Täna räägime sellest, mis on praegu moes, on hansa hansakaubandus ja hansakultuur. Kui suurt rolli on hansamänginud eesti loos. Saates on täna Toronto Ülikooli professor Jüri Kivimäe ja saatejuht Piret Kriivan. Alustame võib-olla sellest, mis on tegelikult hansa. No vastupidiselt küsimusele ma hea meelega ehmatasin kohe ära, et Hansa on tegelikult üks suur müüt ja on, on tõesti tänapäeval moes alles hiljaaegu suured hansapäevad ja Hansa on hea sildistamise võimalus. Igale poole on võimalik seda panna, võib-olla kõige kõige tõsisem vaimustus Hansast on juba möödas, see oli kuskil 90.-te aastate algul, kus arvati, et on võimalik uus hansa ja värskelt taasiseseisvunud Eesti leidis, et seal on nüüd see kuldvõti maetud, kustkaudu on võimalik hansa uuesti ellu äratamisega minna, idaturule ühendada lääne-idaturgu ja viia Eesti kiirele õitsengu, läheb see on nüüd üks, teine on ajalooline Hansa ja ka sellest on müüt. Ma arvan, et see on lausa niisugune kirgas ja romantiline legend. Miks mitte kunagi ma unistasin, et sellest võiks teha niisuguse suure dokument Taal filmi ja seista Taani väinadest, kus tuleb hansakoge ja, ja läheb läbi sügistormi, nõnda. Ja pardal on siis muidugi uhkete karusnahkadega ääristatud kaupmehed ja, ja laeva trimmis on sool prantsuse rannikult või vastupidi, Venemaalt tulevad kallid karusnahad ja nii edasi ja nii edasi. Aga nagu ajaloos sageli on asjad palju maitsvamad ja realistlikumad, kuigi ka hansateemal ei ole võimalik kõiki asju lõpuni ära seletada ja öelda, et vaadake, siin, siin ta nüüd on ja selline ta oli, me ei tea, palju ja samal ajal meil on hansakohta väga-väga palju teada. Hansasõna iseenesest vajab natukene seletamist, see on vanadest saksa Keldes tulnud sõna, mis tähendab eesti keelde on raske üheselt tõlkida jõuk, selts, salkkond, rühm, kuidas, kuidas soovite seda eesti keelde panna. Ja see tähendab tegelikult mehe ja kaubanduse ajaloo seisukohalt seda, et need olid välismaal viibivad kaupmehed ja nüüd tuleb esimene hoiatus, et Hansa on tore, romantiline legend küll. Kuid me ei tohi kunagi unustada, see oli saksa hansa, tähendab juhtivaks jõuks olid saksa kaupmehed tänapäevases mõistes ettevõtjad, edukad ärimehed, kuigi jah, kohe maa korrigeeriksin ja ütleksin, et kui edukad sinna tuleb küsimärk järele panna meid ja kui suur on see kaupmehe tulu enamasti nüüd, mis juhtus siis õieti ja miks hansa kis ansalus jagatakse kahte algu jagatakse kaheks osaks, kõigepealt on kaupmeeste hansa, nii seisab kõikides klassikalistes hansaajalookäsitlustes. Mis siis on kuskil Kaheteistkümnenda sajandi lõpp puu kümnenditest, ütleme 1960.-test aastatest kuni 1370. aastani ja pärast seda oleks põhjust rääkida linnade-Hansast tähendab Hansast kui Linnade Liidust kui linnade ühendusest. Nüüd miks tekkis Hansa üldse ja kuidas oma alguse sai? No kui 11. 12. sajandil vaatame olukorda Läänemerel ja Läänemeri on küllaltki küllaltki oluline olnud just Hansa sünni puhul siis kõigepealt enne sakslasi seilasid Läänemerel 11. 