Eesti lugu Eesti mündilugu hakkas ajaloo kandidaat Ivar Leimus jutustama nädal tagasi. See on siis lugu sellest, kus, miks ja millal hakati Eesti aladel Liivimaal lööma raha mis ei olnud siin muidugi esimene raha, aga varem oli liikunud palju võõrast raha viikingiajal eriti meenutada imeeelmist saadet. 12. sajandi lõpus hakkas meile taas tulema palju võõrast raha. Liivimaa keskaja alguses tulid siia misjonärid ja kaupmehed, kes tõid kaasa oma rahavest saalist ja eeskätt Münsterist üle Lübecki või üle Visby Liivima ja oli Euroopast jäänud tehniliselt maha umbkaudu 50 aastat. Võõrast raha kohtab siin aga üha vähem ja vähem, sest siin hakatakse ise tegema raha mis tähendab, et siin tekkis kohalik turg. Võõrad kaupmehed jäid paikseteks, mille tõttu tekkis vajadus oma raha järele. Kõige Pealt jäid kaupmehed paikseks Riiga. Piiskop Albert hakkas aastal 1201 tema Riiga toomkirikut. Riiga kogunes palju rahvast. Kogunes sinna Kaupo ja teisedki liivlased. Ja aastal 1211 palusid kaupmehed piiskop Albertilt vastutasuks vapruse eest. Et eestlaste rünnakutele vastu oli pandud, palusid kõlbertilt tervet hulka privileege. Need puudutasid vaba kauplemist, Gildi loomist, rannaõiguse ärakaotamist. Ja sealhulgas siis ka palusid kaupmehed õigust lüüa oma raha. Piiskop Albert andis neile rahalöömisõiguse kaalut olgu samad nagu ojamaal, aga teistsuguse pildiga ja nende rahade peal oli piiskopi pilt. Eesti aladelt on leitud parakalmest üks selline münt. Nii et esimesed mündid löödi meil Liivimaal ikkagi Riias. Aga ei läinud kuigi palju, aga kui raha hakati lööma ka Tallinnast, kuidas see nii läks ja miks see nii läks, sellest räägib ajaloo kandidaat Ivar Leimus tänases saates. Saate toimetaja Piret Kriivan. No ilmselt oli see seotud sellega, et siia tulid taanlased, me teame kõik, 1209 teest tuli Valdemar teine võitja oma tohutu armaadaga Tallinna alla, siin oli siis eestlaste mahajäetud linnus selle all kohtas ta siin siis eestlasi, kes niimoodi libekeelselt tegid head nägu, tulid mõni päev hiljem siis sõjaväega tagasi ja tungisid neile kallale ja no see on pikk lugu sellest rääkida mingist teisest seoses. Aga tulemus oli ju see, et taanlased siiski selle lahingu võitsid ja Valdemar hakkas siis Toompeale linnust rajama. Ja samast ajast on meil jällegi ainult eesti leidudesse, mitte kusagil mujal, tekivad ka mingid naljakad mündid, mida kuskil ei ole ja mida varem ega hiljem ka ei ole. Jällegi praktiaadid, Nad on pisut raskemad kui need oyama omad või karijaamad kaaluvad keskeltläbi kuskil 0,22 grammi. Noh, mõelda, et mis mõned sajandikud vahet, aga ütleme, kui me võtame kaalu marga peale, siis nende kaalumal, kas saadav arv on juba tohutult palju erinev, eks ole, sealt korjab ikka päris palju. On jah, siis niimoodi natuke raskemad ja nendel on kujutatud siis niisugust müüri linnamüürikividest kohe kõik kivid on kenasti välja joonistatud, niimoodi nagu, nagu tellised. Müüri peal seisab torn torni seisan risttornist ühel pool meilt vaadates, paremat kätt on veel üks rist, vasakul pool lehvib lipp. Kui me nüüd mõtleme selle Dane blogi legendi peale, millest me veel ei rääkinud ja millest me räägime, kui ka tulevikus, aga mida te nagunii kõik teate ja mida iga koolilaps teab, siis võib ju igasugu oletusi teha. Et see lipp võikski olla siis taevast langenud taanlaste taanlastele abiks saadetud. Jumala märk. See müür võiks olla siis üks kindel linn ja varjupaik, mis on