ehitama keskaegseid. Kuidas linnad tekkisid, kuulab Piret Kriivan. Tallinn on ju hästi kuulus oma vanalinna poolest, mis on tõesti ilus, hästi säilinud keskaegne linn aga tartus ringi jalutame, siis võib esialgsel pilgul tunduda, et keskaegse Tartut praktiliselt polegi olemas, et see hansalinn on nagu jäädavalt kadunud oma käega. Me võime katsuda ja, ja pilguga vaadata ju ainult Jaani kirikut, mis nüüd pikalt pärast põhjalikke konserveerimise ja restaureerimise on siis avatud. On ju olemas veel ka toomkiriku varemed, ainult varemed muidugi. Ja üks väga väike pisike jupike linnamüürist ja see on kõik, mis on keskaegsest Tartust siis võimalik turistid vaadata. Aga kui me hakkame mõtlema, siis tegelikult see keskaegne Tartu on igal pool olemas, ta ei ole sugugi jäljetult kadunud. Need Tartu sajanditepikkused põhielemendid on siiani paigas. Näiteks linna keskseim lipp lehvib tähetornis. Aga tähetorn, see on ju koht, kus oli muinasajal linnus ja keskajal oli linnus. Ja see on olnud kogu aeg selline võimukeskus Tartus läbi pika ajaloo. Omamoodi sümboolne on ka see, et Eesti riigikohtu asupaik Toomemäel samal kohal on ju raekoja plats, raekoda, mis on küll praegu jah, suhteliselt uus ehitus, aga, aga tõenäoliselt keskelt raekoda kogu aeg enam-vähem samal kohal paiknenud ja see on tänapäevalgi raekoja plats, on ikkagi linnaelu sõlm, punkt. Ka paljud tänapäevased tänavad paiknevad tegelikult samas kohas, kus on omal ajal kõndinud keskaegset tartlased ja mitmedki neist kannavad praegugi lähedast nime nagu Jaani tänav ja kobi tänav, küüni tänav, Küütri terav ja nii edasi. Aga muidugi kõige ehtsamad omaaegse hansatartu jäänuseid leitakse arheoloogilistel kaevamistel. Vanalinna kivisillutise all on ju kolm meetrit ajalukku kohati isegi rohkem. Ja vot see paks kultuurkiht sisaldab täiesti hämmastavaid leide. Võib öelda, et, et viimastel aastakümnetel, kui piirid on avanenud siis on ka nii Tartu kui ka teiste keskaja Eesti linnade ja linnuste arheoloogilised leiud pälvinud üha enam läänepoolsete uurijate tähelepanu. Näiteks osales Tartus ühel hansaseminaril paari aasta eest Euroopa keskaegse keraamika parim asjatundja inglane David geimpster. Ja kui üks Postimehe ajakirjanikud distalt intervjuu ja küsis, et noh, Eesti oli ju keskajal Euroopa ääremaa, et kas on siis siin Lääne-Euroopa rikkaliku keskaegset kultuuritundvale uurijale midagi leida? David kempster, kes oli paljude Lääne ja Põhja-Euroopa linnade arheoloogiliste leidude kõrval jõudnud juba üle vaadata põgusalt ka meie linnadest linnustest leitu vastas ajakirjanikule umbes järgmiselt. Kuigi eesti asetses keskajal geograafiliselt Euroopa äärealal, võib siis leitud rikkaliku ja mitmekesise importkeraamika põhjal arvata, et Eesti asus Kesk-Euroopas Euroopa südames, tähendab Eesti Kesk-Euroopas ida. Ma olen selle üle palju mõelnud ja, ja tegelikult on meil terve rida analoogilisi leida, mis tõesti näitab. Et Eesti linnad ja linnused Kätkevad endas sellist huvitavat arheoloogilist materjali, mis pälvib tõesti laiemat tähelepanu. No kasvõi üks näide. Tartut tuntakse ülikoolilinnana, samal ajal näiteks keskaegse klaasiuurijad teavad Tartut eelkõige kui kõige haruldasemad keskaegsete klaaside leiukohana. On üks 13. sajandi lõpu, 14-l sa oled esimese poole üks kõige tähelepanuväärsem klaasitüüp on varased kaunite maalingutega peekrid mida siis Euroopa klaasiuurijad siis on, millel on väga suurt tähelepanu pööranud, nende kohta on ilmunud seal kümneid ja kümneid artikleid ja ja kui