Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku reede 20. detsembri olulisemad sündmused. Mina, Liisu Lass. Sirbi uueks peatoimetajaks valiti teatriteadlane Ott Karolin Karolin soovi parandada kriitika kunsti erinevate valdkondade tekste, rohkem omavahel põimida ning algatada laiemaid ühiskondlikke arutelusid. Vallajuhid pakuvad Harjumaa territooriumil reisiliikluseks rail Balticu trassil välja alternatiivi kasutades olemasolevaid raudteekoridore. Kaubavedude puhul soovitatakse luua alates Sakust uus trass, mis kulgeks Tallinna ringtee Sakust kuni lagedeni ja sealt edasi Muuga sadamas saab. Venemaa president Vladimir Putin vabastas vanglast endise naftamagnaadi. Mihhail Hodorkovski. Tarkovski esitas armuandmispalve, viidates oma ema tervise halvenemisele. Praegu ongi Hodorkovski juba Saksamaal, kus ravil viibib. Brüsselis lõppenud Euroopa ülemkogu otsustas allkirjastada assotsiatsiooni ja vabakaubandusleppe Moldova ja Gruusiaga hiljemalt tuleva aasta augustis. Samuti kinnitasid valitsusjuhid ja riigipead valmisolekut allkirjastada leping Ukrainaga kohe, kui riik on selleks valmis. 75 uurimisteemat ja kaheksa tuumiktaristut pälvisid Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu otsusega peaaegu 14 miljonit eurot toetusi. Samas napib Eestis nii teadusele suunatud raha kui teadlaste järelkasvulava sai uue vallavanema, kes vahetas välja vaid kaks nädalat ametis olnud mehel. Mõlemad vallavanemad pani ametisse üks ja sama erakond ilmuse ajaloo üldkäsitluse kolmas köide. Nii nagu eelmisel köitel, on ka selles raamatus ajaloo ümberhindamist, kuid ajaloolaste hinnangul pole sel korral muudatused põhimõttelist laadi. Spordist täna kogunes esimest korda Eesti antidopingu moodustatud viieliikmeline komisjon, mis uurib arsti Vitali Bernatski väiteid eesti sportlaste ulatusliku dopingukasutamise kohta aastatel 1995 kuni 2007. Komisjoni juhi Christian mardi sõnul on viis jäid dopingujuhtumi käsitlemiseks tulnud ka mujalt. Ilm on öösel ja homme Päeval enamasti pilves, mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, sisemaal on öösel ka jäite oht. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss neli päeval pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Kultuurilehe sirp peatoimetaja valimise komisjon kutsus täna vestlusvooru viis kandidaati, kuid sihtasutuse kultuurileht nõukogu esimehe Urmas klaasi sõnul jõudsid lõppvooru kaks kandidaati. Eesti teatri agentuuri juhatuse liige Ott Karulini ning kirjanik Jan Kaus jätkab Riina Eentalu. Sirbi uueks peatoimetajaks valiti Ott Karolin, sihtasutuse kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga. Kõik vestlusvooru kutsutud kandidaadid olid tugevad ja selles mõttes oli koguse kohtumiste voor hästi sisukas ja põnev. Aga ott Karulini puhul ilmselt võlus komisjoni kõige rohkem ühtepidi siis tema see ettekujutus. Sest sirbist ja teistpidi ka selline süsteemne ja, ja läbimõeldud lähenemine, kuidas ta kavatseb oma plaane ellu viia. Sihtasutuse kultuurileht nõukogu esimees Urmas Klaas lisab Konkursikomisjon töötas salajase hääletuse vormis ja loomulikult on kõigil konkursikomisjoni liikmetel oma selge nägemus, miks Ott Karolin sai ja ainult rohkem