Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 19.-st detsembrist. Stuudios on Kai Vare. Tallinna volikogu arutab praegu järgmise aasta linnaeelarvet. Opositsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid lubavad ööistungit, et juhtida tähelepanu laste huvitegevuse väiksele rahastamisele. Euroopa Liidu rahandusministrid saavutasid möödunud ööl kokkulepe, kes edaspidi otsustab hätta sattunud pankade päästmise. Venemaa president Vladimir Putin teatas oma aastalõpu pressikonverentsil, et tähendab lähiajal armuMihhail Hodorkovski-le. Putini sõnul kaitses Venemaa Ukrainale abi, andes oma majandust. Paar sõna ütles Putin ka eesti keeles. Tallinna Sadama reisijate arv ületas esmakordselt ühes aastas üheksa miljoni piiri Tallinna sadam aastani 2020 reisijate valdkonnas kõige suuremat kasvu võimalust Peterburi suunalt. Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi kapitaalremont sai valmis nii lapsed kui õpetaja teada on uuest majast ja uuest huvitavast tehnikast vaimustuses. Pühakodade säilitamise ja arendamise programmi raames on korda tehtud 10 kirikuid. Uus algav programm seab üheks eesmärgiks muuta pühakojad rohkem ka kultuurisündmuste toimumispaigaks. Riigikogus käis täna jõuluvana ja spordist rallisõitja Ott Tänak naaseb tuleval aastal maailmameistrivõistluste sarja. Ta osaleb tugevuselt teises WRC2 klassis, kuid sõidab kolm rallika võimsaimal WRC autol. Ilmateade lubab meile vihma ja lörtsi, homme õhtul alates loodest sadu lakkab. Õhutemperatuur on öösel miinus ühest pluss kolme päeval nullist pluss viie kraadini. Tallinna linnavolikogus on viimasel lugemisel järgmise aasta linnaeelarve. Liisu Lass räägib lähemalt. Järgmise aasta Tallinna eelarve tulude eks on planeeritud 460 miljonit ja kuludeks 430 miljonit eurot. Lõviosa ehk 70 protsenti eelarve tuludest laekub maksudest kuludest, suurima osa ehk kolmandik läheb haridusvaldkonna investeeringuteks ja 18 protsenti ühistranspordi lanudki. Keskerakond nimetas kurat mõistlikuks ja abilinnapea Mihhail Kõlvarti ütlased ja järgmisel aastal on eelarves prioriteediks haridus. Ma tooks välja jällegi, et meil on ette nähtud järgmisel aastal veel üks palgatõus lasteaedade õpetajatele, vaatamata sellele, et käesoleva aasta maikuus toimus palgatõus muidugi, üheks prioriteediks jääb ka purdi valdkond. Opositsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid tegid eelarvele üle 600 muudatusettepaneku, millest suur osa koondas Keskerakond sotsiaaldemokraatide hinnangul valdkondade järgi kokku ja tänaseks Jay muudatusettepanekuid järgi üle 70. Enim tõstatasid sotsiaaldemokraadid laste huvitegevuse rahastamisega seotud teemasid. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Lauri Laats. Kui on meil, siis selles osas parandusettepanek 2,3 miljonit, vähendaksime sellega lapsevanema panust. Kui me võrdleme nüüd aastaid on aluseks 2009, siis kohaliku omavalitsuse panus sporditegevust, see oli 50 protsenti ja lapsele vanema taskust tuli ka 50 protsenti, siis praegune olukord on muutunud selliseks, et 30 protsenti tuleb siis Tallinna linna poolt ja 70 siis tuleb lapsevanema taskust. Mis tähendab seda, et väga paljudel juhtudel ikkagi lapsel jääbki see teenust saamata. Isamaa ja Res Publica liidu ning Reformierakonna fraktsioonid sotsiaaldemokraatide ööistungi venitamiseks kaasa ei lähe. IRL-i fraktsiooni juht Eerik-Niiles Kross nentis, et suur osa eelarve kuludest on seadusega ära planeeritud kuid IRL on läinud umbes paarkümmend muudatusettepanekut. Nüüd esitasime oma põhilised murekohad, õpetajate palgad, lasteaiad, teed, tänavavalgustus ja mõningad reetsed, projektid ja objektid, mis võiksid äkki ka läbi minna. Üks neist on vana kalamaja tänava projekteerimine, sellest on kavas teha kogukonna koos. Eks selline linnaelanike huve arvestav tänav. Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul enamiku parandusettepanekutest arvesse ei võeta, sest tema sõnul olid paljud ettepanekud sisutühjad. Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut arvas, et ööistungiks täna siiski ei lähe ja eelarve saab vastu võetud. Euroopa Liidu rahandusministrid võtsid möödunud ööl vastu otsuse, mis toob põhimõttelise muutuse eurotsooni panganduskriiside lahendamisse. Otsused probleemsete pankade saneerimiseks tehakse edaspidi keskses kriisilahendusorganis, samuti luuakse 55 miljardi eurone kriisilahendusfond. Johannes Tralla. Pärast 12 tundi kestnud kõnelusi leppisid Euroopa Liidu rahandusministrid eile õhtul kokku plaanis, mis peaks ära hoidma tuleviku pangakriisid või vähemalt Euroopa maksumaksja raha kasutamise nende lahendamisel. Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier See on pangandusliidu jaoks erakordselt suur viimaste päevade edusammud, ühtse kriisilahendusmehhanismiga pretsedenditut viime Euroopa finantssektoris sisse revolutsioonilised muutused, nii et maksumaksjad ei pea enam kinni maksma pankade tehtud vigu, lõpetades nii hiiglaslikke avaliku sektori, pääste, lettide ajastu, ütles Barnier. Otsused probleemsete pankade saneerimisel tehakse edaspidi Euroopa liidu keskses kriisilahendusorganis. Sellel organil on juhatus, kes saab otsustada väiksemate pankade saneerimise üle ja täiskogu, kes saab selle otsuse vaidlustada. Seejärel saadetakse otsus ülevaatamiseks Euroopa komisjonile. Kui komisjon sellega nõus ei ole, kutsutakse pangakriisi lahendamiseks kokku rahandusministrid. Kriitikud, kelle seas on ka Euroopa keskpank, kardavad, et selline otsustuskord on liiga aeganõudev ning hoiatavad, et enne upuvad panga võimalikku päästmist võib turul puhkeda paanika. Eurogrupi president ruun täisel Bloom. Kõik me kuulsime Euroopa keskpanga presidendi kommentaare ja need kõlasid meil kuklas, kui otsustasime, et kriisilahendusnõukogu juhatus saab vastu võtta suurema osa otsustest. Kuigi plaani järgi peaks valdava osa panga kohustustest edaspidi tasuma omanikud, aktsionärid ja võlausaldajad, asutatakse rahandusministrite otsusega. Kriisilahendusfond, kuhu aastaks 2025 peaks pankade sissemaksetest kogunema 55 miljardit eurot. ESM-i tuge saab kasutada seda üksnes viimases hädas ja see eeldab riigiprogrammile allutamist. Enne kriisilahendusmehhanismi jõustumist peab selle heaks kiitma ka Euroopa parlament, kes on siiani soovinud suuremat rolli Euroopa komisjonile ja võimalust ESM-ist kergemini raha laenata. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel. Venemaa president Vladimir Putin andis täna traditsioonilise aastalõpu pressikonverentsi, mis kestis rekordilised neli tundi ja 40 minutit. Putin vastas enam kui 100-le küsimusele. Kokkuvõtte teeb mardabelilt Grauberg. Moskva Krasnaja preesnia kaubanduskeskusesse oli pressikonverentsile kogunenud üle 1300 ajakirjaniku Venemaalt ja välisriikidest. Muuhulgas küsiti Venemaa presidendilt, miks otsustas Moskva rahaliselt toetada poliitilises kriisis Ukrainat. Vladimir Putin ütles, et Ukraina kui