Järv võttis püssikuulist ettevaatlikult kinni ühe näpuga selja pealt, nagu vähijõest vaatas seda per, vaatas ära kõik, mis kuulis, vaadata, oli ja ei teadnud siis, mis sellega peale hakata. Kuhu see panna? Unes ei tohi midagi taskusse panna, mõtles ta. Järv pani kuuli ettevaatlikult samale kohale õhku tagasi, kust ta selle võttis? Kuul jätkas oma teekonda, kelle suunas mu jumal taipas äkki Pier ja vaatas ahastades ringi. Aga Martin Luther ning oli juba tapetud, kedagi teist polnud veel näha, lund 100.. Serena Wen novellinimi oli, Pier valib peerun, üks noor ajakirjanik, kes töötab, töötab ühe ajalehe toimetuses ja see novell lõppes niimoodi, nagu ma praegu lugesin. Ja need laused kirjeldasid selle noormehe näolõppu oli öösel näinud und ja see hommikul siis painas teda, kui ta toimetuses oma igapäevast ajakirjanikutööd tegi. Unenägu seisnes selles, et ta nägi, kuidas 100., rahulikku lund, ei olnud inimesi ja Martin Luther kingi poole oli väljatulistatud kuul. Ja siis see noor ajakirjanik, nii nagu unenägudes ikka nägi, kuidas juba järgmine järgmine kuulun välja tulistatud teda atlas seda nii nagu vaadeldakse ühte putukat või liblikat või, või lindu ja teadnud, mis sellega peale hakata. Ja siis niimoodi see novell lõpebki. Tähendab, et see on nii kaunis internatsionaalsesse vaadetega. Ja peategelane seal. Küll tähendab, jutt sellest ongi, et noor poiss üritab otsustada mida iseendaga peale hakata elus. Sellepärast et kui ta oleks, noh, ütleme, kui ta oleks koduperenaine, siis oleks tõesti lihtsam. Aga kui ta on ajakirjanik, siis ta peab juba väga varakult elus otsustama, mida ta kirjutab, miks ta kirjutab, mis teda huvitab ja noh, see on siis niisugune teravdatud situatsioon tema teadvuses seal räägitakse veel mitmes novellis, räägitakse mitmest muust probleemist, mis tema pead vaevab. Noh, räägitakse sellest, et talle meeldib muusikal Jeesus sises Kress, superstar, Taarja ehkki see on vana, aga, aga see huvitab teda väga, räägitakse sellest, et talle on noores põlves filmida, proovinud, et talle ei meeldi uue maja luuletused ja veel palju asju, mis talle meeldib ja mis talle ei meeldi ja kõikidest nendest üksikutest detailidest siis koorub välja see, kas tema maailmapilt on juba valmis või mitte. Ei, minu endaga absoluutselt mitte, aga aga tähendab probleemid, mille suhtes temal selgus, puudub osade nende probleemide kohta minul selgus täiesti olemas. Missugused? Needsamad, mida te nimetate internatsionaalseteks. Need võib vist vist nii palju üles lugeda, et ja need on meile kõigile absoluutselt tuttavad, need on need globaalsed probleemid. Kas teie tegelete, tegelete palju globaalsete probleemidega? Vist ei ole, vist ei ole õige ütelda, et ma tegelen nendega, aga aganad huvitavad mind üle kõige. Ja mind huvitavad ka need inimesed, kes, kes Eestis sellega tegelevad. Ilukirjandus, ütleme proosa on minu jaoks niisugune. Niisugune nähtus. Kirjutaja seisukohalt muidugi on see mitte lugeja nagu kirjutaja jaoks on proosa niisugune nähtused. Tungib kõige pisematesse nendesse või peab tungima kõige pisematesse nendesse ilu, detailidesse. Mis, mis on just see elu täna siin ja ainult siin kohapeaga. Ühelt poolt ja teisest küljest ta, see nüüd see kõige kohalikum ja, ja see kõige igapäevasem elu peab olema seotud sellega, mis toimub maailmas kaugel mujal ja globaalselt. See on minu jaoks absoluutselt selge. Ja ma proovin siis neid kahte poolt ühendada. See on vist