kui Jan Kaus. Lõppvoorus oli kaks kandidaati. Karulini Jan Kaus. Ott Karolin ütles, et eelkõige tahab ta keskenduda kriitika kunsti arendamisele. Mis tähendab siis ehk senisest enam teadlikult kriitika funktsioone arvesse võttes arvustamist, aga samas ka tahaks erinevate valdkondadevahelisi tekste omaval pakan põimida ehk siis, et tuleksid sillad nähtavad? Kindlasti, ma arvan, et võib-olla tuleks kasuks, kui arvustuste ja mis on kõige üldse seal niimodi tekstides žanrit läheb natuke mitmekesisemaks ja seda plaanima ka tulevikus teha. Missugune on teie meelest sirbil meie ühiskonnas? Sirp on minu jaoks üks kultuuri mõtte kandja ehk siis ta peab suutma mõtestada seda, mis toimub Eesti kultuuris ja peab suutma seda vahendada mitte ainult nendele, kes kultuurist vahetult osa saada vabad vaid ka nendele, kes kunagi ei saa ja ka sammas, ma pean väga oluliseks seda, et chip algataks laiemaid ühiskondlikke arutelusid. Mistõttu Ma panin ka ehk senisest rohkemgi pühenduda ja keskenduda. Esseistika läheks siis Eesti energiast esseistika arendamisele, et ideaalis nagu Märt Väljataga nüüd öelnud, et kultuuriajakirjanduses nagu väikeses nišiajakirjanduses tõstatatud teemat varem või hiljem jõuavad laiemasse massimeediasse ja ma arvan, et see peaks seda jätkama. Jõelähtme Rae, Kiili, Saku, Kose ja Kohila valdade juhid juhivad, pakuvad oma alternatiivi rail Balticu trassile. Margitta otsmaa räägib lähemalt. Harjumaa omavalitsusjuhid soovivad saada Harjumaa keskosa puhtaks trasside rägastikus, mis sinna on seoses rail Balticuga joonistatud. Planeeringu koostajad lisasid alles hiljuti kaks suurt kõverat, mis ühelt poolt lõhestavad Rae ja Kiili ning Saku valda, teiselt poolt Kose Juuru valda ning ka Kohila on löögi all. Kuna Pärnu ja Rapla maakonnas on trassikoridorid sisuliselt kokku lepitud, on ka Harjumaal ots käes, kust edasi minna. Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots ütleb, et mõistlik on säilitada olemasolev raudteekoridor, millega inimesed on harjunud ja looduskohanenud. Ja, või ettepanek oligi siis, et Rail Baltic'u reisirongiliiklus hakkaks sõitma mööda olemasolevat trassi läbi männiku ja nõmme otse siis loodavasse Ülemiste terminali, kus ta saatis kokku bussiliikluse ja, ja lennujaamaga ja nii nagu see ilusasti on mõelnud, aga kaubavood, mille linna läbimiselega Tallinn on selgelt vastu olnud, tuleb siis meie ettepanekul suunata Tallinna ringtee äärde loodavasse uude transpordikoridori. Rail Balticu Eesti projektijuht Indrek Sirp ütleb, et see ettepanek on uus ehk valik ei ole tehtud mitte olemasolevate trasside vahel, vaid tõmmatud on kaubavedudele uus trass. Nüüd see läheb enam-vähem mööda Tallinna ringteed, tähendab, et ta läheb aga paljuski läbi asustatud alade. Noh, esialgu võib öelda, et tehniliselt on see kaunis keeruline ka majanduslikus mõttes. Et see ei ole nii, et meeldib, ei meeldi loomulikult vaatame, palju ta läheb kallimaks või ei lähe kallimaks, kui palju ta häirib inimkeskkonda, looduskeskkonda ja nii edasi üldisel tasandil tehakse kõigi ettepanekute kohta selline analüüs. Üks asi ongi pliiatsiga paberile trass joonistada, teine asi on just nimetatud tehnilised lahendused. Tanel Ots. Et