No paistab, et need uuemad asjad, mis ma olen näinud, on laht lastele tehtud see raamat, mis selle niitun, kirjutanud, need illustratsioonid ja siis ilus, mis oli lapikirja lahtikiri. See on üks lastele mõeldud raamat, mis. Kirjeldab Maidma loomist läbi kudumite vaipade kudumise ja Kuidas maailm oli all, kus värvitu ja siis eit, kellel olid dialammas, tegi lõnga, värvis lõnga, kudus vaipasid ja kattis siis Kuustaadiga terve maailmavaipadega ülemaailm muutus värviliseks, tekkisid mäed, jõed, mered. Ja selline on selle raamatu sisu. Et mustvalgest värvilist see maailm. Tiia Toometi kirjutatud on see tekst lastele tuba heldud. Ka tal on ka väike niisugune. Vanad inimesed võisid lugeda. Jah, seda, mis mine minu kolleeg mis meil, mille peale me ei mõtle, olid lastele mõeldud, aga see on nii ilus ja kuidagimoodi nii kunstipärane. See oli üldse tehtud nii lastele, et nii kutsetele magusaks tehtud või pedagoog loogiliselt, nii et see on just tehtud rõõmust ja kunstist. Ja sellepärast võib-olla ka, et see on kirjastus kunst, väljaanne. Et sellel on kirjastus, kunst on muidugi, ta peab olema seotud rohkem kunstiga kui üks tavaline meie kirjastus. Et see, see raamat on nii kirjutatud, et seda sai selliselt illustreerida. Et ma ei võtnud seda kui päris lasteraamatuid, niisugust, mida peab siis lilletama ja ilustama, vaid vaid võtsin selle rohkem kui eesti vaibaraamatut. Õpetaja kaudu lastele illustreerida sellist maailma ja ühtlasi ka tutvustada meie vaip. Nii napilt kui ühes raamatus. Sõda annab teha lasteraamatus. Loojaga lihtsamaks nad küll tehtud ei ole. Et tal ongi natuke rasked laste jaoks, ta ei ole veel ilmunud, need laste kriitikat ei tea. Minu meelest on just huvitav, et sund niiviisi tehtud. Hea kuulda, sest et võib tulla laste poolt tuleb päris hävitav kriitika. Arvan, et näitab juustust võtta tõsiselt ja lapsed tahavad, et neid tõsiselt võetaks. Minu ülesanne on siiski teksti illustreerimine ja mingil määral. Ma pean tekstist kinni pidama. Et küllap see süüanga tekstis see selline on tulnud säravalt. Kui me vaatame selle raamatu peal, mida element on kirjutanud, mida te Jõkaadillustreerunud natukene teistmoodi ja see on, see on täiesti otse lastele kirjutatud luuletused. Ja minu ülesandeks oli siis sealt valida õige illustreerida kõikide tsüklite pead, neid oli seal päris palju. Ja igale tsüklile niisuguse iseloomustava illustratsiooni leida. Ma tegin seda värvipliiatsitega säilitades valget põhja, no siis on nagu need kujundid natukene. Eraldi see on muidugi raske kirjeldada. Raamat muidugi on, ta on tehtud neli aastat tagasi, nii et sellest on juba hulk aega möödas, ma palju enam ei mäletagi, mis seal. Aga siit võib-olla kuidas lapsed on reageerinud, kas nendel meeldivad need joonistused? Raamat osteti ära ja ostetakse ka, kui, nagu ta alles tuli müügile. See. Seone hea ilming, kui jaamad ostetakse ära. Muidu paistab, et meeldivad võib-olla meeldivadki Lelle luuletused rohkem kui minu illustratsioonidega kokku on siiski üks tervikraamat. Muidu teete praegu. Elan. Kõdi töö, graafika tuli üldse, me nägime neid ja seal teises toas. Eriline tegevus just praegu ma lõpetasin kaks graafilist lehte mida ma selle aasta alguses tegin. Mõlemate kahe värvi ja kahe plaadiga, nii et see oli päris suur töö. Momendil on nad näitusel, mis on Tallinnas avatud ja Praegu on mul vaheaeg suurtest graafilistes lehtedes test sellepärast, et viimasel ajal hakkavad tervise peale. Etele tuleb