Visioon. Muusikasaade. Ma ikkagi ei usu päriselt, et see ainus hingamine on, et ma usun, et seal on, ma tahaks läbi eetriga pulsi kuulda sinu hinge hingamise sagedust, raasi, vot see kõik on kõnekas. Ma usun, et pulss on kuulda küll selles mõttes kõrgele kõrgeks läheb häälile heledaks ja selle vastu on väga raske võidelda, ükskõik kuidas hingad või midagi pääle kõrgilt kõrgeks. Aga siin on teistmoodi, see raadioasi on tõesti teistsugune hoopis kui televisioon televisioonis, sa saad loota selle pildi peale, väis saab vähemalt esmaüldiselt saab ja, ja kui sa mõtled, sul on ilus punane kampsun võtab kogu tähelepanu endale. Ruth Alaküla ja tere õhtust, Timo Steiner ja Joonas Hellerma siin üha. Aga mikrofoni taga, mul on suur heameel, et meil on täna võimalus siin ühendada hingamine, pulss, sõnad ja pilt raadiosse ja televisiooni kokku. Me läheme muusikasaates miinium eetrisse topeltsaatega raadio kaks üle terve Eestimaa kõikidel sagedustel ja Eesti televisiooni esimene kanal, muusikasaade, nii alustab fantastiline sissejuhatuses ma ootasin, millal sa sellega tuled. Fantastiline, aga rutt? Too nüüd meile siia stuudiosse, ole hea, esimesed külalised, see on puhas rõõm, nad kindlasti ootavad siis see raadio kahe märk siia laua peale külaliste järgi. Suurepärane. Ühissaade raadio kahes ja Eesti televisioonis. Nii no me alustame nüüd oma saate kõige esimese rubriigiga pärisosaga selle päriselt, see päris asi läheb nüüd käima just. Ja see on eesolevat kontserdid ja homme ning järgmise nädala teisipäeval toimub kaks kontserti, mille puhul me olemegi kutsunud siia nüüd kaks saatekülalist nende kontserdite võtmeid. Marcel Johannes Kits, klassikatähtede eelmise kevade konkursi võit ja homme on sul võimalus. Siis võta oma auhind täie raha eest välja ja esineda koos ersaga. Tere õhtust ja tere tulemast siia stuudiosse. Tere õhtust, nüüd katsume kuidagi selgeks teha, mis, mis seal siis nautimise kuulamisväärset on ja eriti muidugi heledale katsu selgeks teha. No alustame sellest, et kontserdile ainult mina, seal on kontsert, algab. Olge peteni meie jaoks Mägidandsina ja olgu, no räägime minust, aga mina mängin siis Edward Elgari tšellokontserti Arvo Volmeri juhatusel, mis on üks üks tšellorepertuaari põhiteoseid. Ja. Ja mina rohkem ei mängi. Helena servalt, aitäh sulle. Helena Tulve Scuda sellele kontserdile, Helena Tulve on siis ka stuudios teise külalisena, kelle esiettekannet ootame järgmisel teisipäeval aga aga praegusi sellena selle Marceli jutu peale kommentaar. Ma võin öelda nii palju, et ma tunnen marsselli nii kaua, et igal juhul ma tahan teda kuulda. Ma olen tema käekäiku jälginud. Noh, ütleme ikka väga varasest lapsepõlvest saati ja kogu tema tšello teekonda, nii et selles mõttes minu jaoks on see täiesti piisav. Mida sa nii noorele artistile soovitaksid, see tee on ju tegelikult karisid ja komistuskive täis. No ma arvan, et et need kaks asja on marssalil olemas, töökus ja õnn et need on põhilised, et kui need kokku kõlavad, siis siis lähevad kõik asjad hästi. Mis on need kolm kõige paremat nooti, kõige võimsamat, elevamad nooti, sellest kontserdid meile seda pakuksid siin rääkida Elgari tšellokontserdis siis põhi ütleme meloodia, mis mis seal on, ongi see, nägin. Piisav, et, et kui on on tahtmist rohkem kuulda, siis tulge kontserdile. Suurepärane ka mardist, niimoodi kunsti reklaamime, muusika reklaami peabki tegema katkestama sellise koha