kõik need teised omavalitsused, kes siis nüüd loodetavasti saavad trassi koridorist lahti oma territooriumil, aitaksid ühtlasi kaasa nii-öelda paremate tehniliste lahenduste nõudmisel, ehk siis tihe asumeid läbides peab olema meie kindlal nõudmisel, et kas üleval postide otsas, nii et alt saab igapäevane elu inimeste harjumuspärane liikumine läbi käia. Kohila Need on nõudnud, et see peab olema kindlasti tunnelis. Sellist barjääriefekti, mis tegelikult teeks ühest asulast kaks ei tohi me kindlasti lubada. Just seda ei ole tänased planeeringu läbi viia, ei tahtnud mitte kuidagi meiega läbi rääkida. Indrek Sirp ütleb, et projekti ajakava näebki ette, et jaanuaris tuleb teha esimene valik ja eelistatavalt trassid nimetada. Tallinna ringkonnakohus jättis riigi ja Elroni vahel sõlmitud lepingu kaheks aastaks jõusse. Tänase otsusega rahuldati osaliselt majandusministeeriumi apellatsioonikaebus. Kohus jättis lepingu jõusse, kuid lühendas tähtaega selliselt, et leping kehtib kaks aastat desotsuse jõustumisest. See tähendaks, et kui kohtuotsus jääb jõusse, on riigil ja Elronile kahe aastane kehtiv leping. 21. novembril sai Edelaraudtee riigikohtus lõpliku kaotuse küsimuses kas riigil oli õigus nendega leping lõpetada. Olulisemad välisuudised võtab nüüd kokku Tõnu Karjatse. Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas endise naftamagnaadi Mihhail Hodorkovski armuandmispalve. Venemaa kunagine rikkaim mees ning Kremli kriitik saabus täna juba Saksamaale, kus viibib ravil ta ema armuandmispalves, tõi Hodorkovski välja ema halvenenud tervise. Samas ei tunnistanud Hodorkovski end süüdi maksukuritegudes vees ta 2005. aastal süüdi mõisteti. Tema vanglakaristus pidi lõppema tuleval aastal. Rootsi on andnud varjupaiga 30-le afganistani kodanikust tõlgile, kes töötasid koos Rootsi sõjaväelastega rahvusvaheliste julgeolekujõudude emissioonil Afganistanis. Rootsi raadio teatel ei avalikusta relvajõud ega migratsiooniamet, kui suurel arvule Afganistanis palgatud töötajatele anti õigus jääda humaansetel põhjustel. Rootsi tõlgid on korduvalt avaldanud kartust, et Rootsi sõjaväelaste Afganistanist lahkumise järel tabab neid kättemaks. Uganda parlamendis vastu võetud seadus lubab homoseksuaalsusega pärast korduvalt süüdimõistetutele määrata eluaegse vangistuse. Sama seadus näeb vangistuse ette ka homo reaalsetest tegudest mitteteatamise eest. Mõned riigid on ähvardanud seaduse tõttu peatada. Välisabiseadust on kritiseerinud ka USA president Barack Obama. Londonis kukkus eile õhtul etenduse ajal kokku osa Apollo teatrikaotusest. Õnnetuses sai viga 76 inimest, neist seitse tõsisemalt. Õnnetuse toimumisest. Seal oli Londoni kesklinnas asuvas teatris pea täis saal. Uurijad püüavad nüüd välja selgitada, mis õnnetuse põhjustas. Esialgu pole mingit põhjust kahtlustada tahtlikku rünnakut. Brüsselis lõppenud Euroopa ülemkogu otsustas allkirjastada assotsiatsiooni ja vabakaubandusleppe Moldova ja Gruusiaga hiljemalt tuleva aasta augustis. Samuti kinnitasid valitsusjuhid ja riigipead valmisolekut allkirjastada leping Ukrainaga kohe, kui riik on selleks valmis. Johannes Tralla teatab Brüsselist. Kui veel eile õhtul seisis ülemkogu järelduste