Venemaale vennaliku riigi toetamisega kaitseb Venemaa oma turgu. Sest kui Ukraina kehtestab Euroopa liidu tehnilised stardid, ei saa nad Venemaale midagi müüa. Öeldakse, et Ukraina rahvalt võeti Euroopa unistus. Esiteks meie ei puutu sellesse, see on ukraina rahva valik allkirjastada need dokumendid võimeid, et ma olen seda korduvalt öelnud, ütles Vladimir Putin. Venemaa president teatas pressikonverentsil, et annab lähiajal armu naftakompanii Jukos endisele juhile Mihhail Hodorkovski-ile, kes Putini sõnul esitas hiljuti selle kohaselt. Mihhail Hodorkovski kinnipidamiskohtades olnud juba üle 10 aasta raske karistus, ta viitab inimlikele asjaoludele, ta ema on haige ja ma usun, et lähiajal võib allkirjastada seadluse talle armuandmise kohta. Pressikonverentsil küsis Paldiski raadioajakirjanik, kas Venemaal on plaanis rohkem panustada venelaste kodumaale ümberasumise programmi ning Putin tervitas ajakirjaniku eesti keeles. Vastuseks küsimusele ütles Putin, et probleemid ümberasumisega on seotud Venemaa eelarve piirides ning tööturuga. Putin kinnitas, et tahab Venemaal eelkõige näha noori inimesi, kes on valmis looma perekondi ning töötama Venemaale kasulikes valdkondades. Tallinna Sadama reisijate arv ületas esmakordselt ühes aastas üheksa miljoni piiri sümboolse üheksa, mille nende reisijana võeti täna pidulikult vasta Tallinki Baltic Queeni. Ka Stockholmist saabunud Henrik alkvist sadamas käis Janek Salme. Puhkpillimuusika saatel vastu võetud alguses ta ütles, et käib Eestis mitu korda aastas. On abielus eestlannaga ning tuli seekord koos pojaga jõulueelseid oste tegema. Igal aastal käime me enne jõule ostmas verivorste ja eesti leiba ja vana Tallinnat selliseid asju, mida meil Rootsis pole, rääkis alkvist. Mullu läbis Tallinna sadamat terve aasta jooksul 8,84 miljonit reisijat. Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand selgitas, millised asjaolud on tänavu kaasa aidanud reisijate arvu kasvule. Laevaoperaatorid, kes opereerivad meie sadamas nendel liinidel Helsingisse, Stockholmi, Sankt-Peterburi on viimastel aegadel teinud märkimisväärseid investeeringuid laevadesse. Kui see laevade infrastruktuur ei oleks sedavõrd hea, siis ma arvan, kindlasti reisijate hulk nii suur ei oleks. Teistpidi võetuna kindlasti tallinn, kui sihtkoht väga atraktiivne, aga meil on kasv nii kruiisireisijate osas tõesti sellel aastal siis esmakordselt ületasime poole miljoni reisija piiri, aga kasvanud on ka liini reisijate arv, et seda just Helsingi liinil väga head liinid on samamoodi Stockholm ja Peterburg, kuigi, kuigi me näeme seal veel suuremat potentsiaali kasvuks tegelikult. Tallinki turuosa Tallinna Sadama reisijate teenindamisel on praegu 60 protsenti. Küsisin Tallinki juhatuse liikmelt Kadri landilt, millistel liinidel prognoosib ettevõte tulevaks aastaks suuremat kasvu. Tallinn-Helsingi on kindlasti selline, kus me näeme kasvu, aga me töötame selle nimel, et absoluutselt kõik liinid kasvaksid. Tallinna sadam prognoosib, et järgmise aasta reisijate arvuks tuleb 9,19 miljonit. Tuleval kevadel valmib kuus kruiisilaevade kai ning kogu järgmise aasta investeeringute maht. Vanasadamas on Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul umbes 15 miljonit eurot. Me peame oluliseks kaliini laevade tarbeks oleva infrastruktuuri olulist parandamisse, reisijate tarbeks, galeriide pikendamist, terminalide ümberehitamist või ka transpordivahendite tarbeks liikluskorralduse ümbertegemist ja, ja uute lampide ehitust. Tallinna Sadama näeb oma strateegia kohaselt aastani 2020 reisijate valdkonnas kõige suuremat kasvu võimalust Peterburi suunal ja konkurentsi tihenemist Helsingi liinil. 