kaljule ehitatud, eks ole, te mäletate piibli kohta, see torn oleks kirik, sest selle sees on rist ja see teine rist, no ma ei tea, see võiks veel kord sümboliseerides ristiusu toomist või mida ka, et mitte üksnes kirik ei ole seal, vaid kogu see linnus ja kõik see on riskiusustatud. Midagi niisugust sõnumit võiks näiteks münt kanda. Ma ütlen, võiks kanda, sest ega me ju ei tea, teisest küljest on ju tolleaegsetel müntidel muid muud ei olegi, tornid, ristid, kirikud, valitseja pildid muidugi ka. Aga ega seal palju muud ei ole. Ja vot niisugusi münte on meil leitud kostivere aardest, seal on hõbeehteid terve hunnik. Ja siis 107 niisugust münti. Kõik ilusad, värsked äsja nagu tehtud ja kõik tehtud ühe templiga, nii et kui me võrdleme detaile, me näeme, et ühe templiga ja neid on paari Saardes veel ja selles samas pada kalmes on neid ka leitud vähemalt viis tükki. Ja Keava linnuse alt on leitud, mis ka 1200 kahekümneil aastatel juba maha põletati, nagu arheoloogilised uuringud on näidanud. Need kõik need aarded ja need leiud dateerivad mündid ka hästi varajast aega kuhugi 1223 kümnetesse aastatesse. Aga kui me nüüd mõtlemiskoledates aastatesse nagu hästi ei sobi, sest 27 kuni 38 oli teatavasti Tallinn mõõgavendade käes ja mõõgavendade rahalöömisõigust ei olnud, järelikult see peab olema tehtud taanlaste poolt. Ja pärast pärastine aeg läheb juba liiga hiliseks ka. Ja järelikult võiksime arvata, et need mündid ongi siis lasknud valmistada kuningas Valdemar Tallinna linnuses kusagil aastal umbes 1220 või natuke natuke peale seda, sest siis algasid kohe meil siin ka suhteliselt segased sündmused juba, millest me võime järsku järsku rääkida mingis teises seoses jälle. Nii et need, need oleksid siis meie Eesti kõige esimesed mündid. Ja muide, selles samas kosti haardes on veel kaks münti, mida ei ole mitte kuskil mujal maailmas ja nende peale on ristatud piiskopisau ja mõõk. Ja me teame, et on täpselt samasugused sama kaaluga nagu need Voldemar Jomadki ütleme, on näha, et nad oleks nagu ühest seeriast pärit ja me teame, et kui Valdemar Tallinnast lahkus, siis ta jättis siia ju asevalitseja. Ja selleks asi asevalitsejaks ei olnud keegi muu kui Taani kuningriigimees number kaks. See oli Lundi peapiiskop Andreas suunasen, kellel oli mündi õigus ka Taanis olemas. Ja ta võis seda täiesti vabalt kasutada siinsest son piiskopliku münt, Alberti luid, teistsugused rahad sel ajal mujal maailmas neid ei ole, tähendab, ei jää, mille jää lihtsalt kedagi muud üle. Kui arvata, et need mündid ongi löönud siis seesama piiskop Andreas suunasen ehk Sunoonis siis ladinapäraselt. Nüüd on muidugi hästi vähe, nagu öeldud, kaks tükki. Aga nad on erinevate templitega tehtud, jällegi nii et tõenäoliselt kunagi kusagil leitakse mõni veel juurde, aga noh, need on siiski ütleme Eesti kõige haruldasemad rahad. Vaat niisugune oli siis rahalöömise algus siin Tallinnas ütleme sest kusagil mujal, ma ei kujuta hästi, et neid rahasid oleks võidud teha. Nad ei vasta tegelikult ei ühelegi saksa ei oyama ega ka Taani enda mündile mitte ainult oma kujunduse poolest vaid ka oma kaalu poolest, sest nad on tsipa raskemad. Aga kui me võtame aluseks Taanist tol ajal kasutusel olnud Roskilde hõbemarga, siis me leiame selle kaaluga münte sai sellest Roskildi hõbemargast täpselt neli marka, see on väga ilus ümmargune arv. Taanis endas tehti mul tol ajal kolm pool markaga vallutatud alal võis neid