Eesti lugu Eesti mündilugu keskajal kolmas osa ajaloo kandidaat Ivar Leimus räägib täna sellest, kes olid need inimesed, kes raha lõid ehk kes olid mündimeistrid, mille alusel ikkagi määrati raha juhtus ja kes seda tegi, kes seda kontrollis ja kuidas raha tehti ja kuidas selle ehtsust kontrolliti. Kas üks Lübecki raha võrdus näiteks Margareeta välja antud rahaga või oli üks neist teisest kõvem? Saate toimetaja on Piret Kriivan ja teeme kõigepealt lühikese tagasivaate kahele eelmisele saatele. Võõrast rahaliit. Kus Eestimaa aladel hulganisti viikingiajal ja 12. sajandi lõpupoole koos misjonäridega tulnud kaupmeeste taskus siis aga 13. sajandil, päris alguses jääb võõrast raha üha vähemaks, sest siin hakatakse tegema oma raha, kuna tekkinud oli kohalik turg, võõrad kaupmehed jäid paikseteks. See on põhjus, miks tekkis vajadus oma raha järele. Kõigepealt jäid kaupmehed paikseks Riiga, kus valitses siis piiskop Albert. Aastal 1211 palusid kaupmehed piiskopilt tervet hulka privileege. Palusid õigust vaba kauplemiseks Gildi loomiseks rannaõiguse ärakaotamiseks ja sealhulgas siis palusid veel ka õigust raha lüüa. Neid piiskopi kujutisega münte on ka säilinud ja võib öelda, et esimesed mündid löödi meil Liivimaal Riias. Ja ei läinud kuigi palju aega, kui raha hakati lööma ka Tallinnas. See on seotud sellega, et siia tulid taanlased aastal 1219 kuningas Valdemar juhtimisel. Ja on leitud terve hulk praktiaate, mille peal on linnamüürtorn kaks risti jälit. Just nagu Taani lipulegendi kujutamine. Ja need mündid on raskemad, kui ojamaa rahad olid olnud pisut hiljem. Aastast 1265, on teada juba kuninganna Margareta mündi määrus mis andis käsu mündiuuenduseks, järelikult pidi olema midagi uuendada Tallinnas võetaksegi, siis üleojamaa mündi alus. Praktiaadid muutuvad pisemaks on esimene, ilmselt esimene inflatsioon. Kui Tallinnas hakatakse raha lööma, siis vallutavad need rahad kogu Liivimaa. Tartus hakatakse raha lööma 13. sajandi keskel. Nüüd siis Ivar Leimus, kes lõid raha keskaja alguses eestimaal. Kõik tahtsid raha lüüa, on siis veel ühed niuksed praktiaadikesel jällegi sama tüüpi, kõik, kus on peal kroonitud pea ja vot nendega on kõige segasem lugu. Sest no loogiline muidugi oleks eeldada, et need kroonitud peaga praktiodid pärinesid Tallinnast, eks ole, kroon oli seal hiljem, eks ole, Tallinna müntide peal ja see viitaks nagu otseselt kuningavõimule. Aga esiteks, neid on väga palju erinevaid ja teiseks siin Põhja-Eestis neid praktiliselt leitud ei olegi. Küll on neid väga palju Riiast teada, kus nad jällegi pisut teistsuguse kujuga ja imiteerivad ilmselgelt Lübecki müntega Lübecki müntidel kujutati just kroonitud peatsest, Lübeck allus otse keisrile, Lübeck oli keisri poolt 1227 vabalinnaks kuulutatud ja seetõttu Lüübekkuma müütidele keiserliku eesõiguse märgina ja keiserliku armumärgina hiljem Lübecki vapikson keisrikotkas lõi just nimelt tol ajal selle kroonitud keisri pea. Ja kui me tuletame meelde neid saksa kaupmehi, kes Riias elasid, siis nemad olid ju juriidilised, Saksa keisri alamad, nii et on väga võimalik, et, et need mündid võivad osaliselt olla tehtud Tallinas Taani kuninga sümboliga ja osaliselt kindlasti Riias jäljendades siis keisripildiga Lübecki müüdi, et need asjad on väga segased. Vaadake häda on ju selles, et tol ajal müntidel puuduvad igasugused tekstid, seal on ainult pildid, need on väiksed Bradkem, pisikesed praktiaadikesed, need kujutasid küll üsna armetud seal pealkiri sinna peale ei mahugi, tee, mis tahad ja me nii-öelda kobame pimeduses, me paneme