10 miljoni reisija piiri ületamist prognoositakse aastaks 2017. Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi pere sai täna esmakordselt uudistada kapitaalremondi läbinud koolimaja. Tegu on maakonna suurima kooliga, mille remont on päevakorras üle 10 aasta. Igor Taro käis kohal. Lõpuks on see juhtunud terve aasta. Võru linna neljas erinevas paigas õppinud lauluisa koolirahvas tuli täna rongkäiku täna oma vastremonditud maja juurde ning. Kohe uudistama, mõnede leidnud esimese hooga oma klassigi üles, kuna kapitaalremondiga on ruumide asukohad muutunud. Need, kes juba leidsid, ei hoidnud kiidusõnu tagasi. Tahtsime tulla, kui on, kutsus vaheaega ei tahakski, tahaks kohe koolid olla. Muusika, käsi täiesti topeltuksega esinejaks, noodihoidla nelka mulle. Üks neist, kes oma kabineti täna taasavastas, oli geograafia õpetaja Kadri Paulus puha. Värske uus, väga tore. Maakonna suurima kooli peatsest remondist on kõneldud üle 10 aasta kindlasti ja nüüd, kui see on lõpuks tehtud, on emotsioonid laes, kõneleb Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi direktor Katrin Martin. Feld. See ongi suur rõõm. Me oleme oodanud nii kaua aega seda kooli remondi valmimist ja noh, mitte lihtsalt ei ole tehtud remont meie majas, vaid kõik on veel ka kõigele lisaks väga ilus ja väga värviküllane ja meil on nii palju huvitavat tehnikat ja täiesti loomulik, et lapsed tahaksid käia sellises koolis. Ja Võru endine abilinnapea, volikogu liige Kersti Kõo saar. Minu jaoks on ka see Kreutzwaldi gümnaasiumi renoveerimine olnud täpselt, aga üks niisugune korralik Kreutzwaldi muinasjutt et iga kord, kui oli tulemus juba praktiliselt käega katsuda, siis tekkis jälle mingi takistus, mis tuli ületada, selleks järgmisesse kohta jõuda ja jälle uut takistust hakata ületama ja selles suhtes on tõesti väga suur rõõm, et täna võisid lapsed juba kooli sisse tulla. Selle olulise verstapostiga Võru maakonna haridusmaastiku suured muutused ei lõpe, kuna juba varsti peab lauluisa kooli gümnaasiumiaste hakkama kolima. Võru linnapea Anti Allas. Kuna hetkel käib siis puhta gümnaasiumi renoveerimisprojekti ettevalmistamine, siis loodame suvest juba nende töödega alustada. Igor Taro rahvusringhäälingule võrust Pühakodade säilitamise ja arendamise programm on tegutsenud 10 aastat, toetuse on saanud ligi 200 pühakoda. Programmi kokkuvõtteks on valmis saanud ka rohkelt pildimaterjali sisaldav raamat, milles tutvustatakse valikut 10 aasta jooksul tehtust. Algamas on nagu uus programm ja selle üks eesmärk, et muuta pühakojad rohkem ka kultuurisündmuste toimumispaigaks. Ivar Soopan räägib lähemalt. Kultuuriministeeriumi pühakodade programm aastani 2018 jätkab kirikute kui kultuurimälestiste hoidmist ja arendamist, kuid programm keskendub ka sellele, et kirikud oleksid rohkem rahvale avatud. On kirikuid, kus peetakse regulaarselt kontserte ja festivale, kuid on ka neid pühakodasid, mille kogudused peavad kiriku põhirolliks. Jumala sõna kuulutamist ja kontsertpaigana seda ei tunnistada. Vastupidine näide on väike Noarootsi Püha Katariina kiriku kogudus, mille juhatuse esimees Tiiu Tulvik kiitis mõtet, et kiriku uksi senisest veelgi rohkem rahvalauda. Kontserdid kirikus on väga oodatud ja tavaliselt