ka rohkem teha. Ja näitab veel kord, et need mündid oleks nagu niuksed Taani Taani-suunalise niisuguse mõtlemise majandusmõtte esindajad, mis jällegi nende kujundusse puutub, siis sõbractiaadi vorm, see oli levinud Saksamaal, taanilitaanis endas tehti kahepoolseid rahasid tol ajal. Nii korralik ka niisugused ühel pool kuningas ja teisel pool mingeid krõnksud, noh, rist või mingi ornament, mis iganes ja mis näitab, et see müntmeister, kes neil kaasas oli, see pidi olema sakslane, aga me teame, et Valdemar, enne kui ta siia tuli tema liba reavallutusi korda saatnud temale tol ajal kuulusid Lübecki Hamburg ja mis oleks olnud lihtsam, kui sealt siis mõni niukene oskaja mees igaks juhuks kaasa võtta või lihtsalt sattus olemas, aga noh, pigem ikkagi võeti spetsiaalset kaaslasest müntmeistri elukutse, see eeldas ikka teatavaid ametioskusi, see ei olnud niisama, et tuled ja hakkad põlve peale raha taguma, ei tule midagi välja, seal on tarvis metallurgias tunda ja keegi peab selle mündi templi ukraveerima, eks ole, ja selleks peab olema sul teras ja selleks peab olema terase karastamise võimalus ja muidugi kõike saab teha, aga, aga see nõuab ikka omajagu oskusi ja, ja teatavat tööriistu. Nii et need olid ilmselt juba kaasas. Nii tuldi päris nihukeste suurte plaanidega. Aga muidugi see münti meil oli ühekordne. Sest nagu öeldud, kõik need Valdemari torniga praktiaadikesed, need Tallinna esimesed rahad, need on löödud kõik ühe templiga tehti üks mündi tempel, löödi üks laar münte valmis ja sinnapaika see jäi. No miks see sinna paika jäi, jällegi ajalooliselt suhteliselt arusaadav, enam ei pääse ajaloost mööda, tee mis tahad. Selles mõttes, et noh, me rääkisime, tulid mõõgavennad, eks ju, siis pärast tulises teensby leping millega, millega taanlased said Tallinna tagasi siis Taanis endas olid segadused siis kuningas sureb, eks ju, siis järgmine ülejärgmine kuningas on alaealine, siis tuleb see tema ema, eks ole, laseb õieti ennast kuulutada, öeldakse küll, et tema poeg kuulutab, aga tegelikult ta laseb enda ise kuulutada, kuna poeg on alaealine eestimaa emandaks ja see eestimaaemand on meil kuulus kuninganna Margareeta, kes tegelikult ei ole taanlane ega Margareeta, vaid on Rügeni vürsti tütar, kelle nimeks oli, kui ma õieti mäletan, Finest Slava keda kutsutakse Mustlas Margareetasse tõrksaks hobuseks, sest ta oli äärmiselt halva iseloomuga. Ta oli niisugune riiakas ja tulipäine ja väga otsusekindel ja räägitavastiga väga kaunis. Paratu käivad niuksed asjad tihtipeale koos ja kõrgest soost, mis muidugi süvendas kõiki neid iseloomujooni. No vot nii. Ja siis see Margareeta hakkab 1265. aasta paiku Tallinna elu nagu edendama ja arendama. Ja kõige muuhulgas annab ta samal aastal siis ka mündi määruse, milles ta siis edastab, kui palju missugusi rahasid tuleb Tallinnas lööma, uuesti hakata. Ja kasutab siin ka sõna Inno Wanda moneeta ehk siis mündi uuendamine, millega nagu vihjaks siis selle peale, et kunagi on Tallinnas ka juba raha löödud, nagu me nägime, ju ta siis oli teadlik, et tõesti eelkäijad õieti noh, Valdemar siis oli siin ka ja võib-olla ka Andreas olid siin siis raha löönud, aga nüüd on need mündid juba palju pisemad, sest vahepeal oli see ojamaa ehk siis Visby mündindus teinud kõva ja kiiret allakäiku, aga mitte väga kiirelt, aga siiski inflatsioon oli seal üsna tuntav, aga samal ajal oli viskist saanud, ütleme see vara või eelhansaLäänemere