neid, leidusid kaardile, vaatame, millise keskuse ümber nad koonduvad, kui nad koonduvad, aga kui neid on niivõrd vähe, nagu neid on, siis muidugi on, iga uus leid võib, võib meie arvamustes tuua ka korrektiive. Teie praegu ei saa aru, mis toimusid, kuidas nemad omalajal aru said, mis toimub, et kui palju miski raha väärt oli. Aga nagu, nagu ma ütlesin, nad tehti tol ajal kõik selle oyama standardi järgi, need kaalult olid nad kõik enam-vähem 0,12 0,13 grammi. Nii et see oli nagu lihtne käisid nad ilmselt kogu Liivimaal, hoolimata sellest, et siin oli mitu eri riiki, nad võisid, käib ida ja nagu need meie leiud näitavadki, mis on tihtipeale segatud, aga mitte alati, kuid tihtipeale segatud eriti maakohtades. See näitab, et, et nad käibisid, võisid käibida igal pool, nii et üks Lübecki raha Kalübe võrdus selle Margareeta välja antud rahaga. Lübeckis olid jälle teistsugused rahad, neid jõudis ka siia ka suhteliselt harva. Neid jõudis siia küll, aga suhteliselt harva need ilmselt, kui kaupmehed oma taskus neid kaasa tõid, aga paistab, et niuke kohalikku raha, mingisugune käibesundus hakkab tol ajal juba tekkima. Sest on huvitav see, et ütleme, kui me rääkisime, et selles Valjala lõigus on kõrvutini oyama mündid. Kui ka ütleme siis Liivimaa mündid siis ongi need oyama mündid on nagu suhteliselt varasemat tüüpi ja siis tulevad Liivima müüdid, paistab, et siis me nagu lükkame, olgugi et ka need olid oma standardit nagu vastavad, aga siis ilmselt kohalikud isandad siiski lükkavad selle võõrsilt tulnud raha kõrvale ja üritavad kehtestada siis oma raha käipimise nagu ainuniisugust, valitsust, ütleme ka näiteks Tartu botaanikaaiast on leitud üks aarde genemis suures osas koosneb just nimelt ainult kohalikest rahadest ja siin siin Barbara kalmistult üks niisugune ja ühesõnaga hakkab hakkavad just linnades hakkab paistma, et siin siin hakatakse vahet, ega siin on võimalik kontrollida rahakäivet, aga maakohas ei huvitanud kedagi, seal käis ikka kõik veel esialgu hõbeda järgi. See oli siis enne, kui Hansa liit moodustati, selle ajal paralleelse Hansa Liit, jah, kuidas ta moodustati, mõtlesin seda, et Lübeckis peaks siis tulema. Ei, ei, ei, see ei tähendanud üldse mitte midagi, see oli ikka see keskajasüsteem oli niimoodi, et igas linnas oma raha, igal võimul, oma raha ja see oligi need iga võimu raha Keybis, tema territoorium, Liivimaal on see ilmselt alguses niimoodi, et joondite kõigepealt selle ojamäe järgi siis taliühtemoodi käibes koos ja siis kuidagi no siin hakkavad hakkavad, kui välja kujunema ka mingit ühistegevuse niisugused elemendid siin juba teatavad lepingud sõlmitakse 1300 Tartus näiteks. Ja, ja paistab, et ehkki, nagu sõnaselgelt väljendatakse, niisugust kõigi Liivima rahade nagu rahaliit moodustatakse, eks ole, et rahati tartu raha käib Tallinnas, Riia raha käib Tartus ja nii edasi, ühesõnaga kus lüüakse, pole vahet, aga kogu Liivima käib ehkki see esimest korda nagu sõnaselgelt väljendatakse alles 1422. aastal, aga ilmselt niimoodi alateadlikult või niimoodi, noh lihtsalt praktilise elu seisukohalt oli mugav, et sellest nagu peeti kinni juba ka varem, paistab, et juba jah, alates tõesti nagu nagu te ütlesite, Hansa Liidu loomise, ütleme seal kuskil 1200 võib-olla veel mitte 60 70.