Kui ma seda sügisballi lugesin, mõtlesin niuksed kaunis, minu meelest väga pessimistlik raamat. Kaunis, kaunis, nii tehtuktiivselt need inimesed elavad kaunisti struktiivselt lootusetult. Jah, jah, ja nende elu on ju ka niisugune. Twitteris lootusrikas. No ei, ma ei tulle. Rootsi. Lilla inimese hingeelu nii hästi, aga näiteks kui mu maal tõlgiti soome keelde, siis soomlased miskipärast leidsid, et see on umbes sama, mis nende elu. Mina mõtlen nõnda, et ta ei ole mitte luuletestab Tiiule, vaid kirjeldab seda, kuidas loovkultuur, rahvas põllupidaja rahvas, kes hästi kiiresti lillastus, Uubaniseerus, nende šoki, mis kaasneb sellega, kui äkki saadakse linnainimesteks vanadel kultuur. Ma julgen otsest vähkidega aladel kultuurmaadel, arvatavasti pikkamööda linnast ütled, valetaks eesti linnastunud globaliseerumis hästi kiiresti ja see ei ole päris loomulik nende inimeste jaoks see äkiline situatsioon muutus, mis toimus mõnekümne aasta jooksul. Seda sokkima tahtsidki nagu kirjeldada. Johannes on Rootsis ka just. Nojah, aga ma oletan miskipärast, et Rootsi võib-olla linastus ennem kui Soome või eestimine. Ja see kindlasti ei ole varem. Muidu see oli nii-öelda kaunis, nii kriitiline nende hullude laastu, millest need inimesed elavad ja kas nende nende elu situatsioon. Ma arvan, et olud on üle maailma, sellised. Inimesed kunagi hakkavad kahetsema, saab, ehitasid nii palju ja nii suuri linnu. Ja see aeg on käes juba mõistmaks seda, et ei, ei tohi hulgakaupa koos elada, sellest ei tule midagi saada. Üks nendest peategelastest, see arhitekt on ikka kaunis endaga. No ja ta on oma töö teinud, ta arvab, et ta on ajanud päikeseline mis paistab lennukilt alla. Nojah, ta on nagu masinavärgis sees, tähendab noh, samahästi võib küsida, miks leiutati aatomipomm või kes käskis uurida geneetika saladusi ja aeg oleks olnud uimatajat. Kui Dakovitšiba ehitab, siis ta ehitab ja ta selles masinas sees. Teine tegelastest August Kask, ta kaunis kõhe inimene. Niisugune. Ma väga niisugune teistsugune ja nemad palugi munast võiksid olla selle teose. Reaalsed asjad, aga üks on seal ehitanud ja teine on see see subjekt, noh mis tekib sellest, millest A ehitasin v väljendab seda, mis mis seal tulemas on. Samamoodi see tee on ka noor ilus mees, kellel on anded, akad ainult nagu rikub mu elu kogu aeg. Saab või noh, selline lähiajal või mis ta on, see äärelinn tekitab eelnevaid toa talus WHO ahjualuseid, eesti mütoloogia väljend ahjualuseid, kes ilmuvad välja alles öösel, päeval on nagu ilus linn, päikeselill aga saabub öö siis igasugused tüübid ilmuvad veel nii olnud igal pool suvilast. Äsja tununa äsja põllupidaja rahva kohta ja ta pole mingi Mexico. Ei ole, aga noh, siis vaikse väikse rahva kohta ikka suur. Aga tegime, siis oli kaunis suur Stam sellest Sigis pallist. Tähendab kollasest kollasest kassist kuni sügisballi. No eks ma olen ka vanemaks saanud. Ja mis on nende aastatega juhtunud? Noh, see, mis juhtub iga inimesega, tähendab, olin, olin laps, noh, oletame, et ei tule mees Fabilise haavata, nii, aga ikkagi teatud. Nad on öelnud, tähendab, kriitikud on öelnud, et mõlemad muutunud Küllilisemaks või joonilisemaks. Ma ise ei ole päris kindel, ma arvan, laen võib olla sama romantiliselt oma lapsele, oli kas väljendus. Ma ei arva tingimata enam, et kirjandus Peaks olema hästi lapsemeelne, tähendab Lagol toomast. Ma olen öelnud, et stiil on, noh, stiil on samal ajal paroodia, kuidas