kõige tähtsam keskus algul tähtsam kui Lübeck. Ja meie jaoks kindlasti esialgu tähtsam kui Lübeck, kuna ta oli nii lähedal ja enamus kauplusi tuli sealtkaudu, niiet nüüd võetakse ka Tallinnas üle seesama oyama mündi alus, siis ütleme, ta hakatakse lööma sama raskeid rahasid nagu sealgi. Ja taas on need pisikesed praktiaadid, aga kuna nagu öeldud, vahepeal inflatsioon oma töö teinud, siis on pragdadid muutunud nüüd palju pisemaks ja kaaluvad nemad nüüd umbes 0,12 0,13 grammi 0,1 grammi laias laastus võttes mis on hästi vähe ja need rahad ongi nagu küüned, umbes niuksed, väiksemat sorti küüned, aga hästi õhukesed veel sellele lisaks. Nii et jällegi ma ei kujuta hästi ette, kuidas need ühekaupa lugeda oli võimalik. Kui te leiate mündiaarde, mis nendest koosneb, siis te ei saa münt üle lugudest mitte kunagi ühte summat, ma võin sulle garanteerida, sest nad lihtsalt kleepuvad kokku ja mõtlen tolle aja talume, mingisuguseid muhklikud puude, eks ole, tähendab mudased ja mullased, eks ole, sinna juba mustuse vahele kadus mõni raha ära, rääkimata siis, et ta koliks, oleks suuteline olnud neid lugeda, ta tõenäoliselt tundnudki numbreid üle 100. Aga raha sattus Talumehe käteloaga absoluutselt sellepärast, et need, neid rahasid on jällegi meie tolleaegsetes Aaretes ju küll ja küll ja nad jõudsid otsapidi ka Läti riigagi välja, ehkki ka seal tehti oma raha kogu aeg edasi, ka nendel oli üks väike müntimise vahe, aga siis millalgi vist 1200 neljakümnete aastate paiku. Järgmine piiskop, kes pärast Albertit valitses Nikolaus, tema lööb seal ka juba oma rahasid. Ja need on veel nagu kaalult nagu Alberti omadega, siis lähevad Riia omad ka nagu järjest-järjest-järjest kergemaks ja, ja ütleme, sajandi lõpupoole kaob nagu Riiasse müntimine üldse ära. Seetõttu kui nüüd Tallinnas hakatakse raha lööma, siis need rahad vallutavad kogu selle Liivimaa, kuna Riias lihtsalt tol ajal münte on vähe, kas müntimine, kas kas ei toimu enam üldse või katkeb õige pea ja ei ole nii, nii hoogne ja need praktiaadid, need on siis väga lihtsad, nendel on kujutatud peal krooni see niuke mummudest tehtud kroon kuuest mammust niimoodi kolm mummu on all ja siis on veel niimoodi üks, kaks, kolm üleval kolmnurgas niimoodi, et nad moodustavad niisuguse krooni kujutise Tani pitseritel pitsatitega niisugust krooni näha ka ja mitmel pool ja ümberringi on nendest mummudest niukene, kena, kena ümmargune rant, tehtud sellele momendile ja kogu lugu ja need neid münte SAISis kaalu margast või neid arvestati niimoodi kaalu marka üht kuus raha marka ja raamarc arvestati neid siis niimoodi. Margas oli siis jällegi kaheksa Riiga sööris oli kolmöörtu kid ja iga söördukis oli 12 penni. Niisugune süsteem oli nii, et kokku siis oli Margas 288 penni. Ja kuues Margas siis 1728 penni. Need niimoodi neid tuli siis lüüa sellest margast. Muidugi, seal oli ette nähtud teatav kõikumine, seda kutsuti Remeedia, miks need nii-nii palju võis rohkem ja vähem seal olla nendega, kes kala ei olnud niimoodi, et iga münt tehti täpselt ühesuguse kaaluga valmis, nad on enam-vähem ühte kaalu tõesti, aga see kaalika kõigub üksjagu ja see oli sellepärast, et seal kirjutati ette, kui palju münte tuleb ühest Kaalu margast valmistada. Numbriliselt kirjutab Teet nagu tulemus oli muidugi sama, eks ole, aritmeetiline tulemus oli sama, jagame selle arusaamisele keskmise kätte, seda kutsuti almarko müntimiseks all Marko, see niisugune