-st kaheksakümneil aastatel hakkab, hakkab niisugune süsteem siin välja kujunema küll, jah, aga, aga ütleme, saksa rahad olid hoopis teistsuguse nõrd hoopis teise kaaluga ja ega, ega nad, ega nad siin ei käi, pinud külleriti siin nad ise saksa kaupmeest siis tuli, siis ta tuli ja vahetasin raha ära. Valuutavahetuspunktis pidi olema valuutavahetuspunktid jällegi tollest ajast me neid ei tea, aga hiljem näiteks Riias on lausa 16. sajandil on öeldud, Püntla ühe, ühe ühe seina ääres on seal või on pessel puuden, mis on siis veks veksel pooden. Sealt tuleb eestikeelne sõna poodi, eks ole, sellest putka putka ka kaasa arvatud, ühesõnaga veksel tähendab vahetama, ühesõnaga vahetus putka oli seal olemas, ütleme keskajal oli see igal turul, ma arvan, et küllap oli seesama veelgi kuskil. Ma loodan, et keegi ei süüdista mind, antisemitismi sega, enamasti tegelesid sellega juudid ja väga lihtsal põhjusel, sellepärast et keskaja kristlase jaoks oli igasugune raha vahetama isegi kauplemine oli juba väga kahtlase väärtusega tegevus, sest seal loodi juba mittetöist väärtust. Aga vat kristlik eetika nõuavad iga väärtus tuleb luua tööga, isegi näiteks õpetajatel ei tohtinud palka maksta, kuna nad ei teinud ju midagi juurde. Jahvatasid midagi nagu meie siin praegu, eks ole. Niimoodi, ja eriti põlatud muidugi olid siis just nimelt igasugused rahavahetajad, liigkasuvõtjad, kõik me oleme lugenud teegaamerooni või kes ei ole, need kasvavad suureks ja loevad. Seal on üks põhitegelane, kes kogu aeg vastu päid ja jalgu saab, on liiakasuvõtja ja see näitab, et 14. sajandi Euroopas, eks ole, oli niisugune väga põlastusväärne suhtumine just nimelt niisuguse rahaga tegelevatest elukutsete ülesse ja see oli ausalt öeldes, igasugune pankuri tegevusse oli korralikule kristlasele lausa keelatud, aga kuna juudid ei olnud kristlased, siis nendel oli see lubatud. Ja, ja tänu sellele kõik need rahaasjad koondusidki keskeast saadik jõudsite ja seal nad nüüd on. Nii et igal asjal on oma ajalooline tagapõhi ja see oli niuke kristlik moraal ja eetika ilmselt mis on nii kaugele viinud ja, ja see algas siis jah, keskel peale ja siis istus ütleski juut seal turuplatsil tal olid siis, tal oli laud, eks ole seal peal või pikk pink, kui sa oled siis igasugused erinevad rahad. No ma ei tea, kuidas ta meil täpselt välja nagu ilmselt midagi sa meil olid ilmselt kohalikud rahad, eks ole, ja siis need muud, mis toodi, eks ole, ja siis ta vahetas nimodi loomulikult. Panga teenus oli ka tol ajal olemas ja selle eest võeti teatavat tasu, aga üldiselt ei olnud see väga suur ja vahetas ja siis, kui keegi külaline maruvihaseks ta tundus, et teda on petetud, siis lõi ta selle pinge ümber ja see oli itaalia keeles pankuroto. Siit tuleb sõna pankrot siis muide, et vot niisugused paralleelid tulevad meil siit kaugest kaugest minevikust, tänapäeva Te ütlesite, et kõik tahtsid raha lüüa, aga kui üks tegelane, kes iganes ta oli, võttis kätte ja lõi raha. Ja siis see raha läks käibele eino, tähendab see tegelane pidi olema vähemalt piiskop, eks ole, nii et ta ei saanud olla mingisugune suvaline suvaline bürgermeister ei saanud kunagi seda õigust. Õigust. IZ otsustasime tegema, no see siis see oleks olnud valeraha tegemine, selle eest tulid karistused nähtud, väga karmid karistused neile kindlaks tegi, aga miks ei tehtud, see oli ju kohe näha, on tulnud mingisugused imelikud rahad käibel ei ole, sest ega jällegi tollest ajast ja me ei tea, kuidas täpselt süsteem toimis ja hiljem oli ju niimoodi, et rahade näidised pandi tallele ja fitseeriti kinni ja viidi, ütleme arhiivi ja ja kontrolliti ja võrreldi ja siis käisid niuksed spetsiaalsed vardjad, niukene amet oli Vardi amet oli müntla juures. Noh, võib-olla see küll pisut hiljem viidi meil sisse, aga ühesõnaga see, kes käis ja kontrollis, kas münt on ikka õige. Lõpuks kaupmehed