ühest linnast tuleb kas üks pisike killuke välja, siis nad kohutavalt rõõmsad ja ja näitavad seda kõikjale igale konverentsile seavad selle pildimaterjali hulgas esikohale. Tartust on selliste pehmete kilde palju juba 12-st peekrist Tartu selliste telkide suurim leiukoht kogu maailmas. Tartust on huvitavaid teisi klaasi leida, näiteks üks klaasnõudetüüp on on hakanud juba rahvusvaheliselt omandama huvitavat nime Tartu tüüpi Peike. Kuna just Tartust saadud klaasileiud olid esimesed sellised kõige täiuslikumad, mida oli võimalik siis kildude põhjal kokku kleepida, ei ole võimalik saada ettekujutuse taolisest klaasi tüübist või ise põhjalikumalt tegelnud relvastusega ja, ja kui ka siin hakata nüüd meie relva leida, võrdlema siis Lääne-Euroopa repa leidudega, siis taas märkame, et see uus modern relvastus igasuguse tuua kaitserüüd kui ründerelvade tüübid jõudsid Eesti alad väga kiiresti, nii et sel alal on Eesti olnud täiesti siin esirinnas. Aga ma arvan, et kõigil nendel huvitavatel teemadel me jõuame siin ehk mõnes järgmises saates veel rääkida. Aga täna siis vaata Põhjalikumalt seda, kuidas siis Tartu kujunes. Et millal me võime rääkida siis sellest tüüpilise keskaegse tar too siis linnast, millal sai Tartu alguse? Kahjuks on kirjalikke allikaid nüüd hirmus vähe säilinud sest Ta on läbi keskaja igas sõjas tõsiselt kannatada saanud ja tema piiriäärne asend, Venemaalähedus. See on mõjutanud. Teda on korduvalt täiesti maatasa maha põletatud, peale seda keskaegses linnas ikkagi leidis aset. Iga mõnekümne aastaga ei tulekahju palju suurem või väiksem see muidugi mõjutas väga palju ja, ja see Tartu piiskopkonna. Nii et on kirjalikes allikates on tõesti ainult siin-seal üksikud riismed ja ja seetõttu muidugi linna alguslugu ei olegi nii lihtne siis paika panna. On ainult mõningad üksikud, sellised kirjalike allikate teated, mis, mis siis näitavad, mingil momendil on kas linn olemas või on siis linnus olemas. Aga need on ka osaliselt nagu pooleldi juhuslikud teated. Nii et me ei saa kunagi võtta, et et see esimene märge kirjalikes allikates näitaks nüüd, et et sel momendil rajab ta kindlasti tunduvalt varem rajatud ja nii on ka Tartuga lood. Selle Tartu linna keskaegse hansalinna rajamise juures on, on võib-olla huvitav võtta kätte ta siiski Henriku Liivimaa kroonika ja, ja vaadata, kuidas Hendriku silmade läbi see Tartu piiskop on, siis alguse on saata. Nii aastal siis 1224, tähendab on siis toimunud just sõda linnuse piiramine ja selle aasta juulikuus, tähendab siis oli toimunud sind maadejagamine vallutata vahel ja Ugandi läks mõningate põhjapoolsete väiksemate maakondadega nagu seal Yoent, aga noorsoopolitsei ja üks osa Vaigast siis vallutust juhtinud Piiskop Alberti vennale, piiskop Alberti vennale Herman yle, kellest sai siis Tartu piiskop, tõsi, tähendab, tema oli juba varem kuulutatud kahju Eestimaa piiskopiks ja tema residents pidi olema Lihulas, aga, aga noh, siis toimus siin ümberjagamine. Kuigi teda veel hiljemgi nimetatud Lihula piiskopiks tähendab veel viimati vist 1235. aastal tegelikult tema tema resideeris Tartus päris alguses võib-olla ka Otepäält ja nüüd siin, kuidas siis Hendrik sellest kirjutab. Piiskop Herman aga läks omadega ära Ugandisse ja hakkas ehitama Otepää linnust ja paigutas sellesse suursuguseid, mehi ja aulikkeri leid, nimelt Engel Pertti oma õemehe, diisel Huuseumist jäteoderichi oma venna ja Helmoldi lüüne purgist aru ka ning suursuguse mehe jah, Johannese toolenist annetades igaühele neist