Selle aasta talv oli eile ja ülehomme tali. Kui sa mitu veebruari kokku liidad, siis saad midagi, mis pole enam nali. Kauge vanaduse valged uksepiidad. Tuuled. Väljakuid ja halle üürimaju ühest silmast sisse teisest välja tuleb. Sajand võpatas, kuid kokku veel ei vaju. Kui sul hakkab hirm valgeks, tee kõik tuled ka selja taha vaadata ei tohi. Trepid keerlevad, kui õhtul koju tuled. Gazas sidrunit, palavikurohi. Kas te tahate kommenteerida? Põhimõtteliselt on selles luuletuses vist väga palju selle luuletuskogu vaimu, kus ta sees on. See on 78. aastal ilmunud raamat, maapealsed asjad. Seal on sajandilõputunnetust niisuguseid linnamaastikke talve ja varakevade taustal. Niisugust närvilist kalki, tänapäeva elu võrdlemisi palju. Seda luuletust niimoodi eraldi täpsemalt kommenteerida ma nagu ei oskakski sest ta on üks põhiline näide selle raamatu luuletustest üldse. Kui lugesin seda Mati Undi raamatut, seal on teil igaüks luule, et sel juhul on kaunis niisugune sukestiirni natuke sünged, niisugune tunne, et midagi kardetavad, võib juhtuda mingisugune midagi musta, midagi nagu magav tiiger kusagil äkki üles ärgata. Jajaa see on täiesti õieti öeldud, sest et ma arvan, et praegu me kõik elame selle tundega, et midagi ohtlikku on kuskile, mis võib üles ärgata noh, see sõjaoht ja kõik globaalprobleemid, mida me ju nii või teisiti mingisuguses seoses kõik tunneme. Kas ongi mõtet noh, nii konkreetselt rääkida. Üks asi on, eks ole, vihmametsade maharaiumine, sellest tulenevad probleemid, teine asi on meie oma väikse Läänemere reostamine, kõik käivad ühe nimetaja alla tegelikult. Ja ega me ei teagi, mis on ohtlikum, kas see noh, suur sõda või siis niisugune vaikne Elukeskkonna hävitamine, selles mõttes on küll oht olemas. Kas on midagi, mille peale palju mõtlete, mis on tõlkes tähtis teema üleüldse? Ja muidugi, nende samade probleemide peale mõtleb vist praegu iga iga mõtlev inimene palju need, mis ma just enne puudutasin. Aga teine asi, mis nagu isiklikum mida ma oma luules nagunii või teisiti püüan käsitleda. Anna aega ja probleemaja liikumine minevikust tulevikku ja tagasivaated, eks ole, olevikust minevikku? See on probleem, mis mind alati huvitanud on. Inimene ajas mikspärast ma, sest ma arvan, et see on üldse. Inimesele väga tähtis küsimus kust ta tuleb ja kuhu läheb. Peaaegu nagu sünni ja surma probleem. Just see ajas liikumine. Kas teil on mingeid kirjaniku, mis teid eriti huvitab mind mis on teid mõjustanud? Ma mõtlen, et erinevas vanuses erinevad kirjanikud aga mõned on, kes on alatiseks jäänud. Nagu näiteks Aleksandr Blok, on üks niisugune luuletaja. Eesti luuletajatest Gustav suits, Betti Alver ja noorematest juba Paul-Eerik Rummo ja Juhan Viiding. Kui niimoodi kõige esimesi pähe tulnud nimesid nimetada. Need on nüüd luuletajad. Aga kui rääkida õprusestidest seisma nimetaksin kohe Belloud kes minu meelest on väga huvitav kirjanik. Jaa, Shalintseri, loomulikult meie oma Eesti Tuglast Hunti hittmaata veel ilmus alles hiljaaegu eesti keeles, väga huvitav raamat ja sajandist on pikem päev tõepoolest huvitav ja uut sõna huvitav üldse võib-olla isegi ei ole õige selle kohta, sest ta on niivõrd sügavraamat. Siis võiks nimetada veel Hess, et näiteks see oleks siis esialgu kõik, mis niimoodi impulsiivselt pähe tuli. Kindlasti on meelde tuletades tagantjärele veel kahju, et ei nimetanud seda ega seda ja nii edasi, nagu alati on. Ta on mõlemit, välismann, kirjanikud ja ka eesti kirjanikud. Ja nii ma nimetaksingi neid läbi seegi hea ja mõlemaid. Ma vaatan, et need lüüri kõikide, mine tead, et kui vaadata Betti Alver, Juhan Viiding Paulig rummu, nad on ju kaunis teineteistmoodi ja, ja nad on väga erinevad. Aga üks asi nendes on, mis ühendab. See on vaimsuse kaitsmine, vaimsuse jaotamine. Tähendab vaimud, inimese vaimutugevuse hoidmine ja jaotamine söandab neid