kontrollisid seda kogu aeg, nad vaatasid, kui noh, mis, mis on rahalöömise mõte, tähendab, rahalöömisel peab olema mingi mõte ja see mõte on ilmselt tulu saamine, ütleme, kui see mingisugune kohalik mees, ütleme rikas mees, ütleme ah, teen ka raha. Siis ta oleks pidanud seda tegema, halvemad, kui see käib raha, sellepärast millestki muust, seda nagu väga teha oligi sellest hõbedast ja siis oleks välja tulnud, siis oleks tema raha tulnud noh, esiteks nagu niida poleks täpselt samasuguseid osanud teha, teeks tont kergemad. Kolmandaks, need oleks olnud halvemast metallistega tol ajal osati juba väga hästi kontrollida müntide hõbeda sisaldust, sest kõik need niuksed, keemilised protsessid, mida me arvame, mis on ehitatud 19. sajandil enamast kõiki tunti juba keskajal. Et see ei olnud nii lihtne ja pealegi, no ega siis rahalöömine ei ole ju nii, nagu ma rääkisin, see on protsess, eks ole, sa pead kõigepealt sulatama hõbeda, Sa pead kübet hõbeda ostma, niisiis sa pead ta üles sulatama, siis tehti, sellest valati niisugused känkra, ütleme siis neid kutsuti saksa keelest sain ehk teene alamsaksa keeles, Need valati siis kas lõuendit või savist või mingid siuksed vormidesse, niuksed, lataka, taoti, haamritega lapikuks, siis need lõigati kääridega tükkideks, iga tükk taoti veel haamriga omaette parajaks õhukeseks. Siis lõigati servad kääridega ümmarguseks, kõik vahepeal pidi seda kuumutama, sest kui ta läks külmaks, läks ta kõvaks metall, eks ole, siis noh, tol ajal olid nad veel enam-vähem hõbevalged, aga hiljem, kui juba vaske viga hakkas liiga palju sisse tulema, siis nad keedeti valgeks, mis tähendab seda, nad pandi uriinilahusesse, keedeti seda haisu, ma ei kujuta hästi ette, seal oli ka viinakivi ja muud nihukest lahustaga uriin oli üks tähtis koostisosadega, selline, eks ole, happelises keskkonnas keedeti nad valgeks pärast, et hõbe ja vask on erineva aktiivsuse astmega ja ütleme, see pealispinna vask lihtsalt kadus ära ja siis ise seestpoolt vask toodi pinnale veel enne vermimiste, siis lööd ja siis raha läikis nagu Moosese pale tuli käibesse ja kui ta oli niimoodi nädalakese kaks käiminud, siis hakkas punane sisu tasapisi seest välja tulema, et niimoodi käis keskalasi, et noh, see raha tegemine ei olnud nii lihtne see oli ega enamasti siis need hertsogit ja piiskopid meil või ordumeistriga nad ise siis seda raha ei löönud, nemad andsid selle õiguse edasi tavaliselt linnale või siis mingile münt meistrile, kes siis nagu all, et ja kes siis noh, sai siis töövahendid ja, ja talle maksti palka, kas ta võttis palgale hiljem ta muutus juba täitsa niimoodi rentnikuks renti saanud münt muretses ise hõbeda, ise sai tulu, andis anud linnale mingeid maksu selle eest ja oligi kõik, nii et see oli päris keeruline töö. See, see on nii lihtne, kust hõbedat toodi, hõbedat toodi läänest ja toodi peamiselt Saksamaalt. Tol ajal on isegi väga raske öelda, kust teda toodi, ilmselt Saksimaalt. Saksamaal olid suured hõbedakaevandused, tol ajal võib-olla ka Ungari hõbe, jõudis mingil määral tol ajal juba meile hiljem jõudis Rootsi hõbe ja hiljem muidugi Böömimaal juba roolis, kus suured hõbedakaevandused, 15 16 sajand võeti kasutusele, siis tuli sealt väga palju hõbedat, aga üldiselt tõid hõbedat kaupmehed kaasa. Niimoodi see hõbe liikus niisuguste suuremate hõbedakangide kujul ütleme muinasajal olid niuksed, pulgad või rõngad, rahavõrud ja niisugused asjad. Ja keskajal olid need hõbedagoogid kutsutigi niimoodi Sulver kookeana. Ehk siis hõbedakook alamsaksa keeles. Need olid siis niuksed, hõbedatükid, Nad