Seni kaks. Tere, kallid raadio, kahe kuulajad. Jõulukalendriluugid on avanenud poole peale ja kolmanda advendipäeval on paras aeg teha väike meeleolukas audiorännak. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks saatekülaliseks on hinnatud võidusõitja, maailmarändur ja vabamüürlane Raido Rüütel. Kes vähegi neljarattaliste võidusõiduteemasid on jälginud, teab kindlasti Eesti üht kõigi aegade edukaimat rallisõitjat Hans Rüütlit ning isalt kihutamise kire pärinud Raido Rüütlit. Seitsmekümnendatel autosporti harrastama asunud Raido Rüütel oli omale kõva ess. Ta osales Eesti meistrivõistlustel ringraja võidusõidus autorallis rallikrossis, lumeraja, jääraja ning hipodroomi sõidus pälvis 19 medalit, neist 13 kulda ning tänu headele tulemustele satustega mitmeks aastaks Nõukogude Liidu autoralli koondisesse, mis seal oli tol ajal väga kõva sõna. Ka praegu õpetab ja koolitab ta sõitjaid aeg-ajalt. Televaataja mäletab ilmselt ka sellist dokumentaalsarja nagu Rolling Estonians, kus Raido Rüütli juhitud meeskond läbis aastatel 2002 kuni 2004 Mercedes-Benzi maasturitele ligi 60 riiki ja 180000 kilomeetrit. Koos kapteniga tegi kogu reisi kaasa Tiit Pruuli. Ülejäänud 60 meest naist vahetusid mõnenädalaste pida järel. See oli tõeline suur ümber maailmareis. Alates aastast 1991 on Raido Rüütel olnud vabamüürlane tänaseks kõrgeima astme peal ehk 33 kraadiga ning ta on pidanud ka Eesti suurlooži suurmeistri ametit. Nii et püüan tänases saates talt ka vabamüürluse kohta meil ja mujal midagi välja uurida. Sest ta on mees, kes on läbinud kõik massonliku võimupüramiidi astmed ning peaks ju sellest kõigest üht koma teist teadma. Tervelt 17 aastat pidas Raido Rüütli Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tallinna piiskopliku toomkoguduse juhatuse esimehe ametit pälvis selle eest ka toomkoguduse Maarja medali ja 2009. aasta kultuuripreemia. Tänasel päeval elab aktiivsest ühiskondlikust elust suures osas taandunud harrastusmesinik rüütel oma perekonna talus Kernu vallas allika külas koos abikaasa kullaga. Tal on lapsed Gustav, Joosep, Alice, Georg ja teele. Enne kui asume võidusõiduässaga jutustama elust, maailmast, inimesest ja taevaisast, kuulame head muusikat. Tänase saate kõik lood pärinevad saatekülalise plaadiriiulist. Avanguna kõlab saami päritolu Norra muusik Mariboin kes on tuntud eeskätt kui vanade joigude ja uuema rokk ning džässmuusika, kus ulataja ja kes esines muide ka 2011. aastal Tallinna lauluväljakul Vabaduse laulul. Väga tore kontsert, talise võimas väekas naine, kelle muusika viib müstilistele spirituaalsetele meelerännakutele. Ka Raido Rüütli suur palverännaku reis suundus algatuseks just nimelt Norra tipus asuvasse nordkappi. Ning mari Poine on tema ammune lemmik. Nii et kuulame lauljatari üht tuntumat lugu. Muula, kuula. Minu tänaseks saatekülaliseks on endine ralliäss ja maailmarändur ja ka vabamüürlane Raido Rüütel, tere Raido. Tere. Suur tänu, et tulite saatesse külla, kuuled, on kindlasti väga põnevil, et ohoo, lõpuks saab otse allikast kuulda, et mis lood selle vabamüürlus, aga siis ikka õieti on. Aga enne, kui asume nende ilmalike ja vaimulike jaga jumalike juttude juurde, alustame klassikalisest saate avarubriigist, ehk sinu loost tahaks teada sinu kujunemislugu sinu eluteekonda, et mis on olnud sinu jaoks olulisemad verstapostid, võib-olla mõjukamad õpet, et mis on see, mis on kujundanud sind selliseks meheks, nagu sa täna oled? Küllap me igaks õpime iga päev, eks ole, et siin kui maimuke ilmavalgust juba juba näeb, siis hakkab ju info kogumine ja kui sa vähegi oled võimeline siis ka natukene seda seda talletama. Ja tihtipeale see talletub iseenesest juba. Nii et küllap iga päev mu sellest elust on, on, on mulle midagi külge, aga ma olen sündinud Tallinnas ja, ja kesklinnas, sügise tänaval, seal on niisugune mõnus kant. Mina olen sündinud ikka möödunud sajandil, nii et 951 päris ammu juba leniumil isegi jah, nagu minema. Et see oli põnev kant, sellepärast Snelli park oli seal lähedal see ja, ja, ja seal, ma arvan, paljuski niisugune Tallinnas veedetud päevad möödusid peale lasteaia, siis ma käisin lasteaias ja ja seal Meie naabruses oli päris palju vene poisse ka. Parajad kaagid muidugi, aga, aga ma tänu sellele ma sain päris hea vene keelebaasi. Ilmselt mul on ka keelevaistu, et ma ei ole nagu kuskil väga-väga hätta jäänud. Ma olen noh, takkajärgi mõelnud, et, et kust mul ikkagi noh, vene keel nii säravaks on kujunenud. Mis tänaseks küll on jälle natukene rooste läinud, aga, aga ilmselt on see sealt tänu seal naabreedikule ja kes nad seal kõik hoolitsetud, aga mu vanemad said nõmmel maja valmis ja tegelikult ma pean ennast ikkagi Nõmmekaks, nii et siis kümneaastase Tatikana ma siis läksin, kolisime nõmmele ja, ja sealt siis vanemad otsustasid, et kõige lähem keskkool oli, oli Männiku kooli ja siis mind topiti sinna jälleväelastega pooleks kool. No männiku ise sel ajal oli paras kakkide keskkond ja, ja see samas andis jälle väga hea elukooli niuksed. Noh, ma olen tihti mõelnud, et, et kas minu oma väikegi poiss, kes mulle täna või saab kohe-kohe järgmine nädal saab üheksa aastaseks, kust ta tõuseb siis et noh, kas ta ei, ei saa kuskil kuskil ei käitu liiga agressiivselt või liiga isekalt, teinekord. Aga nüüd, olles päris palju lugenud jälle jälle Wilbergi, siis tema väidab, et etega need staadiumid, kõik tuleb läbi elada selleks et siis kunagi võib-olla nirvaanasse või kuhugi sisse jõuda, eks ole, et küpseda, küpseda pead nagu kõik läbi tegema ja, ja siis mul omal ka natukene süümekad on vähenenud, et joomul siis see oli vajalik seal need kaklused ja, ja kõik kõik kõik madinat läbi teha, aga, aga suhteliselt varases nooruses oli minule selget mind elus ootab võidusõitja staatus ja, ja, ja selleks ma tahtsin saada ja, ja, ja ka sain. Muidugi kindlasti ei ole väike mõju oma perele, tähendab, kuna mu isa oli, oli võidusõitja jama tänagi juba kunagise treeneri ja, ja, ja ka koolitajana ja võin öelda, et, et kindlasti Eesti üks andekamaid võidusõitjaid oli ja, ja noh, kõik see seltskond, kõik need tolleaegsed ässad, pealesõjaaegseid, võidusõitjad, noh, kõik olid meie peres ja, ja ja et mu minu jaoks ei olnud nagu mingit muud tulevikku, mina enda juures teine või ei näinud nagu see lootus mind ja ma teadsin seda ja, ja ma olen väga tänulik, et ta lasi minul need valikud nii lihtsalt sündida, sest tihtipeale on ju on ju nõnda, et see valiku tegemine, otsuse tegemine, see protsess on kõige keerulisem ja see on kõige raskem. Mäletan, paljud mu semud, kes noh, peale keskkooli ei suutnud otsustada, noh et mida õppima minna ja, aga minul oli nii lihtne, et mind mul käis kõik mägedes ja, ja ma olen sellesama niukse lustiga siiamaani välja pannud, et olgu neetud võidusõit on ammu maha jäänud, aga aga et, et see selles suhtes ma olen küll väga tänulik, mind küll õnnistatud sellega, et, et ma ei ole pidanud nagu väga palju vaagima. Ja tänu sellele on, moodustavad alati niuksed suhteliselt kiired. Otsun tehtud, teod on sündinud ja ega seal midagi, et isegi kui ta on viis kraadi viltu, et ei ole kõige otsem tee, siis tuleb see viie kraadine ots lihtsalt lisaks teha ja ega seal midagi kur sirgeks sõita. Kuna su isa oli ka võidusõit ja kas siis perepoolne selline rõõm, et sa tahad käia, isa jälgedes oli suur või üritati sind äkki suunata hoopis teisele, mõnele nii-öelda normaalsemale rajale, et kuidas, nagu su perekond toetas sinu selle suuna võtmist. Praegu lõpetad oma kooli ära, noh, sain selle õõnsalt ühele poole ja, ja, ja kohe näed tipina. Vanemad mõlemad olid tehnikainimesed ja, ja ja, ja aetud, sina näed tibi ja, ja ilmselt siis autoeriala, eks ole, et noh, kuna autod huvitav teha, aga noh, tegin siis nii, nagu madalama tahtsid, läksin paipoisina sinna esimesele eksamile jaja, patsin omasele a4 ette ja kirjutasin ainult ülesande ära ja andsin rõõmsalt ära ja oligi kõik, nii et et siis ma ei ole seda rääkinud küll neile, noh, nad on ammu juba mulla all, aga kuulavad, kuulavad praegu, noh, ega ma arvan, ma väga, väga pahased mu peale ehk ei ole, mind huvitas kohe saada võidud, näiteks. Sain Mul muidugi on on ka väga palju õnne olnud, kui täna on väga raske saada, võidusõitjaks ei ole sugugi lihtne, noh, see on päris kallis ja, ja seal on väga-väga palju komponente, mis mis peavad nagu klappima ja koos töötama, et ikkagi ainukesest saaks nagu korralik tegija. Siis sel ajal oli samamoodi lihtsalt ei olnud tehnikat, ei olnud neid vahetada, aga siis ükskord tuli üks isa tuttav mitte kõige lähedasem sõber, kuna vormelisõit isa sõitis rallit. Tali päris ümmargune, päris heas tujus, niimoodi poism passid, tulen, võidusõit, maitsesin seal isal mingiks võistluseks ette valmistada, seal olin seal niukene lihtsalt ratta veereta ja noh, mis see kaheksateistaastane Jempsitlemise muud oskab teha ja, ja ma olin muidugi kohe kõrvust tõstetud ja, ja järgmine hommik olin tal muidugi värava, ta uurisin välja, kus ta elab. Jaa, muidugi kujutage ette, tal oli, see on ilmselt see pidu ei lõppenud sellega, kui meie lahku läksime, mina ei pidanud mingit pidu, aga, aga mina olin lihtsalt seal kui seal kell 10 õhtul, eks ole, kui me oleksime lahkuvat oja ja temal võis õhtu minna, eks ole, järgmisse päeva veel kaugemale ja hommikul kell üheksa ma olin seal värava taga ja ta oli niukene suhteliselt surnud olek. On A2. Ja ma ütlesin, näed, et kuule, me pidime nüüd võidu sõitma hakkamine. Ma arvan ta siis seda tõsiselt, kahetsen, et üldse niisugust asja läks. Aga ma arvan, et siin see on ainukene minu isapoolne teene. Et noh, isa oli nii tunnustatud vend, et vaata, tema pojal ei saanud embrifelanda nimi minu poolt väga austatud vend või noh, mees, eks ole, ju siis ta ei saanud, eks ole. Ütle pojale lihtsalt sealt värava tagant ära, saad kindlasti tuppa. Ja, ja, ja siis siis me rääkisime ja, ja ma arvan, et, et seesama pealelõuna juba olime, Kalevi motoklubisööjad andis oma tõis auto mulle ja kahe nädala pärast oli Riias võidusõit, nii et juba olin, olin roolise sõitmas vormelisõitja nagu üldse ei, ei unistanud ja keda ei mõelnud. Aga ma sõitsin päris mitu aastat, see ei olnud küll päris minu ala, noh, ütleme praegu treenerina ütleme, niukse nõuandjana siis, siis ma tean, et ja seda ütles ka muuseas n, et sa nõrga mootoriga autoga sõidetud, et su maneer natukene liiga liiga jõuline, et sa peadki suuremate mootoritega sõitma ja noh, rallile on seal veel omasem. Ja mind ka ralli huvitas, eks ole. Aga ma sõitsin mingi viis, kuus aastat, nii et sain ikka paar Eesti meistritiitlit, jah, ja, ja nii et liidus ka ikka seal niukene vist paar korda. Kuulge, kuskil seal, nii et noh, päris päris taha ei jäänud hetkel. Aga ma siiski tehniliselt olin tunduvalt nõrgem kui siin sellised suurused nagu nagu Toomas Napa ja Raul Sarap ja niisugused väga-väga andekad. Eriti niisugune väga andekas insener ja konstruktor, et ma sinna üldse lähedalegi ei küündinud ja paratamatult olid ka tulemused nõrgemad. Aga siis, kui sain ralli peale juba, noh, siis olin nagu omas omas elemendis paljuski. Mis sa arvad, kas sinu pojad rihivad ka sellist isa karjääri, et millega Georg tegeleb, mis Gustav Joosepil sihilon Georgil, noh, jah, on hirmust. Tung oli jah ja on ka praegu, aga tähtu seis ei ole selline, et temast oleks saanud, noh ta praegu on juba jah, võiks ka praegu hakata võib-olla heitma, sest ta baas on väga hea, sõidab väga hästi ja ma olen seda ka välja öelnud, et kindlasti üks võib-olla andekamaid, keda mina olen nagu näinud niimoodi lihtsalt taevase poolt saaduna noortest jampsikatest üks on veel terasem ja tublim kellest paraku nagu ei saanud ka sõitjat, on Kardo malbelt, kes oli müstiliselt kiire ja müstilised ja seal oli kõik nagu olemas. Aga ka tihtipeale ei piisa ainult su oma võimekusest ja andekuse, siis seal on väga palju neid komponente, noh, tänapäeval raha kindlasti olete, mulle endale ei meeldinud väga rahast rääkida ja, ja ma ei ole ka väga väga hea rahaga ümber käia ja rahategija, et aga ilma selleta võidu ei sõida tänasel päeval ja, ja paljud muud momendid ka sealjuures eelkõige peab olema mehe enda tohutu soov tohutu tahe saada sõitma. Aga väike jõmpsikas kustega Sepp ei tea, seda ei oska öelda. Noh, kindlasti ei tohi seda teha, et mida paljud Nad teevad ja ma olen, ma olen nendele noh, nagu sõnu peale lugenud, et ärge forsseerida, laske sel lühikesel välja kujuneda, laske kõigepealt inimene tekkida ja siis tegeleb kõige muuga, seal on vaja koolis sigadusi teha, seal oma aja plikasid, eks ole, patsist tirida ja kõik, kõik need asjad tuleb nagu läbi teha ja ja, ja etet täitsa küpsed, et sa saad nagu valmis ja, ja vot siis sust saab võidusõitja. Siis sa oled valmis, teinekord ka kaotamas, oskad kaotada, eks ole. Aga, aga muidu on nii, et esimese oled hirmus hea, hirmus hea ja esimene kaotus võib sul põhjalt ära lüüa ja, ja, ja oledki võib-olla võib-olla põrmus. Et ei tea, kust ta täpselt ei tea, aga noh, vähemasti ma seda ma olen küll kõigi oma lastega teinud, et, et ma olen katsunud meile ikkagi sõidu nagu selgeks õppida ja, ja niisuguse suhteliselt ohutu sõidu tänasel päeval ma tegelen sihukese ekstreemsõidukoolituse või ellujäämisega rooli taga, siis see on. No kuna ma sellega olen, kindlasti ma arvan ka tänase päevani veel olen, olen ise ilmselt kõige rohkem rooli taga ellujäämisüritanud, ellu jääda. Mul oli ikka mingil ajal oli sparringupartner, kelle ülesanne oli mind tee pealt ära koristada ükskõik mis vahenditega ja mina katsusin sealt läbi lipsata, hakkama saada, õnnestus tal mõningaid seal küll haiget ikka sai, ma mõtlen auto jah, aga, aga noh, ta oli mu oma sõber ja mehaanik, nii et aga Venemaa hipodroomil ei olnud muidu asja, et, et see oli väga-väga toores suitsel. Seal noh, enamus me Eesti selle väga kiireid selle lihtsalt ei, ei torkinud sinna, et kuna peeti liiga totaalseks ja, ja selliseks, aga ka mina ei tea minule minule meeldis mulle tõsiselt tsemendi ja ma nautisin kohe igat võidusõitja, olgugi et seal tehti ka küll küll kambakat, küll küll küll igatepidi ära, et kui sa ainukesena olin Baltikumist seal vahel ja, ja, ja siis sa pead ikkagi. Aga seal seal Madistama sedasamast rahvas, venelased ka mul oli oma fännklubi seal, ma mäletan seda tuumafüüsika instituut või kust need olid seal seal kohe lahvata. Ega inimene ju näeb, nuputa võidusõit üldse on, on selline tihtipeale see ei ole väga mõõdetav, see on nagu balletitantsija tantsija, eks ole, et, et see on ainult hetk, kas sa käitusid ilusti või kas sa meisterlikult või olid, lihtsalt olid, mängisid sigasel, eks ole. Aga nad oskasid seal väga hästi seda nagu, nagu näha, jäine, seda ma mäletan, ma panin ühe asel ka selles Moskvitši tehasesõitja kellelegi palju käisime ka koos välismaal, noh, niidu koondusedajaja juura, Flimala paga, noh, temal oli antud ülesanne, ta ei olnud kõige kiirem oma meeskonnas ja tähendab noh tavaliselt need teine, kolmas number pandi siis minusuguseid nagu teelt ära koristama. Näen kohe näen ta mul taga, ajasin tagatiivas kinnad sain kohe trajektoorist aru, et kohe tuleb rünnake natukene muutsin oma trajektoori puhta, pani välja sealt katuse peale, see ärritas seal tükk aega seal selle jää peal ja rahvas hülgab seal ja siis pärast niimoodi, et Estonia inimesed saavad aru, noh, et nägid ju kohe ära, et tegelikult ta ju ründas ja, ja muidugi ma eelmist selli püüdma jäin selles sõidus teiseks seal, aga see on niisugune emotsionaalne ja, ja väga põnev sõit, väga põnev. Noh, meil Tallinna hipodroomil oli ka põnevaid sõita, aga ka meil on väike ja kitsas rada ja siis siis siin on neli autotanud korraga stardis, seal oli kuus Jana niukene seda sõda ja madinat oli seal palju rohkem. 