vist kõige kõige lühem oma tegevuse kirjeldusse, mida ma oskan anda. Seda, mis juhtub. Minuga iga päev ja seda, mida mina iga päev näen, seda ei saa mitte keegi teine näha. Aga see toimub ometigi, samal ajal kui kõik muud asjad, kui raiutakse vihmametsi Aafrikas või Lõuna-Ameerikas. Kui toimub mõrvu, massimõrvu ja nii edasi ja nii edasi. Vaadake, asi on lihtsalt selles, et Ma ei ole üritanud vähemalt siiamaani ja arvatavasti ei hakkagi üritama kirjutada selliseid jutte või selliseid romaane, kus tegelased või vähemalt kõik tegelased oleksid noh, ütleme hispaanlased või oleksid jaapanlased või hindud, nad on eestlased ja peaaegu kõik minu jutud on pärit tänasest kõige lähemast kaasajast ja, ja väga palju nendes nendes juttudes juttu minu kaasaegsetest vähemast ehk vanematest inimestest rohkem ikkagi minust minu enda põlvkonnast. Ja nendest asjadest muidugi seda ei maksa nüüd niimoodi arvata, ainult need vanemad inimesed elavad ju ka praegu ja aga ikkagi jutt on tänasest päevast. No vaadake kui nüüd jahti seal lähemale tulla siia minu elule ja siis siis mina olen viiendat põlvkonda linlane ja tallinlane. Ja see ei ole Eestis just päris harilik nähtus, sellepärast et intelligentsi hulgas on enamus siiski kas esimest või teist põlvkonda linlased või esimest teist põlvkonda intelligendid. Nii et mina ma kuidagi täiesti loomulikult ja seda välja mõtlema. Ta lapsest peale huvitun Tallinna probleemidest Tallinna mulle äärmiselt südamelähedane linn ja ja mina tunnen Tallinna muidugi palju rohkem kui ütleme inimene, kes on alles 16 aastaselt Tallinnasse elama tulnud. Ja, ja seetõttu väga paljudes juttudes ma olen püüdnud ka päris Tallinna olustikku ja ja Tallinna, ütleme, geograafiat ja miljööd ja interjööri kirjeldada sellepärast et nad on minu jaoks niivõrd lähedased nagu oma kodu. Mis kirjanikud teid kõige rohkem huvitavad, kas mingid kirjanikud on, tegin Flueerinud. Ma mõtlen nüüd üldse üle maailma. Jaa, on küll, see nimestik tuleks väga pikk, sellepärast et need nimed on terve elu jooksul muutunud väga palju, isegi muutunud. Mõned kirjanikud, kes mind lapsepõlves väga mõjustasid, ütleme kusagil seal, kui ma olin 10 12 aastane, sisse tulla, Iraan, kes, andke andeks, tundub mulle praeguses praeguses vanuses natukene lapsik, kuna juba ja uuemal perioodil olen ma ma ikka väga pikka aega kiindunud Feyst Ungarist, Lion Feuchtwanger ist keda ju rahvusvaheliselt peetakse ajalookirjanikuks, aga mina ei pane teda sugugi mitte ühte rivisse kõikide teiste ajalookirjanikega, sellepärast tema oskab selle ajaloo kirjutada minu jaoks just nimelt selliseks, et on heas mõttes ajada too ja igavikuline kudema, kirjutab Rooma riigist või kui tema kirjutab juutidest mitu sajandit tagasi ja nende elusta, siis need probleemid ja kõik see elu on, on nii hingelähedane ja ja see on nii tänapäevane. Kuigi ta kirjutab juhtide elust, juudid ja eestlased ei ole nii Ei küsimus ei ole selles, et kas tema kirjutab nüüd juutidest roomlastest. Küsimus on selles, et tema kirjutab inimestest ei ole üldse tähtis, mis rahvus või mis sajand on tema kirjutanud nendest inimlikest probleemidest. Ja mis seal on just see tähtis punkt. Mind võlub mitu asja tema juures, mind võlub see. Kõigepealt tuleb tema stiil väga. Mind võlub see, kuidas tema vaadake, tema romaanid on niuksed, paksud, nisukesed hakkab teinekord isegi ütleme nisukesed, mida nimetatakse, nimetatakse eesti keeles käibekeeles telliskivideks. Ja