12. sajandil küll kaupmehed, kaubitsejad Me ütleme, Paria pigem friisi kaubitsejad. Ja ka Läänemere keskel olevalt minu meelest üks kõige ime ilusamaid kohti Põhja-Euroopas, see on Gotlandi saarel olevat siis nii-öelda gotlandi talupoegadest kaubitsejad ja meresõitjad, kes olid nagu Need ühendasid need funktsioonid ühes isikus, kõik nüüd gotlandi omad olid kindlasti need, kes olid leidnud esimesed esimesena tee Ida-Euroopa turule. Ehk pole siin vaja pika ja piduliku sissejuhatust Ida-Euroopa suurel määral tähenda, tähistab siiski hansaajaloos ennekõike Novgorodi kuradi turgu. Ja kui me räägime vene kaubandusest, siis ka või kaubandusest vene aladega, siis on see pearõhk ikkagi nokaraadil ja Novgorodi puhul tuleb seda, seda, et, et see oli, kujunes ju iseseisvaks niukseks, omapäraseks linnriigiks. Ja tal oli küllaltki palju pakkuda toodangut ja samal ajal ka nõudlus kaupade järele läänest. Kuid siiski kõik see veel ei seleta. Kust tuleb siis ühel kahel kolmel või, ütleme siis kaupmeeste jõugul väikesel Hansal niisugune idee, et hakkame nüüd läänest kaupa tooma, viime itta ja toome idast kaupa ja viime läände. Ega me palju seda asja ära ei seleta, kui jutuks oli ühes varasemas saates sakslaste edasitung või kolonisatsiooni ida poole siis on täiesti selge, et kõrvuti sakslaste üldise kolonisatsiooni ka nendes jalajälgedes sammusid ka kaupmehed. Iseäranis aga see, kui kui oli rajatud Lübeck õieti taasasutatud Lübeck 1159. aastal siis juba Lübeckis startisid need, see kujunes nagu mingisuguseks sillapeaks, kust saksa kaupmehed liikusid Läänemerele ja naljakas mõelda, nad jõudsid ju nendele radadele, nad peatusid kõigepealt Läänemere keskel, Gotlandi saarel ja piss-piss, kuhu nad rajasid esimese saksa kaupmeeste Hansa. Kui tänapäeval selle üle mõelda, siis võiks mõelda, mida Don't on tarvis teha keset Läänemerd ühel saarel ja, ja mida nad sinna otsisid. Kahtlemata oli sõlmpunkt, oli vahepeatus ja pole üldiselt kahtlust selles, et nad otsisid samu teid, mida need koodi või gotlandi kaubitsejad olid, olid juba leidnud. Ja nüüd me võime ette kujutada endale Läänemerekaarti, et viis püst hakati liikuma ida poole. Nii kujunesid ansad esimesed Hansad samal ajal Lääne-Euroopas kas oli ka teisi sarnaseid nähtusi, tähendab, me ei tohi Lübecki kõrval Alaynada Kölni Kölni kaup. Kaupmehed jõudsid esimestena esimestena Londonisse Londonis, ajasid oma laopaiga. See sai nime kild hool pärast kujunud seal Londonis hansakaupmeeste oma keskus, oma kontor, mis saab nimeks inglise keeles stiiliaad, tera soov, nad liikusid mitte ainult need Kölni omad, vaid ka Lübecki ja Bremeni omad liikusid ka põhja poole, jõudsid rannikule imelisse paika nimega Bergen kuhu rajati oma peatuspaik kus öeldakse, et turistil peab olema tõesti suur õnn. Kui ta tabab päeva, mil seal vihma ei 100 udune Bergeni, et võib küsida, mida sealt otsiti, sealt otsiti kala, kuivatatud kala, mida toodi suures hulgas siis põhja, Saksa linnadesse. Edasi siis, nii me oleme siis ära märkinud juba Londoni Bergeni siis Madalmaadesse veidi hiljem prügi oli juba 13. 14. sajandil kujunema väga suureks turuks, kuhu sakslased ilmusid ühe väikese rühmana teiste hulgas. Ja nüüd paneme need London prüge Bergen ja Novgorod ja me saamegi selle omapärase niisuguse võrgustikku, mis hiljem oli hansakontorite niisugune asupaik, kusjuures tuleb arvestada, et ükski neist linnadest ei olnud isenesest iseenesest hansalinna õigustes. Ei London, ei Bergen, ei prügi ega ka Novgorod mõnikord eksitakse. Kirjanduses öeldakse, et Novgorod oli kahtlemata hansalinn, mis on väär. Nüüd, mis edasi sai 13. sajandi läbi, kui nüüd tugevnes idasuund, taganesid samal ajal ka läänesuunad väga keerulistes oludes. Ja Lübeckis startinud kaupmehed, kes peatusid viis püüs, hakkasid jooksul edasi kolima kaugemale Ta ja