arvestusse oli Itaaliast pärit niisugune termin ka siis seetõttu niukesi Gilakaid tehti siis 1728 tükki margast ja samamoodi tehti siis kogu Liivimaal, sest kogu Liivi maali tol ajal ojamaa suure mõju all vähemalt nii rahanduslikus mõttes. Muidugi, aga mitte ainult Tallinnas ei hakatud raha tegema uuesti. Ka Tartus hakati ja võib arvata, et ka Tartus algas raha löömen juba tegelikult pisut varem kusagil. No ütleme, 13. sajandi keskpaiku, meil on mõned üksikud mündid, mis kannavad piiskopipilti isegi kahte erinevat, üks väike niisugune, ütleme aarde õieti, see oli ilmselt kellelegi rahakott, kes oli siis maha maetud ja kogemata olid siis münditele taskusse jäetud või siis pandud kaasa, sest noh, 13. sajand ei ole veel väga kristlik, Eestimaal leiti karina surnuaialt juba kahekümnendatel aastatel, kui sinna rajati vabadussõja monumenti, kaevati välja, seal luustik, leiti seal luustiku kõrval oli esemeid oli sõjakirves mingit pudi-padi veel ja siis seitse münti. Nendest üks oli niisugune Riia oma, millest ma rääkisin Nicolaus aegne ja siis oli paar ühtemoodi kolmteistmoodi piiskopipildiga münti, mida kuskil kusagil varem polnud keegi näinud, aga mis on täpselt oma kaaluti oma tegemisi, tehnoloogiat jällegi need mummud ääres ja kõik kuskil mujal Läänemereruumist lihtsalt niisugusi ei ole, ei selle kaalukaaluga oja Malle Ojamaa on hoopis teistsugused rahad ja seal seal on niisugused noh, neil on kõik hästi, tead, ma ei hakka neid kirjeldama, seal on tol ajal tekkinud niukse V tähega, mis, mis viitab Visbyle ta, ka niisugused mündid jäänud natuke varem kui teistsugused, aga hoopis teine maailm. Järelikult need peavad olema Liivimaal tehtud. No lätlased muidugi ütlesid, need peavad Riia omad olema, aga no neid oli esialgu teada ainult Kadrinast aha ja, ja Aluksne kandist ka, oli küll üks mündiaare, kus oli ka midagi niisugust sees. Selle oli protse joonistanud üles juba 1700 üheksakümnendatel aastatel ja see leid ise panin 1770.-test, aga, aga seal on ka ära tuntaks niuke, aga no ega siis Aluksne ei ole, ütleme Tartule Tartust kaugemal kui Riiast ja pärast nii kui ma hakkasin sellest kirjutama, tuli Viljandi linnuse kaevamistel veel üks niisugune münt välja. Ja nüüd lõpuks siis on ka lätlased Riias ühe niisuguse leidnud, sest paar aastat tagasi leiti erakordselt põnev ja haruldane aare, millest küll ainult pool jõudis muuseumi pool erakollektsionääri kätte kus on igasuguseid varajasi praktajate hästi palju neid Riia müüa ja siis nende sekka oli siis ka neid meie piiskopi omi, aga neid oli kumbagi kumbagi üks või midagi umbes niimoodi, et on näha, et see ei ole sealt pärit hoopis mujalt lihtsalt ei eksikombel või noh, niimoodi nagu ikka, nad käisid ju igal pool sinna sisse sattunud. Nii et kõik see, nende nisugune targa sõnaga öeldes topograafia leidude topograafia nagu osutaksid, need võiksid olla Eestimaalt pärit. No ja me teame, et kusagil umbes samast ajast, kui Tartus või Tallinnas hakati neid krooniga praktiaati tegema, siis 1265.-st aastast peale hakatakse Tartus tegema veel massilisemalt kui Tallinnas, no kindlasti definitiivselt Tartupäraseid prakteate. Nimelt nendel on peal ristatud mõõk ja võti, mis on siis pühakute, eks ole, Peetruse ja kes oli siis taevaväravate hoiduja, Pauluse atribuudid, Nendele oli pühendatud Tartu piiskopkond ja Tartu toomkirik ja kõik ja puha. Tartu vapile igal pool need kaks elementi. Ja noh, võib arvata, et see ei sündinud tühjalt kohalt, sellele pidi midagi eelnema, sest noh, meil oli muidugi veel üks piiskop, kellel oli ka hiljemalt 1279.