13 kuldmedaliga pärjatud, oled Eestis jalgpalli, seal kokku on medalid kuldmedali. Et ma ei tea, ei tea, ma ei tea, ma tõesti ei teadnud, jah, võiks, on ju rahvusvahelisi, igasuguseid muid, aga, aga ma saan kokku küll lugeda sellest, ma pidasin päevikut ja ma, ma arvan, et iga selline pidanud sportlane aga iga iga selline selgest tahab kuskil noh, jõud ja minul oli see majakas näha nii nagu kunagi Nõukogude Liidu esinumber eksale Kružov ütles, et, et ma usun, et kuskil peab majakas või noh, ja, ja minul oli see majakas olemas ja ema sinna trügin ja siis noh, mul olid kõik sellele pühendanud nagu sellest päevast, kui ma hakkasin võidu sõitma, mitte tilkagi alkoholi. Olgugi, et noh, mis see kaheksateistaastane jõmpsikas ennem ka ei tarvitanud, aga ega ma ei ole kunagi väga palju tarvitatud ka praegu mitte väga palju vahel õlle ja veini ja pikemad selle mitte tilkagi 22 aastat mitte midagi. Et kõik oli nagu ainult ühe eesmärgi nimel, mis see lõppeesmärk sul oli? Mul ei olnud ühtegi diilid, noh muidugi ma olen seda me tihtipeale öelnud, et kui mul tuleb Grupp nagu, kui ma olin Kalevi motoklubis olin peatreener, siis ma tihtipeale ütlesin, et, et kui seal 100 selli tuli sellekteerisin kohe kõigepealt sellega päris paljud seal välja ta küsida, kelleks tahate saada, miks te tulite, võidab see, kes maailmameistriks ei tahtnud saada siis sellel järgmisse trenni nagu väga palju asja ei olnud? Noh, ma täna ei oska nüüd öelda, et kas mul see ütleme lapse maailmameistritiitli soov, nii hirmus suur nüüd olijad, et olles realist, noh, nii niivõrd-kuivõrd, see teismelise hilisteismeline suudab realist olla disnoh ikkagi nende autodega ei olnud võimalik seal päris tippu ajada ennast. Eestis siis 13 kuldmedaliga pärjatud võidusõitjana, sa tead, et surm on sul pidevalt vasaku õla taga, nagu ütles Castaneda, et sa oled öelnud ka, et oled treeninud ja koolitanud end ellu jääma ja ilmselt on raske leida asja, mida sa kardaks. Inimesed üldiselt kardavad palju, tohutult iga päev igal pool midagi mitmetel elu tasanditel. On see siis teadlik või alateadlik hirm, et sina oled kartmatu ja julge, kuidas saada hakkama hirmudega, kuidas olla? Ootamatu ja julge. Ma ei saa sugugi väita, et ma ei ole hirmu tundnud. Ma olen neli korda tundnud täiesti jubedat kohutavat surmahirm ja olen nii piiri peal olnud, kui noh, üleilmselt ei läinud, eks ole, et kuna ma täna istun sinuga siin, aga ka oli väga lähedal küll. Et ma ei saa seda väita, aga ma ei ole kunagi nagu pidanud, nagu mehe vooruseks hargust. Et küll meest peab julgema naisele hommikuga silma vaadata, kellega eelmine õhtu olles kohtusid, eks ole, jah ja jah, ja, või vähemasti siis, kui enne ei ole teinud seda, siis hommikul vähemalt nime küsida ja peab julgema ka püssiga Ta võtta, kui oma kodumaa piiri peal on, annan vaenlane. Ja julgema ka öelda nii oma oponendile, kui ma ei tea, kellele teisele ka oma oma sõbrale võib-olla, eks oletada. Kuletata mees, vaata siin vist tundub, et on teed väikse vea, ma ei saa öelda, et ma oleks väga suur õiendaja ja, ja aga ei saa. On tihti situatsioone, kus ei saa mööda vaadata oma lapsi kõike õpetanud ja ka ise olnud selline, kellele kaebamine kohutavalt ei meeldi. Kooli ajal seal männiku koolis, seal ei olnud mingit juttu ka, et, et noh, ma võin ühe seiga öelda, mis võib-olla iseloomustaks nagu seda positsioone, ma ei tea, millegipärast oli mingi jänt minuga kuulis et seal noh, kõik seal taga seal mingi asjaga sain hakkama, seal midagi seal oli ja ja, ja siis tuli välja, et, et noh et seal öeldi ära. Jah, ja need olid kaks aastat vanemad poisid võigul. Mina olin kolmandas klassis vist jah, ja teised solit, eks ole, vastavalt siis paar aastat vanem ta sel ajal on, see on see vanusevahe päris suur ja nad on ikka palju tugevamad ja meil oli kodutee, oli, oli ühine ja nad seisid selle edu ja nurme tänava nurga peal seal ja minu kodutee läks sealt mööda. Me tulime kreegimetsast läbi selle. Ja mina oleksin üksinda. Ja, ja ma vaatasin ja mul kotivad. Teie kaebasid ära. Ma läksin sinna ette seisma, nad seisid seal, vaatasid mulle otsa, eks ole. Jah, ja jah, ja mul ei jäänud muud midagi ära, portfell kukkus käest ja pani purstid, hüppasin nagu üles, panin vastu lõuga, oleks saanud peksa nagu tuppa lasknud kass, eks ole, seal ei olnud mingit Jutena, nad, nad lihtsalt, nad olid šokis. Et noh, ei tea, mis, kui nüüd järgmisena teeb, eks ole. Mina võtsin oma koti ja läksin, vastasin oma rahulikult kodu poole edasi. Et ma nagu olen seda pidanud nagu väga häbiväärseks, kui keegi kaebab. Aga tulles nüüd selle juurde tagasi, et on palju asju, mida ei saa lihtsalt ütlemata jätta, eks ole. Ja mäletan, ükskord oli Leningradi maantee Peterburi Peterburi teel oli veoauto, sõitsid tal, lendas klaase, vedas vanugist auto esiklaas ja need lendasid sealt kastist ära. Juht ei märganud, eks ole, ja ja ma ei osanud nagu muud midagi teha, kui ma lihtsalt helistasin politseisse, mõtlesin, koletatud, vaadake, kelle auto see on, eks ole, andke pealikele teada, las võtavad selle kuti maha, sellepärast et noh, see võib lennata mõnele inimesele otsast noh, klaastiat teatavasti on suuteline võtma ka õhuall, eks ta ei kuku lihtsalt baraki maha, vaid ta võib lennata kuigi palju ja ja oli tänavu kevadel näiteks oli situatsioon me oma üks külamees sekkalist tegi neid teiste peldikuid tühjaks, eks ole, lasi põllule. Mingi eest, loeti ära sellel mingit 10 täit. Ma võtsin kohe toru, vilistasin keskkonnainspektsiooni ja ma ütlesin, kuule. Siin ei aita meie küla midagi, meie enam ei ole selles eas, et lihtsalt peksa anda, eks ole. Et siin ma nagu ei, ei, ei pea seda nagu kaevamiseks, eks ole, et vahel on vaja lihtsalt tegutseda, eks ole, ja ja öelda, et, aga hirmudest rääkides hirm võib hävitada, kogu tahta kogu su jõu kõik korra ookeana laines olles seal jõudsin küll mõelda, et nii just saadaksegi neiust surrakse sul kaob see jõud ära. Kui sul see võitlus või elu elujanu vise hakkad sellele nagu käega lööma, vaatad, et enam ei ole ühtegi välja pääsena peale midagi ja siis ongi kõik, siis ei ole midagi veel hirmust rääkida. Ega hirm, On ka kurjainstrumente. Ega siis ta sellega töötabki, sellega ta meid ju nurgaks teebki. Nii nagu hakat jääd, hirmu kütke, kui sa sellest üle ei saa, siis oled sa ju manipuleerita. Võttasin meil ju siin, nii Tallinnas kui riigiski mõnedki poliitikud ja kasutavad seda päris palju, mis on päris õõvastav tegelikult noh, võib-olla see ei olegi nii teadlik, noh, see on nõukogude ajast, eks ole jäänud selline, et sa saad, saab mass nagu natukene hirmu all hoida ja meie parteis ei ole ja näed siis seda linnavalitsuse kohta ei saa, eks ole, selle ametniku koht või mis iganes. Aga see on just see niukene instrumente millega kuri töötab seal kallal, see on minu arvamus, aga noh, see ei pruugi õigus olla saab ja see on minu arvamus. Kuidas siis selle hirmuga tegeleda, hakkama saada, kuidas olla kartmatu, mis siin see võti on, kas võti on teadlikkus seetse tajud ära, et see hirm või kuidas sellega tegeleda, sest et ega kui hirm tuleb peale, siis inimene enamasti ei suuda enam nii-öelda kainelt ja rahulikult mõelda, siis ta hakkab kuidagi paaniliselt rabistama, ükskõik mis situatsioon see siis on, et kuidagi ennast nii-öelda päästa seda olukorrast välja tulla ja siis tehaksegi tihtipeale mingisuguseid valesid võitu, draid või omapäraseid otsuseid pärast kahetseda, võib-olla mitte. Ja ma ei tea, kui ma siin natukene üritasin praegu mõelda, et kas ma kuidagi valmistasin ette, vist mitte? Jah, ma ei tea, täna ma olen nagu kogenud seda, et sisemine nõrkus on äärmiselt oluline, et sa ei ole väga mingi ortodoksse doktriini küljes kinni või, või ma ei oskagi öelda või mingi ortodokse niukse õigluskäsitluse küljes kinni ja, ja ma õpetan näiteks võidusõitjaid sama moodi, et kui su auto on väga stabiilne, tule, sõidad trompliini peale, sul on vaja järsku pöörata. Siis sa ei pruugi seda teha, auto jääb alajuhitavaks panet mürinal. No ütleme, üle ülehüppeminek, pime, selline ja seal on kurv kohe taga, sa ei tea seda, eks ole. Et siis paned mürinal põllule või vastu poste või kruusa alla, aga, aga, aga auton natukene Lamiilne, kui sa oled nõtke, väikese lohine lahisamisega läheb, siis sellest lohisemisest on on võimalik väga kergelt visata ennast ükskõik kumb külge ja mahtuda veel võib-olla sellesse kurvi sisse, ta pruugib ka võib-olla elus olla, et, et ei saa. Mina näiteks täna küll ei julge öelda, et ka mu kõige suuremad oponendid, et nad valetavad või või või et neil ei ole õigus, Neil on oma õigusi ja, ja, ja kui nad seda kuulutavad ja on oma ütlustest kinni, siis pigem teeb au, kui jubedam on see, kui, kui vend üle päeva, eks ole, oma oma hoiakuid muudab, et seal natukene noh, võib-olla niukene näitab nõrkust. Võidusõit on kindlasti ka suurepärane kohaloluharjutus, kuidas seda seisundit igapäevaselt tekitada ja hoida? Et üsna levinud tendents on see, et muudkui minevikumälestused ja tuleviku muretsemised ja inimene oma elu praegusel momendil tihtipeale täiel rinnal ei elagi. Ega võidu sõita ei saagi eilses päevas ja ega seal tulevikus samamoodi. Sa võid küll mõelda, et ahaa, et nad saaks nüüd siit kaks sekundit sellele konkurendile ära teha, eks ole, Ta ütles, et ma olen nii palju praegu taga. Aga küll sa pead olema ka seal kogu oma naha ja karvadega seal seal kohal ja su noh, ütleme, mõtlemine ja analüüsivõime, kõik, kõik see peab olema kohal ja kusjuures mingil ajal kaob see ka ära. Siis ei jäägi peaaegu midagi. Ja seda ma olen nagu enda jaoks seletanud, nõnda et vot siis see on juba meister, kes siis saab haka, mitte, saab hakkama, vaid, kes sinna jõuab. Siin Lavín ratt Tagoore on, ta viitas ühele vanale kurulemist, et vaid suurmeister saab minna oma mõtete vahel. Hakkad siis mõtlema selle peale sinder, ega ei olegi nii väga lihtne oma oma mõtete vahele minna. Peaaegu võimatu. Noh, vaata siin lugesid neid Eesti meistritiitleid siin 13 tükki ja, ja kõike seal muud siis. Ja minu soovi ütleme, seal maal meistriks saada või kellekski siis ma arvan, et step by step ta päevalt pigem võib-olla muutusid mu hoiakut võidusõidu suhtes selles suunas, et just nimelt nautida seda hetke, olla selles hetkes parim, mitte parim, vaid meister. Ilmtingimata ei pea kedagi võitma, aga eelkõige noh, ega me elus tihtipeale kõige suurem vaenlane, me oleme endale ise, eks ole, jäidet, kui sa saad endaga nagu seal hakkama ja kui see tuleb sul hästi välja ja ja miks ma julgen seda nagu praegu. Noh, kas väita võib ju välja öelda, on see, et oli, oli kordi, mida tunnistab ka mu ralli paarinas kus ilmselt noh, mina olen nimetanud seda, et taevaisa näitas oma palet kus, vaat seal kaduski ära seal ei olnud mingit analüüsi, mingit mõtlemist, seal ei olnud mingit liigutamist, vaid kõik kulgeski ja ajad olid muidugi nii head, et väga lähedale siis võib-olla seal võidusõidu sees ütleme, ralli sees vaid üks lisakatse, eks ole, või, või kaks või kolm või, või et, et ma ei pruugi ilmtingimata sellepärast võita veel rallit. Aga aga see muutub üha olulisemaks mulle, kui olla seal lõpus poodiumile ja saada seal lilleneiude musi ja, ja oma kristallvaas jälle jälle sinna auhinnakappi saada. Et küll see oli nagu oluline ja neid hetki mul ei olnud väga palju. Ja ma olen rääkinud vormeliajast oli üks sõitja lihtsalt ei nimeta seda nime sellepärast et tabab seda ise siis ütlema, kes ütles ka, et, et tal on olnud ja ma ütlen, et väga andeka sõitjaga minuealine me käisime samas koolis ka nende hetkede pärast kannatas sõita, tegelikult võidab. Aga see oli tegelikult ainult mitte ainult vaid vaid see oligi see, see tasu, selle pühendumise ja, ja selle selle soovi eest kiiresti sõita. Need olid esimesed korrad, kus ma nagu sain natukene kombata seda, mida täna tahaks ju kogu aeg seda sellessamas seisundis olla, aga no päris nii ei ole, aga olen saanud seda mitu korda ka hiljem. Kuidas tänasel päeval või ütleme praegusel eluperioodil neid seisundeid saavutada seda kohale ja kas sa tegeled? Mingite praktikatega olen usklik inimene ja ma olen sellisest perest, kus ei, ei, ei peljanud ka seda välja öelda, et oleme usklikud ja, ja noh, mitte nagu sellised paduusklikud kohe käidki, ainult teisi maha teed, noh teine on lihtsalt õnnetusel kõrval, tal ei ole taevaisa andnud seda ja see teeb elu nii lihtsaks. Ja kui siin rääkida sellest argusest ja sellest, siis, siis ma arvan, et, et see on ka üks, üks tugieks ole seda teadet. Et noh, keegi ei saa ju midagi teha. Kui mina näiteks siit hakkan täna oma allika küla poole sinna sõitma koju ja, ja ma peaks otsa saama, mis ei ole ju välistatud, eks ole ju. Ja mis siis ma olen täna hommikul juba meie palve lugenud ja päeval veel paar tükki ja mis seal siis ikka 15. detsember siis on, on, saab olema minu hauakivile daatum, mis