kihelkonna, see tähendab ühe kile Kunda lääniks. Ta võttis sellesse linnusesse ka õige palju teisi sakslasi koos elama. Et ta kaitseksid nii maad, kuid linnust vaenlaste eest ja õpetaksid oma alamatele eestlastele, ristiusku, eestlasi, aga kui veelt ruudusetuid ei lubanud Nad endaga koos linnuses elada. Sama piiskop kutsus endaga kaasa Ugandisse ka preestreid ja annetas neile kirikuid Penefitsiks ja varustas nad piisavalt vilja ja põldudega. Nagu kord ja kohus. Õpetades tegi ta eestlastega ettepaneku jumalast seatud kümnise suhtes ja nad võtsid selle vastu ja hakkasid seda nüüdsest peale igal aastal tasuma. Siis tegi ta korralduse anda tema preestreile ja vasallidele, mis vaja ja tasuda ustavalt, mis lubatud ka seadista oma venna rottwarib praostiks, määrates talle konvendi asukohata tusse ja kirjutades 24 küla ning piisavalt tulusid ja põlde tegi korralduse, et seal oleksid Coral kanoonikud ja otsustas, et see peab olema tema toomkirik tähendab 1224 sel ajal, kui alustati, siis Otepää linnuse rajamist juba sel ajal oli Hermanni kindel plaan. Piiskopkonna keskus on Tartus. Siin on muidugi veel huvitav on, et et see piiskop Alberti ristisõdade pea, juhi siis vend oli ju Herman ja peale selle oli veel terve rida ju sugulasi, eks ole. Otepääl oli siis veel kolmas vend, oli Theoderi, siis oli nende õemees siis Engelbrecht, diisel, Uuselist, Tartu praost, jälle Alberti Hermani vend, eks ole. Nii et suguvõsavärk. Nii muidugi, nüüd siis Tartu küsimus. Me kroonikas teame, eks ole, et Tartu linnuse ümber toimus äge lahing ja, ja siis linnus sisuliselt ost põletati maha. Samal ajal linnuse jalamil oli kindlasti säilinud ka see asula ja ja see asula muidugi ei pruukinudki olla tegelikult su tegelikult ju hävitatud, seal võis midagi ka kohal olemas olla ja seda siis hakati nüüd laiendama ja välja ehitama ja tähendab see, sellest sai siis tulevane Tartu linn alguse. Ahel on siis pakutud ka välja, et oh, piiskop Herman võis päris mõnda aega Otepääl olla. Aga see ei pruugigi päris tõsi olla. No mis sellele aluseks alla aluseks annab see, et 1225 tähendab siis, kui modena Wilhelm paavsti legaat siin Eesti- ja Liivimaal ringi käis ja asju ojas ja vallutad vahekordi siis püüdis lahendada, tähendab, siis tema külastab ka ju tark piiskopkonda aga ta käib otepää linduses. Ja seal ta nimetab, et Otepää linnus oli juba tugevasti kindlustatud ja välja ehitatud. Tähendab piiskop Herman dismodena Wilhelmi vastu Otepää linnuses. Aga võib-olla ta võttis ta seal vastu seepärast, et Otepää linnas, mis oli väiksem selle, see oli suudetud juba aastaga siis valmis ehitada mitte täiel kujul, aga vähemalt märkimisväärsel kujul, samal ajal kui Tartusse, sinna, kus ta rajas oma põhiresidentsi ja mis oli kindlasti tunduvalt suurem, võimsam seal ei olnud ehitustööd lihtsalt jõudnud nii kaugele, et sinna oleks siis nagu paavstile kaati kutsub. Nii et tundub, et, et tegelikult see 1224 ikkagi võib-olla sügisel algab peale ka juba ikkagi tartu rajamine. Ja noh, mõningas mõttes on ju huvitav ka üks siis dokument, nimelt Piiskop Hermann saab esimesel detsembril 1224 Saksa-Rooma kuningas Einrichilt siis lääni üriku oma piiskopkonna kohta ja milles on öeldud, et et tal on õigus lüüa raha ja asuta ta linna Tartus ja teistes kohtades, kus neid teha sobib? Nojah, see see muidugi ei ole tartu rajamise taat, aga ometi tähendab, tegelikult on see ju üks dokument, mis andis nagu õiguse. Ja noh, väga paljude selliste asutuste ja juures on ju see alla kirjutatud dokument, on