-st peale aastast peale rahalöömisõigus. Aga nüüd muidugi on ka natuke varasemad, millest me praegu räägime, nii et need peavad olema Tartu omad. Nii et siis Tartus tehakse ka samasuguseid ka jällegi sama kaaluga enam-vähem ja Ta tohutul hulgal ega neid on Lätimaal kõvasti leitud. Muidugi Eestis Kambja haardes üksi olevat olnud neid noh, räägitakse, puudast, puudus puud, puud on 16 kilo. Aga noh, see leiti millalgi esimese maailmasõja päevil ja selleks niimoodi laiali, et räägitakse, et noh, Tartu turul olla jahukotiga müüdud või vabandust, suhkrukotiga, no vahet pole ikkagi palju. Aga noh, tuhandeid on neid senimaani ajaloo instituudis neli-viis 1000 münti on säilinud kerge nendeni pisikesed, üks umbes sama suur Aare, kus oli ka mitu kilo neid, neid münte leiti muide ka Saaremaalt 1009 seitsmendal aastal juba valjalast koksid alust, kui peremees hakkas õunapuu jaoks auku kaevama, kaevab ja kaevab järsku kõmm, labidas vastu, kivi. Paeplaat võtab ära ikka neid baasiga Saaremaal ikka jagub, eks ole, ikka jääb jalgu selle all, eks ole, rahapada selle rahapaja kali, niisugune kurb saatus nagu kõigi nendega tavaliselt kurb saatus, seda ei võetud arvele muuseumisse. Saaremaal on niisugune tore kodu-uurijate kodu uurijasliku huviga kirikuõpetaja nagu pastori Eduard punt Valjala pastor, kes siis võttis need mündid enda kätte ja uuris neid ja koostas nendest mingi valik lasi siin Tartus ära pildistada. No teatava valiku sai kolm ilusat klaasnegatiivi sellest. Meil on muide meil ajaloo muuseumis praegu tallel, täiesti veider on alles. Ja huntidega oli niisugune lugu, et 1914. aastal algas esimene maailmasõda ja tuleb välja, mida ma ei teadnud, et tsaarivalitsus ei armastanud väga juba tol ajal teises maailmasõjas oli see juba väga loomulik oma territooriumil elavaid sakslasi. Me teame, et teises maailmasõjas juba enne enne sõda küüditati nad ära ja, ja nii edasi. Aga ka siis seesama pastor punt pidi lahkuma sealt oma ametist siirduma kuhugi mujale ja ta jättis need mündid siis Kuressaare muuseumisse kellelegi kätte. See nimi on ka tallel, aga see ei ütle mitte midagi. Ja kui ta siis tagasi tuli ja Eesti vabariik ta kenasti ametisse lubas, siis olid mündid muidugi kadunud ja üleüldse Kuressaare muuseumi varad läksid esimese maailmasõja ajal kaduma väga suures ulatuses. Ja siis oli niimoodi, et Tallinnas praeguses ajaloo muuseumis, tolleaegses printsiaal muuseumis töötas konservaator ja niisugune mees nagu Adolf Friedenthal, kes oli tegelikult elukutselt arst. Aga ta oli ka niisugune suur ajaloo huviline ja jõudis üsna professionaalsete tulemusteni kanumis maatikas. Ta tegi ka väljakaevamisi igasugu värki ja kulumis maatikas oli ta päris kobe ja tema hakkas siis uurima, mis nendest meie muinasaaritest saanud on ja kirjutas siis pundile. Punt kirjutas talle vastu ja aga see herra, kelle, kelle kätte mina, mina andsin need mündid, et tema elab siin Tallinnas, mis oli pikk või lai, uulitz nii, ja niisugune, et tema võiks sellest leiust oli palju huvitavat pajatada. Ja sinna see jäi, sest ilmselt Friedenthal selle härra käest mingeid andmeid kätte ei saanud. Rohkem selle kohta andmeid ei ole, aga kaheksakümnetel aastatel lammutati Kloogal ühte vana pioneerimajahoonet. Jaa, lammutajad, mehed leidsid sealt hõbekannu, hõbedast kan 20.