Tänase jututeemaks on üldine jutt Hiina religioonidest ja õpetustest. Neid on palju. Kui me vaatame tänapäeva Hiinat, siis siin saadakse hakkama eelkõige marksismiga, aga Hiina ajaloos on õpetusi ja religioone olnud kindlasti üle 100 ja räägitaksegi Hiina varasemast tekstides 100-st ettusest. Täpset arvu ei teata ka selline püüd tähistada kindla numbriga on ka Hiina mõttele üsna tavaline. Kõigepealt, nii et neid religioonide õpetus võib jagada ka mitmeid kõigepealt ka nende tekkimise järgi on kõigepealt Hiinas endas tekkinud religioonide õpetused. No need on, need on, kasutavad kõik ühte terminoloogiat. Ja paljud neist terminitest on ka meil tuntud nagu näiteks tao nagu näiteks u ja nii edasi. Aga ühtne terminoloogia seisneb selles, et neid on siiski terminit defineeritud erinevalt ja iga õpetus kasutab neid termineid eri tähenduses. Ning nende varasemate õpetuste iseloomustamiseks võib öelda, et kõige võib-olla kuulsam Hiina õpetus on olnud konfotsianism millele pani aluse Konfutsius edasi taoism, millele panid aluse laod, söja Johns. Edasi Mois, millele pani aluse modi ja veel ka meil vähetuntud Ligism, aga mis on maole Mootseduughile väga suurt mõju avaldanud ja millest me räägime ka eraldi loengus. Ning üheks suuremaks õpetuseks oli juba väljaspoolt tulnud budismis alates esimesest sajandist on avaldanud Hiina mõtetele väga suurt mõju ja pärast seda on tulnud islam lääne poolt ütleme, kaheksandast sajandist peale, on Hiinale teatud mõju avaldanud ja enne seda isegi enne seda on ta juba kristluse mõju olnud juba kristlus oma mõnel kujul on olnud ka juba Hiina pealinnas isegi juba viiendast kuuendast sajandist. Ja nüüd pärast seda, kui on lääne suurriikidega puudutud on tulnud kristluse erinevad variandid Hiinasse ja näiteks ka Vene õigeusk, Luuterlus ja eriti roomakatolid, sism ja muide eirauma kartul. Sismiga on erilised hädad, sest Hiina praegused võimud ei taha tunnistada mitte Hiina katoliiklaste allumist Rooma paavstile. Ja sellepärast on see hiinakad olid sism jagunenud kaheks. Ühed on need, kes formaalselt, kes väidavad, et nad ei allu Rooma paavstil, aga tegelikult alluvad. Ja teised on siis need, kes on keeldunud allumist Rooma paavstile. No ja peale seda tänapäeval on muidugi ka Hiinas levinud igasuguseid uus religioone, mis on tekkinud vanade religioonide ümbermõtestamise eest või nende segunemise eest. Ja nende suhtes on muidugi Hiina praegune valitsus väga negatiivselt meelestatud. Ning kui vaadata, siis kuid õpetusi siis muidugi praeguses Hiinas on väga tähtis osa marksismi puhtalt marksismi ja mida ei lasta mitte moonduda ei või ühineda millegi muu õpetusega ja muud lääne õpetused siis erilist suurt mõju ei praegu Hiinas ei ole, sest neid lihtsalt ei lasta. Ei lasta oma oma mõju kehtestada. Muidugi, mis puutub taiwani, siis seal on ka muud lääne õpetused levinud.