vahepeal jälle väiksemaid töid teha. Kid ja happed ja vaskplaat kõik on mürgised asjad. Ja kui teha väga hasardiga ja pidevalt endale aru andmata, siis siis hakkavad nad lihtsalt tervise peale. Hingamisteede kaudu tulevad need mürgid sisse ja. Ka see on ka nagu kunstniku nisugune. Iga graafik teab seda, see ei ole mitte tööhaigused, iga igalt Mul oli oma niisugused jah, need on hädaohud ja haigused ja sundsiis graafika, graafika ja hakkab silmadele, kätele ja, ja nii edasi, nii et seda tuleb ka arukalt teha. Muidugi me just vaatasime teie töid, siis on nagu näha, et et need motiivid, müütilised ja natuke folkloristlikud vana on nagu need nukud, mida me nägime seal puu otsas ja need ja ma olen Eesti folkloori väga palju tarvitanud, et see mulle väga meeldib Depalkloorne osa üldse ja on sellega juba aastaid tegelenud ja ja, ja ta on nagu üks osa minu loomingust. No kui ma nüüd siin Eestis oli, siis ma näen, et, et eesti folkloor, tooted on igal pool ja paljud kunstnikud kasutavad seda tee, kasvatate näiteks seda täitsa teistmoodi kui näiteks üks teine kui see keemia on põllukui, ma ei eksi, mina tean Tallu kasutate tõesti teistmoodi kui mina. Kus see vahe on, seda mõtlema? Teiselt poolt tulles on teine ajastu tema hoopis varasemas ajas, kui mina. Et talle nagu kindrali idee põllul, on selline oma kodalastega, ta annab seda soome-ugri ühisaega ja seda päris algset maailma loomisest peale. Tan oma tööd sellise tsüklisse pannud. Mina kasutan vist natuke juhuslikumalt ja teistes seostes. Ma olen sidunud folkloori kevade-suvega, sügise talvega ja päevadega ja teatud määral ka tänapäevaga. Omaks võtta. Ma olen lugenud palju folkloorist ja ja mul siiski selline tunne, et ma seon seda mingil määral tänase päevaga. Mismoodi kehtestatud rohkem kirjeldada, kuidas tekki, folkloori kasutad, viimased ühed lehed, mida ma olen teinud neli lehte siis ma valisin omale pööripäevad või, või õigemini neli tähtsat päeva eesti folkloorist, mis oleks seotud siis aastaaegade vaheldumisega. Suveks valisima jaanipäeva kuna see on nagu Suve kõrgpunkt ja väga tähtis päev arvan terves Euroopas. Kevadeks valisin ma paastumaarjapäeva kuna ka see on eesti folklooris kevade alguseks märgitud. Ja on tänapäevani see aeg kevade algusega seotud, on mulle pakkus väga huvi, et see on mingil määral seotud ka naiste pidutsemisega. Et sellest lähtudes ma nagu kile kevadise Lehe sügiseks valisin mardipäeva. Ega ma päris omast peast neid ei valinud ka, ma küsitlesin inimesi, kes selle asjaga tegelevad ja missugused päevad on tähtsamad Eesti eestlaste elus olnud, need siin on ka siis arvestatud teiste nõuandeid, et ma päris umbes ei leinud. Mardipäev on seotud siis viljade valmimise ja kokkupanemisega ja mingil määral ka siis sellise Kommetega samuti nagu ära läinud taustamisega. Talveks valisime hoopis isevärki päeva. Õigem oleks valida olnud nääriäärid. Aga kuna see tundus mulle nii-nii palju kasu, tatud teemana Sis valisima nuudipäeva. Sest see on päev, millega vanad eestlased vaatasid, igatsugused, pühad pühad löödi nagu toast välja ja see on nii päris pära pärast nääre. Ja see on ka ühtlasi vanade meestepäev. See tundus mulle nagu talvele lähedasena. Et sellised seosed on nendel tahkudel. Teie teete oma kunstilastel ja ka täiskasvanutele. Kas on mingi eriline tunne, kui lastele teha, kui täiskasvanutega teha? Lastele ma olen põhiliselt illustreerinud raha matuid. Mitte väga palju. Ja jah, see on hoopis