musta, andis, et Euroopa Liit on valmis Rainaga edasi liikuma juhul kui riik täidab Brüsseli ette antud tingimused, siis täna vastuvõetud ülemkogu järeldustest on lisatingimused kadunud ja Ukrainale antakse selgelt mõista, et assotsiatsioonileping allkirjastatakse siis kuivanud kovitš selleks soovi, avaldab Euroopa ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy. Ukraina kodanikud on viimastel päevadel taas näidanud, kui teadlikud nad on Euroopa pakkumise ajaloolisest loomusest, ütles on hambaid. See on kõige usaldusväärsem tee modernse avatud ja iseseisva Ukraina suunas. Ülemkogu nimel ütlen, et meie pakkumine on endiselt laual ja oleme valmis allkirjastama lepingu kohe, kui riik on selleks valmis. Nähtavasti on ka Kesk-Euroopa riikide liidrid Venemaa välispoliitika olemusest paremini aru saanud, sest ülemkogu järeldustes seisab ka konkreetne tärmin, mille allkirjad peaksid saama assotsiatsioonilepingud Moldova ja Gruusiaga. Peaminister Andrus Ansip. Euroopa Liidu liikmesriigid soovivad minna assotsiatsioonilepingu allkirjastamisega Euroopa Liidu ja Moldova ja Euroopa Liidu ja Gruusia ka edasi nii kiiresti kui võimalik. Me sooviksime, et allkirjastamine leiaks aset mitte hiljem, kui järgmise aasta augusti lõpuks. Kaitseküsimuste arutelult jõudis järeldustes vajadus suurema koostöö järele. Francois Hollande'i eesmärk rahastada ühiskassast liikmesriikide sõjalisi missioone, nagu prantslaste tänane püüd stabiliseerida olukorda Kesk-Aafrika Wabariigis toetust ei pälvinud. Küll aga lubati selle juurde tagasi tulla jaanuaris üldasjade nõukogul. Samuti panid valitsusjuhid paika prioriteedid ühiste sõjaliste võimete arendamisel. Koos asutakse arendama õhus tankimise, satelliitside kaugjuhitavate õhusüsteemide ja küberkaitsevõimekust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel. Ja tagasi Eestisse Eesti teadusagentuurist tutvustati täna selle aasta institutsionaalsete uurimistoetuste taotlusvooru tulemusi ja rahastatavaid uurimisteemasid. Uku toom käis kohal. Raha jagamine tekitab ikka paksu verd, liialt kui seda eriti vähe on. Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel ütles, et huvi on olnud suur ja ringlusse läinud ka mitmeid kuulujutte, nihist tutvustaskida ja selle taotlusvooru tulemusi ning et tänavu rakendus veel teine toetuste alaliik. Lisaks teemade, mida on 75 rahastamisele ja mis on suuruses 13,3 miljonit eurot tuleb ka uus liik toetusi tuumik taristutele kaheksa teema ja enam kui poole miljoni ulatuses. Aga Koppeli sõnul pole nende uurimistoetust Teaduse üldisel rahastamisel sugugi nii suur, kui kohati arvatakse. Umbes 12 protsenti on siis institutsionaalseid uurimistoetuste sihtfinantseerimise teemadest, nii et üks niisugune kergelt tekkiv väär arusaam ongi see, et institutsionaalsed uurimistoetused on pea kogu teadusrahastusallikas. Ta on küll erakordselt oluline, tema iseloom on see, et ta on riigieelarveline ja riigieelarveliste eraldiste on ta kõigest 75-st uurimistoetuse saanud teemast on 38 Tartu ülikoolist 16 Tallinna tehnikaülikoolist seitse keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist neli Tallinna koolist kolm maaülikoolist, aga samuti kolm ka