see on täiesti hämmastav, on see tema kirjaniku nisugune virtuooslik, kus on seda nimetanud juba nagu professionaalse kadedusega kuidas tema niisuguseid väga suure materjali massi mis on nagu üks mägi ta seda mäge niimoodi kogu aeg suurendab, see materjali mass kasvab ja kasvab ja tundub niimoodi, et lugeja ükskord upub selle alla ära. Aga kogu see materjali mass liigub kogu aeg ja kogu aeg liik, kumises ja liikumisi, sa loed seda täiesti järjest huviga ja mitte midagi pole ülearune, aga ometigi on seda nii palju. Ja ta on selle äärmiselt täpselt komponeerinud alati see professionaalne kadedus. Kas mingi muu kirjanik on ka tähtis? Jah, on küll, siin on mitmeid niisuguseid kirjanik võimalik nimetada kelle üksikud raamatud on noh, nii õrnas eas noores eas, mõjutanud nii mind kui mitmeid minu põlvkonnakaaslasi. Noh Salinger ilmus eesti keelde just nimelt siis, kui meie olime vastavas, tähendab, mina olin vastavas eas ja ta mõjus meile väga ja ta minu arust sallinser mõjutanud võrdlemisi palju. Eesti nooremat proosat kuuekümnendatel aastatel ja hiljem ka siis on niisugune lugu näiteks Hemingway ka. Ma ei ole Hemingway suur sõber ega, ega austaja, aga Hemingway, Raamat pidu sinus eneses. Üks ometi üks väikene raamat ilmus jällegi eesti keeles just nimelt siis kui mina olin nagu sellel õigel lainel. Ja see raamat olin vist siis keskkooli viimases klassis, kui ma mäletan, ja, ja see raamat, et ka mõjutas kuidagi väga mind ja minu mõttemaailma ja ta need raamatud ja need autorid on kõik olla niisugused, noh, mis avardavad nagu seda silmapiiri. Ja kui ma nüüd hakkasite siit otsast edasi lugema, siis tuleb rivi muidugi väga pikk. Ja jaa, kui ma tuleksin päris uue uuema ajani, siis levi üha pikeneks pikeneks, aga ma olen, oleksin väga ülekohtune. Kui ma ei nimetaks eestlastest autoreid, oma kaasmaalasi, kes mind on väga kõvasti mõjutanud noores põlves, eriti olid need Paul-Eerik Rummo, Artur Alliksaar Siis on niisugune kummaline olukord, et meie klassik Anton Hansen Tammsaare noh, ta on nii nagu igal maalse tekib probleem kooli kirjanikega, nagu ta on juba kooliprogrammist, siis on väga raske temast rääkida, kuna ta koolis muudetakse sulle tüütuks lihtsalt. Aga ometigi on ta äärmiselt hea kirjanik ja väga hea mõtleja. Nii et ma tahan veel pikendada seda perioodi, mis keskkoolist mööda läheb ja, ja tema on niisugune kirjanik, kes jääb inimesele uuemal. Uuemal ajal olen ma väga palju saanud Lennart merelt, vat Lennart Mere juures võlub mind põhimõtteliselt seesama, mis Feuchtwanger juures. Mina ei pea teda mingiks dokumentalistiks, mina pean teda lihtsalt väga heaks kirjanikuks, kes oskab väga hästi mõtelda ja minu jaoks on täiesti ükskõik see, et Lennart merel on kohad ja inimeste nimed õige, et tähtis on tähtis, ei ole mitte see, et temal on need dokumentaalset ja ütleme noh, Mati Undile välja mõeldud, formuleeritud vaid tähtis on see, et Lennart muidugi kirjutab nendest elavatest inimestest täpselt sama meisterlikult kui mõni teine väljamõeldud inimestest, mis on väga raske Assistamate tähendab kirjutada dokumentaalset ja dokumentaalajaloolist proosat, nii nagu tema seda teeb, on, on täiesti võrratu. Ja tema poolt ka see stiil ja sisse komponeerimis oskus ja faktide interpreteerimisoskus on mind väga palju, tänud ja noh, nii nagu ütleme muidugi tema isik, Kaalu vestlused Lennart Merega on palju harivamad, kui, kui noh, pikkade igavate romaanide lugemine