oluline, eks ole. Nii et, et ma arvan, et Tartu linna keskaegse linna alguseks võib väga vabalt lugeda ikkagi 1224. aasta sügist see, mida ta esimesena nimetatakse, see hoopis ise lugu. Ja kui vana ta tegelikult on seal ka hoopis ise lugu ja Tartu on muidugi see asustuskeskusena on ta ju tunduvalt varasem, nii et võiks öelda kusagil vähemalt kuuendast seitsmendast sajandist peale, ilma ilma eriliste mingite vaheperioodidel. Ta on ta kogu aeg olnud selline tähtis asutus, keskus. Nii, aga mõningas mõttes on huvitav, kuna huvitav vaadata ka neid kõige varasemaid mainimisi siis nüüd selle keskaegse linnuse ja keskaegse linna kohta Tartu linnust esmakordselt siis allikad, kuidas on nimetatud nendes allikates, mis tänapäeval muidugi säilinud on, on siis 1234. aastal 1234 Sis Novgorodi vürst Jaroslav, tema teeb ühe sõjakäigutart olla. Muuseas sihtmärk Tartu, eks ole, ise näitab, et, et sel momendil pidi olema sellel paigal juba hästi oluline tähtsus. Ja too kuradi vürst seab küll laagri üles kusagil linnast eemal, et on öeldud, et et Ta lasi väemaad rüüstama siis linnusest eemal, seal on vene keeles kraad kraad. See sõna muidugi tähistab linnuse võrrel ka tähistab muidugi teatud teatud juhtudel ka linna, nii et siin me ei saa, aga sellest ajast on siis säilinud ka üks Paavst, Gregorius üheksanda kiri. No mis on ilmselt, et siis koostatud siin viibinud paavsti legaadi siis kaebuse alusel ja seal muidugi kurdetakse, et venelased piirasid ka Tartu linnust ja purustasid Kärkna kloostri isegi Kärkna kloostri ajaloo, Seapika ka väga varasesse perioodi. See ladinakeelne dokument ja seal on astrumide Tarbate, et on nagu linnus märgitud. Muidugi võis linnuse piiramine aset leida Vene kroonikates linnuse piiramisest küll juttu ei ole seal räsitud kudest lahingust, mis toimus Emajõele, kus kiidetakse nagu võidetud lahing ja, ja aga noh, linnust kindlasti ei vallutatud, tähendab 1234 oli Tartu linnas piisavalt tugev, piirang vallutada ei suudetud ja, ja võib-olla siis vene kroonikates mainitud jätul, aga samal ajal linnus võis seal juba varem olnud, nii et see ei ole mingi näitaja. No Tallinna puhul on muidugi jah meil igasuguseid linnaõiguste saamisi teada ja nii edasi, Tartu puhul seal kahjuks ei ole neid kirjalikke allikaid säilinud ja, ja nüüd siis esimesed sellised kirjalikud teated Tartul linna olemasolust, need on alles 1262 aga need mõningas mõttes on nad siis sellised juhuslik. Kuna sel aastal tegid venelased järjekordse sõjakäigu Tartu alla. Ja nii et see kajastub Systi siis Novgorodi kroonikas, aga see sõjakäik kajastub ka siis Liivimaa vanemas riimkroonikas. Kusjuures see on päris suur sõjakäik, suured väed, eesotsas on siis Novgorodi vürst Dmitri kes seal Aleksander Nevski poeg, aga seal on terve rida teisi vürst ja seal on ka Vene kroonikates siis nimetatud 500 leedulast isegi kaasas. Selline huvitav periood 1262 tähendab siis Aleksander Nevski sõlmis siis Leedu vürst Mindaugas ega siis liidu ja liidu siis just siin Liivimaa sakslaste vastu ja, ja see on üks selliseid väheseid ühisoperatsioone, mis nad läbi viisid koos jah, kumbki, kumbki mees ise ei osalenud, aga, aga, aga aga ikka jah, see sõjakäik võis olla päris suurejooneline ja ja need on huvitav, et, et siis vene kroonikas, tõsi, seal nüüd märgitakse, et Tartul oli nagu kolm seina Triiste nõu. Mida see tähendab, seda, seda nüüd raske tõlgendada. Kroonikas on juttu, et Tartu linn oli tugev kolme seinaga, seal oli palju igasuguseid inimesi. Ja siis ta kroonika