selleks oli vaja muidugi linnu asutada. Ma räägin natukene muidugi spekuleerivalt, sest et see tekitaks umbes niimoodi Pisbys mõeldi välja, et kuulge, mis me siin jamame, et oleks tarvis rajada Tallinn oleks tarvis rajada Riia, oleks tarvis rajada Tartu ja asi läheks edasi. Nii lihtsalt need asjad ei olnud, aga nende linnade kujunemine nii-öelda uuel koloniaalalal, mis siis hakkas Liivimaa nime saama või Eesti ja Liivimaa veel 13. sajandil kujunesid väga olulisteks peatuspaikadeks ennekõike Tallinn ja Riia ja Riia-tagamaa on palju suurem ja mitte vahetult Novgorod tagant Tallinna tagamaks kujuneb küll Novgorod kuskil kaugel idas. Nii et sellisel kujul viibis, ei olnud enam palju palju tarvis istuda ja oli tarvis edasi liikuda ja, ja me näemegi siin niisugust huvitavat huvitavat hansakaubanduse või hansakaupmehe ekspansiooni liikuda ida poole. Läänemere olukord oli läbi 13. sajandi keeruline ja, ja sellel kujuneval ja keerulisel Hansal. Juba 13. sajandi lõpul tekivad esimesed linnade ühendused, kus lepiti kokku, kui oli tarvis suuremaid jõudusid välja panna ja oma laevu seada kokku laevastik, eks oli suurimaks vaenlaseks Taani, Taani kuningas. Juba alates 13.-st sajandist ja uus väga keeruline olukord, kes 14. sajandi keskel ja 1361. aastal Taani kuningas otsustas oma võimu näidata, rüüstas ära Visby ja peaks ütlema, et sellest ajast peale siiski Visby langus oli ilmselge, et ta enam ei, ei olnud olulisel määral arvestatav keskus. Ja selleks ajaks oli Tallinn juba mööda läinud, kes viibis käinud, võib öelda, et seal on tohutu palju laiem linnamüür aga madalam üllataval kombel võrreldes Tallinna linnamüüriga. Nii et see on niisugune visuaalne võrdlus, mis näitab, kas niisugust väikest ajalist nihet Visby ja Tallinna vahel. Nüüd, kui see puhkes suur sõda, siis hansalinnade ja 14 10. seal ja Taani vahel ja tulemuseks oli see, et nüüd oma jõudusid koguda, oli tarvis raha koguda, laevastik välja panna ja see oli Hansalev võidukas sõda, taanlased said lüüa straalsunud rahus, aga 1370 sai Hansa väga suuri privileege, aga ühtaegu oli sündinud ka linnade ühendus, linnad oma omamoodi konföderatsioon. Vot sellest ajast peale. Me räägime Hansast kui, kui, kui Linnade Liidust. Nüüd see hansalinnade liit, paljud autorid kirjutavad, et just see 1370 oli tõeline nii öelda kulminatsioon, poliitiline ja majanduslik võim. Seda on väga raske hinnata, mis, millises seisukohast seda vaadata. Aga igal juhul oli see, et nii naljakas kui see ka on, et meil on tegemist Hansaga omapärase ühendusega keskaegses Euroopas. Valdavalt Põhja-Euroopas. Mis ei kuningriik, ei vürstiriik, tal ei ole oma territooriumi, tal ei ole oma oma mingit pidevat ja, ja koos käivat administratsiooni. Tal ei ole ja selle jutu selle fakti juurde, ma tahan natuke hiljem tagasi tulla ka oma laevastiku, oma sõjaväge, oma pealinna ja ometi on midagi ja ta on ometi nii arvestatav tegur poliitiliselt ja majanduslikult. Et väga paljud väiksed riigid pidid hansasoovidega arvestama. Nii et selline on see põhimõte Hansal. Nii naljakas kui see ka ei kõla. Aga teiselt poolt siiski ta suutis endasse haarata ajavahemikus 14.