kirjandusmuuseumist. Loomulikult jäid paljud teemad rahast ilma ja loomulikult küsivad ilma jäänud, miks Andres Koppel rääkis, mis alusel teemad välja valiti. Esimene teema oril, teemantteaduslik tase, nii-öelda teaduslik põhjendatus, teema, uudsus, vajalikkus, teine kriteerium oli teema, täitjate meeskonna tase ja kolmas kriteerium oli siis selle infrastruktuuri olemasolu, kas seda tööd on võimalik teha ja? Profiilile vastavat ja eeskätt riigile Niisiis jäid mõned rahast ilma, kuna teemade tase polnud piisav, teised seetõttu, et meeskond ei olnud balansseeritud, noori oli vähem. Omaette küsimus on, kui teema oli nii-öelda riiklikult tähtis Tase nõrk, kes vastutab need tulevikus, et selles vallas uurimistöö ikka edasi kestab? Loomulikult käib arutelu, kuidas edasi minna. Üks ettepanek on, et lõpetada üldse teemade hindamine ja minna üle baasfinantseerimisel ehk anda rahaasutuste kätte. Teised leiavad, et parandama peaks olemasolevat süsteemi. Nõval oli harukordne juhtum, kui vallavolikogu enamus valis kogemata ametisse vale vallavanema, keda kaks nädalat hiljem umbusaldati ja pandi paika. Uus Ivar Soopan räägib lähemalt. Kaks nädalat tagasi kandideeris Nõva valla juhiks kaks inimest kohalik mees Tõnu Raag ja viimati Harkus volikokku pürginud Reformierakonna kandidaat Deiw Rahumägi. Kuigi Reformierakonna käes on Nõva seitsmest volikogu kohast neli, juhtus apsakas, kui valimisprotseduuri läbi viinud inimene hääletas nii-öelda vale kandidaadi poolt ja see saigi ametisse, jätkab nõva volikogu esimees, reformierakondlane Peeter Kallas. Juhtus selline asi, et volikogu liikmetest eksis selles mõttes, et ta oli hõivatud ka valimisprotseduuride läbiviimisega. Ja see ristikene ei läinud sinna kohta, kus ta pidi minema, et siin ei olnud otsida kindlasti mingeid vandenõuteooriaid ega midagi. See oli enim. Kahe nädala eest ametisse valitud Tõnu Raag nentis, et kui volikogus ollakse võimul võind napi häälteenamusega, siis polegi head nahka oodata. Ja siis ma mõtlesin, et mina olen see, kes suudaks olla valva kusagil rahumeelselt, siis ühele reale viia, kahjuks tundub, et ei ole mul õnnestunud. Vallavanema umbusaldamist uue valimist volikogu esimees ajakirjanikel jäädvustada ei lubanud. Esimesed kaks punkti paluks mitte ühtegi pilti ega seda filmi teha, see õigus on olemas ja palun siis seda sellest kinni pidada. Volikogu opositsioon oli vallavanem Tõnu Raagi kaitseks vähem kui 400 elanikuga omavalitsuses kogunud 141 toetusallkirja. Opositsiooni esindaja luges ette mitme aasta taguse artikli, mis rääkis Reformierakonna kandidaadid Deiw Rahumägi väidetavatest õigusrikkumistest. Volikogu opositsiooni esindaja Ilme Peetson. Tippametnik ostis endale poolt üle vabariigi kontserte 1000 kroonise 300000 kroonise mänguasja ja surus läbi korruptiivse hõnguga planeeringu oma jahiseltsi aas. Deiw Rahumägi kinnitas, et need vanad süüdistused olid oponentide tellimuste ja midagi kriminaalset teinud pole. Ta tunnistas, et ega see meeldiv ole saada ametisse nii nagu nõva eelmisel volikogu istungil juhtunud. Noh, eks ta kindlasti on halb ja samas ma mõtlesin seda, et, et kui ma hakkasin seda juttu rääkima, et kui sa tahad tulla ära Tallinnast maale