võisid olla niuksed noh, mitte väga suured litrikujulised või mõnikord ka ebakorrapärased, mõnikord olid nad tembeldatud ühesõnaga, kuskil oli siis nagu garantiimärk perioodiga systembeldamise. Mis on, ütleme ka raha, pildi või üldse mingisuguse hõbeeseme tembeldamise eesmärk on näidata selle kasutajale anda garantii, et see on seal tehtud, see, see pilt peab ju näitama, et see on seal tehtud. Et see on, kes selle teinud on, et sa võiksid selle, kui sa, kui sul on teatavaid teatavaid etteheited, siis sa tead, kelle poole pöörduda. Nii et noh, see seetõttu mõnikord seal ta siis niukseid, templeid löödud niukseid kang on tehtud ka Riias pulgakujulisi 100 grammised, kange, kus on löödud peale rosett, need tehti 13. sajandil võib-olla isegi veel 14 10. alguses, kes neid tegi ja kuidas, kas need olid niukseid ofitsiaalselt tehtud? Ma ma ei usu hästi, sest see ei olnud ju raha, see oli lihtsalt toormaterjal. Aga mida võiks muidugi maksevahendina kasutada eriti, noh, nagu öeldud, et pisikesi suurte summade juures oli võimatu lugeda ja kaalu järgi niikuinii käis, et võisuga tükkidena maksta, siis oleks ju oleks nagu lihtsam olnud. Aga jah, toodi läänest peamiselt Sist, ida idapoolset hõbedat tollal veel ei olnud üldse. Venemaa sai kogu oma hõbeda liivimaa kaudu läänest see praktiaat ja kui nad sellega plasid, kes need siis ütlesid, et vot see linatükk maksab üks prakteeaa ütlesid jah, see plagiaat on muidugi puhas tehniline termin, see on lihtsalt see, see tuleb sõnast ladinakeelsest sõnast praktia, mis tähendab plekki, plekitükk eesti keeles. Tol ajal olid kõik rahad pennid, siit tuleb eestikeelne sõna pen, saksakeelne Frenni pen ning igasugustes Skandinaavia ja, ja ütleme ka hollandi keeltes. Benny, seal tuleb Soome penni, sealt tuleb poola Benjaas ja väga palju inglise penni, muidugi see on vanagermaani sõna niuke raha tüki tähenduses ja tol ajal ega siis me oleme praegu harjunud, et meil on, eks ole, kümnesendiseid ja meil on 20 sendiseid ja meil on viiekümnesendiseid ja meil isegi ühekroonised mündid ja siis tulevad juba paberrahad niimoodi suurenevas järjekorras igaks eluvajaduseks tol ajal midagi niisugust ei olnud. Tollal olid rahasüsteemid küll ja nagu me just lugesime neid väga keerulised rahasüst ja mul tuleb veel palju keerulisemad tegelikult või on pärast mõned näited tuua, aga löödi ainult ühte sorti raha ja see oli Benz, oli see kõige väiksem ühik, seda löödi ja seda siis arvestati eri moodi niimoodi tükikaupa kokku, need keerulised rahasüsteemid, kui nad siis olid. No vaat, siin oli veel niisugune lugu, et Ma rääkisin, et algul meil kõik põhines nagu oyama süsteemile soli Skandinaavia süsteem, seal olid siis need Margad üürid, pöördugid ja pennid. Ja ma rääkisin, et kui margast tehti kuus hõbemargast kuus raha marka, siis kõik need summad tuli veel kuuega korrutada. Aga siis mingil ajal tulevad meil sisse ka Lübecki ja Hamburgi pennid mis olid hoopis teistsuguse kaaluga löödud hoopis teistsuguse süsteemi alusel. Seal oli nimelt Margas 16 Killingit lingis 12 penni samal ajal Segaalu mündi kaaluvahe oli juba nii, et siin arvestati marka juba 36 Killingit. Ühesõnaga siis oli niimoodi mark, oli siis üks hõbemark, sinna läks kuus raha marka, ehk siis Margasel kaheksa ööri ehk siis 48 vööri ehk 144 pöördugit. Ehk siis korrutage veel 12-ga, mis me siis saame ka, kas oli 2007 20 18, jah. Aga seal oli ka 36 Killingit veel kõigele lisaks need, kes arvestas Killingites, kes üürideski söördugites, kes Bennides olenes muidugi, kui suur summa maksta tulinad, siis kohandasid seda vastavalt niimoodi, noh, mingisuguseid imp, saia sai ühe penni eest kätte, see oli niisugune kõige väiksem asi, mis Beniest sai, kas see on teada kohe, täpselt ja on teada küll, sest meil on niisugusi Tallinna arveraamatuid juba päris varajasest ajast, mitte küll 13.