-st 16. sajandini kuskil kuni 200 kaubalinna EKi alates 15. sajandi teisest poolest räägitakse allikates enamasti ikka 72-st linnast, no ütleme siis niimoodi, et Hansa liitu kui linnade ühendusse kuulus 70 aktiivset ja umbes 100 passiivset linna mõnikord ka väga väikesed linnad, kelle roll oli ebaoluline. Nüüd mismoodi siiski seda seda suurt ühendust juhiti, kutsuti kokku hansalinnade juhtivate hansalinnade delegatsioone ühistele nõupidamistele, niinimetatud hansapäevadele. Selleks oli vaja korralikke ettevalmistusi, emaili ju ikka ei olnud, telefoni ja faksiga abil ei olnud, järelikult tuli kirjavahetuse teel kõige rajada, eelnevalt lepiti kokku, et sellist kokku nii hansa ja kui on seal ei olnud pealinna, siis ametlikul te siis kõiki neid ametiasju aeti suurel määral siiski Lüübekis. Lübeck jäi nagu tunnustamata pealinnaks tunnustamata keskuseks kes kutsus Q hansalinnade nimel suuremaid nõupidamisi sageli Lübeckis, aga mõnikord ka mujal ka Kölnis ka väiksemates kohtades. Ja see oli kallis ettevõtmine, väga demokraatlik põhimõte valitsus seal või ütleme jutumärkides demokraatlik, et kui, kui näiteks Tallinn oli millegipärast lüübeki peale vihane siia ei saatnud hansapäeval oma delegatsiooni, siis hansapäeva otsused, et ei olnud kohustuslikud sellele, kes kohal ei käinud. See oli kallis lõbu, mõnikord mõnikord hansalinnad loobusid sellest, sest oli, oli keeruline aeg või mitte rahapuudusel, vaid ka, et oli, olid ilmastikuolud halvad või oli katkuaeg parasjagu ja nii edasi. Kusjuures mitte kõik, ütleme siis kuskil, kuni 200-st linnast ei olnud esindatud, sinna ikkagi läksid suuremad. Kui nüüd vaadata, heita korraks pilk Eesti linnadele, siis no Pärnu või Viljandi ei olnud kunagi oma saadikutega esindatud Lübecki hansapäevadel neid esindasid või need volitasid oma asju ajama, sealhulgas Tartu või Tallinna või Riia, kes olid need kolm juhtivat linna. Seega siis oli hansapäev ja vahepeal peeti palju kirjavahetust, üksikud küsimused arutati läbi siis nendel kohalikel päevadel, noh, Liivimaal oli linnade päevad, näiteks Preisis olid samamoodi linnade päevad regionaalsetele, nõupidamistel, organisatsiooniliselt. Et seda kõike juhtida, olid nad hansalinnadel rühmitatud regiooniti kolmandik, eks neil oli kolm niisugust suuremat rühma. Ja nende juhtlinnad olid siis Lübeck, Dortmund ja Visby, aga see suurt rolli praktiliselt ei tähendanud. Eriti oluline oli, tulen ringiga tagasi nendel hansakontorite osasest hansakontor on nagu eksterritoriaalne, ütleme nii nagu nagu välissaatkond, Guttamet siis ortodoksi maal venes Novgorodis oli Saksa õigusele põhinev nii-öelda eksterritoriaalne väikene üksus mida nimetati siis Peetri kojaks või Peetri hooviks, kus oli kirik, mis täpne täitis ühtaegu ka laoruumi ülesandeid. Nüüd selline süsteem püsis praktiliselt kuni kuskil 16. sajandi keskpaigani. Üllatav on teada, et selline hansaesiletõus algab, ütleme siis sobib see väga hästi kokku Liivimaa ja selles mõttes ka eesti keskkonnas, aga Hansa tõuseb esile Liivimaa sünniga ja Anson langeb koos Liivimaaga 16. sajandil markeerivad ühtaegu ka keskaega Liivimaal või Eesti keskaega ja nii naljakas kui see ka ei ole, nii et me võime tuua lingi sellest vaatevinklist isegi Liivimaa keskaja paralleelnimeks. Hansa keskaeg. Nüüd siiski küsimus on selles, et, et see kõik ei astuvad korraga või kõik ei võetud kõik, kuidas moodustusse liita, on teada üksikjuhtumeid, kus tõesti hansapäevadel esitati palvekirju, palun võta see ja see linn vastu. Hansa liitu võeti vastu mõningatel puhkudel kõheldi. Ei võetud vastu, lükati tagasi, oli, oli vastuhääli konkurente, kes ei tahtnud ja nii edasi. Nüüd, mis see siis tähendab? Linnade liit