stiilses seal paroodia ja kirjandus võiks. Samal ajal, kui ta millestki räägib parodeerida ise ennast ka. Need kaks asjaolust Colema koos tähendab stovi ja kaod ja sellest oli teel sügispallis, nagu silmas pidasingi, et see, see, see või saabula, see ongi pseudosöödav. Nii palju tsitaate ka mõtlesin nende asjade peale. Mis te teete kõigi kirjanike, näiteks lüürika kohta, mis igaüks ütleb, et te mõtlete paljude lüürika peale. Ma püüdsin kirjeldada baasitaalsed informatsiooni, mis on kogunenud inimeste peadesse. Lõpukid palju tsitaate, tähendab see need tsitaadid ei ole minu arust ei ole mingi minu evolutsioon eruditsiooni näitamine vaid paroodia mõttetute teadmiste kohta. Inimese aju ei pea nii palju teadma, milleks seda tead, mis tol ajal palju. Aga miks lihtsalt kirjanik? Ma olen ka lavastaja mullalt oks. Aga aga muidu ostaks, kirjanik ju paneb veel rohkem inimese aju peale. Kirjandustänav, aga, aga see on selline abstraktne asi, tähendab et kui me ütleme, et kirjandus on siis noh, mis ma sellega ikka saame, tegelikult ikka ilmuvad raamatud ja ikka kirjutatakse ikka loetakse mõlemalt poolt öelda, et kirjandus on tööturult või mõelda, et aga miks ka mitte löörati olla vähemalt uuema aja roopaialas. See see uus lugu, mis loomingus on ilmunud, ma ei ole seda lugenud, aga kuidas seda kirjeldada, kas on ka küüniline? Ei, ei, seda ma ise tähendab, ei oska isegi öelda, aga tähendab, seal ei ole nagu mingit ööbimist, kujutlust linnaelust ei ole seal olla. Pigem ühe naise. Muutusin naiseks. Naise, mina poomist. Kas teil lava lavastamised mõjustati kirjandust peaks kuidagimoodi? No seal fifty-fifty tähendab mulle kirjalikult tehti ette heitnud, et miks me lavastal noh, et mis ma oskan aega teate olla. Jama. Aga ma leian, et seal ei ole suurt vahet, et kui ülaminu enda seisukoht on nõnda et kui võtame Sekspiri järgi Siis kirjandus, teater erinevad selles mõttes, et teate, siis me näeme, kuidas inimesed käituvad. Kuidas näitlejad laval käituvad, teate, etoloogiline, ma ütleksin, aga kirjeldus räägib sellest, mida näitlejad mõtlevad etenduse ajal. Tead, maailmateatri näitleja. Aga kui ma läksin, et me läksime, et nad ei, kriitikud ütlevad, te olete küüniliseks muutunud, aga te olete omalastikastasama sama romantiline nikkuti, kui tulite lapsena. Aga siis ma küll ei tähendab seda, et mida te mõtlete romantikaga, et mis on? Ma mõtlen omantikal, seda, mis sul klassikaline romantika käsitlus, tähendab meie üldiselt ma ei tea, kuidas teil aga vahva pügala romantika mõiste kuu paistab, peab ikka kaunis. Aga romantika all ongi. Romantik tähendab Schleegele järgi jooniat. Iroonia ongi romantika mõiste, tähendab aga. Tähendab tahta tahta palju tahta palju ja samal ajal naerda selle üle. Emmukuligalt teda sulle meelde, mida me ette asju, mida ma ei hakka, mõtlesin, et et siin raamatus on väga palju unenägudest kirjeldada palju siukseid unenägusid, kaunis väga sukestiivselt. Et kas on. Et kas te töötate palju just selle alateadvusega alad? Ma ei arva, ise olen noh, väga hull või väga spontaanne kirjanik, aga ma analüüsi peal või, ja kui vaja, siis ma kasutan töötajaid. Neid asju kui vaja, siis ma kasutan, aga ega ma ei ole siin olemaski. Aga ma tean küll, kuidas toimub, kuidas lõppes? Ära, ütles, et protsessid on ja siis kui vaja, siis võid lisada ka mõne õela, kui ta kulub, kuulub asja juurde. Ei, ei tundu mulle see huvi, oleks üleüldine. Keegi ei viitsi nii palju lugeda siis