peal. Pean tulema sellele kontserdile. Helena, sinu kontserdil esitab sinu muusikat pianist Kalle Randalu, oled sa kuidagi Kalle Randalu ka püüdnud siis häälestada, et ta leiaks selle õige kanali üles? Siin on pigem vastupidi, et ma püüdsin ikka enne ennast pigem Kalle Randalu peale häälestada, kui ma seda kirjutasin või mõelda, mõelda tema peale ja seal nende kvaliteet ei tee peale, millega ma olen kokku puutunud tema mängus ja mida ma olen nautinud, et et pigem niipidi. Et me oleme siin raadioeetris jama, eriti rõõmustan mingis mõttes, see saade ongi sulle Helena pühendatud just sellepärast, et teadaolevalt sulle telekat ei ole ja me teeme saateid niimoodi, et sa peaaegu ei saagi nendest osaga raadios oli, ometi on. No ei, raadiot ka ei ole, aga, aga, aga no raadio tuleb ju absoluutselt igalt poolt internetist on võimalik kuulata ja mul on autoraadio kus ma kuulan klassikaraadiot ja mõnda teist kanalit, kui ma sõidan, nii et selles mõttes võib öelda, et mul mingil moel raadio on küll olemas. Raadio see fenomen on see, et annab inimesele suurema vabaduse selle kaasa, elan sellele kaasa elada, sellega kaasa minna, just nimelt liikuda või midagi teha, käed võivad käia, pilk ei ole nagu naelutatud. Nii-öelda ta haarab põhiliselt ühte meelt mille kaudu tuleb kogu info ja ülejäänud meeled jäävad nagu vabaks ühelt poolt, et teha midagi muud või siis ette kujutada sinna juurde või lasta oma fantaasial nii-öelda vabalt ringelda, et see, see on selle šarm, ma arvan. Marshalli olukord on muide veel keerulisem tänu raadiole, et tegelikult ei ole see üldse Estonia kontserdisaal, kus sa mängid, vaid et see on tohutu raadio, auditoorium tuleb ju sinna taha minu meelest, kas pole nii ja see on hoopis teine asi, et vaat nüüd sa oled mängima tegelikult mitte ainult sinna saali kõige tagumisse punkti, vaid Eestimaa kõige tagumisse punkti ja läbi interneti ma ei tea, kuhu kuhu kaugele tegelikult peaksin heli saatma. Ma arvan jah. See on nüüd traadiasse, on need ülesanded rahalised väljakutse, raskem mängida? Et kontserdisaalis on ju saal, saal toetab aga raadios ühte, keegi ei toeta mind. Me, me oleme siin, toetame aitäh, muidu tahakski minna nüüd selle üles andekese juurde ka, et iga muusik siis niisama ei tule meil veid või mängib juba ettekavatsetud asju, vaid praegu on palju räägitud sellest, et kas klassikalise muusikaga tegelev interpreet, kas ta peaks improviseerida oskama või mitte, millal siin väikene taust sulle valitud välja ja kas sa mängiksid midagi sinna peale, mis selle praegusel hetkel just tundub, et vot see on kõige õigem, kõige sobivam sellele. Härra ära klappe peast ära võtta. Kuula, kuula ikka ka. Hakkab kohe midagi kosmos. Me täname teid tulemast siia meiega jagamast järgmise nädala kontserdi, et etteruttavalt järgmise nädala kontserdimuljeid. Veel siis kordan üle, et Marcel Johannes Kits homme reedel koos ERSO-ga ja Helena Tulve uus teos järgmise nädala teisipäeval mängib pianist Kalle Randalu, aitäh teile tulemast. Televisioon. Nonii me oleme nüüd tagasi ja meil on haruldane võimalus piiluda homsesse ajalehte, sirp, täpsemalt homse ajalehe sirp muusika külge ja stuudios on sirbi muusikatoimetaja, aga ka praeguse sirbi peatoimetaja üks kohusetäitjatest Tiina Mattiisen ja seda homset lehekülge kommenteerib paari sõnaga helilooja Märt-Matis Lill. Tere õhtust. Tere õhtust, härra Märt-Matis on ka sihtasutuse kultuurileht nõukogu uus