küll, aga vabandustega linnad ei kaubelnud omavahel. Kauplejad olid kaupmehed. Nii et selles mõttes siin tuleks möönda seda, et ta on küll Linnade Liit, on küll linnad, kes tagavad, kes kaitsevad oma kaupmeeste õigusi ja tegelikult ilma linnata ei oleks hansakaupmeest, kuidas hansalinnaks või kuidas hansaliikmeks saadi. Hansalinna hansalinnade liidu liikmeks võis anda sisse taotluse ja hansapäevadel otsustati, kas võtta vastu või mitte. Nüüd Liivimaa linnade puhul on tegemist natuke teistsuguse juhtumiga. Tihtipeale kirjutatakse, arvatakse, et ka eesti jalalinnad võeti nagu hansaliidu liikmeks vastu mis ei ole paraku õige, sellepärast et need linnad kujunesid ja tekkisid ja kujunesid siin koos Hansa kujunemisega, nii et nad nagu iseenesestmõistetavalt asusid sellel teljel, kus hansa tegutses, kus hansakaubandus kujunes ning selle tõttu algusest peale muidugi, mis tähendab seda, et väikelinnade puhul kõige väikelinnade puhul see paraku nii ei toiminud ja ka sellel on oma konkreetsed paisud olemas näiteks on just Narva, et Narva ei võetud Hansa Liidu, Tallinna ja võib-olla ka teiste linnade egoistlikku vastuseisu tõttu. Aga Narva raad küll seda taotles. Sega siis Liivimaa linnad ja ennekõike Tallinn, Tartu ja Riia. Need kolm juhtivat linna on küll vahetult hansalinnad, oma algusest peale võib ees teisi, võib öelda, et hansa sellisel kujul, nagu ta oli raske ette kujutada ilma Liivimaa linnade osaluseta ilma nende panuseta ilma nende vahendaja rollita ida-lääne vahelises kaubanduses. Sest et sellisel juhul kui need linnad ei oleks olnud nagu paljud näiteks Rootsi linnad ja see ei olnud ju Ansa liidu liikmed siis ei oleks kindlasti olnud sellist idakaubandust või suurt saksa kaupmeeste huvi vene turu vastu. Nii et igal juhul taolini automaatselt. Samal ajal muidugi tähendas seda, et see on saksa linnanduse nii-öelda käepikendus Ida-Euroopas see tähendab ka õiguslikult sama asja. Kui me räägime, võtame näiteks Lübecki õiguse edasikandumise, siis Lübecki õigus on Tallinn, samal põhjaeestijoonel. Tallinn, Rakvere, Narva rohkem Lübecki õigusega linnu Liivimaal ei olnud. Mis iseenesest seletab ka, kuidas siis Rakvere ja Narva on tekkinud, miks, et see oli see sama telg, mille, millest olid huvitatud hansakaup. Telje ühes otsas oli korrad, miks korrad siis hansalinnaks? No põhimõte on ikkagi selles ka, et, et nende väljaspool Saksa alasid olnud linnade kaasamine Hansa liitu on natukene keeruline. Sest siin peab olema ikkagi saksa õiguslik järjepidevus kodanikkond, mida näiteks Taani ja Saksa Rootsi linnades siiski oli. Kuid üldiselt välditi väljaspool nii-öelda saksa päris alaolevate linnade vastuvõtmist. Hansa Liitu. Ekskorrad oleks ise tahtnud sõnadega seda ei tea, sest Novgorodi oli tegemist Hasa kaupletega piisavalt. Novgorodi ja Hansasuhete ajalugu on omamoodi värvikas peatükke ja täis tülisid, täis arusaamatusi, täislausega, kaubandussõdu arestimisi ja nii edasi ja nii edasi värvikate momentidele välja, sellepärast et ühelt poolt see turg oli väga peibutab, aga teiselt poolt. Me peame arvestama sellega, et veel üks finantsmajanduslik niisugune spekulatsioon keskajast on, on huvitav siia juurde märkida, et kui venelased näiteks arvestasid, et nemad tahavad, et neile makstaks puhtas hõbedas või siis hõberahas või kangidega kauba eest oli ka üldiselt kaob, vahetati, aga mõnikord tuli ka sellest maksta nii-öelda väärismetalli või