-st aastatest pärit teega nihuke jurakas ikka rohkem kui kilo kaalus ta kindlasti. Ja see oli kingitud Tallina margiärimees Ehientalile, kes tõmbas 44. aastal putu Rootsimaa poole. Siit aga see suvila, endine suvila, millest hiljem sai pioneerilaager, eks ole, see oli tema armukesele kingitud. Nii, ja ilmselt ta siis jättis need oma teatavate asjad, mida ta ei saanud lahkudes kaasa võtta, seal oli sees nimelt mitu kilo münte igasugustest leidudest varasematest ja hilisematest niuke segapudru täielik, aga nende seas oli peotäis või isegi rohkem kui peotäis ligi paarsada just niisugust praktiaati, nagu neid oli selles samas Valjala leius, kus kusjuures üks väga haruldane, mida Rootsis polnud üldse rohkem teada kui üks eksemplar ja see tuli Eestist saadud ilmselt samast leiust pärit. Ja, ja, ja mis nagu viitaks väga kõvasti sedasama Valjala Aare siis müüdi edasi sellele jäigentaarile, vähemalt osaliselt mitte kõik, sest noh, ma räägin, neid münte oli seal pidi olema mitu 1000. Ma ei oska öelda, mitu 1000, täpselt seal oli ka naelades oli see kaal tuliseni kuus või kaheksa või 10 naela naeru 400 grammi, nii et kui me jagame müntide müntide kaaluga null koma ühega selle läbi, siis me saame ju tuhandeid ja tuhandeid münte. Ja et ilmselt see jõudis kuidagi siia ja see jupp on nüüd meil siis nagu Eestis ajaloo muuseumis ka olemas. Ja, ja seal on siis põhiliselt Tallinn, Tartu ojamaa ja see on siis mõned mõned niuksed, muud haruldused ja selles samas Valjala, Leius ja ka mujal Eestis on siin-seal neid tundetu umbes kümmekond eksemplarid, on veel üks niisugune naljakas praktivad, mille, millel on peal jällegi nagu nendel Andreas suunaseni müntidel ristatud mõõtke piiskopisau. Aga nüüd on need hoopis teistmoodi, need on pisikesed nädal rohmakad. Ja ilmselt see niisugune motiivi kokkulangemine on täiesti juhuslik, kuna Tallinna piiskopil ei ole kunagi mündi õigus. Tema oli ainus Liivimaa isand, kellel mündiõigust ei olnud, aga tal ei olnud maid ka pärast ei olnud ka mindi mündi õigust, vaata Antid anti erinevad, vaadake ja kes andis ja vot ongi hea küsimus kandsid kroonitud pead järjest kõrgemat madalam alanevas astmes niimoodi subordinatsiooniga. Selles mõttes kõigepealt see kuulus ainult keisrile, kuningatele muidugi siis need andsid edasi krahvidele, hertsogile, piiskopi telepeapiiskopile, loomulikult need Sand andsid sedasi nagu veel alamas järjekorras kooli kellelegi anda, aga erinevalt kõigist teistest Liivimaa piiskop kondadest Tallinn ei olnud ei Riia alluvuses ega ei olnud, ütleme siis ka mingis muus alluvuses iseseisev näiteks nagu Tartu, ütleme siis, Tartu Tartu piiskop oli riigivürst, tema, tema sai tiitli otse Saksa keisrilt nagu nagu Riia peapiiskop. Aga, aga Tallinna kõige väiksem vend, tema temalus Lundi peapiiskopile ja see jäi niimoodi isegi siis, kui, kui, kui Taani Taani vallutus nagu, nagu siin või Taani Taani võim siin lõppes. Et Tallinna piiskopiseisund oli üleüldse põhimõtteliselt niuke nõrgem ja kui kõigil teistel Liivia piiskopid olid suured maavaldused. Tegelikult riigid ega Liivimaa ei olnud ju üks riik, levinum geograafiline mõiste, ta jagunes, riikideks jagunes, eks ole, orduriigiks Tartu piiskopkonnaks Riia peapiiskopkonnaks kurama piiskopkonnaks ja Saare-Lääne piiskopkonnaks, mis on muide väga halb mõiste ja mida keskajal keegi kunagi kasutanud keskele öeldi, et Saaremaa piiskopkond episkopaatus Ociliansis Saare