liige, mille üle me väga rõõmustame. Tiina, mis on homme kõige olulisem sirbi muusikaküljel. Et siin hiljaaegu esitleti muusikaakadeemias HIVi tiiviku kolmandat viiuliõpikut kogumikku ja see mängiti ühel kontserdil kaanest kaaneni läbi kontsert kestis Muusikaakadeemia kammersaalis neli tundi. Osa võttis üle 40 noore viiulimängija. Väga tore lugu ja ma arvan, et sirp peab vahel ka selliste asjadega, tegeleb. Üks asi, mis sinna viiuliõpingute juurde võiks panna uue muusikaosa, mis on täiesti puudu. Märt-Matis on meil ka stuudios, et kas sa oleksid valmis seda kirjutama. Kindlasti oleks ma arvan, kui eriti kui tegemist oleks Divikuga, kes on ka minu poja riiulihapet sõnadega suhteliselt lähedane suhe on väga nagu peandast lugu aga kuna me oleme siin raadioeetris, siis on mul hoopis selline küsimus. Märt võib-olla kommenteerib seda ka, et kui raadiotele-eetris on võimalik anda teksti dünaamikat edasi ja mängida rütmidega, et sirbis, kui me vaatame lihtsalt kiri, selline tekst, kas seal on varianti või kas sa mõtled selle peale või kuidas sulle tundub lugejana, et kas rütmi ja dünaamikat oleks teksti vaja või saab selles kategoorias mõelda? Lehel muidugi võiks olla oma rütm, et võib-olla on häda selles, et need sirbis on hästi palju suuri lugusid, et külge lugu külge lugu, et meil need väiksemad rubriigid kipuvad ära kaduma, et. Märt-Matis, kas sina, sirbi autorina sa aeg-ajalt ka kirjutad sirbi, muusikakülgedel, aga ka mõnikord mujal sätid sama teksti ka selle järgi, et see oleks ka niimoodi rütmistatud ja, ja mingi selline kompositsiooniline dünaamika siis oleks selle teksti sees ka olemas peale selle, millest rääkida. Ma ei oska öelda, see on nagu väga selle ülesande keskne, nagu et missugune see tekst nagu antud juhul tuleb, et et raske niimoodi üldiselt öelda nagu teemas, sõltub tõesti, et kas ta on muusikast või mingitest üldisematest asjadest. Ma pean ütlema, et ma tegelikult loen nagu pigem üsna juhuslikult nagu seda muusika külge, sellepärast et noh, ma elan nii omas nagu ruumis kultuuriruumis kaimani võib öelda, et ma jälgin väga spetsiifilisi muusikasündmusi ja tihtipeale toimuvad need väljaspool Eestit. Ja Eestis on nagu noh, ausalt öeldes üsna harva selliseid sündmusi, mis mind hingepõhjani kuidagi puudutavad eelkõige puudutab nüüdismuusika sündmuseid. No kui need viimased vapustused välja arvata, siis kui teie toimetusse maandub sensatsioon mingil kujul ja te olete on sellest ka õnnelik, sellele. Noh, ma ei tea, mis sa mõtled sensatsiooni all. No mida iganes muusika küll seal tead, et sul on mingi materjal käes, teistel ei ole ja see on selline pomm, et on see koht, mis, mis peaks olema sirbi kohtlemite. No näiteks et grammile tõsteti praegu kolm Eesti muusikud, aga kui nädal aega on juba kogu meedia seda kedranud, siis samal tasemel uudisega sirp nagu nädal hiljem ei taha välja tulla ja see on ka üks põhjusi, miks sirbis üldse uudiski külge ära kadus. Et nädalaleht on ikkagi niivõrd palju aeglasem Või lihtsalt nädal ette ennustada. Jääme ootama seda homset numbrite kuuleme natuke muusikat, viiulilugu. Teine juba. Lehte panna või ime. Ela ja tuleb uus uus, uus, uus, suur suur suh-suhkurt. Ja kui see mees on, vii joon või diver spekulant. Ma teeb ülehomseks homseks, homseks. Homseks loon Malle loon Malle jooni. Näete, need. On? Suuri. Peaaegu tõite ühissaade raadio kahes ja Eesti televisioonis. Sydney Opera on selline asutus, mida teab