seal sik. Kuulame vahepeal muusikat, tänase saate helipalad on sinu poolt kaasa toodud. Oled olnud suur maailmarändur, teinud meie planeedile tiiru peale, toonud kaasa igasugu põnevat muusikat siit ja sealtpoolt. Mida me täna kuuleme ja mis pala järgmisena kõlada. Üks minu lapsepõlve esimene lemmikluu oli, oli mets, mühiseb, olen Artur Rinne laulis seda ma ei tea, kas see peab täna siin olema, aga see mul on nii selgelt meeles, et see kuidagi läks mulle väga hinge, meil peres lauldi ja meil oli väga musikaalne pere, et isa mängis kõiki pille praegu ja ema väga hästi laulis ja ja noh, ka mul on ilmselt päris hea musikaalne kuulmine. Sest ma mäletan meil meil Toomkirikus korijuht, ütles, et tema lähevad peopesad higiseks, kui ta näeb, et parem pingis ja tema koor laulab seal, kui tabab, juhatama etatud. Jään, ma arvan, niukene veerand tooni. Novigamat ikkagi kuulen ära, võib-olla veel noh, võib-olla nüüd noh, ma ei ole nagu jälginud ennast, aga vahel vahel on küll nii et, et on raske kontserti kuulata, ühe korra ma olen läinud näiteks Estoniast ära. Seal laulis nii mööda, et ta, ma ei tea, ma mõtlesin, et miks ma ennast vaja valan, istun kohvikus niikaua kui seal me olime suurema seltskonnaga noh, teised tulid ka paraku ära. Rikkusin nendel ka päeva ära, aga nad ei saanud arugi, et midagi valesti ei nad võisid saada, aga neid ei häirinud see nii, aga, aga ma ei tea. Ma siis. Ma olen niisugune suhteliselt niisugune järsk otsusta püsinud, ükskord oli, oli ema Theresa vastu, oli Ekspressis, oli seal niisugune pilanurgas oli, oli seal üks mingi niukene joonistus seal mingi asi peale seda ma aastaid ei lugenud. Ekspress, miks ma pean seda lugemas ja samalisele vaese lauljannaga, kes siis mööda pani, et ma pean kuulama, astusin minema. Aga nyyd, mida kuuleme? Ma arvan, et teed Can Dance on, on, on minu arvates teinud sellel Julungav küll nii oivaliselt see on nii puhas, et see võiks ehk siis olla üks esi, esimene Lugusest. Räägime vabamüürluse eest ja tore, et saame seda teha sinuga, kes sa oled, endine Eesti suurlooži suurmeister, kes oma 33 kraadiga peaks seda teemat läbi ja lõhki valdama. Kas seegi pole isegi mitte veidi anomaalne, et sa oled nõus täna siin saates sel teemal rääkima? Ma olen nõus rääkima kui Raido Rüütel, eks ole, ja kuna sa kutsuda nendel muudel teemadel aga vabame küllusest. Me oleme tegelikult nato vennaskonnast on nimetatakse meie vennaskonna. Et see on salaorganisatsioon, ei ole, seal on omad saladused. Ma olen tihtipeale mõelnud, mis, mis see saladus seal siis on. Ja üks saladus on võib-olla see, et need peame saladust. Me oleme kokku leppinud, et, et me ei räägi, eks ole, praegu me oleme, me oleme näiteks Eestis ka leppinud kokku, et meil on üks eestkõneleja ta on vahetunud, noh, nii nagu kuidas kohustus, kellele siis langeb, eks ole, või kes läks siis valmis on ja, ja, ja täna ei ole selleks mina. Nii et ega, ega ma väga palju sulle siis lihtsalt ei räägi, aga ma saan sulle rääkida, noh, oma võib-olla nendest, kuidas ma ütlen põhjustest, miks mina liitusin, eks ole, ja, ja mida ma võib-olla seal kogenum või kohe ette ma pean ära ütlema, et tänaseks ma olen ikkagi päris maha jahtunud, ma olen niisugune hästi passiivne. Käin suhteliselt harva istungitel ja, ja, ja ilmselt on natukene ka laiskus, elan natukene eemale, eks ole, Tallinnast siin kuskil 34 kilomeetrit ja ja, ja ei viitsi alati kiriku riideid selga panna, eks ole, et õhtul linna tulla, siis olen oma Robadega seal metsas ja toimetan seal. Ja ega minu liitumine vennaskonnaga ma pean ütlema, et ega ma päris tükk aega teadmata üldse sellest vennaskonnast midagigi. Me jah, ja kui meile seal Soomes mul üks semu seal hakkas sellest rääkima. Ma kõhklesin päris tükk aega, mõtlesin, teades ennast, et ma olen üksi otsustaja ja kiire otsustaja, siis ma lähen kellelegi nagu niuksed, mingis teadmata, milline see hierarhia on, aga, aga noh küll infot ikkagi nii palju on seda tänapäeval on muidugi palju rohkem. See on hierarhiline süsteem ja, ja milleks seda vaja on, eks ole, et ma ei olnud ka nõukogude ajal aktiivne üldse partei liige ja, ja see oli suhteliselt teadlikult ei olnud. Ma mõtlesin, et kui ma nüüd selleks pean minema parteisse, et saada välismaale võidusõit siis ma parem sõidan siin pääsküla ralli siia ja, ja noh, kui ma võidusõitjana ei kõlba. Ja, ja siis ma mõtlesin, et noh, mis, mis vennaskond, neid nii väga peaks olema, aga, aga kui ma seal sain tundma neid vendi ja need olid väga väärikad ja väga tublid mehed ja siis ma mõtlesin, et sind, aga see ei saa ju mingisugune päris jamaga, need sellid, seal seal ei tegele, eks ole, et lihtsalt niisama seal koos käia ja liitusin ja ma olen juba oma 15 aastat vist 14 aastat juba olnud vennaskonna sea. Ma ei oska küll ühtegi niisugust halba noh, mingit halba meki ei ole mul küll jäänud vennaskonnast ega organisatsioonides on kõigis inimesed on ju erinevad, eks ole, ja, ja on eriarvamusi, jah, ja aga see on ikkagi kindlasti üks Monaliidsemaid ütleme niisuguseid liikumisi ja, ja ei oska ma praegu küll midagi nagu, nagu niisugust negatiivset näha seal. Ole hea, palun kirjelda, et milline on see vabamüürluse võimustruktuur, et šoti riiduses on 33 kraadi Yorki omas 11. Kui inimene mööda neid astmeid ülespoole pürgima hakkab, et kuhu ta siis välja jõuab, et kes istub selle püramiidi tipus ja mis on tavaliselt selle teekonna lõppeesmärk? Noh, see on nüüd meie eestkõneleja teema küll aga sina maailma nii palju, et üldharivad mõttes algust ja jah, ja ei jah, ma tean, kuna ma olen selle kõik läbi teinud, ma kindlasti olen päris palju seal näinud, samas ütleme, Raido Rüütli, noh ega, ega ma ei tea, kas, mis minust oleks saanud minu, ütleme vaimsuse ja, ja mu isiksuse areng, kas ta oleks olnud selles punktis ilma vabam üldiselt? Võib-olla et oleks olnud. Tähendab, kas need huvid oleks olnud sellised? Ma siin küll seda pean ütlema, et kui ma lähen sinna istungile, siis tihtipeale mõnigi sell tuleb juurde. Kuule, kas seda oled lugenud? Tead, ma nägin vaata, mis ta seal, vot selle kohta kirjutas nende ja need ei ole nagu nagu, nagu nagu Harry Potteri raamatut, mida, mida loetakse, eks ole, need on ikka suhteliselt tõsiselt rasket raamatut nagu näiteks, mida loetakse mida iganes, noh, minul praegu hetkel loen, mina, ken Wilbert jah, ja Toomas Pauli hea meelega, kui tal ei ole midagi, tuleb minu arvates väga hea. Ma arvan, et Uku Masing on näiteks mul päris paljuski ikkagi, mis, mis mul vähegi on kätte tulnud. Olget Uku Masing kindlasti on kõige väsitaan lugeda, noh ta on ju nii raske, kui vähegi olla võib ja ta muidugi selle kruvinud ka veel nii raskeks, et sa enne küsisid nagu õpetajate kohta mul siis mõtlesin sellele vastamata. Uku Masingu küll kindlasti see mees, kes on minu mõtlemist käivad, väga palju kujundanud aga ma ei saa öelda, et tema on õpetanud noh kuna ma isiklikult üldse ei tundnudki 11, eks ole, ja ja olen ka muidugi seda meelt, et ega õpetada üldse ei olegi võimalik. Noh, ma hakkan sind õpetama, Ma ei tea millestki ja, ja, aga sa mõtled praegu oma saatel, eks võetakse saade tuleb välja, et sa ei ole võimeline. Võib-olla sind ei huvita see, eks ole. Jah, aga kui me lähme ringrajale ja ma tahan, et sa õpetad mind korralikult kihutama kas seda on võimalik? Lõpetada ikka iga koolituse lõpus ma ütlen, et, et tegelikult peaksite te nüüd ära unustama seda, mida ma räägin. Sest et iga situatsioon on unikaalne ja iga elu on ikka on, eks ole, iga inimene võtab selle otsuse ise sel hetkel kõige kriitilisemalt hetkel vastu ja reeglina ei jõuagi otsustada, sealt tulebki õieti käituda. Ja, ja eriti kriisisituatsioonis seal tihtipeale ei jõua otsustada, veel vähem mõelda, mida keegi ütles. Tihtipeale küsitakse, et kuule, et vaata, kui auto lasin libisema, eks ole, et, et siis siis, siis jälle, mida siis peaks tegema, kas peaks siduri alla vajutama või ei pea? Vaata, ma ei tea. Ma tõesti ei tea, situatsioonid on nii erinevad, ma ei tea, kas peab vajutama, on, on ju palju õpetajaid ja siis noh, kes õpetavad, ütlevad, et tuleb panna, võib-olla emad teavad, aga mina ei tea, mida siis peab tegema. Aga ma tean seda, et sa peaksid analoogilist kurvi vähemalt 2000 korda enam läbi sõitma, siis jätad oma pere terveks, lapsedki seal tagaistme põlistavad, siis sa võtad õige otsuse vastu. Et kas sa lased ennast põllule lihtsalt niisama või paned Grozagoog. Mõtlen, et reeglina ei jõua mõelda ja, ja. Tagasi ikkagi 33 või siis Yorki 11 astmelise võimustruktuuri juurde, see hierarhiline püramiid, Lähed, internetti guugeldad, vabamüürlus leiad väga efektselt joonistatud astmed, igal astmel seisab mees mingisuguse suurepärase nimega Prince of Jeruusalemm ja mida kõike veel, millised iganes rüütlid ja ja tiitlid seal on, mis sa pead läbima siis selleks, et jõuda sinna tippu, et kas ma olen sellest õieti aru saanud, et vabamüürlased ei astute vaba mürlaseks kutsutud. Et see ei ole nii, et ma lahkuma oleks, mees on ju, et ma lähen, kuten, ütleme tere, vennad, ma nüüd tahan ka tulla. Et selleks ikkagi. Kutsutakse on ju jah, aga on meil ka meil Eestis päris palju vendi, kes on avaldanud soovi, sest noh ja ja on osutunud väga tublideks vendadeks. Nii ma olen nüüd esimesele astmele saanud. Tahan tippu pürgida. Kuidas see teekond käib? Mis seal tipus mind ootab? Vaata nagu eluski ei pruugi midagi oodata. Tühjus ongi kõige kõigemmann. Nii ei olegi mõelnud, et tahaksin tippu pürgida, minu jaoks on, on olnud see kõik niisugune suhteliselt niisugune loogiline rada, niukene jada, neid ka neid astmeid, et jah, siin ma ei räägi nagu, nagu väga ontlik vabamüürlane küll, aga, aga ma ei ole nagu jah, väga tõsiselt nagu, nagu, nagu juhtunud nendesse kõigesse. Minu jaoks on olemas vabamüürlane, see on kolmas aste. Kui sa oled saanud, siis sa oled nagu tõesti selline. Oledki see velje kõrgemas astmes, aga ka need muud nagu niuksed natukene nagu harrastusastmed või noh, kus sa võid ka ja ja hangib teadmisi. Aga tead, mis nende astmetega siis kaasnevad. Et seal iga igal pool on, on jälle mingi sõnum, on sealjuures, aga oskad näite tuua, et ilmselt ei ole need instia potisepa amet, vaid hoopis mingid teistlaadi teadmised. Aga ma hea meelega sellest ei räägiks, eks sellest me just tahame teada, ma usun, jah. See on see kõige põnevam osa. Ma ei tea, kas ta nii nii väga, noh, ma võin nii öelda natukene üldistatuna. Võin võin küll öelda seda, et, et on vabamüürlus ikkagi väga tugev koolitussüsteem ja, ja ma arvan, et üks küpsemaid ja see ei koolita mitte ainult võib-olla sind kui pürgijat, kui sa neid tõesti saatke esimese astme, eks ole laseb ennast ümber lõigata või ma ei tea mis iganes, eks ole. Ema võiks, naised on diskrimineeritud, sinna jõuame ehk ma ei tea, millal ma enam või vähem seal esimese astme siis edasi? Jaa, jaa, aga see koolitus käib meie kõigi kohta. Et, et see on igaühe kohta ka loosimeistri kohta ja, ja lõppkokkuvõttes ka Soomes töökoht, sest et see on ka eluks, need mehed saavad väga hea juhtimiskoolitus, väga juhtimiskoolitus. Et ma arvan, et ei ole asjata jänkid seda seda kasutanud ja seal väga palju on Inglismaal on ka muidugi taga naistest ma ei oska öelda, miks naisi ei ole, see on lihtsalt kokku lepitud nõnda. Ja kui on kokku lepitud, mis, mis ma nagu väga ei, ei, ei süvenedki, et miks ei peaks olema nais. Tohutu ebaõiglus, meeste mäng, tüübid möllavad, põlled naiste vana atribuut. Ees valitsevad. Naiste vana atribuutika vahista mehed kasutasid põllu väga-väga-väga palju, kui jäme põlle osas kuulub nende mõlemaga. Aga siiski olen naine, tahan ka pürgida, ütleme näiteks maailma valitsemise tippu ja mul ei ole mingeid võimalusi selleks läbi vaba mürliku süsteemi, et on küll mingid naiste loosid ja Ordukesed on, aga need on ikkagi köömes. Kõige kõrval sealjuures tegid ühe veavabamüürlus, ei pürgi maailma valitseb, see on minu arvates üks suur selline vastu rääkimas nagu, nagu nagu käsitledes vabamöllust, et ei ole ühtegi organisatsiooni ülemaailmas, tähendab vabamüürluse nime all võib olla väga palju organisatsiooniks, meid võib ju tekitada, ma ei tea, mis iganes, eks ole, ja, ja kus iganes. Aga seda ambitsioon ei ole ja, ja noh, kui sa siin mainisid, et ma olen ka Eesti ütleme noh, vabamüürlaste suurmeister olnud siis külma nagu tean, millest ma räägin, et seal ei ole mitte kõige vähematki ambitsiooni hakata juhtima. Aga nagu ma ütlesin, et me koolitame inimesi, kes on võimelised seda tegema, kui poliitiline või, või mingi muu situatsioon Aga kas seda saab niimoodi eraldi hoida, et kas ei ole natuke silmakirjalik, et meie organisatsioon ei pürgi maailma juhtima, aga meie koolitatud poliitikud ja pankurid nemad teevad? Tikute pankuritena, mida nad ikka teevad, juhivad ja valitsevad, teeksid seda muidu ka, aga nad täna on kindlasti paremad. Jah, karm vastus, ma ütleks selle peale, aga siiski koolitussüsteem, kui inimene jõuab 33. kraadini ehk tippu selles hierarhilise süsteemis kes siis tema kohal on, et kes on nii-öelda see bosside boss, kellele siis 33. kraadi vabamüürlased alluvad või raporteerivad? Aru annad, ei anna kellelgil aru, tegelik boss vabamüürlus on loosimeister, kõik need muud, mis seal noh, sa nimetad, et nad on ülevalpool või, või tipus. Need on lihtsalt instrumendid ka suurmeistrina madusin või noh, tegin omal väga kiiresti kohe-kohe selgeks, et mitte mina ei juhi organisatsiooni mis on vaid administratiivne, niisugune positsioon ja rahvusvahelised suhted ja nii edasi. Iga loos on suveräänne ja toimetab oma oma loosias. Aga räägi natuke sellest ametist, et mida tähendab olla vabamüürlaste suurmeister, et mis olid sinu ametikohustused või ülesanded, missioon eelised on. Mainisid, et administratiivne, et ikkagi see kõlab nii uhkelt suurmeister millega tegeleb. Mõlemad sõnad, nii nii meister kui suur on niuksed, väga kõlavad jah, aga nahk küll see meister, eks ole, tähendab, ta peaks nagu küpsem olema. Eelkõige on, muidugi on, on on ka vastutus vaieldamatult, aga siin ma jälle natukene nüüd pareeriks, eks ole, et ma shokutaks ole järgmine kord. Meie eestkõneleja, kes neid asju nagu lahkaks, aga noh, minu jaoks oli, ma tundsin raudselt suurt vastutust. Ja mitte ainult vennaskonna ees, vaid ka laiemalt. Et ikkagi sellisel juhul vaadatakse