veel räägib, et, et linlased ehitasid veel mingi kaitseehitise juurde, et ent siiski see võeti ka jumala abiga jälle ära. Ühel rünnata küll ja nagu öeldud, siis mõned linnainimesed löödi maha, teised võeti elusalt kinni, kolmandad koos naiste ja lastega põlesid ära. Ründajad said palju saakialang linnast last jaga vastu. Ja nagu kroonika ütleb, mehed linnast lasid hästi ja tapsid biooter Miasnikov. Ja üks tähtis tegelane jälle seal olnud. Vaata, mida siis vanem riimkroonika sellest kirjutab, seal ka päris päris huvitav kirjeldus siin vanemas riimkroonikas siin muidugi rõhutatakse ka jälle orduvendade peale, sellepärast et kroonika autori orduvenda. Varsti juhtus, et venelaste väge nähti otse Tartumaale liikumas. Kui meister seda kuulis, saatis ta sinna vapraid, vendi ja nii mõnedki kangelased see olnud tõsis. Kui need Tartusse jõudsid, kuuldi, et vene vägi oli linna lähedal mitmeväehulgaga. Nad kiirustasid väga. See on tõsi. Enne kui rahvas kaitsesse jõudis astuda, tegid venelased oma väega mõnegi mehe seal samal päeval kurvaks. Nad vallutasid Tartu, põletasid seejärel linnamaani maha. Seal lähedal oli üks linnus, kes sinna üles tuli, see ellu jäi. Toomhärrad ja piiskop tulid linnusesse, saksa orduvennad tulid ka sinna. Nende abi võis hästi näha. Vene vägi oli väga suur. Piiskoppi pahandas väga vägi hakkas linnuse poole liikuma. Papid kartsid väga surma. See on neil juba vana komme ja on neile praegugi väga omane. Nad ütlevad, et peab end tublisti kaitsva. Nad päästavad end meelsasti põgenemisega. Vennad nihkusid kaitseks ettepoole. Nad lasid Vene väge ja hüüdsid rahvast lähemale. Linnuses olid nii mõnedki mehed, kes seejärel heitlus saastusid. See rõõmustas toomhärrasid venelasi pahandas väga, et nende pihta nii palju lasti. Nende vibukütid lasid kärmesti vastu. Hiljem lahkusite linnuste juurest ja olid sõjardid, kest rõõmsad. Nad võtsid inimesed ja vara ja liikusid sealt tagasi oma maale. Muidugi vanema riimkroonika autor kui orduvend, tema tõstab esile hästi tugevasti neid neid ordu vendasite sinna Tartu piiskopile apile läksid ja samal ajal siis ta toob välja, et kohalikud preestrid papid, et need olid hirmus arad ja kohe nagu nagu jah, ironiseerid nende üle. Aga jah, noh, nii nagu nüüd kaks kroonikat kokku panna, siis me saame päris ilusa pildi, tähendab, et noh, Tartu linn oli dollanomas mingeid kindlustusi, kuidas see välja nägi, need kolm seina? Seda, seda on raske ette kujutada, aga tõenäoliselt oli tegemist siis mingitel puitkindlustustega võib olla. Ta ei olnud veel müüri ja nüüd on olemas üks huvitav kiirits nimelt täpsemalt doteerimata kiri ise on säilinud. Ja see kiri, see on siis. Lähetatud tartu foogti Rae ja kodanike poolt selline abi anumis kiri Lübeck kile et saada Lübecki siis toetust ja raha linnale kaitsemüüride ehitamiseks. No seal on juttu juba siis korralikest kivimüüridest. Ja noh, enamus ajal uurijat meil on paigutanud, et tõenäoliselt on see kiri siis kirjutatud just pärast 1260 teist aastat. Et siis kui linn oli võib-olla suures osas maha põletatud, et siis leiti, et vaja ikka korraliku kivimüüri rajada, vaata tõenäoliselt siis just seejärel toimuvadki sellised suured ümberehitustööd ja ja olla tunne isegi, et linnakuju veidi muudetud takse ja hakatakse siis linnamüüri ehitama. Raha on vähe, eks ole. Ega muidu ei pea Lüübekilt ju siis abi paluma, kusjuures see abielu vis kivi on selle poolest huvitav, et seal veel palutakse, et keegi Lübeckis raha korjaks, et teil ei ole isegi võimalust