elama, mida me ju kõik ju propageerime, siis kas see on nüüd see hind, kuidas ma nüüd maal elav peaks tulema, et selle koha pealt natuke mõtlevad? Deiw Rahumägi on Läänemaalt selles mõttes tuttav inimene, et ta on varem vallavanemaks kandideerinud ka Vormsi ja Noarootsis, kuid ebaõnnestunult. Ja kuna ma täna enam päris mere ääres, siis merest ei tahtnud nagu lahti saada siis tuli nagu see otsus-Läänemaal Karus. Uus vallavanem andis lubaduse, et registreerib end nõval elama. Ivar Soopan, Haapsalu. Tartus tutvustati täna Eesti ajaloo üldkäsitluse kolmandat köidet. Sellesse köitesse mahtusid sündmused, mis jäävad Vene-Liivimaasõja ja põhjasõja vahele. Mirko ojakivi lugu. 1558. aastal alanud Vene-Liivimaa sõda purustas siinsed keskaegsed riigid ning peagi haaras eriti tänapäeva Eesti ja Läti alammoskva Taani, Poola-Leedu ning Rootsi omavahelisse võitlusesse ülemvõimu pärast Läänemerel ja selle ümbruses. Sõdade käigus jagati siinne maa korduvalt eri valitsejate vahel ümber, kuni lõpuks väljus võitlusest võitjana Rootsi. Kui Eesti rahvas on aastakümneid või isegi aastasadu rääkinud heast või kuldsest Rootsi ajast, siis täna esitletud raamatus perioodile kauneid ja kõlavaid nimetusi. Ta räägib raamatu üks autoritest, Tartu Ülikooli Eesti ajaloo dotsent Enn Küng. Me ei ole otseselt ju mitte kusagil ei hakanud mingit hinnangut andma, et oleme püüdnud portreteerida Rootsi võimuperioodi, nii nagu ta meile tundus. Ja tõepoolest siis seda Villem Reiman liku väljendit hea Rootsi aeg igati vältinud. Küng lisas, et kindlasti jäi Rootsi aega palju head, aga ka palju halba. Iga lugeja ju ikka ise hindab, kuidas ta ühele või teisele perioodiline mõttes selle hinnangu annab, noh, meie asi küll neid ei ole rõhutada, et seal, see on nüüd parem, see on halvem, tuleb selgelt ühesõnaga kuidagi neid rootsi võimuga jäitavat järgi piitsutada. Ka Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas arvab, et akadeemilises ajalookäsitluses on mõistliku loobutakse poliitilistest nimetustest, nagu seda on kuldne Rootsi aeg, mis erinevalt muistsest vabadusvõitlusest On tõesti hinnanguline. Tõnis Lukas. Spordis antakse kuld-hõbe- ja pronksmedaleid kätte kohe peale võistlust. Loos antakse selliseid hinnanguid tagantjärele võrdluses näiteks hilisema vene ajaga ja siis kui võrrelda hilisema vene ajaga, ükskõik, kas see vene aeg oli siis kaheksateistkümnendas sajandis või oli kaks sellist perioodiga 20.-st sajandist tundub ju iga eelmine periood, ütleme ausalt, kuldne. Kuid raamatus on ka põhimõttelisi muutusi, näiteks kui paljud on koolis õppinud, et 16. sajandi teisel poolel toimus Liivi sõda, siis nüüd on ajaloolased asunud seda nimetama Vene-Liivi sõjaks. Selles raamatus on aga sõjanimetusena kasutusele võetud Vene-Liivimaa sõda. Miks selgitab engaging? No esiteks see Liivi sõda, nii nagu ta varasematel perioodidel oli, ei ole ju täpp noh, mina ütleksin, et see on nõukogude aja pärand ja nüüd tulles selle realiseerimise juurde, siis tõepoolest Vene-Liivi oleksid nagu oleksid liivlased seal kuidagi võidelnud. Vene-Liivimaa on ikkagi, näitab ühesõnaga ühe riigi ja teise riigis lõppude lõpuks kuni 1561. aastani oli ju Liivimaa ikkagi riikide eliit