kõiki minu meelest. Ja selles mõttes ka plokk kuulub nende juurde, nagu mis, mismoodi. Kirjanik, Eestimaa on kaunis väike, nii et eesti keel oli ka kaunis piiratud, piiratud muidugi eks ta tegelikult on nagu suurt maa tegi kirjanik olla kirjanik, olla tegelikult ükskõik kui väikese Publica ei ole, vastutus on ikka minu meelest üks ükskõik, kas lugejaskond on siis alla ühe miljoni või on see mitu miljonit. Ja üldse kirjaniku missioon on ju hoida. No täpselt seesama, mida ma enne nimetasin, et hoida vaimsest, mitte langeda pealiskaudses noh, hoida seda tagasi, seda kaost tagasi, mida maailmas niigi palju on. Lühidalt sõnastades pidev võitluskaaslase vastu, selle vähese korra loomise suutlikkusega, mis ühel inimesel on kord on ju tegelikult ka iluGordon harmoonia ja sellega võidelda Ta kaasa vastu, see on tegelikult iga maa kirjaniku kohustus olgu see siis suure või väiksema kirjanik. Selles mõttes on kõik võrdsed. Kui ma olin just nagu, kui mina vaatan Eesti kultuuri ja kirjandust lihtsalt kultuuris, ma näen kaht. Soon, Dixoni folklorist like, teine on kosmopoliitiline ja ma ei tea, kus kohast ise olete seal. Väga raske on enese kohta ütelda, aga ma kardan, et ma ei ole kuigi folkleristlik. Kuigi ma seda suunda väga hindan, aga see ei ole minul enesele nagu loomuomane näiteks Paul-Eerikule paju, rahvaluule sugemeid ja on Runnelil Jaan halverilisegi mõnedes tema luuletustes kuigi põhimõtteliselt talver kana või kuul sinna suunda ka, mis, mis on teil on siis rohkem kosmopoliitiline? No seda on ka niimoodi raske ütelda mustvalgelt, sest et kahtlemata olen ma nii või teisiti, nii et ma isegi aru isana oma minevikku kultuuriga seotud selle talupojakultuuriga. Ja küllap see nii või teisiti mõnes kohas välja lööb, nii et ma ise ei aimagi, ma võin ennast nimetada ükskõik kosmopoliitlikumaks folklaristlikumaks, aga kõrvaltvaataja ikkagi hindab seda lugeja. Nii et enesehinnang siin kohapeal suurt ei maksa, see on tihtipeale isegi alateadvusesse. Need juured seonduvad selle minevikukultuuriga pärast seda ka küsima, just mida mul on tarvis teada, et kui palju raamatuid oli, et ei kirjutanud. Kolku jah, proosaraamatutega ka. Ja 15 ai jaa. Praegu sai just valmis, 16. millest see on, kas proosaraamat põõsaraamat ja mis selle nimi on? See seda on võib-olla veel vara reklaamida, aga nimi on tal seitsmes. Rahukevadsee on minu lapsepõlvest. Biograafiline raamat autobiograafiline. Missugune lapsepõlv teil oli? Maal elasin maalaps, olin aga paradoksaalne selles mõttes, et väga raamatute keskel elasin. Terve mu lapsepõlv oli raamatutega seotud. Oli kodus raamatuid, raamatukogus. Veetsin väga palju aega ja. See niinimetatud Mulgimaa seal ma olen kuulnud, see süda eesti ja see tähendab teie lapsepõlv muidugi teid väga palju mõjustanud kõik see maal üles kasvanud ja kõik need raamatud ja muidugi eriti raamatud. Aga noh, ma arvan, et tegelikult ei ole vist ühtegi inimestega ühtegi kirjanikku, keda lapsepõlv ei oleks mõjustad, sest lapsepõlves ikka kõik kujuneb inimese tulevane Isegi ma ütleksin, et maailmavaade kujuneb lapsepõlves. Kõik tahtmised ja soovid ja. Kindlasti olid mingisugused erilised inimesed, kes teid mõjustasid. Naise ema muidugi, aga? Ei, ma kardan, et ei olnud isegi. Kõik olid enam-vähem tavalised maainimesed kes tegid oma igapäevast tööd ja niisuguseid eredaid, väga väljapaistvaid inimesi nagu ei olnud seal. Aga muidugi mingis mõttes iga inimene, kellega varases nooruses kokku puututakse, ikka mõjustab. Jääb meelde, kasvõi siis mõtlesin, et lihtsalt kirjanik juba siis oli see kaunis uskumatu. Ma kardan, et ma nii konkreetselt ei osanud seda sõnastada, aga soov oli abstraktne na lapsel eneselegi sõnastamata. See mind huvitas väga, kes raamatuid kirjutab, aga ei olnud ka päris kindel, kas inimesed kirjutavad või tehakse seda vabrikut. Nüüd te teate Nüüd.