-st sajandist, aga juba 14.-st sajandist on teada, nad algavad küll niisuguste kinnisvara ja igasugust pandi ja laenutehingutega, aga siis hakkavad tulema juba ka igasuguste poodnik asjad ja ja igasugust rendisummad poerendid ja seal hakkavad tekkima esimesed teated juba kaubahindade kohta. Paul Johansen on publitseerinud näiteks ühe niisuguse raamatu, kus siis tulevad niisugused asjad tõest ilmseks. Kaupmees pidi tol ajal siis pea pididel lõikama nagu koorelahutaja, nagu öeldakse absoluutselt absoluutselt, ta pidi olema kursis mitte ainult oma rahaga, vaid ka igasuguse võõra rahaga, sellepärast tema käis ju läbi väga laialt. Ja eriti tol ajal, kui veel kuldrahal Euroopas nagu suhteliselt haruldane 13. sajandil ütleme ja no siis oli küll ka kohalik hõberaha suhteliselt ühelaadne, siis oli nagu, siis oli kergem. Aga 14. sajandil hakkab kuldraha Euroopas üha rohkem levima ja siis muidugi rahvusvaheline kaubandus hakkab käima rahvusvahelised arveldused ja niisugused asjad hakkavad toimuma kullas, kuldmüntidega. Ja neid oli loomulikult ka igas igas Euroopa nurgas löödi erinevaid ja Ungaris olid nad ühesugused Reinimaal, teistsugused Madalmaadel, kolmandat, Inglismaal neljandat, Prantsusmaal viiendat ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Nendega ta pidi küll kursis olema ja noh, eks siis seetõttu hakkab ka pikkamööda välja kujunema. Noh, kaubakogused läksid järjest suuremaks ja summad, mida tuli kaasas kanda järjest suuremaks. Ma ei tea, Jüri Kivimäe ilmselt hansakaubandusega seoses sellest ka rääkis, eks ole, hakkab välja kujunema ka teatav niisugune pikslite süsteem ka Hansaalal, et ütleme, et sinu kompanjon istub kusagil Hamburgi, seda ei liigugi sealt kuhugi, eks ole, ja sul on tarvis mingi kaubakoguse eest maksta kellelegi, kes toob sulle Hamburgist kaupas, annad talle siin veksli, kuhu kirjutad peale, et mine, eks ole, minu sõbra, mis ta nimi siis iganes seal on, Hamburgis selle juurde ja ekspekinkuuseni juurde minu pärast ja lase tal see summa siis välja maksta ja kuna sa oled nagu deponeerinud sinna teatava summa juba ära, eks ole, kas siis kaupades mingi teenusena või niimoodi, et noh, kuidas iganes siis see oli juba nende vaba valik. Ja sissekauplused, Aho, José, minu kompanjon, igiRidoliinus hoogudest elab, lapsed terved, issand tädi surnud ja mis te tahate raha kadel? Okei, vaat siin on teile nii ja nii palju ja vot niimoodi asi käis. Kas mündimeistrit olite hinnata, et inimesed, kas nendest on teada ka midagi konkreetselt? Inimene on ikka teada, aga antud jällegi niimoodi, et mida sügavamasse minevikku me läheme, seda vähem neist teame, nii et noh, nime pidime, hakkame neist kuulma 14. sajandil. Aga ega siis peale nimele mitte midagi ka nendest ei tea, aga juba 16. sajandil teame nendest ikka üpris palju, teame nende elukäikusid. Teame nende saatusi, teame nende oskusi, teame nende krutskeid. Need on kõik kirjas, sest nad ise on selle kirja pannud tihtipeale igasugustes kirjades ja pöördumistes raeküll ütleme, ordumeistri või kellegi kolmanda, neljanda poole. Ja üldiselt see oli, nendesse suhtumine oli kahene, üldiselt olid nad hinnatud inimesed, sest nad hüdrikad, nad käisid rahaga läbi, nad olid ühtlasi ka pankurid, nad, nad laenasid raha välja näiteks ja eks nad teenisid selle