siis kohe rahas. Siis väärismetalli väljavool Liivimaalt oli võrdlemisi hädaohtlik ja seda kaasaegset said sellest väga täpselt aru. Sellepärast teatavasti Baltikumis ei ole. Väärismetallileiukoht. Ja hõberaha ei olnud võimalik müntida väga suurel määral, sest see tuli, hõbe tuli sisse tuua ja kui nüüd see hõbe välja voolab, siis oleks hävitanud kohaliku vääringu, mis oli käibel Liivimaal. Tähendab, järelikult oleks Liivimaa puhul aju tegemist on ainult võõrvääringuga magamiskas Saksamaalt, Prantsusmaalt, Inglismaalt ja mujalt Euroopast oleks siin käibinud ja venelased seda nõutasid, tähendab, teiselt poolt muidugi siiski Liivimaa omavääringus peeti lugu, sellest räägivad mitmed lood sellest, kuidas Liivimaa raha võltsiti ja võltsrahaga Vene poolelt tuldi siis valerahaga tuldi kaubitsema. Peale selle oli Hansa ja Liivimaa linnades kehtestatud hansakaubanduse puhul mõned piirangud, need olid strateegiliselt tähtsate kaupade väljaveokeelud. See tähendab strateegiliselt tähtsad väljaveokaubad, mida ei tohtinud Venemaale välja vedada. Politseis, püssirohi, vask, raud, väävel ja hobused. Kindlasti mõni veel neist, aga hobused olid kahtlemata strateegiline kaup. Nii et selle asemel eksisteeris seal noh, niisugune salakaubandus, nende mõningate nende artiklite karistused olid üldiselt suured. Sellised asjad tekitasid muidugi pingeid ja rääkimata mõningatest mõningatest tülidest. Samal ajal muidugi vene naabruse olemasolu on kultuurilooliselt väga huvitav, sed sünnitas ka mõningaid sõnana raamatuid, ütleme vestlussõnaraamatuid, mis pandi juba kirja sellepärast, et neid asju tuli üles kirjutada. Et noored, kes läksid jälle edasi oma oma kaupmeheoskust ja ametit õppima vene alale, siis pidid seda enne lugema, õppima ja, ja õppima. Neid sõnu tähendab vene keelt õppima. Sellest on ka väga huvitavaid keelelisi mälestusmärki jäänud. Et need asjad on, on, on kindlasti panevad. Otsesed tülid tekkisid muidugi siis, kui, kui kui loov Koro tallutati Moskva suurvürstiriigile hansakontor suleti, siis algasid põhi põhilised pahandused peale. Kas hansaajastul võib öelda, et, Eesti alad, ütleme siis, olid transiitalad. Nad olid kahtlemata transiitalad juba ainuüksi selles tähenduses, et suur osa kaupu liikus Eestist läbi. See tähendab, et karusnahad ja vaha, mis tulid veneverest, kui palju neid jäi kohale maha, seda on väga raske kindlaks teha. Kindlasti midagi, aga Segauba vool liikus edasi läände ja vastupidi, tähendab suur osa läänest tulnud kaup, puu liikus läbi Eesti ala itta ja midagi tilkus siia kohapeal, aga maha. Samal ajal noh, näiteks me teame, et no mis puudutas viljakaubandust, kuid mille üle Baltikum võib uhkustada tervikuna Vana-Liivimaa viljakaubanduse puhul, siis seal on see küsimus, et et Venemaalt vilja välja ei veetud. Kindel jah, on juhtumeid olnud pigem sellisel kujul, tähendab, on Tartu puhul teada üksikud juhtumid, kus venelased viljaga kaubitsenud. Aga see tähendab seda, et nad on vene kaupmehed, on tartus vilja üles ostnud ja siis müüa müüvad edasi teda uuesti maha. Teiselt poolt on see, et vilja on pigem Venemaale välja veetud siis, kui seal on olnud näljahädad. Aga vastupidist ei ole. Soolakaubandus on natukene keerulisem pärast, et tõepoolest tekib küsimus, et kas siis tõesti noh, mingil määral ju Venemaal ikkagi soolapidi olema, aga, aga ma ütleksin, et siin on paralleel tänapäevaga. Me teame, et näiteks Eesti