iga vägagi muusikakauge inimene, ma arvan ja nüüd on õnnestunud eestlane saada Sydney orkestrisse mängima, kuidas see õnnestus sul? See oli? Uskumatult pikk protsess on tegelikult huumorinurka kuuluv sellepärast et esimese avaldus ja sinna ma kirjutasin vist 2009. aastal aga kuna nende nende tööprotsess on hoopis teistsugune, nad korraldavad iga sellise tähtsama koha peale kaks rahvuslikku konkurssi ning seejärel hakkavad rahvusvahelist tegema, kui nad ei leia kedagi ja siis kutsutakse inimesed klindivooru põhjal. Kuu kuu aja kaupa lähed sinna töötavad, mängid kuu aega orkestris selle koha peal ja siis lõpetuseks teed ennast tutvustava kontserdi, mis võib olla väga piinlikus akad inimestega hästi läbi saama ja siis nagu. Ning tõepoolest, ma tegin selle ükskord läbi, siis ma ei kuulnud seal peaaegu aasta aega mitte midagi, helistasin, küsinud öeldud, tead, et seekord me nagu ei suutnudki otsustada, aga äkki te tahate uuesti tulla. Ja siis ma läksin uuesti. See oli siis eelmise aasta augustis. Sa mõtlesid veel pool aastat ja siis teatasid, et äkki nüüd te olete kolmandat korda olete natuke pikemalt. Nii et see on tõesti uskumatult pikk aja ajakulu, aga mul pole kirjut kusagile. Paljastame saladuse, ka see hääl, kes sinise varsti maandub, on Henry-David Varema, meie tšellist. Kui see ette mäng, seda sellisena oli, et kas sa meile ühe või kaks nooti kõige emotsionaalsemad nootidesse männist, kas meil siin pakuksid? Sellega see võlus küll kõikide südamed täielikult aga meil on seal üks ülesanne. Ka viimasel ajal on palju räägitud klassikalise muusika ja klassikaliste muusikute improvisatsiooni sellisest oskusest, et seda peaks nagu oskama. Need puuduvad täielikult. Aga meil on selline taustule inspireeriv taustale välja valitud ja see on üks selline tore mulksu vesioinas, mis asub Lõuna-Eestis. Mida sa sinna peale mängiksid? Läheb küll süvamuusikainstrument ja rütmimuusika kokku. See oli üks tõsisemaid rütmimuusikat, mida ma olen kuulnud. Me täname siin stuudiosse tulemast ja edu sulle aitäh. See on Raadio kaks ja Eesti televisioon. Raamatu. Hakkas lauluga on just eriti mees. Aga nii kerge, nii mõnusalt. Ja kui ma kujutan ette, eks ole, et millist tantsu või sellega tantsida, milline, kui totakas võiks välja näha või. On see kurb või rõõmsam? Hommiku ärkamine on kõik see, sellel looga võiks niimoodi üles tulla, sa kergelt mingi boom elus ka nagunii üldse mitte. Kirgus just pohmelli ei ole. Aga suurel reipusega siin ei minda, seda, seda käiku on tehtud juba seda hommikut olnud väga palju kordi minu arust. Et sa ütled, et just nimelt sa kuuled selle teise hääle, muusikasime kontrapunkti, eks ole, kuule seda teise hääle mõnusat kontrapunkti teha, räägib sulle südameid õige karjuge. Muusikasaade nii. Ja me oleme nüüd eetris tagasi ja suurepärane on tutvustada siin meie rubriigist uut, meie fonoteegis üht järjekordset uut heliplaati, mis meie stuudiosse on jõudnud, see uus plaat, kus laulab heinavanker Margo Kõlar. Tere õhtust. Kõigepealt tervist jälle ja mis on selle, mis on selle uue plaadi selline? Tekkelugu no sisuliselt on ta Kokkuvõte mingisugusest lõigust. Meie meie loomingust meie meie huvi huvi fookusest alustades need pole olnud selgust, et mis see on ja see on kõik üks suur mõistatus. Ja, ja kogu see meie tegevus ja töö selle materjaliga ongi justkui kui teekond või püüd mõista, et, et mis nendes vanades tekstides on, mis nendes vanades