erinevate riigikesed, kes, keda on nimetatud ka orduriigiks. Eesti ajaloo üldkäsitluse sarjast on avaldamata veel esimene köide, mille teemaks on muinasaeg. See raamat peaks ilmavalgust nägema aasta pärast. Mirko Ojakivi Tartu. Ja homsest ilmast räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Homme õhtul algab astronoomiline talv, kuid lähema nädala jooksul püsib ilm suhteliselt soe. Saabuval ööl läheb üle Eesti itta väheaktiivne madalrõhulohk. Ilm on meil enamasti pilvine, mitmel pool sajab vähest vihma ja lörtsi. Sisemaal on jäite oht. Edela ja läänetuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist pluss nelja kraadini. Homme päeval läheneb Läänemerelt juba järgmine aktiivne madalrõhulohk. Ilm on meil pilvine, ennelõunal võib vähest lörtsi ja vihma sadada siin-seal Ida-Eestis. Uus vihmasajuala jõuab Hiiu ja Saaremaale pärastlõunal. Sadu levib väga kiiresti üle Mandri-Eesti itta. Edelatuul tugevneb õhtuks kaheksa kuni 13, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 20 meetrini sekundis. Õhusooja on homme päeval kaks kuni viis kraadi. Ja spordist ka täna kogunes esimest korda Eesti antidopingu moodustatud viieliikmeline komisjon, mis uurib arst Vitali Bernatski väiteid eesti sportlaste ulatusliku dopingukasutamise kohta aastatel 1995 kuni 2007. Taavi Libe uuris komisjoni juhilt Christian pordilt, mida kohtumisel arutati. Leppisime töö vormis ja tööviisis kokku, millised nende esimesed ülesanded, mis tuleb teha töö vormis, on see, et millised sisemised kokkulepet kultuurist ja, ja kuidas me informeerime teid ja, ja millised on need peamised ülesanded ja mis on see meie peamine esimene strateegiline ülesanne, et selleks on siis tuvastada, et selle informatsiooni põhjal, et kui tõsise olukorraga on tegemist ja mis on selle informatsiooni, ütleme, olemas kvaliteet. Ja siis leppisime kokku järgmise kokkusaamiseni. Kas te rääkisite ka sellest, kellega veel te hakata koostööd tegema, milliste organisatsioonidega? Ja me pöördume ametlikult prokuratuuri poole, selleks, et meil endal puudub dokumentaalne alus, et prokuratuuri kohta on küll öeldud, et ta väidetavalt nagu ei alusta kohtulugu, aga tegelikult ei ole seda ka prokuröril keegi ülesandeks teinud, nii et et meil ei ole seda detailselt argumentatsiooni, kas nad alustavad või ei alusta, et me igal juhul selle pöördude teeme. No üks asi, mida Vitali Bernatski meediasse rääkinud, on see, et rohkem ta sellel dopingu teemal ei taha enne peatuda, kui tema majandusprobleemid pole lahendust leitud. Kuidas te kavatsete Bernatski ka rääkida? Ilmselt ei hakka ju majandusprobleemidega tegelema? Ei kindlasti meie asi ei ole, ei ole võimuses ega ei ole ka sooviks, et ta paneb need kaks asja kokku, aga meie jaoks on ta välja ütelnud informatsioon, mille peale me reageerime ja räägime temaga ainult sellel teemal. Kas mingeid vihjeid selle teema kohta on tulnud ka mujalt? On küll. Jah. Kas nimede ring on ka laiemaks läinud? Ma ei kommenteeriks, kuna ei ole ka varemat nimede ringi ju suurust ütelnud. Aitäh, Kristjan Port ja Taavi Libe selline sai reede 20. detsembri Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass. Ilusat nädalavahetust ja kuulmiseni.