nagu, nagu minu peale, kui selle organisatsiooni hetke juhi peal, eks ole. Noh, see on ükskõik, milline organisatsioon seal. Aga siiski, kui me räägime võimustruktuurist arhilisest nii-öelda püramiidist, et seal vahel on, ütleme, 33 või siis 30 aastat, et kui ma olen seal kolmandal juba, et ma vabamüürlane olen juba nii-öelda kvintessents saavutanud selle tõelise olemuse võin seal mõnusalt mugavleda, võin ka edasi pürgida tippu. Et mida see vaba müürlaseks olemine tähendab tavaliikme jaoks see, kes on seal nii-öelda alumistel astmetel ja kuidas ta erineb siis kõrgema astmevabamüürlaste näiteks suurmeistri omast, et ma oletan, et selline astmeline struktuur kehtib ka näiteks info kohta, et hästi palju on uuritud selle kohta, et kas ja kui palju selle vaba müürliku püramiidi vundament tegelikult üldse teab, et millega see tipp tegeleb. Kas nemad on teadlikud või on, nad elavad sellises õndsas, toome valgustust ja teeme kõik paremaks. Teadmises, aga tegelikult tipus käib. Mine tea, mis noorte tütarlaste tarvitamine ja kolme tilga vere vere. Nii kui nii. Teavad kindlasti seal on võib-olla mõned noh, nii nagu igas organisatsioonis ei pruugi info, kogu info, eks ole, liikuda. No nagu ikka juhtimisel, eks ole, et sul on teatud arv selliseid järgmist astet. Järgmise astme liikmeid, pruugib sul olla, eks ole, et, et kellest sa nagu nagu operatiivselt üle käid heas mõttes üle käid, eks ole, et, et kui sul on ikkagi 100 otsest alluvat, siis, siis noh, võimekus ei ole see, mille, mida sa teeksid, eks ole, kui sa delegeerida ülesandeid ja, ja oma oma soove. Aga ei ole seal rohkem saladust või mingit, ma ei tea ütlemata jätmist, kui, kui sellel kolmanda astme vennale tasadele täpselt samamoodi kõik teada, nii et seal ei ole küll mingit vahet ja mõtlen, et ma ma tean, millest ma räägin, et tuleb, koputas uksele, ütleb, et kuule, ma tahan ka teada, mis värk nende nende teemadega on ja talle antakse sina muidugi ja, ja ega siis neid teemasid, ega siis meil, mis on küll meil no ütleme noh, tabuteema on rääkimine religioonist ja poliitikast. Ja miks Meil on välja kujunenud paljaniks, need ei ole nagu meie huviorbiidis ja no mis natukene peaks seletama ka seda, eks ole, et ega tegelikult ju mingeid ambitsioone ei maailma juhtida, ega, ega siin räägitakse ka illuminaatide ja väga paljudest teistest hobust, teiste kõigist. Ma ei tea, aga, aga ma arvan, seal on paljuski noh, ütleme, niuksed, vandenõuteooriad. Aga oma oponenti kohta, kas ka vabamüürlus, ütleme, vahel ründavad ja neil võib ka õigus olla, neil on võib-olla mingisugune muu kogemus kellelegi ega ei pruugi. Noh, ma siin ei saa öelda, et nad ainult on sallatanid. Jah, ja, ja ainult teenib ainult raha nimel, eks ole, et tema raamatu läbimüük kasvaks ja, ja, ja. Aga millest te siis oma kohtumistel või istungitel või sellistele olengutel vabamürgile olengutel räägite, et millega seal tegeletakse, et saate natuke avada, et kuidas see välja näeb, et kas on sihuke mõnus küpsete, meeste konjakiklubi või on ikkagi põlled ette ja läheb selliseks? Otsuse tegemiseks saan muidugi rääkida, aga ega ma ütlesin seda, aga seda sa saad ja rääkida, et see on lihtsalt sellepärast, et nad on kokku leppinud, ma arvan, iga vend on võimeline sellest täiesti adekvaatselt rääkima ja, ja mis seal ei ole mitte midagi sellist, mis võiks riivata kellelegi ükskõik kui nõudliku oponendi või pereema nihukest, õiglus käsitlust, aga, aga me lihtsalt oleme niimoodi kokku leppinud, et sorri ühtegi, ma uurin edasi, sest et. Kellelt veel, kui mitte sinult tahan ma teada neid vastuseid. Kes on see kõrgem olend, keda vabamüürlane peab tunnistama? No minu jaoks on ta jumal, aga võib ka olla olla sest et kui moslem, ega see ei, ei ole takistuseks tema pürgimisel vennaskonda, nii et sisuliselt noh, tähendab, uskmatu ei saa meie hulka kuuluda, see ei ole nagu võimalik. Sest siis tal on väga, väga raske millestki aru saada, nõnda nagu eluski, etetet küll kuskil võiksid nagu jalad maha ulatuma, et mille peal mille peal sa saad seista või millele sa toetada ja siis siis on nagu, nagu sealt edasi juba palju lihtsam toimetada. Kui religioossed Eesti Vabamüürlased tänapäeval üldse on? Ma arvan, et see on, see on väga erinev, et on, on, on. Ma ütlen, võib-olla iga pühapäev kirikus käia, kusjuures see ei pruugi olla üldsegi üldsegi ju näitaja ilmtingimata ka. Aga, ja on ka palju jahedamaid, aga nii nagu me ühiskonnas olema, et olgugi, et meid peetakse nagu väga võib-olla niukseks regulaarseks ühiskonnaks meid aga ka sealsamas noh, on, on ju meil, me usume ju väga paljudesse asjadesse, kes aliatesse, kes, kes, eks ole millesse iganes ja kõrgemasse mingisse jõudu, nii et, et ega meil eestlases või eestlastel on, on, on seda usku tegelikult ju päris palju. Ja eks ta meil vennaskonnast samamoodi ka siis meie vennaskond ei ole ju midagi muud, kui, kui läbilõige ikkagi ühiskonnast. Ikkagi, miks siis spekuleeritakse või arvatakse või väidetakse, et see kõrgem olend on saatan, et mida arvata näiteks väitest, et vabamüürluse nähtamatu ja mitte avalikustatud sisetuumiku kummardab, teenib tegelikult saatanat priitustel on toimunud inimohverdusi, mida kõike veel nagu saga enne humoorikalt viitasid, et millest sellised seosed siis tulevad. Ma ei tea, kui ma olin Nõukogude Liidu koondisesse, siis ma pidin Venemaal väga palju käima, sõitsin hipodroomi seal ka väga palju ja mul tuli ka väga palju väga normaalsete inimestega seal suhelda, eks ole, noh, oli, olid võidusõitjad, normaalsemad inimesed ja seal mõnigi kord tuli nagu see, kuidas öelda, see ei olnud nagu süüdistus, otseselt minu minu kohta ei ole nagu, nagu kordaks seda võib-olla öeldud, aga mahedat näed, fašistid, tead, eks ole, distantse tead? No ma ei tea, kui palju me varsti tulene, eks ole, ja, ja see ei ole ju ainult üks inimene ja see, see oli ikkagi hoiak, neid oli kindlasti miljonid inimesed, inimesed, kes nõnda tegelikult arvasid. Ja, ja samamoodi võib-olla siin siin lihtsalt kuskilt ülespuhutud, eks ole. No saatanaga ei ole mitte kõige vähematki pistmist seal ei oleks mingit juttu ka, et kui näiteks meie vennaskonna selleks keegi saatanakummardaja seal talgi oleks kohta seal, kui mina olin suurmeister, siis seal oleks olnud täpselt viis minutit aega, kui ta oleks pidanud lahkuma vennaskonnast jättes järgi vaid kolmandik kaverg. Ta ei ole seda andnud seal jah, ja, ja ta oleks võinud kogu oma vere manergutega ära minna. Aga maailmast ju palju selliseid nii-öelda lugusid selle kohta toimuvad sellised päris noh, kohati lausa grotesksed riitused, et igasugused Bohemian, kruvisalvestused ja mida kõike veel, et kus ongi reaalselt. Kogu sümboolika ja sellised rituaalid justkui olla pühendab ja ma isegi ma ütlen ausalt, ma ei, ma isegi ei tea neist ja aga Eestis kindlasti meid ei ole, vähemasti meie vennaskonnast kindlasti mitte, aga ei saa välistada, et mingi muu grupeeringu üldse üldse kuskil tegeleb mingi sellise asjaga ega maailmas on ju väga-väga palju veidrus väga palju veidrusi. Gioosseid hoiakuid on ju väga erinevaid ja seda ei saagi võib-olla väga pahaks panna. Kui nad seal oma õndsuse leiavad, siis väga tore, loodetavasti mitte teiste inimeste ohverdamise arvelt oma õndsust leida on veidi noh, sealt ilmselt õndsust ei ka ei leia, eks ole. Kogu see sümboolika alates teada-tuntud põledes sirklitest, kolmnurkadest, kõike nägevast silmast edasi kuni maagilise numeroloogia, nii kus numbreid kolmest seitsmest üheksa ja kuue ja loomulikult kolmik kuute seitse, seitse, seitse, kuus, kuus viisi, siis 3,3 ja mida kõike veel, kui natuke otsida. Jutustused salajastest riitustest, roosi, ristlased, näiteks, kes said kõvad Al keemikud, äliste Krauli tegemised, et hästi palju võib leida viiteid Kabalale, kristlikule müstitsismile, hermetismile, iidsetele, egiptuse uskumustele ja millised on vabamüürluse Jokult dismi sidemed ja miks on paljud vabamüürlaste sümbolid esindatud ka tänapäeva meelel? Tustööstuses ma ei tea, aga mis sa arvad, ma isegi ei tea, miks see võib-olla noh, võib-olla sellepärast, et, et, et vaba müülust lihtsalt väga paljud kasutavad ära. Eks ole, vaene vabamüürlus, ei, ta ei olegi vaene ega vabamüürlus ei ole ju väga häälekalt kunagi ka vastu hakanud, see ei ole nagu väga nagu loksutanud vendi ja, ja, ja aga ma, ma isiklikult isegi ei tea nendest, ma ei tea nendest märkidest nendest nendest ka numerous loogiast väga palju. Noh, seda võib väljastpoolt vabamöllust, eks ole, kindlasti on, on, on seal omad kanomeroloogial võib olla täiesti tõsine niisugune tähendus, eks ole ju. Aga noh, meil seda küll ei, ei, ei harrastata. Täitsa kindlasti, aga seleta mõnede madalad mürlikud sümbolid kuulajale lahti, et mida näiteks sümboliseerib sirkel, nagu ma ütlesin, et järgmine kord Meie meie eestkõneleja ja ta räägib sulle täiesti normaalses eesti keeles saab selle kõik ja täiesti mõistetavalt lahti rääkida. Täitsa lootusetu. Aga kes on illuminaadid, kuidas nemad vabamüürlased seotud on? Ma ei tea. Ma ei tea, meie hulgas ei ole minu teada mitte, et eesti seltsi Illuminati tegutsema, kust ma tean. Aga ma ei tea. Aga ei ole kindlasti seotud vajadusega. Päris kindlasti. Räägime lähemalt natuke Eesti vabamüürluse eest ka, et Vikipeediast leiab üsna napi jutukese, kus räägitakse sellest, et Eestis algas vabamüürlik liikumine esmakordselt 1771. aastal Isise nimelise loosiga siis 1926. loodi Kalevipoeg, vahepeal oli teema vaikne ja taasloodi liikumine 92. aastal fööniksi loosiga. 1999 asutati Eesti Vabade tunnustatud vabamüürlaste suur loos, mis on eesti loosides keskorganisatsioon. Nii kirjutab siis Eesti Vikipeedia selle kohta palju tänasel päeval Eestis vabamüürlik luus on kas 17, päris mitu. No rohkem kui fööniks kindlasti. Kas sinu kidakeelsuse põhjus on puhtalt see, et teil on vennaskonnas nii jäigalt paika pandud, et sa võid rääkida asjadest kui Raido Rüütel, aga sa ei või rääkida tegelikult vaba mürlusest? Suurt mitte midagi. Me oleme kokku leppinud nõnda, kui oleks mina, Raido Rüütel, see persoon. Ja ma olen, ma olen rääkinud päris palju, ma olin üks esimesi, kes sõnast noh, avalikustas, eks ole, ja siis räägiksin mina täna ei ole mina Seena ja me oleme lihtsalt kokku leppinud seal, saad aru, see on, see on minu arvates nii suur voorus, eriti mehele minu arvates selle pauh, kui ta suudab Bakal edevus laterdada ja, ja, ja seal seal jutustada on hirmus suur ega edevus on meil, mul on kõik elevalt, noh. Ma ei tea, kas kõike mina küll omal ajal võidu sõitsid, noh loomulikult, eks ole, lehed kirjutavad ja tüdrukud vaatavad ja no muidugi tekitab nii, et vähe ei ole. Täna me oleme lihtsalt teistmoodi kokku leppida. Aga miks see vabamüürlaste liikmete nimekirjade saladuses on üldse, et vähemalt Eestis vandenõude uurija Jüri Lina käis saates, rääkis, et Rootsis näiteks läheb vabamüürlaste templisse, loeb seal kenasti avalikult, et kes kuhu kuulub. Miks Eestis nii ei või olla, et mingi jah, nimekiri on teada, guugeldad, leiad seal paarkümmend nime, aga kui räägitakse sellest, et Eestis on, mis tänaseks ligi 500 vabamüürlaste siis minna kuhugi vabamüürlus ei kodulehele ja vaadata, et kes seal kõik on, et kas näiteks mu naabrimees on vabamüürlane tsandaga rääkida vennaskonna ideoloogiast ja mis nende üllad, aated ja eesmärgid maailma parandamiseks, et miks see on saladus? Osas ma ei oska siin ka rohkem öelda, kui see on mingil ajal on kokku lepitud, et igaüks võib rääkida endast ja, ja mina saan rääkida ainult enesest, et ma kuulun sellesse organisatsiooni ja, ja noh ka see, et, et noh, miks ma sinna, eks ole, astusin ja, ja, või miks, miks ma ei astunud, eks ole. Aga kõik muu on juba iga venna enda nagu otsustada ja see on tema voli. Aga ma usun, et, et see ei ole lihtsalt niisama võib-olla välja mõeldud. Sest et eks seda paranoiat, kui sa räägid siin selle sama satanistid ja kõige nende nendega seoses, siis siis miks see vend peakski ennast siis nii väga avalikustama, eks ole, miks, miks tal seda siis nii väga vaja on? Uhke asi öelda, et oh, ma olen fööniksi laekur näiteks. Noh, ma ei tea, ma ei tea, mis seal siis nii juhtunud nüüd on, aga seal käib samamoodi seal sama, samas on, on ju, on ju ilmatuma uhke, eks ole, olla olla metsavaht, noh, ega siis see ei ole grammi võrdki häbiväärsem või, või nigelam positsioon taevaisast ees, me oleme ju kõik niikuinii ühepikkused. Kust saaks lugeda vabamüürlaste ajakirja vendlus? Ma elan nüüd teda ka päris tükk aega lugenud, ta on niisugune hästi väikese tiraažiga ikkagi ja, ja, ja ma nagu ma ütlesin, et ma olen ka piisavalt niisukene passiive praegu, et ma ma nagu tihti sa puudutasid sind, templit? Tempel on, on olnud, seal on käinud ajakirjanikke ja, ja seda ta ei ole muidugi kõigil iga päev avatud, noh sest ei tulekski midagi välja, ega siis ka teie majal on siin fonolukud ja, ja ma ei tea, mis kõik ta ei lase ju iga päev siia mingeid rüütleid siia kogu aeg sisse, täna mul õnnestus siia saada, eks ole, veel mikrofoni tahad? Sai, see ei ole ka väga suur saladus, eks ole, et kus ta on ja sinna seal On olnud ka lahtiste uste päevi ja, ja nii, et, et see seal ei ole nagu väga midagi saladust, aga jah lihtsalt me oleme leppinud kokku, siis ei ole mitte ainult Eestis, nõnda et, et tegelikult on ta mitmel pool on riik, kus näiteks vanad monarhiat siis seal on, on asi palju avalik, kui me, eks ole. Sest seal nagu sellist madalat ja, ja, ja pahatahtlikku, niisugust nagu saagimist lihtsalt ühiskonnas nagu, nagu ei ole, sellepärast ega meil ka ju ei ole siin vahel siin kas Hans Luik või keegi lihtsalt võtab kätte, eks ole, et natukene põnevust üles kruttida, aga tegelikult on, on et ka ikkagi väga tolerantne minuarvates. Jah, aga Hans H Luige artikkel veebruarikuises Eesti Ekspressis näiteks pealkirjaga kas vabamüürlased on uus EÜS ehk kuidas jagatakse Eestis tippameteid? Räägib ju kenasti sellest, et tõesti väga kõrgetel positsioonidel Vennad resideeruvad ja ametid liiguvad noh, mitte nii-öelda vennalt vennale, aga väga hästi on positsioneerinud ennast sellistele võimujuhtide kohtadele, et öeldakse küll, et vabamüürlased vähemalt ütlevad, et et onupojapoliitikat ei viljeleta, aga kuidas on lood tegelikult, et vabamüürlased vannet andes lubab ju vend venda aidata? Kui ta hädas