lauludes on? See on identiteedi küsimus. Mis on väga huvitav küsimus, sest et ühelt poolt me puudutame justkui rahvuslikku identiteeti. Teisest küljest me puudutame Mingit vaimset võitleme vaimuliku ja ütleme otse kristlikku identiteeti. Ja see kõik siin Eesti kontekstis on, on natuke problemaatiline küsimus. Ja seal kuskil vahepeal on meie endi identiteet. Ja, ja see on nüüd nende küsimustega tegelemine ja otsimine selle plaadi peale. Me oleme raadiosaates, ma tahtsin küsida, et kas raadio ka sinna identiteeti kuulub, sul? Kuuled sa raadiot või mismoodi sa kuulad? Tõepoolest, raadiot ma kuulan küll, pigem jah, kui, kui teleka ette satun, harvemini, aga kuidas seda kuulad autoroolis pikali olles taustal eelkõige autoroolis jah, aga siis, kui sealt jääb midagi üles, siis ma jätkan kodus või, või, või siis ühendan telefoni ära. Kui nüüd see pealetulev pala tabab inimest autoroolis, mida ta laulma hakata, mis mis, mis siis võiks saada, kas peaks auto kinni pidama? Kindlasti mitte pärast midagi ei pea tegema, see on? No ma arvan, et see võib väga erinevalt kõnetada inimesi ja võib ka üldse mitte kõnetada, sest et et esimesel kohtumisel selle lauluga või selle tekstiga ei pruugi Ja tõenäoliselt ei saagi üldse aru, millest, millest seal tegelikult jutuna, millest asi käib ja ma arvan, et ma kahtlen, kas isegi setud seda mõistavad, nad oskavad seda tõlkida, aga see on nii kummaline ja nii müstiline see tekst, tekst. Oleks peaaegu tahtnud, et sa ütleksid, milles see laul on, aga nagu ma aru saan, et sellest niikuinii keegi aru ei saa, et siis parem juba hakkame, seda ka ei ole, aga võibolla võibolla. Aga aga, aga meie arusaamine sellest toimub nagu läbi mingisuguste teiste meediumitele kanalite või just see muusikana ja et me seda saame palju kordi teha ja salvestada, et me oleme sellega koos, see tuleb kuidagi alateadlikult või kui, kui me ei saa seda nagu sõnadesse panna, pole lihtne, kuigi ma olen püüdnud seal plaadi pealt seda ka teha. Aga te laulate siis lugu number seitse selle plaadi peal. Imeline koda. Jah, setu laul. Ma tahaksin veel lõppu öelda inimestele, kuna see jääb meie saadet lõpetama. Et kes nii saadet armastavad ja nädala aja pärast uuesti tele ja raadioeetriga kohtuvad, siis teil on vastutus väga suur. Terveks nädalaks jääb see neid inimesi nüüd saatma. Tuli tuli soom kulla trulli tulli üle sammu mara Jabarra Väigawalg varra ja murra räigavalduda Läti läätsi mõõt saami neelaid see see mõtsa meene. Marii avarii koheva maa heegaari vaariga vaala sai ei osaiieedu mõisa v sai, joon sai edu. Ei kao jaga Ta teetigiga, jaga kaota tee digimaski Yawaskiigutava keegi vaski kaskeegotavalüütigi. Jamesi lausi meeles mees ja. Siiri kat laastu see ja see kad vastu. Meile antud eetriaeg siin raadio kahes ja Eesti Televisioonis hakkab nüüd ühele poole saama, ma väga küll loodan, et natukenegi leksid sellest poolest tunnist sellist energiat teele. Mul on just praegu selline vastupidine meeleolu, et kell on juba päris hilja, natukene sulgesin silmad, kuse muusika, siin kõlas raadioeetrist telest erinevalt midagi, mis suudab päriselt seda pimedust läbistada. Tele-eetrit paratamatult valgustab su toa ära. See mõnu siin raadios on selle sinu mõtte peale me võiksime panna käima tänaõhtuse viimase loo meie pealt ja võib-olla natukene uneleda siis selle rütmis, et mis maastik nüüd siin ette siis tuleb, kuulame. See on Raadio kaks ja Eesti televisioon.