pealt, sest keskaja laenuprotsent oli keskeltläbi kuuest kuni 10-ni ei olnud suur, aga see oli niisugune noh, kristliku eetika järgi lubatud. Aga see muidugi tol ajal veel ei olnud, sest ma rääkisin, et see kõik tekib nagu järk-järgult. Alguses oli see niisugune raha laenama ju ainult juutide rida, aga hiljem, kui see on kogu Euroopas niimoodi hiljem on tarvis kuidagi see rahvas ka, kes niimoodi mittetöiselt raha teenis. Aga muidu vagad inimesed olid kuidagi paradiisi lasta, eks ole, selleks leiutati siis puhastustuli keskajal ja siis nad keppisid seal natuke aega ja siis oli ikka võimalik sinna paradiisi ka saada. Aga noh, ja igasugused annetused, muidugi, kui me loeme tolleaegsete testamenti, siis ikka vikaar ja eks ole, ja palvete taga palveid, eks ole, kirikutele sinna altarisse sinnal Torisse ja vaestele koolipoistele eestlastele siis näiteks ikka jookseb jällegi kusagilt läbi ja siis lõpuks siis oma sugulased ka, eks ole, ja, ja mõnigi tütar või siis hoopis ilma jääda, kes millegipärast ei olnud isa meele järgi olnud. Nii et sellest ajast on väga palju teada ja aga teisest küljest siis jälle, kuna nad tegid raha, eks ole, siis käis sellega kaasas kuvad mingi pidev kahtlust, mis nad seal ikka teevad parimad seal, eks ole, kõrvale panevad ja keegi ei saanud varumist, teevad siis neid raehärrad, ütleme, igas rajas istusid kaks meest, kes olid mündi härrad, kes pidid nagu selle töö järele valvama müntmeister teeb. Sest see oli lõpuks linna raha, mis ta lõi isanda raha, eks ole, ühelt poolt ja linn andis veel summat teiselt poolt, eks ole, teostas seda õigust, eks ole, kolmas siis, kes tegelikult raha lõi või see ettevõtjal oli seal müntmeister, seal tuli kontrollida, aga nad ei saanud mitte mõhkugi aru, mis asja teeb, eks ole, seda see veel 16. sajandi münt, meistrid lüpsavad neide, petavad neid nagu tahavad. Noh, põhiline nipp, mis nad tegid, oli see, sest vaadake igal hõbeda sulatamisel ja mündi metali tegemisel on omad kaod ja müntimiselerit, eks ole, sa lõikad sealt igasuguseid ribasid äärtest ära ja ausalt näitavad kõik ära. Mul läheb kaduma siit mingi 20 protsenti või 10 või 15, kuidas keegi parajasti näitas, täitsa suvaliselt kirjutasid sinna Pria müntmeistrikirju on olemas ja igasugust, aga tegelikult nad sadanud, sulatasin selle uuesti tagasi ja panid selle kõik siis ja selle, eks ole, panid oma taskusse, nii et nad olid suhteliselt kavalad selle juures ja nad olid väga huvitatud nagu mündi halvendamisest kogu aeg, sest see oli nagu nende tuluallikas. Kui nad oleksid väga ausalt raha löönud, siis oleksid nad on üsna kuivale jäänud väga kiiresti, sellepärast et hädali selles, et olla hea ettekujutuse järgi raha, ei olnud mitte väärtuse sümbolväärtuse märk, vaid taliväärtuse kandja. Saate aru, eks ole ühesõnaga selle penni või hiljem, kui hakkab meil pikkamööda läheb meil rahasüsteem ka edasi, algul ainult pennid, pärast tulevad teised rahaühikut ka mündina juba. Et selles sisalduv see hõbe maksabki ühe penni, nii et ta ei ole rohkem ega vähem kui üks penn, mis tähendas seda, et müntimata hõbe müüditud hõbe olid tegelikult inimese ettekujutuses täpselt samas kinnas samas väärtuses. Muide, see suhtumine, me arvame, et see on tänapäeval kuidagi veider, eks ole, see kehtis esimese maailmasõjani, inimesed hindasid raha väärtust temasse sisalduva metallile. Miks siis Tsaari-Venemaal löödi kuld ja hõberublasid. Aga see tähendab ju seda, et ütleme, see ei olnud võimalik, sellepärast et no ega siis müüt, meister ise raha ei löönud, ta palkas, sellid Tal on mingi kolm, kolm