teine. Raamatute illustreerimine on ikka hoopis jälle midagi muud kui. Kui sügavtrükitegemine, et siis tuleb nagu ikka ennast nagu ümber lülitadagi. Ja kahtlemata üks mõjutab ka teist. Nii et tihtipeale raamatu illustreerimine on mõjutanud minu vabagraafilisi lehti. Võib-olla ma ise pole seda märganud, seda mulle öeldud. Et näiteks mõningates lehtedes tunda ka Jaan Krossi mõju olnud. Mismoodi. Seda peavad need ütlejad teha. Aga ma ei tea, võib-olla, et, et sellel ma olen mõned Jaan Krossi tööd illustreerinud või raamatuid et pärast seda minu töödes märgata sellist ajalooja, kes ka ajaloo aja hõngu võib olla. See, mis meid huvitab, on, et et siin Eestis näiteks on need, kes meil Rootsis on niiviisi, et mõned need kirjad, mõned kirjanikud kirjutavad ainult lastele teevad joonistus ainult lastele. Siin Eestis on just nagu keegi kuulsamad kunstnikud ja kirjanikud kirjutavad täiskasvanutele ja lastele ka. Miks see on nii? Nii ta tõesti on, aga piks ta, nii on. Igal juhul seda tõesti on. Aga miks ma ei ole selle peale mõtelnudki, ega me nagu. Ja lapsi mõtle alamaks, kui me võtame asja tõsiselt. Lastel on väljusseerida. Ja pakutakse sellist tööd. See on huvitav. Vahelduseks ka lastele illustreerida. See on probleem omaette, et kuidas seda teha, nii et et ta on ilus ja lastele vastuvõetav. Ja see ongi üks väga suur küsimus, sellepärast et meie teemia raamatuid lastele ja mõtleme, et et kõik on korras, aga tihtipeale võiks vahel lastelt ka küsida, mis neile just otseselt meeldib. Vahel mul on niisugune tunne, et. Surume lastele peale seda, mida meie mõtleme ilusaks heaks. Küll aga siis, kui mul on niisugune tunne, et siin, et et võtaks tõsisemalt kui paljudel teistel maadel Teistel läänemaadel, et seal on rohkem laps, laps, et kultuur on nii. Rootsis on kaunis tõsine tiks Itaalias Prantsusmaal, et seal ei ole nii lastekultuurid nii huvitatud, et siin on, võetakse lapsi tõsisemalt. Ega ma ei ole üldse kindel, kas õigus? Ma ei oska isegi vastata, sellepärast et mul puudub nagu võrdlus. Ma peaksin siis nagu päris palju hästi tundma teiste emade lastekirjandust ja nende illustreerimist. Sest et on väga ilusaid raamatut mulle näppu puutunud, mis on väga ilusti illustreeritud ja minu arust on seal lastega väga hästi ja tõsiselt võetud. Aga võib-olla, et on mingisugune masstoodang olemas, noh, üldpildi saamiseks tuleb väga palju vaadata. Et seda võib-olla võõras oskaks paremini võrrelda ja vaadata, kui üks selle asja keskel olev inimene. Kas on nii, et, et põllutema proovib kuidagimoodi näidata ühte loogiad ühte mõtet. Et öelda need suurepärased eesti juured? Ta tahab seda kuidagimoodi näidata oma kunstid? Ei, ma usun seda sellepärast et tema tööd on ka järjed korras vaadatavat, tähendab, tal on mingi loomise moment, mis siis areneb edasi, eks ole. Nii et nendel on mingisugune kronoloogia. Ja, ja tema muidugi läheb kaugemale kui ainult Eestis taansel. Ürgugrilaste juures. Jah, ja see on tema idee. Selline, selline ürgugri maailma loomine ja see arenemine ja selline viima, viimati oli tal näitus siin ja ma enam ei mäleta, oli seal 60 või 70 tööd need täis hulka sellest kuni tänapäevani välja seal isegi Kristian Jaak Peterson vist mängus. Siis seal, muidugi jõudis ta juba eestlaste nii välja. Et seal on tõesti üks suur järgi pidav idi. Teistegi tahab näidata neid juuri veel suurepärasemad, kui nad on võib-olla romantika, seda tuleb põlluenda käest küsida. Tema eest ei saa rääkida. Ei muidugi.