teada, et maja, maja, see oleks totaalne vetes. Mina tihti aetakse palli? Loetakse küll, aga, aga ma usun, ei viitsita lehti palju lugeda võõrkeeltes. Mitte muudes keeltes ja ma ei usu, inimestel jätkub sellest viitsimist aeg lahti laiali laiali inimeste. Kui me vaatame teated, mis tohtede te teete teatrit peamiselt tähendab meie saate nimi on noorsootöötaja, aga see on lihtsalt selline üleliiduline vene nostalgiat. Osa teatuid nimetatakse moose teate, seal sellena ametlikke ka. Aga see ei tähenda, et me oleksime loosetajate eriliselt teeme ainult seda, et me mängime võib-olla kaks lasteaeda endast rohkem kui teised teated aastast. Aga üldiselt püüame orienteeruda Aksele veerunud publikule mängimine täiskasvanute asju. Nii et need tegelikult oleme harilik, tavaline Draamateater. Mis siis, et see nimi, see nimi on selline, noh üle standard, mõned teated olla sellise noh, profaa alla lähevad väga, me ise peame ennast täiesti tavaliseks toimetajateks. Kas mingid erilised stiilis teadsid? Ei, tööline, ei tädistlik siin ei ole nagu sellist asja küll endale pähe võtnud müütava katsed olemas. Me oleme püüdnud küll võimaldada ka Muller paljudele erinevatele lavastajatele, kes võimalust ennast teostada, ennast realiseerida. Ma ei julge öelda seda, et möödeatav nüüd näiteks võitleb tõe ja õiguse eest kurjuse vastu või tähendab Topageerid headust, sest noh, kõik teated ju tuba headust või noh, keegi ei ütle, et ma tahan hästi Topageerivus, inimesi tapale. Ma arvan, et kuule teeme sama, mis iga vigadeta möllasteks. Kui haritud lavastaja tahab lavastada ühte asja, siis arvatavasti me võimaldame sellest küll. Mida te praegu teete? Praegu lavastan haljas folklasti. Lõhutud vaasi, vedetseb hoog Classic ja seal vaba vabaõhuetendus, mis siis saab toimuma dominiiklaste kloostri õuel suvel? Eelmine suvi mängiti seal. Jõudsin alleeli. Electra saatus Alley lahaa. Jah, mu mulistikaalsele. Nüüd siis selleks suveks ma teen selle kõvasti süüa. Enne seda, et see on ka klassik, Elle jah, enne seda ma lavastasin. Soome kirjaliku mata tikaleni. Koorunud larvid seal, seal seejuures mängitakse, seal mängitakse ja 50-le inimesele. Kas te mängite rohkem interratsionaalseid asju kui eesti asju siin? See on keeruline küsimus. Ühelt poolt peaks toetama rahvuslikku dramaturgiat, aga meil on väike rahvas ja ei ole loota, et aastas tuleks ütleme, aastas tekiks ütleme üks üle ühe või kahe hea näidendi. Seal loomulik valik läheb, on öelnud see Nobeli laureaat siis hing ja juudi kirjeldas seal samasugune, kõik kirjanduselt tähendab 90 protsenti paskaja, 10 protsenti head eesti kirjandusega, tähendab, aastas ei tule üle ühe või kahe hea näidendi puhtujate statiivselt. Nii et seal ei ole mõtet lohvri igasugust rämpsu ka teha. Teil on mõnikord hea eesti vedeldaja sisse klassikat. Kuidas te valite neid välja? Lähtunud sellest meeldib, kas te olete mitmekesi sokkide otsustame ikka mingisugune. Me oleme kollektiivselt, jah, oleme seda teatrit püüdnud juhtida tööle nagu autoritaarsete asja meeldajatest tööle. Kas see on just selle teatri kohta, on see üleüldse on seesama olukord oli üldse Eestimaailmateatriga? Mulle tundub, et Tallinna draamateatrisse, kus ta, ta on rohkem tegelenud eesti autoritega ja mis on ka õige, et ta seda teeb. Aga me oleme nagu valinud, et kui me võtame eesti keelt, näidendi passis vaatame kätte seda, mida kületus. Ja siis oli nii paljut, mis on nii-nii. Põnevad. Ei ole palju, aga