on, aga olengi hädas, pole see, kes vaja, kuulsust vaja, võimu tahaks inimesi valitseda, tahaks endale häid diile teha. Aita vend, see, kes tahab kõrgele positsioonile saada, see, kes tahab eesti presidendiks saada, ma arvan, häda Eesti riigile, kui ta peaks vajama kellegi teise abi, iga vend, iga mees või naine, peab olema ise see, et olla vääriline neid paguneid kandma ja, ja selle tooli peal istuda ja seda vastutust võtma. Kindlasti Niukest nõrka konjunkturismi vahel võib olla selliseid, mitte puhanguid, vaid selliseid oleme adunud ka kirikus. Ma olen toomkirikus, eks ole, juhatuse esimees olnud tükk aega ja, ja ka kirikuvaradega tegelenud omal ajal. Ja olingi rikkur ameti looja kunagi siis noh, seda iga organisatsioonis vähekene on, et me näeme, võiksime siin omavahel nagu, nagu aidata ja 11. Aga ma olen küll seda meelt, et nii nagu Sa lähed sellele libedale teele, igaüks muudab ennast nõrgemaks. Et see, see on nagu väga lühinägelik, et seda Eestis ma küll ei, ei ei usu, et oleks kasutatud ma mõtlen just tippametite puhul noh, kuskil eks ole, keegi on, on töötu mida võib tulla ka meie vennaskonnast, et eks ole siis kui on võimalik võtta, kellelgil on, eks ole, ettevõtte sa oled ettevõtja ja jah, ja noh, kui Sa tead, et taha, et nad, see vend on võimekas, ta saab, ta saab sellega hakkama siis katsud teda aidata, eks ole ju, aga aga ma arvan, et see, need on, need võivad olla väga-väga harvad juhud ja, ja kindlasti ei ole see domineeriv. Rääkimata noh, kõrgemate nihukeste positsioonide puhul. Ometigi öeldakse, et selleks, et saada näiteks Ameerika presidendiks, peavad olema vabamüürlane. Räägitakse, et ainult Ibesham link on John Kennedy polnud massonid, et teised kõik on olnud. Et kuidas Eestiga lood on, et kas meie president on ka vabamüürlane, et kõik meie presidendid on olnud vabamüürlased alates Pätsiste ja Päts ja Laidoner olid ju ka Rootsi loosi vist jah, ja siis Arnold Rüütel. Ma arvan, et Eesti president ei ole, ei ole keegi olnud, aga ei ole minu asi seda öelda, nagu ma ütlesin, et tegelikult siis võiks ju miljon tükki meist läbi käia, eks ole, ja ja siis siis siis nagu nagu välistamise meetodil ikkagi selekteerida vabamüürlased välja. Mul seda voli ei ole, aga ka ei ole ja, ja siin on väga paljudele teistele ka pandud vabamüürluse põlle ette, aga, aga tegelikult nad ei ole vabamüürlased. Noh, on, on hirmus magus ja niisugune hõrgutav on, eks ole, rääkida naasial kallas ja kõik seal on, me teame, me teamegi elame kõik, me ju teame seda noh, aga ei ole. Kas Kallase Kelam tõesti ei ole? No ei ole. Miks, kas neid ei võetud või ma ei tea, nad ei ole soovi avaldanud jah, ja ei nad on ise väga tublid mehed, mõlemad minu arvates väga tublid mehed ja saavad väga hästi hakkama. Võib-olla näete, ei pea olema Eesti vabamüürlased kuuluvad juba kuhugi mujale mõnda muusse rahvusvahelisse kõrgemasse loosi kõrgemaid loos ei ole. Iga riigi suurloos on, on suveräänne ja nad on kõik ühepikkused. Seal isegi ei ole ÜRO näiteks, eks ole, ülemaailmselt niisugust organisatsioon. Et mis oleks ülene, ei ole iga riigi Suloosun oma omas riigis, on, on suveräänne ütleme noh, võim on tema käes, võim, nõndanimetatud võimlas, vabamüürlik, eks ole, oma oma vendadel. Et neid ei ole, aga vaieldamatult võib, kuskile võib iga iga mees kuuluda, mida, mida me ei tea, lihtsalt vaieldamatult. Miks on vabamüürluse ümber üldse teemast rääkides selline tihe saladuseloor, et pole ju siis imet, selle voltides vohavad kõikvõimalikud vandenõuteooriad, et no näiteks, et inimene ei tea, kuhu ta isa või mees läheb, too poetab moka otsast midagi. Ah vennaskonda, et salaühing, ma ei tohi sellest rääkida. Teine vaatab kodus Bohemian Grovi hirmuäratavate riituste videosid loeb juurde sõjakurjategudest, muudest õudustest, mida on korraldanud inimesed, kes on kõrgema kraadi vabamüürlased. Kuidas siis sealt edasi uskuda, et vabamüürlus hambaid, sõpruskond, mehi, kes soovivad muutuda vähemaks ning targemaks ja läbi selle muuta, aga maailma? Ja siin on muidugi see osa küsimusest, et kas selle sõpruskonna ettekujutus targemast ja paremast maailmast ka ülejäänu arvamusega ühtib, kas sellega üldse kuidagi arvestatakse, et öeldakse ju ka seda, et kõige õudsemaid asju siin maailmas tehaksegi tihtipeale heategevuse ja valgustamise varjus, et milline on see vabamüürluse nähtamatu? Pool see nähtamatu pool on see, millest räägib meie eestkõneleja aga ka seda nähtamatuse seal, seal, seal ja kui midagi ei ole seal kindlasti ei ole mitte midagi sellist, mida peaks häbenema oma naisele öelda või oma oma oma lastele või lähedastele või ükskõik kellele, seal ei ole küll küll mitte midagi sellest. Nüüd see, mida silmas pidada õigluse või õiguse all, eks ole siis. Neid on palju rohkem tükk kui ainult ühiskonna oma ühiskonna ja vabameelne, sama. Neid on meil Eestiski. Ma arvan, miljondik või üle miljoni, nii palju kui meid on, et siin me olemegi kõik erinevad ja, ja me, me, me näeme ja me saame aru, kõik erinevalt ka meie vennaskonna sees ei ole ju ainult üks arvamus. Seal on ka täpselt nii, nii mitu meid seal on, eks ole. Riigina Eesti riigina me katsume teatud hoiakud, eks ole, noh, ühtlustada ja koonduda ja katsume siis ühiselt katsuda, aru saada, eks ole. Teatud asjadest kipume siin oma ajaloo üle vaidlema, eks ole, ja ja, ja seal piike murdma ja minu arvates David Vseviov ju rääkis väga mõistlikult, et läheb 20 aastat mööda ja me räägimegi teistmoodi ja absoluutselt õige. Et ega seda, seda ühist või ühtset tõde ei pruugi siin maamuna peal üldse olla. Saladuseloor, saabuse rool, nii nagu ma ütlesin, et see saladus ongi võib-olla ainult selles, et me Peame saladust, aru, et me oleme kokku leppinud, et me ei räägi. Ja see on võib-olla kõige, kuna see on nii suur voorus. Noh, see on minu arvamus, seda ma, ma tõesti mehe juures pean väga-väga suureks vooruseks, kui me leppisime kokku, kui ütled, näed et ma täna ei käinud inglid peegele saated saadet tegemas ja lähen homme räägin, eks ole, et, et ei, ma ei käinud seal, olgu veetud, sa lased selle Vellagi, eks ole. Raadios, kui mees annab sõna, siis, siis see võiks jääda ka nagu, nagu, nagu tõesti seda, seda võiks ka pidada. Kas kõrgema kraadi, vabamüürlased suhtlevad vahel ka üle kogu maailma, et sa ütlesid, et iga loos on omas riigis suveräänne, aga kas näiteks ikkagi on mingid ameti eelised või kuidagi ütleme näiteks, oled seal 33. kraadi tegelane, suurmeister, kas sina saad näiteks vajadusel lihtsamini kontakti teiste sama kraadi vendadega rahvusvahelisel rindel? No näiteks Obama, Bill Clintoni, James Cameroni tornid, Blairi, Henry Kissinger, Rockefelleri, Rodchildide ning teiste sellise kaliibri tegelastega. Tegelikult saab iga vend, kes on kolmanda astme saanud ükskõik millises riigis, millisesse loosi, mina istun loomulikult vastavalt sellele ajal, eks ole, või noh, millal, millal elus istungid on. Rahulikult võib sinna küll eel etteteatamisega siis korrektsem, eks ole, ja ja jahja võid igal pool ja samamoodi saavad nemad käia meil ükskõik kes. Mis nüüd puudutab noh, võib-olla neid suuremaid, kes on ühiskonnas ka mõjuvatel positsioonidel ega ka ükskõik kelle juurde mina sealt oma allika külast lihtsalt niisama ei pääse. See on ikka nõnda, et küll teatud tasemel võetakse sind vastu, kui sa oled teatud tasemel, ütleme tegelane noh, ma mõtlen siin ikka kui Eesti minister, ma imestan, et näiteks Indias meie meie it's ministrit, eks ole, sealne minister ei võtnud vastu, et see on natukene imelik, noh, seal võib olla ka, eks ole, et mitu tükki meid on, meid on miljon ja seal tuleb päris pikk korrutustehe teha, eks ole, või tähendab, saab ühe tehte ära teha küll, aga, aga see, see number, millega korrutatakse, on päris suur, eks ole. Et saada need hindud seal kõik kokku kokku loetud. Aga see käib ju igal pool nõnda ja et tegelikult on, on vaba ilusas isegi lihtsam kui profaanses elus pääseda ükskõik kellega lihtsalt juttu ajama. Aga miks sa nii väga peadki minema tahab küsida ta naise tervisele või ma ei tea või sest et ega igast religioonist me niikuinii ei räägi ja, ja seal noh, rääkida punaste jah, võib rääkida küll näha ju raha küsima, see oleks ju eriti totakas ja ma arvan, et, et noh, nii väikseid ja madalaid nüüd meil Eestis küll ei ole ja ma ei usu, et ka mujal, et keegi läheks kuskile raha küsima. Ma ei, ma ei tea, raha pakkuma. Raha, raha ei pakuta ju, Rockefelleri raha pakutakse sellele, kes Estonias oma oma vanemad kaotas, eks ole, või kellegile, sellele, kellel kes täitsa seda vajab. Kas oma vabamüürlus, positsioonist ja ka rahvusvahelistest suhetest on sul elus abi olnud rohkesti, et on läbi nende kontaktide tulnud selliseid huvitavaid võimalusi, juhuseid tunned, et see on olnud sulle viljastav, selline kasumlik. Ja kasulik, ma ei oska öelda, aga ma arvan, et mitte võib-olla vait. D, aga siis ma olin veel ütleme mitte vabamüürlane. Kui ma rääkisin, kui ma liitusin, eks ole, vabanglusega siis ütleme noh too vend, kes oli sel ajal küll ühe väga suure ettevõtte juhtkonna liige, jajajaja tema suunas või ütleme tänu temale, mina liitusin vabameelsusega ja mitte seda, et tema oleks minu jaoks midagi teinud. Tegigi selleta deta, mind kutsus aga just oma isiksusega, eks ole, noh, oli nagu selles mõttes nagu, nagu eeskujuks etet. Näed, kui sellised vennad on, et siis võib-olla kannatab kamin. Mis on võib-olla ainus lugu, et ma olen kohtunud jah, väga tõsiste inimestega, muidugi kui ma olin suurmeister, siis sega, eeldas seda, eks ole. Aga ma ei tea, ma isegi ei ole mõelnud niimoodi, et üldse soovida sealt mingit kasu kasumlikkust ja teiseks, jah, ma ei ole mõelnud, et kas midagi on olnud olnud, ma arvan, et mitte, seda ei ole vaja. Meil on elus nii palju muud ja tõsisemat teha kui mõelda vot selliste selliste asjade peale ja, ja isegi isegi soovida midagi sellist. Aasta algul veebruaris lahvatas Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tallinna praostkonna praost Jaan Tammsalu ümber skandaal, kui too tunnistas, et on aastaid kuulunud vabamüürlaste ridadesse ja omab kolmekümnendat kraadi millele järgnes meedias korralik furoori, mis päädis 30 luterliku vaimuliku pöördumisega kiriku juhtkonna poole palvega keelustada vaimulike kuulumine vaba müürliku organisatsiooni. Mis sina sellest kõigest arvavad? Aga see oli nende suveräänne õigus pöörduda jah, ja, ja nemad ju lähtusid oma teadmiste ja, ja õiglustunde positsioonilt, nii et ma ei heidaks küll neile midagi midagi ette. Et igaühel on õigus oma arvamusele, muidugi. Mis sa arvad uuest maailmakorrast New World ooderist? Ma ei tea, mida see peaks ette kujutama, aga, aga ma arvan, et uus maailmakord on meil iga päev. Ei ole see, mis, mis oli eile seekord on oluliselt muutunud, ta muutub päris kiiresti noh, võib-olla mitte päevade kaupa, aga ka päris kiiresti muutub ka see, mis Ukrainas praegu on. Kindlasti muudab väga paljusid asju, on ju väga targad inimesed öelda, et üks Amazonases liblika, eks ole, tiivalöök mõjutab meid kõiki ja küllap ta nii on, et on ta siis see uus maailma kortsu suurte tähtedega või võib, aga ma ütleks, et see on väikeste täht ja see, see toimib kogu aeg nii või teisiti. Ja see on toiminud ka siiamaani. Kuhu sured ühiskonna arhitektid, meie maailma tüürivad, et kas sellel, kuidas ja kuhu maailm edasi liigub, on üldse mingi selline kindel liikumissuund, on see koordineeritud kellegi poolt juhitud nagu näiteks? Rahasüsteem, mis on selle selline lõppeesmärk, taevas juhib kõike. Ja ainult. Aga ma arvan siin teisi, kust mina tean, võib-olla teaks, kui oleks küsinud, aga ma ei olegi seal. Et ka ühiskonna arhitekte juhib omakorda taevaisa. Ma arvan, küll ta juhib, kõik on meis kõigis ja kõikjal ka igas liikumises, eks ole, ma mõtlen, noh, ma mõtlen ka profaansed liikumist või, või tegevust. Mis sa arvad Bilderbergi rite kogunemistest üldse Bilderbergi grupi tegemistest? Tänavu oli see eriti suurelt meedias üleval ja ma arvan, et niisama ju koos ei käiks. Küllap nad valutavad südant teatud võib-olla tendentside üle, mis, mis maailmas võib-olla toimub, ma ei tea, kas sa jälgi nende tegemisi? Ei, miks, noh, on väga palju muud põnevamat teha ja mulle meeldib hirmsat jälgida, kuidas, kuidas mul metsas värske lumi lumehelves müdaki maha lendab. See on kõige müstilisema ja kui sa siis suudad seda kuuldagi, siis üks Bilderbergi grupp võib rahulikult istuda Šveitsis või kus iganes seal ja toimetada ja, ja jõudu neile. Jah, viimati küll Londoni lähistel Vatwordis hotellis The Crow arvatakse seda, et nad tegelevad seal ikkagi totalitaarse maailma valitsuse loomise. Eludega võib olla, aga ka ma usun, et, et ei ole võimalik juhtida inimesel maailmas mis on minuga Radio Rüütli arvamus. Vähe kõlav, topin oma nimesid, aga ma tõesti ei usu seda maailma nii kirev ei juhi maailma ei raha, ei, ei mingid grupid. Seda juhivad need väiksed treibid, kes seal kuskil vihmametsas toimetavad. Et on see maailm ja neid on tohutult palju rohkem. Ja see, see vägi ja see jõud on kordades ja kordades suurem, kui ma ei tea, meie õhtumaalased siin kokku. Ühe selle plaadid, mis ma tõin ostmisel madusin seda milline piiratud mõtlemine minus endas on, kui ma küsisin, et kuule ma tahan pataljon ühte teie kuulsat, eks ole, või kedagi Teie populaarset muusikut, keda seal soovitaks, ütlesid, kas sa seda tead? Ma ei tea, sest mida noh, jutt oli sellest ratt Fathaalikaanist ja see on ju maailmakuulus, mõtlesin, mis maailmakuulus maailmakuulus on siin, eks ole, Dave Benton ja Tanel Padar, eks ole, nad võitsid Eurovisiooni nahka, John Lennon, eks ole, oli maailmakuulus veel kolm tükki ja veel on 300 tükki ja siis hakkasin mõtlema ja sellega minu maailma piirdubki. Minu maailm on palju kordi väiksem kui, kui see, millest tema räägib ja kes noh, ma ei tea, võib-olla seal asetada ka siin, eks ole, ja, ja, ja kui suur tegija seevendanud ja tan võim, nii et me võime siin igasuguseid Pähe küll Londoni külje all, küll seal ma ei tea kus iganes, eks ole, kokku kutsuda ja teha loomulikult, ega ka Brüsselist tuleb käia, tuleb toimetada ja tööd tuleb teha, eks ole, ja et noh, organisatsioonid toimiksid noh, on ta siis mis tasemel iganes, eks ole. Aga maailm on palju, palju keerukam, kui, kui see ja, ja palju tõsisem paik ja palju lõbusam