oma inimest saatasin raha korjama, tähendab nii ja Tartus nüüd toimub selline ümberplaneerimine, nii et hakkaksid linnamüüri ehitamine peale ja notar linnamüür on päris võimas tähendada on kokku ka kusagil kahe kilomeetri pikkune. No see 13. sajandi teisel poolel algab ehitusega kindlasti ka 14. sajandil ja ja omal ajal võis seda päris võimas olla. Midagi vast isegi Tallinna linnamüürile lähedast ja ta on teada, et on seal hullud seitse kindlustatud väravat ja terve rida torne vis parimatel päevadel, mille arv võis ulatuda paarikümneni isegi. Aga kahjuks jah, seda müüri meil enam ei ole. Millal ta kadus, kadus 1708, tähendab Peeter Esimese väed, kes ei olnud kindlad, kas Tartu jääb nende kätte või ei jää, siis lasid kõik kindlustused ära purustada Popi linnud ära õhkida ja nii edasi, nii et ainult üks jupp seda kõige nõrgema müüriga lõigus olemas, seal seal laia tänava kõrval jõe äärses tähendab ahju ääres olevast linna vöör kõige nõrgem. Aga samas tundub, et vot siis toimunud sellised ümberkorraldused ja, ja ise pole Tartus ühtegi linnamüürilõiku kaevanud, seal, seal botaanikaaias tooriumil noh, seal oli maa sees oli ju linnamüüri säilinud ligi kolm meetrit, nii et edastada kultuurkihti, aga seal olid üks huvitav moment, mis, mis annab jälle vihje võib-olla selle Tartu keskaegse linna suhteliselt kiirele välja ehitada, mis selle nimelt linnamüürist paarkümmend meetrit eemal. Siis linnamüüri rajamise eelsel ajal on üks paarikümne sentimeetrine kiht, kus hästi palju venepäraseid lihtja hilisemal ajal on teada, et on on siis Tartus olnud, et niinimetatud vene ots, Ruskiga Anett. Ja võib arvata, et, et, et siis kui juba 1224 ja siis algas nagu intensiivselt peale selline rahvameelitamine, kaupmeeste käsitööliste meelitamine siis selline korralik linn rajada. Ja, ja siis on tulnud ilmselt ka päris palju neid vene käsitöölise kaupmehi ja neile on antud siis linna tagumises otsas, eks selline sopp, mida veneotsaks nimetatakse ja hiljem sealsamas piirkonnas tõenäoliselt nad elasid ka edasi. Vaat kui nüüd Tartu linnamüür rajati, siis päris linnamüüri äärde seda vene otsa ei lastud tekkida, tähendab seal üks lõik võeti ära, tähendab, paarkümmend meetrit siis linnamüüritagust vööndit, tähendab, seal on nüüd siis ilmuvad kohe sellised tüüpilised sellised Lääne-Euroopas avalikud ehitised, seal kerkib isegi väga uhke telliskivihoone, mis seal kaevamistel päris hästi säilinud olnud, ka kliki seal pooleteistmeetri kõrguse Telliskivi, jah, Telliskivi, see on üks üks varasemaid tatart tuua selliseid eluhooneid, mis rajatud telliskivist. Tartu puhul on sageli olnud meil ettekujutus, et, et 13 14 sajand tähendab, et siis on partunud selline puulind. Aga nüüd need uuemad kaevamised näitavad, et on juba 13. sajandi lõpul on siin-seal tilt kerkinud ka siiski Telliskivihooned juba. Ja nüüd ma olen neid võrrelnud Nende uuemate kaevamist tulemustega, mis on saadud Põhja-Saksa linnades näiteks vastokist ja Graysfaldist ja ja oma hoone tüübilt on nad väga sarnased. Tähendab, et sealtkandist võib-olla on tulnud ka sellist ümberasu jäid ja ja võid igati öelda. Jah, juba juba päris sellises 13. sajandil hakkas ikka kujunema ikka päris uhkeks linnaks. Ka linnus oli siis, mis materjalist linnus oli siis maakividest ja tellistest ja linnus kaika paiknes praeguse selle Tähetorni kohal, tõsi, tal oli ka hästi suriis linnus. Kui nüüd silme ees on pilt, siis, siis eeslinnus on seal siis toomemäepoolse ulatus praktiliselt välja selle kuradisillal. Nii et