ei, saabki olla palju, ma enne rääkisin, et hea, kui üks kaks näidendit aastast sõnnik selle rahvahulga kohta oleks imelik, kogu eesti rahvasse hoitakse iga aastal 200 head meelt. Kas te olete müroosekid ka siin mänginud? Ei, möödujates küll ei ole, moosikest mängiti küll jah, on Eestis mängitud. Smoking küll, igatahes siis tead, et mis, missugused need eesti draamatundmist kätte saada, et mis sorti need on millest nad, milles, mis teemad, mis teemast tähendab, enamasti on asi selles, et et Eesti saates toimus ka ta lõpus seitsmendad jooksul teatu emantsipatsiooni Agal saama tühjalikud ei läinud sellega kaasa, draamakeel tulistasid oma kabinetis ja ei tahtnud, aga mis te arvate, mis toimub ja siis jäi kirjanikele selline mulje, et ta ei taha neid. Ja muidugi vähem kirjutama hakkan. Oleks olnud hea, kui, kui tonatuudid oleksid tundnud huvi selle vastu kuidas nende tükke lavastatakse ja jälistan väheke võõrdunud Need kirjalikud teatised, kõla, laugavi saavut, et teate seal etendusega, noh, nemad on kirjutanud oma armsa näidendi. Säutsuda interpreteeritakse määratluseks klassiline probleemi, aga Eestis ainetest kirjutatakse need. Enn Vetemaal kirjutavad selliseid poolmütoloogilise kaasajalugusid. Ma arvan, paremaid näidendeid on olnud muidugi ma võtan külla, distantsi käib all on olnud seal. Oma tuhkatriinumäng, mida lamamas mängitud siis viima viimasel ajal on küll mingi reegel on olnud, aga ma arvan, et viimase ajaks paremaid asju ja kuuselli pilvede röövid. Kas on see absurdne? Seda oli nimetatud, aga minu arust seal selline ikkagi sellist lohku prantsuse vaimus tehtud. Louis stiilis allegooria, mitte lohabsoftilediat, lady valdame. Klassikaline allegooria, mis, mis allegooria, mille, mille üle noh, ma arvan, et iga inimene elus kirjutab ühe allegooria, kus ta väljendab oma maailmapilti Noh, tema maailmapilt hetkel tol aastal uskunud üheksale tõde vale, õige. Ja siis küsime tema käest, mis maailma pihta tuli, siis kelle käest minu käest heerung? Aga kui vaadata nii, mis Eesti teatri, mis tasemel ta praegu on? Meil ei ole eriti täpselt ja konkreetselt kujutlust, mis maailmateates praegu juhtub, jõuab meil natuke hiljem. Aga mulle tundub praegu, et sellele tead emontsipatsioonile järglas selline aeg, kus nüüd räägitakse, et on aeg taas Hollanile teha selliseid realistlikke tähendusi, et see on mujal maailmas ka moes. Ma arvan, et seente ökonomist lõppes kuuekümnendatel aastatel, see kestab siiamaani. Läbivat uut ideed pole nagu maailm leidnud. Uut sellist ideed. Siiamaani ei ole, paistab ja. Meile on nõnda, et kriitika loodab, et teata muutuks. Jälle väheütlevad inimesed istuvad laua taga ja räägivad juttu. Teatraalsus, telefoni nii raskelt läbi tahetakse jälle vastupidi, et istume nii. Siin Eestis ei tea, tähendab, mulle tundub, et see on nagu eesti põhjalikusse juurde kuulub see, et me oleme seda niides. Hakkan nüüd mulle tundub, et näiteks Nõukogude Liidus tervikuna leedudajate gruusia tähte seal totaalne üldiselt, aga meie siin nagu püüame tulles tagasihoidlikke vahendeid Inimeste unenägudega või traagilist perekonda, täidame neid pisut. Kas niisugust joont ei ole näha? Ei, mina küll ei oska öelda, kuna võiksime öelda, et oleks mingi läbiv teema hetkel? Ei, ma ei tea, et, et, et Eesti draama on nagu siiski ei ole nii edenenud kui eesti romaane, eesti luule. Kas on see meile, paistab nii et kirjandus on ikka nagu tugevam, tugevam number jõgentsetele. Et