porgand kasvab ja, ja aga kui, kui see porgand on Poolast sisse toodud ja poes parasjagu olen ja ma ei tea, et see on poola porgand ja ma ostan selle poest, ma ei, ma ei lähe, ma ei hakka teda ise kasvatama. Siis see võib ka niimoodi olla, täpselt samamoodi hansakaubanduse ajal, et, et lihtsam oli sool tuleb sisse kui hakata mõtlema, et kuidas Taaramäe, Russa mitte väga kaugele Novgorodis Stara Russaal, kus on suured soolalademed ja kus hiljem soola, soola toodeti sajandeid. Et seal nüüd tulla selle ideele, et kuulge, ärme toome sisse portugali soola või Lüneburgi soola, vaid hakkame hakkame oma soola tootma nii kaugele. No selline majanduslik mõtlemine kindlasti keskajal veel ei olnud jõudnud. Eestlast hansakaupmeest ei ole teada. Hansa kaupmees on reeglina sakslane ja kui nende üksikute puhul tähendab otse teadaolevalt mitte. Aga kui keegi on neist nii ära saksastunud, et me ei tea tema tegelikke juuri siis nende hulgas võib keegi tõesti olla. Aga otseselt mitte. Pealegi no juba ainuüksi see, et Hansa kaupmees kuulus kaupmeest suurde Tallinnas suurde Kaupmeeste gildid ja selle liikmed olid ainuüksi sakslased sinna teadaolevalt eestlasi ei kuulunud ja selles mõttes on seisuslikku ühiskonnakorraldus väga tugev ikkagi ja väga selge vahetegemine ka sakslase ja mitte sakslase, see tähendab siis ka eestlase ja nende kõrval ka teiste mitte sakslaste, küll välja arvatud rootslased, taanlased ja, ja mõnikord ka soomlased. Nende vahel on, on väga selge Sindis krimineeri, kui me seda tänapäeval niimoodi tahame, kasutab kahtlemata, eksisteeris täpselt samamoodi nagu, nagu hansakaupmees tihtipeale ei usaldanud suurt summat raha, mida oli tarvis seda edasi vedada ühest kohast teise eestlasest voorimehega. Ta püüdis ikkagi leida, et kas kuskil ei ole mingist sakslast, kes selle raha kaasa võtab. Sularaha saadetust noh, pangaülekanne ülekanne teatavasti veel ei toimiks, siis pangad olid olemas, pankurid olid olemas, pangad olid olemas, selles mõttes pangad, et alles hiljaaegu ma nägin väga huvitavat viidet selle kohta, et just nagu üks Saare-Lääne piiskop Haapsalus käsitas nagu Tallinna suurkaupmees nagu mingil moel nagu pangana, aga piiskop oli oma nooruse eas palju olnud Roomas, kus ei ole välistatud sugugi, et ta oli pugerite pangaga Roomas kokku puutunud. Nii et sellised finantstehnilised uuendused panka kahtlemata veel mitte, aga vekslid eksisteerisid, tähendab suuremate tehingute puhul oli võimalik kirjutada veksel ja need 16. sajandi esimesel poolel. Õieti teisel veerandil vähemalt kindlasti on kasutusel. Nii et selles mõttes ei olnud ta tarvis ilmtingimata saata laevaga suurt kotti või, või, või, või rahakoti, kus oleks palju raha sees vaid võis lihtsalt kirjutada ja selle raha niimoodi üle kanda, nii et veksli asjandus kahtlemata asendas sellist asja, nagu me tänapäeval tunneme pangaülekandena. Aga panka pank on hiline nähtus, sellisel kujul ta veel siia ei ulatu. Ja raha tähendus ei ole ka meil päris lõpuni selge ütleme siin Liivimaa linnade Hansakaubanduses, sest suur osa tehinguid toimus vahetuskaubandusele. Kusjuures küll arvestati väga selgelt selle kauba tehingu, konkreetse kauba tehingu rahalist väärtust, aga raha ei olnud, siin on väga lihtne võimalus, tähendab, see võtab ära kohustuse kogu aeg sularahaga arveldada ja teiselt poolt on ta mõnusam. Mina tahan seda kaupa, kavatsen selle edasi kasulikult müüa ja mul on pakkuda