see oli eeslinnus ja siis vahel on selline hästi sügav vagumus, tähendab nii, et et see pealinnus oli siis e-linnusest eraldatud sellise loodusliku vagumusega muuseas selle loodusliku vagumise siis nüüd hiljem ehitatud siis püssirohukelder, nii et sa tegelikult samal kohal on selline suur võimas kraav olnud, võib-olla peaaegu samal haiguse vallikraav seal praegu teise teise külje peal näha on. Tartu linnas oli kahtlemata ka jah, väga-väga võimsate hästi kindlustatud noh kahjuks kahjuks on seal muidugi Seniver kaevamisi suhteliselt vähe läbi viidud, meil ei ole sellist korralikku pilti sellest linnusest olemas. Kui Peeter esimene lasi Tartu linnase hävitada ilmselt, et siis kindlasti ta ise ennast. Kuidas 13. sajandil need siia tulnud võimud suhtusid muinaslinnustesse? Nad ju mitmel pool kasutasid tegelikult muinaslinnused ära see muinaslinnuse väljaehitamine, see tähendas ju väga pikk ka põhjalikku tööd ja eestlased olid kõvasti vaeva näinud, tähendab, kõigepealt oli valitud välja kõige sobivam küngas, aga mitte ainult küngas, vaid tema nõlvad kõiki järsemaks tehtud ja ja sealt tuli kõvasti mulda ära kaevatud ja siis ümber selle künka sinna künka jalamile oli sageli ka vallikraavid tehtud, tähendab see linnuse alusel kõiki poolemas, noh, tõsi need kaitserajatised, need, mis olid, olid siis puidust või, või siis kui müürina paekividest tähendab, nendest suurt abi ei olnud, aga põhimõtteliselt oli alus valmis ja kui nüüd võtta, siis, siis näiteks väga paljud muinaslinnused võetakse uuesti kasutusse tusele. Ainult et sinna peale ehitatakse siis kivimeerid, mördi, kaladega kivimüürid ja sellest saab siis uus linnust. No meil on nagu omaette kohe selline linnusetüüp on nagu varasemas kirjanduses nimetatud ka loodusega seotud linnus, tähendab mis linnuse välismüür järgib siis seda. Siis serva või mäe külg, eks ole, nii et ta ei ole mitte selline korrapärane siis mingi kandiline või kuubikujuline nagu need ka on siis tuntud linnuse tüübid seal, kas tellida konvendihoone taga, need järgivad sellist sellist vana kohaliku traditsiooni, nii et mäe, see serv ülevalt pool, seal on selline müür ja vot selle Mantervjueeriks kaitsemüür tähendab selle siseküljele siis rajatud hooned. No kõige tüüpilisem taoline taoline linnus oli Otepää linnus, mis on esimene telliskiviehitus üldse Eestis. Kirjalike allikate põhjal teame Telliskivi siis linnust ja analoogiline võis ka olla Tartu linnas nähtusi, Tartu linnusel on hiljem torni juurde ehitatud ikkagi piiskopkonna keskuse piiskopkonna tähtsam linnus, nii et sellele pöörati suurt tähelepanu. Et ta hiljem on siis oma oma tüübilt, nagu siis juba. Aga esialgu ta võis ka midagi analoogilist olla. Nii et selline puhas praktiline kaalutlused, miks muinasheina said ära jälitatud või oli seal ka mingi niisugune nüanss, et eestlased olid tegelikult ikka veel nii palju tugevad. See on kindlasti ühelt poolt praktidele kaalutuse, teiselt poolt on nad säilitavad need vanad keskused aga need suuremad linnused võtame siin otepää Tartu, Viljandi nagu kindlasti Rakvere, Tallinn need olid juba siis varasemal ajal olnud tähtsad keskused teed, kaubateed ja, ja kõik muu tähendab, oli siis kujunenud vastavalt nende linnuste paiknemisele noh, tegelikult võib-olla võib-olla on ka vastupidi, eks ole, et, et linnused rajati sellise koha peale, kus juba tegelikult olemas olid, nii et noh, see ometi keeruline probleem, aga nad kasutavad selle vana situatsiooni ära ja teiselt poolt jah, kindlasti muidugi siis kaitsesid