lääne, see on niisugune värk termin. Selleks tallinnal Tallinnal oli ainult paar lossi Kivilooja Porkuni loss siis natuke linnas ära siis ja kogu moos, mitte midagi rohkem, et see oli niisugune suhteliselt. Aga tal oli vaimulik võim küll täpselt sama suur ja lai nagu teistegi, aga vaimulik ühe sõnana keskele oligi nagu kahte moodi piiskopi. Teil oli esiteks ilmalik või nad olid maaisandad olid selles mõttes nad olid nagu ilmalikud isandad ja siis nad olid vaimulikud isandat ja siis kuulusid neile Diotseesid, mis oli hoopis midagi muud, mille piirid absoluutselt, erinevalt nende piiskop kondade piiridest, Diotseesi muidugi sellel Tallinna piiskopil oli tal noh, nihukest vaimuliku võim oli, aga ilmaliku mitte ja ilmselt selle ilmalikuga käis just Gazasse rahalöömise või, või mündiõigus ja vot seda tal ei olnudki ja siis jääb meil üle tegelikult Liivimaal või ütleme, siin Eestimaa poole, sest neid on leitud jällegi peamiselt ainult Eestis õige natuke ka sinna Riia poole. Riias on seesama Saaremaa piiskop, nimetame teda siis teda niimoodi, kes esimest korda juba 1279, kui ta seal Haapsalu linnaõigused kinnitab ütleb aga mündi õigus, see on see head meile niimoodi. No ühesõnaga, temal oli see õigus olemas hoida, selle nüüd ise võtnud või oli ta sellega kuskilt keisrilt saanud, jumal seda ise teab, dokumenti selle kohta ei ole. Aga vähemalt on dokument, et ta seda õigust väljendas. Ja siis on ju täiesti loomulik, et ta seda õigust ka kasutas. Ja, ja tõepoolest need väiksed haruldased prakti atlikesed, millest üks muide leitud Lihulas nüüd üldsegi mitte väga kauge Haapsalust ja Vihula oli üldse ju ka piiskopikeskus ka ühtlasi viitaks nagu, et ka see, see Saaremaa piiskop siis lõi selle sel ajal oma raha. Ja peale selle on tol ajal Me leidudes veel veel ühed veel haruldasemad mündikese, mille peal on kolmnurkne terava otsaine kilp ristiga ja kõik ka jällegi ilmselt samas kaalus jälle need mummud ääres, kõik on täpselt samamoodi. Aga niisugust vappi võis kasutada ainult ordu. Aga ordu Taani ajal teatavasti Tallinnas raha lüüa ei saanud ja teistes keskustes Camite tema ainsaks niisuguseks tähtsamaks keskuseks tol ajal kus oli ju ka algul mõõgavendade linnuse pärast ordulinnus oli ikkagi Riia ja me teame, et just 13. sajandi lõpus muutuvad ordu ja peapiiskopi vahekorrad Riias äärmiselt teravaks. Ordu tahab saavutada Riias ülemuslikus sama, samal ajal juba sellest alistamise ajast peale, tegelikult juriidiliselt pidi alluma peapiiskopil. Siin oli niisugune juriidilise ja faktilise jõu vastuolu teatav olemad olemas ja, ja me teame, et piiskop siis nagu lõpetabki Riias rahalöömise ära ja samal ajal tekivad need pisikesed niuksed vapiga mündiks, mis on tõesti äärmiselt haruldased. Aga mis siiski näitab, et ka ordu lõi oma raha ja peale sellega seegi pole veel kõik, meil on veel palju raha, löödi tol ajal. Eesti lugu. Ivar Leimus jätkab sedasama teemat veel kolmandastki saates ja siis saame teada, kes veel Eesti alal raha lüüa võis ja kes seda ka tegi ja kus seda tehti. Kuidas inflatsioon tulla ajal elu mõjutas, kuidas Saksamaalt näiteks Kölnist, mille mark oli 12. sajandi Euroopa tuntuim raha, kuidas Kölnis tulev hansakaupmees siin kaubelda sai, ehk kuidas toimis valuutavahetuspunkt? Kõik see Ivar Leimuse värvikas esituses nädala pärast. Ja kes saadet veel kord kuulata tahab või tahab kuulata saate eelmisi osasid, siis kõik on vikerraadio koduleheküljel pole.