Eesti teater on rohkem ikka nii nagu otsib oma teed. Noorem kuidagimoodi, jälle nii Avantseeritud, justkui teised töötate teatriga oma teatritöös, kust te võtate nii-öelda midagi reaktsioone, kus õpite teadsid, kas on vene teatritraditsioonis või meil Rootsis see prantsuse teatud teatud ja sul ei olnud inspireerinud palju teatreid, kas, kas teil on midagi? Mina arvan, et Eesti tekkinud saksa ja vene traktori kokkupuutepunktis nimelt Saksa vahepeal. Aga mismoodi, kuidas see välja näeb? Mida on vene teatri, millal saksa teatri punkt on? Vene teatrist on võetud Stanislavski. Stanislavski see on, seda on hästi palju mõlistatud, milleks Stanislavski? Stanislavski, teatud meetodite lavalist noh, enesetunde saavutamiseks ja siis niisugune saksa autojuhid, õudusmeetme, kuues ühinenud, minu arust see ilge liiga palju rääkida tähendab noh, ei, ei ole nii teoreetiline viimsetega. Kas te uurite mingisugust teadsid kõik, kes on teil eeskujuks v? No loomulikult olen uurinud, aga ega teatati saagini uurida. Teater on nagu puuk ütleb, on tuulde kirjutatud ja ega me ei tea, kuidas 20 või 30 aastat tagasi või 100 aastat tagasi tegelikult näitlejad mängisid lugeda ainult kirjeldusi. Aga muidugi tähendab kogu see Katoscatooja ja toki lasel. Asi mõjus hästi teatrile väga heas mõttes ja viljastas tegi ja see sellest oli palju kasu. Aga. Aga kas ongi tähtis teatis pidevalt moele alluda, pigem peaks püüdma, tähendab siga tegija, teeks oma etele. Täht töötakse kas siis, kui nüüd Pariisis või Moskvas Londonis või Ida-Berliinis miski mood muutub siis kohe pea selle järgideks? Mul pole, teeb, ja mis on nii-öelda ma olen püüdnud seda, et, Et. Ta pele kuulus lavastaja mee halb. On öelnud ühes apliivas. Nii et kui lavastada ühte kirjanikust, tuleb lavastada see riiul, kus raamat olla. Tähendab, kui lavastada üheks ühte 19. sajandi näitemäng, siis oleks kasulik teada seda konteksti. Lavastuse kontekst. Näiteks, kui ma käisin Tartus lavastuses sillevi, sellel röövleid, siis ma arvasingi, et tähendab mitte lavastada Niilutsile röövleid, kuivõrd seda, kuidas, Saksa romantismi telia režissöör kõlas. Ja väga teatraalne efekt, ühes teatis koos ooper, ballett, operett, draama see Venemaal ei ole kunagi olnud nii ja, ja see teatesüsteem, toit siis Saksamaalt, aga ütleme olles näitlejatehnika, siis seal täpselt seletades. Kolleeg ütles, et ta on möll, tahab tagasi minna selle sügisballil, et seal on esimene süüks luule, vidi, Luiku luule. Luule on kuid nii nagu tema läheb, et seal on mingisugune hädaoht, midagi umbes nagu magav tiiger ja midagi midagi katsutavate veebijuht, midagi niisugust tumedat ootavad, et kas Sonny Kahjuks mina elan ainult omas ajas siis noh, mulle endale tundub väga oht, võib-olla ongi inimese permanentne seisund. Võib olla keskajal, kui ei olnud veel avastatud kosmost ega, ega seda Faustlikud kuhugi pürgida, siis juba inimesed elasid rahulikult, aga muu alustanud kodav kõigi inimeste kohal tänu sellele, et inimesed ise on erakordselt rumalad. Kas siinsed rumalad paistab küll igaüks eraldi ei ole kokku? Mis ta tahtis, on siis? Ma ei taha selles palas laskuda sõda aga, Iba see massikommunikatsiooni propageerivad, et õhus on hädaoht. Kõik teavad seda, hädaoht seal igapäevane seisund, Supereeritud seisund, mõlema hädaldas ta elavlegi. Võib-olla seda liialdatakse see nagu lumepall, mis kasvab. Lõpuks inimesed harjuvad ära seletatud, hädaohus ja hakkavadki lapata siis.