eestlaste poolt loodud. Nii et see on jah, mõlemalt poolt selline oluline. Ja Tartu puhul jah, see kõigis asustuskeskuse muidugi sõltub nendest looduslikest oludest sellest, sellest, et seal on üks sobivamaid paiku üle Emajõe käimiseks. Pluss muidugi ristub veeteega seal istub siis Emajõega ja võimalik, et mööda neid väiksemaid jõgesid siis on võimalik olnud, kuni siis Pärnuni välja sõita. See on selline huvitav küsimus. Jah, meil on nüüd siin ajaloolased, arheoloogid on viimasel ajal vaielnud, osa leiab, et see omaaegne veetee, eksole, Pärnust Tartusse ja sealt edasi Venemaale see seda vaevalt eksisteeris, ta mööda ei ole võimalik korraliku laevaga sõita, et ainult paatidega ja siis ka vahepeal tuleb neid paate maad maad vedada. Aga teisest küljest noh, on ju mitmeid märke, mis siiski viitavat sellisele võimalusele. Kasvõi näiteks võtab Läti Henriku kätte seal olla mõlemad jõed, Pärnu jõgi, Emajõgi, mõlemad mustikad, kõlbavad Emajõe, nimetas need Hendrik ettekujutuse järgi võis olla üks jõgi, eks ole. Või võtame hilisemast ajast, no millised linnad, eesti territooriumid kuulusid, Hansa liitu kuulusid Tallinn Pärnu, Viljandi ja Tartu. Ja kusjuures 14 10. sajandil, siis kui hakkab seal Lübeckis siis need linnad, esindajad hakkavad koos käima. Siis Tartu esindab seal ühtlasi ka. Tähendab, Tartu, Viljandi, Pärnu vahel olid need sidemed väga tugevasti säilinud. Samas. Kaubateede juures alati mõtlema ka selle peale, kuidas liiguti talvel. Muuseas, talvel oli ka ju väga hea kasutada siis veeteed, mis seal kinni külmunud tähendab, liiguti mööda jääd, sellepärast metsades on suured hanged, meta seal läbi lume, eks ole, aga, aga jõe peal on tegelikult väga sageli on järvede peal lumi, tuiskab sealt ära ja, ja seepärast on, no see on juba tegelikult viikingiajast peale näiteks meil arheoloogilist materjali seal üpriski palju on, on siis neid jäänaelu, selliseid jää naelu, mida siis inimesed panid oma jalatsit olla, aga on siis spetsiifiliselt ka hobuste jäänaelad. Tähendab, missugused need ja need on sellised väikesed, sellised Latakatel on taga on kaks vist haara ja keskel all on selline, et nagu nael teisel pool siis need kaks ülemist tähendab, nüüd lüüakse läbi kabja, nii et on kabja eesotsas on ja siis hobune muidugi ei komista sellega. Ja siin on muidugi äärmiselt huvitav on, et tõenäoliselt meie kõige vanemad hobuserauad võivad isegi sellest välja arenenud olla sellest hobuse jäänaelast ka neil on ainult üks Aakesem esiotsas ja, ja neile kuidagi lähedane, see kõige varasem hobuserauatüüp on ka Venemaal. Tõsi, verevalumeid Venemaal on natuke teistmoodi, aga, aga siin ütleme siin põhjapoolses Euroopas võib-olla ei olegi need hobuserauad siia Lääne-Euroopast toodud, vaid siin on toimunud teatud koha peal arenka siis varasemate hobuste jää naelte põhjal. Aga need jäänaelad, need näitavad, et, et talvisel ajal siis liiguti väga palju siis mööda neid külmunud jõgesid, järvi ja saanidega oli tunduvalt mugavam kaupa vedada kui, kui mingite vankritega. Ja seetõttu näiteks seda veeteed, ütleme Pärnust Tartusse seda võidi kasutada Ta ju hilissügisel varakevadel, kui oli palju vett, eks ole, suur, et siis oli võib-olla ikka pris võib-olla korralike paatidega sõita ja siis talvisel ajal, kui oli see kinni külmunud, tähendab see tee oli tegelikult hästi kirjutada. Eesti lugu, Tartu Ülikooli õppejõud Ain Mäesalu rääkis Tartu loost tulevastes saadetes kuulete ka teiste linnade lugusid ja seda, kuidas Eesti linnad Hansa Liitu kaasati.