vaiksemas. Kas inimesel on äkki mania grandiosa inimesel, kui ütleme inimkonnal siis eks meid on õpetatud, et me oleme maailma valitsejad ja lood ja, ja looduse kroonile ja kõik, et me peame ka piibel natukene nõutanud selleks, aga mitte ainult eks siin on meie oma edevus ja, ja võib olla ka, see on natukene see patu palk, mille me eedeni aias seal õuna süües omale kaela tõmbasime, nii et, et ma ei tea seda. Ja mõtleme selle eedeni aia õuna peale, samal ajal, kui meile laulab tõsiselt fantastiline muusik, nos ratt, Aadeehaalikaan. Sa olid toomkoguduse juhatuse esimehe ametis tervelt 17 aastat. Pälvisid ka maineka toomkoguduse Maarja medali 2009. aastal. Milline on sinu suhe jumalaga? Ma ei tea, milline see suhe on minu jaoks kogu aeg olemas olnud ja, ja ja mulle tundub, et ka mina tema jaoks, et jumal on sind hoidnud absoluutselt nagu pilpa peal. Aga kuidas jumalat teenida, kuidas see käib, ma arvan, ma teen praegusega igas hingetõmbes, peaksime suutma seda seda teha kõiges samamoodi nagu teenime oma kaaskondlase samamoodi ka taevaisa. Ehkki sinul vist otseselt sellist suurt surmahirmu pole, mida enamus inimestel on, aga Lääne ühiskonnas justkui pannakse nii-öelda vaka alla ja püütakse olla igavesti noored ja surematud. Nii et enamus inimestel ikkagi on ja tundub, et üsna tõenäoliselt tuleb meil ühel päeval ikkagi füüsilisest kehast lahkuda. Ameerika neurokirurge iiben Aleksander kirjutab oma ka värskelt eesti keeles ilmunud raamatus tõendid taeva olemasolu kohta oma isiklikule kogemusele baseerudes sellest, et teadvus eksisteerib väljaspool keha. Inimesel on hing. Milline on sinu kui kristlase teed või vaated sellele, et mis saab inimesega peale surma? Kas meil on hing, mida see tähendab, et meil on siin? Ma ilmselt olen liiga rumalat seda nagu väga mõistlikult lahti seletada, mis hing on aga, aga see, et meil hing on ja, ja, ja selles ma olen, ma olen küll päris kindel ja seal on päris mitmedki targad on, on ju sellest ka kirjutanud ja rääkinud. On võimalik välja minna, et hing on, saab olla mujal väljaspool sinu oma ihu ja noh, taeva mullegi annad seda paar korda kogeda ja, ja seda ma ei saa öelda, et kas ma väljaspool kehal vot minul seda kogemust ei ole, mida mõnedki tohtrid kirjeldanud intervjuu veerides neid inimesi, kes on juba käinud ära, eks ole ja miskipärast tulnud tagasi või, või toodud tagasi ja nad on operatsioonisaalis, eks ole, näinud ennast ülevalt, kuidas siis valgetes kitlites seal siblivad ja toimetavad tema kõhukalal või kuskil seal mina ei ole ennast kunagi näinud. Aga mul on päris mitu korda olnud ja kusjuures see ei ole Cleviteerimine, noh muidu oleks teisenemine, vaadatakse seda, teisel oleks ka seda näinud, aga, aga, aga kas see on päris huvitav ja ja, ja noh seda natukene saab võrrelda ka võib-olla selle võidusõidukogemusega, kus kus ka nagu olin, olin tegelikult maa kohal, et nagu nagu, aga seal ma olin, ma isegi autot ei näidanud, tegelikult ma olin nagu koos, aga ma ei, ma olen mõelnud seda syndretega, tunne oli ju ka seal, kuidas siis alles seal mööda maad mu paarimees siis, aga, aga on, on kindlasti olemas ja ja vaata, kui seda, seda nagu koged siis pärast seda siis on nagu veel rohkem ükskõik, kõigest muust, siis tundub see kõik. Vabandage, sinu küsimused, noh täiesti, eks ole, et ma saan aru, et nad saavad ju rääkima inimestele ja kõik, aga kuule kuule, tahad teada ja kõik, aga kõik, see on nii tühine kui see, kui taevaisa halastab su peale ja jabura natukene õhkab su peale või, või võib-olla see on Paivama, ma ei tea, mis, mis on, kas sul on seda juhtunud neljal korral? Tähendab neljal korral ma tundsin surmahirmu, need on hoopis teised kogemused. Koledad kogemused, ükskord ma mäletan selgelt, ma mõtlesin, et sinder ma teeksin kõik maa häbistaks ennast terve Tallinna ees, ma läheks võidu väljakul kisuks, püksid maha, paneks kõik selle, mis mul sooles on, sinnasamasse maha. Peaasi, et saaksite ära, kui see oleks tingimuseks, teeks seda raudselt, kui Tallinnasse jõuame. Need on pahad kogemused, aga mitte, et see oleks nagu väga tiimne. Võib-olla kogemus, aga, aga ta on selline kogemus, mida on väga raske nagu edasi öelda. Mina ei oska seda jah ja, ja tihtipeale ilmselt ei peagi oskama. Aga, aga see on nii, nii täiuslik. Selles kogemus, ma võin öelda, et seal minu jaoks ei olnud seal mitte midagi, seal kadus kõik ära. Kõik oligi kanud, natukene oli niisugune valgus, seal ei olnud, ei mind ei suure ega väikese algustähega lahustunud, selles seal ei olnud, ei palav, ei külm. Seal nagu ei olnud mitte midagi, see oli nii müstiline. Kõik muu pärast seda, ma tahan öelda, et ma olen täiesti mõttetu tüüp, nii eesti- või tegelikult ka oma pere jaoks. Et ma täidan oma kohuseid ja, ja noh ka oma vanema kohuseid ja kõike seda, see on küll, mida sooviks, et iga inimene saaks ükskord siis kui me läheme, anname vastust iga oma teo eest, mis me siin praegu teeme. Ja siis, kui me vaat sinna jõuaks küll see on suur asi. Seda, seda julgen küll soovitada kõigile või soovida tegelemist soovitada kes seda mina soovitan. Aga ma saan soovida. Kas ühel päeval ootab meid viimne kohtupäev, lähme? Taevaisa palge ette, vaadatakse üle absoluutselt kõik meie mõtted ja teod. Ja mõistetakse siis vastavalt üles või alla, kuidas sellega käib? Kust mina tean, ma ei ole käinud, seal ma nii kaugele ei ole jõudnud. Aga taevas teab, tal on need kõik teada ju, mis seal, nii nad enam loetakse. Aga ma ei tea, seda, ma ei tea. Võib-olla tuleb sul väga täpselt täpselt aruanne. Ma olen ühe korra kirjutanud oma kolleegidele, oli, oli päris niisugune kriitiline või ütleme, niisugune võtme otsustusmoment, seal oli suurt noh, koosolek ees ja, aga kuna mina ei saanud sinna minna ja ma kirjutasin, et head sõbrad, etetet, et kujutage ette, te olete surnud, lähete Petrus teeb ukse lahti ja vot lähete sinna ja nüüd nüüd hakata aru andma taevas võtabki vastu ja ütleb tjah, kuule Peeter või Jaan või peedi või, või kes iganes, eks ole. Näed, sa oled tubli tüdrukult. Kõik, sa oled nüüd minu oma, aga tead, ole hea, T1 teene. Mine käi seal ära käia, alata seal sellel koosolekul ära küll see paneb nagu mõtlema, et kuidas sa käitud, millise otsuse vastu võtate, ükskõik milline see mis valdkonnas või mis asi siin tuleb ära teha. Aga ma ei tea, kas me peame selliselt aru andma, ma ei tea. See oli lihtsalt minu mingisugune kujutlusvili sel hetkel. Jah, see on üldine selline vastutuse võtmine oma sõnade ja tegude eest, et tänapäeva ateistlikus maailmas keegi mingit viima viimset kohtumõistmist ei karda, seetõttu teed mis tahad, et ei ole nii, et kuidas jumal juhatab vaid ära, kui patud välja ei tule. Suva, liigume edasi. Sõidavad tee peale inimesest üle ja paned rõõmsa näoga edasi pidu pidama. Mis arvad? Taassünnist Reinud karnatsioonist, mis sa arvad karmast? Ma arvan, et inimeste jaoks on see olemas, need, kes sellesse siiralt usuvad. Aga ma ei tea, mina väga ei mäleta oma eelmises elus ja võib-olla mul ei ole neid olnud. Aga kas neid veel tuleb, ma ei tea seda. Ja, ja karma, noh, see on seesama tee teisele seda, mida sa tahad, et sullegi tehakse, eks ole. 1971. aasta UFO konverentsil esines saksa raketitehnika kosmonautika pioneer Herman Robert rabava mõtteavaldusega. Rääkis sellest, et meid, inimkonda jälgitakse ja valvatakse. Et on arutletud sellise mõiste üle nagu kosmiline embargo, et meid, mis hoiab meid kui iseendale ja tõenäoliselt ka teistele üsna ohtlikku liiki siin planeedil kinni nii-öelda, et me ei pääse välja kosmilise perekonnas suhtlema, teistele planeetidele ringi rändama, Kunime inimkonnana ja nii-öelda täiskasvanuks ei saa. Steven Greer veab mastaapset, ufo temaatika avalikustamise ettevõtmist, disklusi proget, pool 1000 erinevat tunnistajat on rääkinud oma kogemustest sel teemal, et märg kõike materjale sellest sektorist on tohutult, aga ametlikest allikatest on endiselt vaikus, ehkki palju on spekuleeritud ka selle üle, et maailma võimueliidi esindajad on juba kohtunud kosmiliste rasside esindajatega ja nii edasi, et mida sina sellest kõigest tead? Ja üldse maavälise mõistusliku elu teema. Tarvad tean väga vähe noh, ja fragmentaalsetatud nii palju, kui on pressist läbi jooksnud ja, ja noh, ma ei ole ka nii suur huvi on olnud, kui, kui Igor siin folki, eks ole. See võis olla 1982, võib-olla 84, ma ei tea, ma ilmselt ühte mingit anomaalselt objekti taevas nägin ja sain jälgida, ma arvan, niukene mõnikümmend minutit. Ja ma ei olnud ainukene, kes seda nägi. Ja see oli niisugune juunikuu üürist oli mu mäletanud, sõitsin trennis mul autoga midagi, juhtusime liidu meistrivõistlused siin Tallinna ümber. Ja viisin selle auto siis Kalevi motoklubisse nagu sealt välja sõita ja ma olin, ma olin natukene väsinud kana trennist tuled ja siis oligi, oligi mul mehaanik oli roolis, et mina ostsin kõrvale nagu klubi väravast välja sõitsime neil nugadega, ma nägin midagi anomaalselt, on nagu, nagu, nagu nemad ei taevast. See tundus olevat nagu, nagu seal Maardu lahe kohal või kuskil seal kallavere poole, ühesõnaga meista jäis niukse kirdesse, eks ole, ja, ja ütlesin, kuule kinni, et vaatasin, midagi on ja me jätsime ka auto niimodi lamakel sinna tee peal, noh, kell oli üks öösel 12. Seal oli natukene rohekas valgus oli üleval, mingit otsest kehad võib-olla isegi ei ei näinud, aga anomaalseks tegi selle selle pildi, see väga tugev niisugune valgusvihk ülevalt paistis sinna peale ja, ja see oli nii tugev ja nii nii suure energia, et seda ja see seisis paigal, siis täiesti kindel, et see on mingi, on ta siis laev või mis iganes. Ega ma täna ei ole väga, väga revideerinud oma nagu arvamust, et ja, ja ma arvan, me olime kuskil 10 15 minutit, seal tuli üks auto juurde ja selgus, et meie üks tuttav, kes oli sõitnud Lasnamäele oma pruuti ära viima ja oli sealt vanad, et motoklubi kohal on midagi ja tuli sõitis ka sinna klubi juurde, et, et seal on, aga noh, vaata inimese silmal üldse on kõrgust väga raske nagu hinnata ja, ja, ja seda kaugust oli sealt siis ilmselt tema eksis ka, nii palju meid oli siis neli, eks ole ju, ja, ja järgmine hommikul ma läksingi natukene hiljem läksin klubisse, siis seal oli juba jälle Prangli saarelt oli üks võidusõitja tulnud selle ja seal oli majakavaht rääkinud objekt oli lennanud sinna Soome poole ja vist isegi pärast selgus, et ka Soomes Soome lehed olid kirjutanud, tead, mingi venelaste mingi anomaalne objekt või mingi mingi niisugune uus relv või midagi lendas siia Soome kohal. Et, et mina ei saa öelda, et Neid ei ole, eks ole. Ma ei saa seda samamoodi, ma ei saa öelda, et, et Priscilla rahuldama põrmule ei saanud taeva sealt sõnumeid. Mida noh, kõik naersid talle ja kõik ta ikka ütles, et noh, minul oli, kabinet oli, oli konsistooriumi hoones seal tol ajal ja, ja siis ta ütles, et kurat, sinu kabinet on ainukene, kuhu ma saan sisse sooja, tulete mujale kuskil ei lasta, kuna ta eks ta muidugi, tema jutt oli ju teada, ta ju tahtis ju siin ka teie majasin pealike kõiki seal vahetada ja paika panna ja Eesti valitsuste kõike ja, ja aga, aga ma ei saa ka täna öelda, et talle sõnumeid ei tulnud. Me oleme kõik erinevad. Ja samamoodi ma ei saa öelda, et Nacho indiaanlased, eks ole, et nemad või seal need inkade edunud kaljust, eks ole. Kes mina olen, et ma hakkan seda. Neid maha tegema, eks ole, salatonitaks nimetama. Mis sa arvad maavälisest mõistuslikust elust? Meie kosmilised õed ja vennad, no ma usun, et sealt taevaisa näol on juba olemas, aga ma arvan, et, et kui nüüd maisemalt mõelda, miks mitte miks see, miks ei pruugiks olla, kes me siis nüüd oleme nii tähtsad, et ainult meie ainult meie oleme ainult mina, eks ole, ei pruugi olla. Aga kui nüüd selle mõttega mängida toimuks, ütleme, nii-öelda inimkonna kontakt, et selle üle on hästi palju arutletud, et kas siis toimuks totaalne paradigma muutus või kas see muudaks inimkonna käitumises midagi, ehk muudab väga paljud ju need, kes on ära käinud teispoolsuses, eks ole, siis on, on tõsiselt muutunud. Minnakse ju abiorganisatsioonidesse tööle ja, ja on kohe väärtushinnangud ikka tugevasti nihkes ja kindlasti paremuse poole. Jah, on välja käidud ka teooria spekulatsioon, loomulikult keegi seda ju kinnitada ei oska, ametlikult, et kogu see nii-öelda ufo-fenomen, mis siin maa peal nüüd laiutanud, on viimased 60 aastat jõuliselt popkultuuris kanda kinnitanud ühtpidi nii tavaliseks muutunud teistpidi tõsiseltvõetavate ringkondades ikkagi naeruväärne, las möllavad seal oma tulnukatega. Et see on ka vandenõu, et see on ka võimueliidi maailma nii-öelda kontrolli alla saamise ja manipuleerimise üks tööriist, et Werner von Braun rääkis oma kaasale rosinale sellest enne oma surma, et see on see nii-öelda kõige kõrgem see megapettus, et öeldakse, et nüüd tulid tulnukad, allugem, muidu hävime. Et mis, mis te sellest mõttest arvad? Võib-olla see viib tagasi jälle selle hirmu teemani, et see oleks vahend, millega öelda ilm, kuid oma kontrolli alla saada. Aga ma siiski olen seda meelt, et ei ole võimalik inimkonda tähendab inimkond võib-olla, aga mitte inimesi ei ole võimalik saada andnud ja ei ole sellist kütteega ega püssi, aga, aga ma ei tea mingit see mingeid ka psühhotroopsete ainete, mis võiks korraga mõjutada kõiki, et nüüd kõik kuuled, kuulutuksi teha, on kindlasti Hitler sai päris hästi hakkama, eks ole, seal ka mitte kõik ju ei ka tema lähikondlased on tegelikult, hakkasid aru saama, et, et tegelikult on ju see kõik no nagu võlts, eks ole, paljuski kasutatakse ära. Nii et ma küll ei pea inimesi nii rumalateks, nii saamatutakse ja nõrkadeks ja õnnetatakse meiega saaks lõpuni nagu niimoodi manipuleerida. Öeldaksegi ju, et indiviid võib-olla tarkmassina ikkagi tekib see nii-öelda karja. Juba ja efekt ja kindlasti päris paljud saavadki hukka. Tähendab on, on, on võimalik juhtida päris suuri masse kaljust alla minema ja, ja ma ei tea mida iganes, eks ole. Noh, ma ei tea, võib-olla on selliseid, kes meil siin Eestiski natukene neid füüreri don nunnu Napoli oleks, kes arvavad, et nad ongi ah juba peaaegu jumalad või jumala saadikud ja kohe saavadki kõike teha, aga, aga ei käi nii lihtsalt minu arvates vähemalt, aga see on minu arvamus, ma ei tea, võib-olla ma eksin. Räägimegi natuke Eestist ka, et kodumaa