kirikukontserdid on hästi hingeminevad ja südamlikud, võib öelda, et tahaks väga kontsert, aga kasse kontserdite sisseostmine on keeruline väikese koguduse jaoks. Tiiu Talviku sõnul on Püha Katariina kiriku uksed alati avatud olnud ka kõikvõimalike küla, sündmuste, kodukandipäevade ja muude seesuguste ettevõtmiste tähistamiseks. Sellistel üritustel, mis, mis kirikus nagu algavad või lõpevad, on isegi inimesi rohkem kui mõnikord tavalisel jumalateenistusel, miks mitte siis läbi nende kontserdite või ühiste tegemiste rahvast sinna kirikusse kutsuda, minu meelest ei ole halb. 2004. aastal alanud pühakodade programmi komisjoni juht oli tollal Kultuuriministeeriumi asekantslerina töötanud Anton Pärn, kes nüüd juhib sihtasutust Haapsalu ja Läänemaa muuseumid. Kui lõppenud programm oli 10 aasta peale, siis uus järgmiseks viieks aastaks. Pärn peab uue programmi viie aastast pikkust mõistlikuks. Seda tuleks toetada kirikute avamist veelgi rohkem avalikeks ettevõtmisteks peate õigeks, kui edukaks peavad Anton Pärn lõppenud kümneaastast pühakodade programmi. Oli meil algusest peale üks suur soov, et saavutada pühakodade korda tegemisel raha line stabiilsuskokkuvõttes. Ma siiski arvan seda, et tänu sellele 10-le aastale on Eesti pühakodade ilme tunduvalt paranenud, et seal, kus on peetud festivale, kus koorid on saanud väga oodatud külastajate, eks ka kohalikule kogukonnale, et nad on väga hästi osanud oma pühakodasid tutvustada seda kunsti ja kultuuripärandit, mis neis majades on aastasadu hoitud ja, ja kindlasti see on üks võimalus ka pühakodade uksi avada. Riigikogus käis täna jõuluvana, Uku toom oli ka kohal. Jõuluvana kiitis riigikogu lastega tegelemise eest ja mõtte eest Toompeale lastetuba teha ning jätkas. Tõesti, kui lapsed oleksid siinjuures kogu aeg sealt ülevalt, saaks liumäe teha siia alla väikene batuut, liivakasti saaks ehitada, lapsed oleks kogu aeg meie juures, siis me olekski teemana seega kogu aeg üleval. Jõuluvanale tegi rõõmuga riigikogulaste omavaheline sõbralikkus, et minnakse ühest fraktsioonist teise. Selline rotatsioon võiks olla välja töötatud, üks rahvasaadik on ühe erakonna liige näiteks ühe aasta, siis ta on kohustatud minema teis erakonda, olema seal ühe aasta ja niimoodi kenasti edasi, kuni ring saab täis. Järgnesid esinemised ja täna domineerisid luuletused, alustas Keskerakond. Viktor Vassiljev. Kes saab leheneegri laita, keda telesaade paita, kellel uhkust, kellel häbi. Uuel aastal? Uued käbid ning sotsiaaldemokraat Sven Mikser Külm talvepäike puistab viimseid kiiri. Deniska seisab silmis ärev helk, pilk liberaalne, mõõdab silmapiiri. Sealt tulebki jõulutaadi tõlk. Tatra oru saali, mustast kilekotist. Sapaki päkapikk saab mõni milliteisel, piisab šotist. Taastaadil minek. Kodutee on pikk. Reformierakond tegi siiski muusikat nagu alati, seekord lõik Haydni üllatus sümfooniast. Ja kingid Keskerakond raadio kuna sügisel toimunud Toompea piiramisega tõestati, et raadiod on neile vajalikud sotsidele kogu peremälumäng, sealt saab valida küsimusi järgmiseks eelarve aruteluks. Aknaalustele lillepotid, muldi, aiaviljade seemned, akna all on hea taimi kasvatada. IRL-ile arvelaud, et rahanduskomisjonis töö paremini kulgeks. Olümpia, vaat sealt saab selgeks ka sportlastel on raha vaja või ei ole. Ning Reformierakonnale kas aparaat, et saab riigikassa kulgemist jälgida ja tegeleda alla tuhandeeuroste arvetega aga ka värske sirp. Selle krabi Kaiv