seda kaupa, järelikult teeme vahetuskaubanduse aluseks, on, on, on, hind tähendab ikkagi rahaline väärtus. Aga raha ei pruukinud palju liikvel olla. Tohutute hunnikute või umbes ettekujutus sellest on kuskil maja nurgas on tünn raha täis. On ana. Hansakultuurist räägitakse palju, enamasti tuleb ikkagi silme ette ju, ütleme nii, Hansa arhitektuur, linnapilt, hooned, kas muusika kuulub kahansa juurde? No muusikapala suhtes ei, otseselt Hansa kultuuriga on, on keerulisem kahtlemata on siin raske öelda, et kas siin olid Hansa spetsiaalselt Hansakultuur hansakultuuri vastu, on, on mõned uurijad ja ajaloo kirjutajad vaielnud, et see ei ole midagi eraldi, vaid see on lihtsalt tüüpiline linnakultuur. Aga kahtlemata kogu selles üldises kultuurivahetuse ja kultuuri kommunikatsioonitulvas on ka muusikal nootidel, pillidel, instrument, muusikainstrumentidele oma osa, nii et ma ei oska neid rohkem nagu välja eristada. Kahtlemata oli keskaegne hansalinn elavam ja kirevam ja ka muusika poolest, mida meil ei õnnestu hästi rekonstrueerida. Me teame paremini muidugi sellest, mis on olemas nojaa, Notke surmatants või unikaalsed kirikud või tüüpilised kirikud Nikolai kirikud või Niguliste kirikut nagu Tallinnas, mis On tüüpilised hansalinnadele, just nimelt, aga on terve rida valdkonda, mida me ei tea muidugi raamatut juba trükitud raamatute ajastul on on ka raamat, mis reisib kaubana, kuigi seda on vähem teada. Sellest ei ole nii palju palju, Hannes kaupmees võis olla kultuurne inimene kabes. Ja mis tähendab tema kultuuriinstitutsioonid niisugusel kujul või kui talle, no kui tema seisis kui tema kultuursus või siis ka selles, et arvas, et aga ma peaksin nüüd oma kolmest pojast ühe saatma Hollandisse ülikooli ja investeeris sinna raha või et ta oma kirikule näiteks siin Niguliste kirikule kinkis ühe kroonlühtri jagaks Luteri katekismuse siis see on kultuuriinstitutsioon, investeering nii-öelda kultuuri heaks. Aga jah, ta kindlasti seda võrra oli kultuursem võrreldes teiste ühiskonnakihtide peale, ta oskas lugeda ja kirjutada. Ja see oli tema igapäevane tegevus, mis paljudel juhtudel ei olnud nii. Ma kindlasti arvan, et hansakaupmehe võrdlus ühe saksa aadlimehega ei kannata. Siin ei ole palju midagi võrrelda, sellepärast et Antsla kaupmehe nii-öelda tõus on, on võrratult kõrgem ja ka elukogemus ja ka teadmised kõigist eluvaldkondadest. Aga mingit erilist tähendab, selles mõttes mingit erilist niisugust kultuur ei ole, sest vabandust, siin on kaine arvestamine aia kaupade, inimeste üle. Selline kaine arvestus, tekitakse isegi tunded kui religioosse olid hansakaupmehed, kuid see küsimus noh, ei ole nagu päris päris õigel kohal, sellepärast et puudutaksime siis keskaja religioossele, üldisid alustalasid. Kindel on see, et kirikuaeg ja kaupmehe aeg ühtaegu sobisid kokku ja mõnes mõttes olid konfliktis. Ja selle viimase tõestuseks leidsime kunagi üllatusega, et kui oled kallid jõulupühad, siis hansakaupmehed olid praktiliselt esimesel jõulupühal meie ettekujutust järgi tööl kui tööl, sellepärast et parajasti tulid kabu politseisse. Eesti lugu. Too ülikooli professor Jüri Kivimäe räägib järgmises loos, mis mees oli hansakaupmees, millega ta kauples ja kuidas ta kauples. Ja nüüd üks muusikapala, mida tõeline hansakaupmees, olgu ta siis Bergenis, Lübeckis või Tallinnas või Riias kuulas või kuulis kasvõi puhtjuhuslikult. Hortus musicus lõpetab, saate.