on alati tore teema, mille üle jutustada, et nende protsesside põhjal, mis on meie ajaloos toimunud, võiks tõesti justkui eeldada ju jumala olemasolu. Piibel ütleb näiteks, et poja peast ei lange ühtegi juuksekarva ilma isa teadmata, et sina ilmselt tead, kuidas tsitaat täpselt on ja kust ta pärineb. Kuidas selle kõige valguses siis seletada nõukogude okupatsiooni, et see ei saanud ometi toimuda sel ajal, kui jumal magas, et ta pidi ikka ju selle projektiga ka kursis olema, et miks. Miks nii, tead, ma esitasin peaaegu sõna-sõnalt sama sama küsimuse ühele tiibeti Laamal. See oli Džomolungma esimeses baaslaagris natukene allpool küll, nii et see oli viimane klooster 4900, sest noh, ega neid munkasid, seal ei olnud väga palju ja, ja tõlgi seda tegin nii et ta ei saanud võib-olla kõige ausam olla küll oma vastuses agaga tõlk, hiinlane, eks ole. Aga noh, üldiselt ma küsisin ka, et noh, aga kurat, miks teil ikkagi hiinlased siin nüüd niimoodi on, et mis te olete teinud? Ta mõtles veidikene nafta, ilmselt mõtles seda, seda sõnastust tegelikult küll temasse teadmine oli olemas meie karma ja rahvuslik ana. Et kas või see, et ega me eelmise võitlejana kolmekümnendatel ja 20. aastal ega me läksime ka liiga lulli lööma ja liiga odavaks ja ja sellest hoiatati kätte ka, eks ole, vend Vahindra ja siin ja mitte ainult, eks ole, et, et siin ikkagi hoiatati, et et rasked ajad pruugivad ala ees, see pruukis olla ka mingi tasu. Ma arvan, et ei, ei maganud taevaisa sel ajal. Ta oli täiesti teadlik sinimustvalge ja, ja noh, võib ju ka nii küsitud sulatatud miks mul esimene naine suri? Noh, kolm last jäid järgi, eks ole, teismeline varateismelised kümneaastased, näid selliseid katsumusi või, või neid situatsioone ei saadeta meile lihtsalt niisama. Ja eks me rahvusena peame lihtsalt võtma seda, et näiteks ka täna mina olen seda meelt, et et ega ma nii väga, et nüüd ei põhjaga, et mul natukene ükskõik, mis värvi lipp meil seal Toompeal Pika Hermanni tornis on. Et, et see ei muuda minu suhet Eestiga oma oma sünnimaa ja Isamaaga mitte karvavõrdki oma rahva mitte karvavõrdki. Rääkimata taevasest, lihtsalt olud on raskemad või kergemad, keerulisemad või lõbusamad, aga, aga ma arvan, et taeva ja ei maga Tema näeb suurt plaani, tema teab, et iga asi on millekski hea. Ma ei tea, kas ta on väga planeerija, võib-olla tal on oma plaanikomitee, nagu nõukogude ajal meil oli, et kas siis töötab välja selle asja võib-olla, aga, aga ma arvan, et võib-olla see on juba ammu-ammu juba juba lihtsalt tema poolt käima lükatud ja kingitus tehtud meil. Et me saame siin toimetatud, tegelikult on meil ju imeilus ja imetore. Ma olen kordi olnud niimoodi seljalima muuseumil maas, magada just nimelt maavead. Oled seal ja vaatad, kas tähti või samad pilvi, mõtled sinder, millega ma selle ära teenindatud epa otsa niimoodi niimoodi siin nautida või olla on juba 60 aastat üle 60 aasta juba siin siin. Ei maksa maa peal olnud ja igapäevane olnud õnnistuseks ainult. Eestil on väga värvikas minevik, praegu ka täitsa tundub, et normaalne olevik, vähemalt meie pealikud kogu aeg presenteerivad numbreid, kuidas kõik on nii hästi ja läheb aina paremaks hoolimata sellest, milline on tavakodaniku kodune elu või olukord millised tunduvad sulle kui eestlasele kristlasele vaba müürlasele, tugevale tõelisele Eesti mehele, võidusõitjale inimesele, meie, Eesti tulevikuväljavaate? Ja ma arvan, ma siis olin päris puhas. Noh, ma olin seal ka taevaisa kinkis mulle väga-väga noh, väga suurt müstikat, eks ole, ja siis siis ma mäletan, tol ajal oli toomkiriku õpetajana minu oma vaimulik, siis Ivar-Jaak, Salumäe ja ma talle ütlesin, et tead, mulle tundub, et ei ole kaugel see päev, kus me mõtleme tänasele päevale kui eedeni aiale, et meil ei pruugi see igavesti kesta. Et me oleme muutunud äärmiselt äärmiselt lodevaks. Ükskõikseks noh, ka mina olen ükskõikne, aga ka mitte nihukeste. Kuidas öelda, see on teatud, eks ole, niuksed noh, moraalinormid, mida ikkagi kannataks nagu jälgida ja üksteise austamine seal laseme ääretult lõdvaks ennast ja, ja siis ei pruugi meil ilmtingimata kõige kõige paremini minna. Aga siis on see ka meile õnnistuseks ega midagi. Kas võib olla põhjus selles, et Eestil puuduvad tõeliselt suured unistused, võimsad visioonid sellised nii-öelda järgmisest viiest sammust kõrgemad eesmärgid, mis meid ühendaks, viiks edasi kõik on nagu taandunud sellisele hästi individualistlik kuule ja ja nii-öelda täna-homme tasandile rabelemisena. Olen selles suhtes täiesti päri ja nagu ma enne ütlesin, võidusõitja ma otsisin seda majakat ja kui see tuli natukenegi vilksatas kuskil siis sina poolema trügis ja küll meil nii nii rahvusena kui, kui siin rahvana teeb seega palju meie elu tunduvalt kergemaks ja siis ükskõik nagu nagu kadunud Lennart Meri ütles, et võib-olla tuleb kartulikoori süüa ja maitsevad ime imehästi, magus, kui on kõik selge ja kui kõik seda teevad. Aga kui osa selles ei osale, siis tekitab meelehärmi ja, ja see, see on juba kurjast. Selles suhtes olen suga pärjatud küll eesmärk peab olema. Ja seda loosungit noh, võib-olla loosung on võib-olla vale sõna, aga, aga seda ei ole paraku kane. Päris nutikad sellid seal kas Toompeal või alllinnas suutnud välja käia, rahvale võib ju ka rahvaga tuleb ju osata rääkida, ega siis see ei ole lihtsalt niisama, et sa räägid nagu maaliga sealt naabertalust, kusjuures Kamaaliga tuleb osata rääkida. Vaieldamatult. Aga inimesed peavad mõistma, miks me nõnda käitume täna, eks ole ja, ja mis, mis on see eesmärk, kuhu me selle tänase sammuga liigume? Aga mis see eesmärk võiks olla pärast Nokia langust enam Eesti nagunii aktiivselt oma Nokiat ei otsi, et mis võiks olla see meie majakas? Kristlasena, ma ütleks, et on kunagi Rooma paavst, nimetasime emad maarjamaaks ja minu arvates, kui me juba selle suudaksime, noh, ma ei oskagi öelda nagu, nagu taasväärtustada või hinnata seda, kui, siis noh, nõndanimetatud müüa maailmale, kui me suudame nagu selgitada-seletada maailma, mäletate, et see on ongi maarjamaa siis võib olla väga palju inimesi siin siin juba lihtsalt vaatama, et mis maa, see on minu arvates imeilus lugu. Alati kurdetakse, et noorus on hukas. Mis sina arvad eesti noorsoost, milles peitub meie potentsiaal ja miks toimub massiline migreerumine, et see ei ole praegu nii, et käisin välismaal õppimas, tulin tagasi, vaid ikkagi minnakse parematele jahimaadele. Seda on läbi aegade tehtud. Kohtasime oma oma ümber maailmareisil Türgis memme, kelle vanaisa oli läinud ülemöödunud sajandi lõpus, tollal oli see vene riigi territoorium, Armeenia territoorium oli siis seal Ararati mäel. Mindi siis ka samamoodi nagu väga nagu ei põeks seda muidugi meid jääb hirmus vähe, eks ole, ja siis noh, paratamatult tööjõudu on vaja, töökäsi on vaja, idast voorib muudkui peale ja isegi kui ta tuleb ka lõunast ja muidugi oleks ilusam, kui, kui me oma pojad ja tütred, eks ole, siin oleks, aga, aga ma ei oska seda nagu väga tõsiselt võtta, et et meie, meie noorsugu siin hukas on ja küllap me olime samamoodi hukas ja, ja see on ju see, see periood, kus peabki revolutsioone tegema, seal peabki möllama, ega seal midagi tahab olla, kui sa seda seda ära ei tee, eks ole, kui sa seda, seda staadiumi nagu see see inimene läbi ei, ei ela või ei toimeta seal ega ta siis mitte, et ta nüüd sellepärast toslemiks jääb. Aga ma arvan, et tema arengus midagi jääb puudu. Sealsamas minus näiteks Niukest. Tähendab, protestijad olid mus väga palju jääma, seal mul oli mitu korda oli hetki, kus ikkagi oli ka koolist väljaheitmine ilmselt päris lähedal. Ma kuulsin hiljem, samas nad otsustasid, et sabad Martteqi meie kooli 39. keskkooli ajaloos ainukene Massurikas, kes seal käis, olin mina, ma arvan, et peale seda ei ole ka seal keegi käinud. Aga küll minust seda mässumeelsust oli, aga näiteks niukene riigi hukute mina ei ole kunagi olnud ja ma ei saa praegu rusikaga rindu taguda, et ma olin noh väga suur vabadusvõitleja või, või selline need asjad mind ei huvitanud. Ma ei, ma ei osanudki nagu niimoodi mõelda. Noh, ilmselt see on selliseid, ütleme see jätk on ka see praegu, et, et noh mitte et ma ei oleks Isamaa Patriot absoluutselt olema. Aga et see nüüd, kui seal on seal punane sinine või roheline lipp seal tompto mastist, siis ma nagu siin mitte, et ma nüüd värvipime oleks jääma, vahet ei teeks, aga ma arvan, ma neelaks selle suhteliselt noh, ükskõik sealt alla Sul on venelastega hea suhe olnud, lapsepõlvest saadik. Mängisid männiku kaakidega, käisid araablasi, kaklesid ja? Jah, seal on suur vahe. Käisid Artekis, mina ant, lugesin Artekist ja unistasin, et oh küll oleks vägev, aga see läheb, tal olid need ajad juba läbi. Tunne, et vene hinge ilmselt päris hästi. Kuidas võiks eesti ja vene noorte lõimumist edendada? Me elame ju siinsamas maarjamaal samas ometi nagu täiesti eraldi. Elusid ja sellest on kahju, muidugi ma ei usu, et ma vene hingedega neid väga hästi tunneksin, olgugi et Dostojevski on mu üks lemmikkirjanikke ja, ja vaieldamatult on, on tema väga suur või oli tema väga suur vene hingetundja. Aga küll ma selle õppisin väga kiiresti ära venelasega rusikasse on jõudsi, mida ta austab. Kui mul võidusõidus, nagu sa natukene järgi andsid, olidki hävinud, seal ei olnud nagu mingit juttu. Igaüks, kes natukenegi üritaski midagi teha, kuskil kast trügida, mindud midagi, kohe sai vastu ja ma olin ikkagi liidu eesotsas, kogu aeg. Mind kutsuti iga aasta olin 24 võidusõitja hulgas, kes olid kutsutud tähtedesõidule, mida siis ainukene Nõukogude Liidu suur autoajakiri Saru Leon korraldas iga niisugune varakevadel, ühesõnaga talve lõpus seal olidki tõesti, ainult 24 selli kutsuti kohale ja ma ei olnud seal sugugi viimane, ma olin seal noh, niukene kolme hulgas mitu korda ja ikkagi nagu kiire. Ja see ei olnud mitte milleski muus. No loomulikult, väga suur treenitus. Aga sellest ei oleks piisanud, kui sa ennast ei kehtestada. Ja vaata, minu arvates on, on Venemaa samamoodi, nii nagu sa hakkad seal lömitama, tahad, me anname siit järgi ka poliitikute kohta, käib see nii, sõidavad üle nagu oled nagu lutikas seinal seal mingit jutuga. Aga kui sa paned ennast maksma pressis, kirjutas sellest, kuidas Mart Laar vist oli, oli mingil briifingul seal Putini juures millalgi noh, päris ammu, Putini ilmselt algusaastatel. Ja, ja kus Putin temaga rääkis, ma ei tea, seal enamuse aja oligi dialoog, seal ei olnud mingit muud juttugi. Sellepärast Laar ei ole argpüks. Seda ma võin kinnitada, kuna ta oli meil reisi põlgas ja mina ütlen, et sel mehel on püksid jalas. Noh, annaks talle ta või ta on paremat tervist, aga nii nagu sa lased kõrvad, lonti, jahja kas pidin ja me katsume nii teha, et jah, me anname siit järgetud, ehk siis saame selle asja teed mitte midagi, noh, see on minu kogemus ja see on natukene niisugune, võib-olla robustne niukene, maskuliinne lähenemine, aga ma arvan, see on suhteliselt elutõrv. Oleme jõudnud saate lõpusirgele enne kui asume ankeedi kallale, tahaks küsida ühe täiesti teemavälise küsimuse selle kohta. Mesilaste massiline kadumine üle kogu maailm on praegu väga aktuaalne ja suurt sellist murepilvetekitav teema, et sina oled ka mesinik. Mida sa sellest arvad? Mina olen nii väike tegija, aga ma saan rääkida ainult seda, mida suured poisid räägivad, tähendab, ässad, kes on kaua tegelenud, eks ole, ja, ja enamuse ütleme noh, seisukoht on selline, et, et see on paljuski mesinike endi häda jätavad nagu vaktsineerimata ja, ja mitte mitte mesilasi vaktsineerida, vaid selle, ütleme, lestatõrje tegemata, tähendab kõige suurem vaenlane on, tal on tal selline lest? Varalist nimetatakse ja, ja et, et see on nagu, nagu päris obligatoorne ütled sa sügiseti teed seda ja no mõned teevad kevadel ka veel. Jah, jaa. Aga metsamesilasi pole kunagi nii-öelda vaktsineeritud, mingit lestatõrjet tehtud, ometi hävib neid massiliselt. No sellepärast, et seal tõrjet ei ole. Aga nad ongi haiged, muuseas ma omale ühe puupakku seest leidsin. Pere, ja, ja nad on ikka kevadeks läinud ja seda ässad ütlesid kohe sul pidama, panin küll nendele need ribadel sisse. Noh, see oli nii hilja, hilja sügisel, et tegelikult oli kõik juba hilja. Aga ka see ei ole ainus põhjus, neid põhjuseid kindlasti ongi palju. Kas on, on kindlasti suur häda see monokultuuride peal peetud mesilased? Võib-olla ka geneetiliselt hakkavad juba moonduma seal kuigi palju ja et neid probleeme kindlasti on väga palju ja mesilastel on ka muid haigusi haudmemädaniku ja, ja paljud asjad, mida ütlevad jälle suured poisid, et, et see on jälle mesinikku. Süüa tuleb tihedamini vahetada nagu, nagu meiegi järgi, et ei tohi väga vanaks lasteta noh siis sinna sinna, see võib tekkida sisse ja see hävitab pere ja, ja see võib hävitada terve mesila. Ikka niukses seadmist niukses. Enamates maades kästakse kohe mesila ära põletada vahetada, et seal ei ole nagu nagu midagi. Aga muidugi, eks need põldude mürgitamise, need kindlasti ka laps on eriti jaagu nagu ohtlik, et seda paljud arvavad, et see, see teeb palju kurja, et mesilased kaotavad orientatsiooni ja, ja ja, ja ei, ei suuda enam lennata, sest noh, need elundid nii tundlikud, eks ole, nende lõhnataju ja võrreldes meie omaga. Me oleme ikka dinosaurused siin, eks ole. Aga ega, ega ma väga väga täpselt ei oska öelda, vanad on imearmsad muidugi. Ja mesimumm, musi, memm. Einstein ütles ju, et kui mesilased on kadunud, on inimkonnal nelja aasta pärast. Mine selles mõttes tulevikku. Hetkel hakkame kotte pakk. Teeme enne need asjad ära veel, mida? Tahaks teha? Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma küsin igalt külaliselt viis sama küsimust, nii ka sinult ja esimene neist on, mis on elu mõte. Ma ei tea, minul mingit mõtet nagu võib-olla ei olegi ja ma ei tea, kas ma seda väga olen ka otsinud. Noh, ma ei saa öelda, et ma väga vähe oleks lugenud. Kindlasti loen ja, aga kas ma nüüd seda tsellu mõtet ilmtingimata sel ajal, aga, aga ma ei oska vastata. Mida ootad homselt, kuhu ja kuidas edasi? Nii indiviidi kui inimkonnana? Ma ei oota nagu, nagu, nagu väga midagi. Aga no mis minul isiklikus plaanis? Jah, ootan küll, jah, ootan seda. Mesilaspered ikkagi kevadeni välja veaks, jah, ja, ja. Aga mul endal küll mingeid mitte mitte mingeid niisuguseid plaane või ma ei tea, mingeid ootusi, nagu küll ei ole. Loomulikult valvetes palud lasteaiast ja, ja tegelikult terve inimaja terve, terve kosmosest kosmosesaade, eks ole. Ja ega see on nii maksimum kui miinimum, mida ma tegelikult saan teha. See on, see on tegelikult ju suurim, mida saab teha, võib ju hirmsat lipp kätkes ja, ja, ja kalašnikov teises käes ja minna ja maailma parandada, arvan, et hetk ristatud käed ja, ja põlved maha pannes on võimalik kordades ja kordades rohkem teha. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Olen õnnelik, ma ei tea, mida sa teed, peaaegu mitte midagi, kas sul on kõik olemas, oled rahul oma eluga? Absurd, kõik on suurepärane. Ma ei tea, kas suurepärane, aga ka noh, ütleme siis vähemasti. Teeme väikese kõrvalepõike või? Mu vanatädi, minu nüüd vanaisa, õetütar, ma suhtlesin taga, kui ma olin tatikas, kuna tema poeg oli siis minust mõni aasta vanem, elasime natukene, suhtlesime Valkla mõisa juures aga pikki sai õnnetult surma traktoriga sellega aastaid sõlmaga ei, ei suhelnud. Ja siis ta saatis mulle sõna, ta tahab muga rääkida. Ta oli siis juba niukene 82 kuskil niimoodi ääretult põnev nimi, müstiline, niukene, vaimukas ja, ja ma kujutan ette, kuidas ta natukene kilede häälega ja keda oli siis seal seal on? Valkla hooldekodus ta seal vist oli peakokaks seal ja ta oli kaupmees ka mingi aegsel poes, noh lapsepõlvest mäletan, keda talis poes pidada. Kõik need õllejoojad seal seal poe juures nahad, kes seal sumisesid, siis jumal, need olid, käisid tal nagu nööri mööda kõik pelgasid teda nagu ütlen ette, kuidas tal seal seal seal hooldekodus seal märja kaltsu selles võttis ja panin lataka üle küüru seal, kui seal keegi seal midagi midagi ei teinud, nii nagu vaja on, eks ikka, mitut oleks võimukas võimu pärast, tahad paid tanud korda. Aga ta elas imeväikses majaks, see maja? Ei noh, võib-olla natukene suurem kui sõduva, kui seal stuudios ja ma siiski ütlesin talle kuule, et näed, et vaatame sulle telefoni muretseda pill, telefoni sat saab helistada, eks ole, et noh, kasvõi kiirabi või, või, või mis iganes, ta ei olnud ju enam esimeses nooruses, eks ole. Ja ta jäi ka viletsamaks aasta-aastalt, jah. Tal oli pliit ja, ja oli oli ka ahi siis vahel ma aitasin tal seal puit organiseerida seal noh, küttepuid ja ta ütles, et tal ei ole mitte midagi vaja, tal on kõik, on olemas tal säng. Tal oli vesi ja ta sai nii et tal käis ka sotsiaalhooldaja, kes tõi talle seal toitu, kui ta juba ise ise ei liikunud. Nii tihti kui meie mina sinna sattusin, eks ole, või noh, meie pärast seal keegi aga tal jälle mitte midagi, ta ei nurisenud mitte kunagi ja see ei olnud nagu niisugune võltstundest edasi ei olnud mingisugune võlts niisugune noh, et ei, ei, mis te nüüd, et ma ei taha teid tülitada midagi, kuidas ta tülitada, ta oleks selle korralduse meile lihtsalt andnud ja mälex seda täitnud. Aga, aga tal ei olnud ja midagi vaja. Ja vot see on müstiliselt elatud elu. Et tal ei olnud kerge elu sugugi, tema oli oma õnne tipul või oma vajaduste tipust, tal ei olnud mitte midagi vaja ja, ja ma olen ka ise tihtipeale mõelda, et, et ega meil siin ju tegelikult, et ei ole väga palju rohkem vaja klaasitäis vett ja, ja et sa oled ise suuteline oma soolt puhastama ja, ja noh, võib-olla ka sugu jätkama ja ega siis väga palju neid enam enam ei olegi vaja ju kõik muu on juba boonus sealjuures. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Viimane küsimus ankeedis on lihtne. Mida sa soovitad inimesel veel lisada? Vabameelsuse teema nagu nagu üldse, kuna ta ei ole mu jaoks nii oluline, eks ole, et mõnelgi nagu seebi jah, jah, ja jah, ja, ja ta on ka nähtav ja kuuldav tegelikult on, on, aparaadil olid lahti ja kui vähegi viitsimist on, saab sealt igaüks selle, selle, selle seal kätte. Niipalju kui teda võiks huvitada, ma arvan kus võiks, võite ta täpselt nii palju, kui vennaskond arvab, et teda võiks huvitada, ma arvan, et jänkid ja seal paljud on, on ikka väga palju sinna pandud üles. Et seal seal seal on väga palju informatsiooni. Võib-olla siin autoritest või noh, lihtsalt ma julgen nagu neid nagu nimetada, keda ma olen ise ise lugenud ja ma ei saa öelda, et mu vene keel nii hea oleks, et vot ma väga soravalt vene keeles loeksin, olgugi etet. Puškini muidugi tuleb lugeda vene keeles, eks ole, no tegelikult peaks lugema ka Dostojevski Vene keeles Dostojevski, et vene keeles lugeda. No ma arvan, et ma lähen kärna ennem kui kui ma sellega hakkama saan, et ma tõesti tal noh, tema põhiasjad seal idioodi või, või ma ei tea, seal läbi seal loen, eks ole. Aga ken Wilberg kindlasti ma arvan, niisugune autor, keda on väga palju tsiteeritud ja teda on ju ka, ütleme tema sõda, inimese arengu, nisukest hierarhiat või seda, seda, seda astmestik on, on ta väga adekvaatselt nagu, nagu kirjeldanud, need olid ise ise ütleb küll seda, et ega see ei pruugi olla täiuslik, aga ta on praegusel hetkel, eks ole, tuleb keegi keegi Wilberg 100 aasta pärast teha, kes, kes teeb täiuslikuma või, või, või noh, mingis nihkes selle. Noh, minu jaoks on Uku Masing väga suur autoriteet. Ja praegu minu arvates hetke Eesti üks eredamatest mõtlejateston Toomas Paul. Aga noh, ma usun, et enamus su kuulatest on, on nende autoritega tuttav. Jah, mine tea, kuulajaid on erinevaid. Küll aga on Toomas Paul käinud saates külas, mis oli tõesti väga huvitav vestlus, et ta on fantast tüüp, et selle saate kuulajad, leiate siis arhiivist raadio kahe kodulehel saatesektsioonist, vaadake sealt, otsige allpool, see oli mõnda aega tagasi juba vist paar aastat tagasi. Terve meie intervjuu ajas oled mõnusalt ludistanud, käes oma ilusaid, selliseid kollaseid palvehelbeid vist merevaigust. Need, et mis nende lugu on? See võtab niukene 10 minutit aega, võib-olla ta jutustada, aga nendega on niimoodi, et palverännakul olles sattusime Hiinas ühte linnaks, pooldan kirjas, aga mul ei ole meeles praegusele selle nime ja siis mis oli omal ajal olnud budistide niisugune palverändurite sihtkoht. Ja seal oli tõesti neid kloostrid käsi ja, ja, ja, ja, ja, ja stuupa sulisel seal nagu vähe, aga kloostreid oli seal tõsiselt palju ka meie ööbisime kloostris vist kaks ööd olime seal kolm, ma ei mäleta, aga muidugi kultuurirevolutsiooni aeg. Mida siis suur esimees Mao seal korraldas, omal ajal hävitati vist enamus valdav enamus üldse Hiinas ja Tiibetis ka. Ja, aga nüüd Puna-Hiina ei ole enam nii punane ja, ja, ja nakatunud neid taastama. Agaga kohtasime päris pidevalt sellist kitsi ja sellist sellist noh nagu nagu nagu võlts, sellist sellist budism, vähemalt ta tundus meile nõnda, et seal seal nagu ei olnud seda, eks me olime ju natuke seal on näinud ka juba mujal ja, ja, ja me olime kogu Kagu-Aasia juba läbi tema peale. Ja mäletan, mulle üldse meeldib üksi, kannata ringi ja, ja, ja ma kuulasin ka see päev ringi, olin juba linnas kõik need kloostrid läbi käinud ja seal mäe otsas, seal oli mitmed kloostrid ja üldiselt nendest kõigist taastatuse nendes nendes läikivate Se ilusates seal kogu aeg jälle mingi munk tuli juurde. Hiinlane muidugi. Kuule mina näiteks olen suuteline panema põlved maha ja meie isa palvet lugema ükskõik millise noh nagu nagu, nagu usundi pühakojas. Ja siis tuleb seal. Aga dollar maksab dollar, eks ole, palvetamise eest ja, ja noh, et, et noh, siis siis peaks nagu kahe annetama, eks ole. Ja muidugi see hakkas natuke nagu vastu, eks sa näed seda muut jura seal ja siis siis ka see sealjuures mitte seda, et need ilmtingimata oleks kahju olnud, kusjuures valiga kahju. Ma ei olnud siiski üldsegi rikas, ega ma täna ka ei rikas ei ole. Ma ei ole niisugune väga suur rahaga toimetada. Aga ka siis oli ka dollar väga suur raha taskusse, aga loomulikult andsid ühe, ühe või teise koha peal. Siis koperdasin sealt alla alla tagasi, hakkas juba natukene hämarduma ja läksin nagu selle vanalinna poolt siis ma nägin üks niisugune tupiktänav aken tänavaks tõesti kitsad nagu nagu meie saiakäik võib-olla kui selline. Ja vaatan seal lõpus on ka veel üks mingi niukene, aga see oli niisugune võidunud ja ja noh, vana kloostri noh, tunned ju sellest ära, eks ole, et, et seal on seda jakki võid niikaua põletatud neid küünlaid ja kõik, kõik see on nagu natukene läbi selle, selle küünlaleegi see raskeid Q ladestub, eks ole, seintele igale poole ja see vanutab nagu ära ja ta on hoopis teistmoodi. Lõhnab muidugi teistmoodi, seal on kõik hoopis teised, seal oli niisugune väikene siseõu seal üks memm temale nagu tsiviilriietes katkes ühte kanasel, noh ilmselt siis pidisel nunnadele tegema seal või munkadele, siis tegema seal õhtusööki ja, ja ja lähedaselt, noh, saad aru, kust kohast siis templisse sisse minekul läheb lina sisse ja noh, seal on muidugi, eks ole, buda kuju ja buda kuju üheks, eks ole, päripäeva käitub ümber ja tegin selle tiiru ära. Läksin sealt ringi vaadata, natukene ikka vaatledega tõld, suur ta niukene väikseke ja, ja jäin sinna siis ette põlvili. Ma ei oska öelda, kaua seal siis kolin palves ja ja siis hakkan välja minema ja seal oli noh, ütleme need uksepakud on reeglina kõik kõrged, aga budismi paku peale ei astu, kaheksa astud üle, eks ole. Aga ma olen üks jalg üleval nagu kurg seal tead, üks hüüab seal toas oli või selles templis oli üks, üks memmalised. Jah, selja tagant üks hüüatab ja vaatan, ma ei saanud aru, kas ta on mees või naine, noh, eks ole, mungarüüs kiilakas eks nad kõik on niuksed, andro küünid, et ega seal vahet ju ei tee väga seal sellel soolia ja jakk näitab käe peal, seda siis mul kihatsete sinder, siin oli nii hea, siin oli nii puhas ja sa tuled mulle nüüd seda müüma, saad aru, kuna igal pool müütati mul, eks ole, kõik isegi palvet müütati. Mul vist oli jalg veel ikkagi üleval seal veel ja siis mul käis peast läbi, et aga ma ju niikuinii pidin võtma siit midagi meeneks nagu kaaseks ole tüdrukutele ja lastele seal midagi, võtan kaasa seal ja siis läksin, et okei, tyhja kuna siin oli nii hea, Ma tulen, ostan sinu käest. Läksingi, ostsin tema käest, eks ole, siis kui ma hakkasin raha aknast, ei, ei, ei ole vaja. Ta kinkis selle, et vot see on sealt ja see on mul kogu aeg. Nüüd kas. Et mul oli kaks niisugust asja, mis mul kogu aeg olid kaasali piibel ja, ja et vot need palvehelmed praegu piibel ei ole mul kogu aeg kaenlas, et ma ei käi mööda võidu väljakut seal Vabaduse platsi seal väga-väga piibli jalutamas seal mul öökapi peal. Aga vot siis selle selle lugu on selline, aga loed piiblit palju? Ei saa öelda, et palju loen ja mul on kuidagi selle piibliga niukene imelik nagu suhet, et teinekord on mul kinni. No kuna ta oli autos kogu aeg meile piibliseltsi ja siis toomkoguduse andsid meile sõidule, kinkisid kaasa piibli ja, ja siis see oli minu autos kogu aeg ja, ja nüüd ta ongi jäänud. Ma küll pakkusin ontlikud pärast tagasi tulles pakkusime jälle tagasi, näed nüüd, metsafunktsioon on täidetud või noh, see see missioon on täidetud ja nädal tagasi, aga siis jäi, see on sinu oma. Niukene noh, väli pastori või, või selline lukkuva piibel ja aga tihtipeale mul ei ole vahepeal nagu lahti võttagi väga, ma oleks võinud sulle näidata seda, seal on päris huvitav, mul vahepeal sai paber otsa, siis ma kirjutasin samamoodi päevikut, võitleme panin lihtsalt kronoloogilises järjekorras omanit, pühapaiku, kirja, kus ma käisin, eks ole, et, et siis on hiljem nagu taastada natukene seda, seda mälu, eks ju. Ja kirjutasin, et kõik need tiitellehed ja ikkagi need seal täis ma olen kanaga Esra või keegi, piiblit kirjutad. Aga piibel on, on jah, et piisavalt, kui ma panen käe peale või? Tihtipeale ma võtan lihtsalt rinna peale, valesid saab hästi lähevad jah, ei loen. Ma olen ikka, vaata, ma siin kirjutasin ka, et minu usk on niisugune lapsemeelne ja, ja ma ei, ei pea üldse ennast ei piiblitundjaks ega ka kristluse tundjaks üldse mingiks usunditundjaks. Aga taevaisa on olnud mulle väga armuline. Täna on kolmas advent. Mis sa soovid inimestele sel puhul, kuidas saada hinge? Tunnistust olla ülev, seda ei oska öelda, aga noh, arvestades seda aega, kus me praegu oleme tulemis aeg, ka ootusaeg, eks ole, siis see, et Jeesus oli olemas, paneme sellesama trepiastme peale olnud, mis oli ka siis trepiaste kus Jeesus näiteks üles templimäele läks seda erus olemas seal ajaloolane, kes meid seal ringi sõidutas mööda püha maad, siis ütles, et Armstrong oli ka sinna peale saanud, seal on tellingud ees, sinna, sinna nad ei lase või noh, sinna või vähemasti meie ajal oli seal, kui me käisime ja ampsu oli, aga nutta see, et, et on olemas olnud. Et andsid sellesse, ma usun küll. Nii palju mul lapsemeelsust ei ole, et ma seda kuidagi. Ma ei oska öelda väga kriitiliselt, nagu sellesse suhtuks. See, mida ta tegi inimkonna jaoks, see oli küll väga suur kingitus ja, ja seda seda tasub ju meeles pidada, mitte meenutada, aga just nimelt meeles pidada, et on nii palju meie meie heaks teinud, kas me siis ilmtingimata peame isegi advendiajal, eks ole, iga nädalalõpp väga Brassi maja ja võib-olla kannataks tõmmata natuke oodatult hoog maha ja, ja natukene lihtsalt mõtiskleda või ei pea ilmtingimata olema pidev kirikus käia, väga istu niisama. Ei pea ka rätsepaistmes tegemata istuma. Molutan niisama ja, ja see, see juba on puhastav. Suur tänu sulle, Raido Rüütel, et meid oma maailmalubasid ja kuna sa täna nii diplomaatiliselt mitte teadsid, et vastuseid väga paljudele küsimustele, mis mind ja kindlasti ka väga paljusid kuulajaid huvitavad siis ma loodan, et saadad mulle saatesse oma venna volitatud esindaja, kes saab rääkida vaba müürlusest lähemalt. Tähendab, mina ei ole saatja, ma arvan, et ma saan selle sõnumi edasi öelda, ta saab selles võtta vastav otsu vastu. Eks ole väga diplomaatiline, jään huviga ootama, et mis tema otsus siis on. Aga aitäh sulle, et meiega täna jutustasid ja muidugi suur tänu teile, kallid raadio, kahe kuuled, et meiega kaasa kulgesite. Nagu teate, on aadress hallo, kosmos, poee see koht, kus leiad viidad küberkosmoses ringi liikumiseks kõikide saadete arhiivifoorumisse, raadio kahe kodulehel, kosmonautide klubisse, Facebookis või saategi berbessa portaalis alkeemia. Kohtumiseni taas nädala pärast samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks. Seniks aga rahulikku advendiaega Teile.