räägib nüüd ilmast. Tuleval ööl on pilves selgimistega ilm, öö hakul võib kohati veidi sadada, pärast keskööd jõuab saartele uus tihedam vihma ja lörtsisajuala. Hommikuks levib sadu mandrile. Sisemaal sajab põhiliselt lörtsi ja lund. Puhub kagu ja lõunatuul viis kuni 10 rannikul puhanguti 15 saartel kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb miinus ühe ja pluss kolme kraadi vahele. Homme päeval on meil pilves selgimistega ilm, sajab lund ja lörtsi, Lääne-Eestis ka vihma. Õhtu poole alates Loode-Eestist sadu lakkab. Puhub edela ja läänetuul neli kuni 10 rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Pärastlõunal. Mul on tunne nõrgene. Õhutemperatuur jääb nulli ja pluss viie kraadi vahele. Laupäeval on meil enamasti pilves ilm, vahetevahel sajab vähest lörtsi ja vihma. Öösel puhub edela ja läänetuul viis kuni 10 saartel ja rannikul puhanguti 14. Päeval tugevneb edelatuul kaheksa kuni 13 saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb öösel nulli ja pluss neljapäeval pluss kahe ja pluss viie kraadi vahele. Pühapäeval on meil pilves selgimistega ilm, vahetevahel sajab enamasti vihma. Puhub edelatuul kaheksa kuni 13 saartel ja rannikul 12 kuni 17, öö hakul puhanguti 20 meetrit sekundis, pärastlõunal kuni 25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb nii öösel kui ka päeval pluss ühe ja pluss kuue kraadi vahele. Spordisõnumid võtab nüüd kokku Taavi Libe. Rallisõitja Ott Tänak osaleb tuleval hooajal MM-sarjas WRC2 klassis. Hooaeg algab Tänaku jaoks veebruaris kalendri teise etapiga Rootsis ja seda tugevaimas WRC autos. Lisaks Rootsile sõidab Tänak WRC autoga kaasa Portugali ja Sardiinia MM-rallid. Kõikidel rallidel hakkab Tänakule kaarti lugema endine Georg Grossi kaardilugeja Raigo Mõlder. WRC2 sarjas sõidab Tänak Hiina rehvitootja Tiimäki rallimeeskonnas ning eesmärgiks on seatud sarja üldvõit. Ott Tänak. Kindlasti ei ole ta puhas nii-öelda kuidas öelda, tehasemeeskond, aga aga kindlasti kindlasti nad suudavad väga hea tööd teha ja sellest me ei kahtled. Poeg ongi selle mõttega, et me saaksime ennast tõestada ja näidata, et me oleme nõus palju tööd tegema ja palju vaeva nägema. Et selleks, ma arvan, on täna kindlasti see parim võimalus. Täna ma olen suutnud nii-öelda oma Trindini kokku panna ja, ja selle hetkeni on see tõesti nagu väga hästi toiminud, et kui me suudame kõike teha nii, nagu me plaanime, tahame, siis, siis tulemus võiks tulla ja väga hea ja positiivne, nagu ma aru saan, siis eelarve siis täiesti lõplikult koos ei ole tõsta, aga ütleme nii, et lõviosa on pooset, saame, saame hooaega südamerahuga alustada ja teeme küll aktiivselt tööd, aga, aga siiski siiski teame, et oleme stardis ja ikkagi enamus on katsed. Eesti antidoping moodustas viieliikmelise komisjoni, uurimaks arst Vitali Bernatski väiteid Teid Eesti sportlaste ulatusliku dopingu kasutamisega aastatel 1995 kuni 2007. Komisjonitööd juhib Eesti antidopingu nõukogu liige Kristjan Port, komisjoni kuuluvad arst Peeter Mardna, advokaat Märt Rask, Eesti kohtuekspertiisi instituudi juhataja Üllar Lanno ja Eesti antidopingujuhataja Kristel Berendsen. Eesti spordiajakirjanike selts valis tänasel koosolekul enda aasta parimad sportlased. Parim meessportlane on Nikolai Novosjolov, parim naissportlane, Julia Beljajeva parim treener, Julia Beljajeva juhendaja Natalja kootuva ning parim võistkond Eesti epeenaiskond. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.