tükki, kolm kuni kuus ette oli kirjutatud neli näiteks noh, pidi olema. Aga sellest ei peetud kinni, oli seekord vähem, olenes, kuidas tööd oli, kuidas võimalusi oli, eksju oli rohkem ja oli vähem, nendele tuli palka maksta. Õieti tol ajal tasustati kahte moodi, praegu me saame kõik palka ja sellega nagu asi ühelt poolt olla, nad said palka, olid ühtlasi kostil töö eest said nad palka. Aga kui nad ka tööd ei teinud, siis süüa ja riiet pidid nad ikka saama. Sest nad elasid müntlas nadolid müntmeistri kulul selle ülalpidamise peal ja neil oli see täielik õigusse panti kontrastis kirjalõik. Peale selle pidid nad veel münt meistrit vastu võtma igasuguseid Mandersele, neid selle siis, kes ringi hulkusid, tööd otsisid. Ühesõnaga müntide tegutses keskajal ka võõrastemajana. Nüüd ei ole üldse suur ehituslinnas, väga tähtis ehitus, muidugi seal oli, seal olid töökojad ja seal olid eluruumid ja seal olid katusekambrid ja seal oli omad omad omad aidad ja müntmeistri oma aiamaad ettenähtud ja kõik niimoodi see oli. Ta oli ta jõukas mees ja ta oli hinnatud linnakodanik, aga nagu öeldud tema pääl lasus kogu aeg kahtluse kahtluse vari. Ja seda enam, et nagu öeldud, väga raske oli tal seda korraliku münti teha, kuna puhtfüüsiliselt ei olnud lihtsalt võimalik, ta pidi seda halvendama ei no siis tegelikult siis et sellest tegelikult saadi ka aru ja siis öeldi, et nii aja, eks ole, teeme nüüd niimoodi, et paneme kirjad, hõbe peab maksma nii palju, eks ole, sellest peab saama nii palju raha lüüa siis niimoodi noh, tehti mingeid seadusel valmis, eks ole, see või lähtudes sellest kehtivast hõbeda hinnas, eks ju. Aga need kaup, kaupmehed, kes selle hõbeda sinna mülkasse tarnisid ja sealt siis nagu mündid vastu said. Need ju said kohe aru, kas nad saavad vähem või rohkem, ega, ega neid ei huvitanud. Sellid pidid palka saama või müntmeister tahtis õlut jooma minna või mida iganes, eks ju. Nemad tahtsid niimoodi, nemad hakkasid siis seda hõbeda hinda kogu aeg tõstma, niimoodi, kui algul ta oligi niimoodi, et sealt tuli teatav vaheltkasu, et sai ära elada, siis hõbeda hind hakkas kogu aeg kerkima, kuri, ta muutus võrdseks selle summaga, mis sellest hõbedast seal müütas valmistati. Siis oli münt meistril hing kinni, tal ei olnud mitte midagi teha. Ta ei saanud kuskilt enam seda lüüa, tais ainult palka maksta, mitte midagi, eks ole, siis oli kaks võimalust, kas hakata palvekirju kirjutama, et lõpetage nüüd ära, et ma ei saa enam raha lüüa seletama kuidagi, eks ole. Või siis hakata salaja, eks ole, raha rikkuma ja tehti mõlemat. Nii et ta oli kogu aeg niukse dilemma ees ja no muidugi ekse hõbedaga kokkupuutumine ise ikka jättis jälje ka mõne mehe saatusele, noh siin Tallinnaski on niisugusi teateid küll, et tuli üks Tartu hõbesepp, oli ta tegelikult siis ta vahepeal oli piiburis töötanud ühe Saksamaalt tuntud tulnud tuntud Rootsi ajaloos tuntud krahvi Fonhoja juures, kes tahtis muide ka, kus ta Gustav Vasa ajal hakkatroosima oma raha lööma. Vot niuke ongi see, millest te rääkisite eraldi rahano souli, kuninga ainuõigus, kuningas saatis ta muidugi pikalt selle mõttega, aga, aga muidu ta oli täitsa niuke hinnatud isik Rootsi riigis. Ja ilmselt seetõttu ta siis selle meie Tartu hõbeseppagi tööle võttised. Võib-olla siis hakkaks raha lööma. Nimeks oli mõtis Kerdes sellel mehel. Aga sellest ei tulnud midagi välja. Sissuri Tallina nutt, meister kusagil 1534. viienda aasta paiku ära jõgerdes tulebki siis tööle, heade paberitega soovituskirjad, värgid, kõik kaasas, raad võtab avasüli vastu. Mees hakkab raha tegema, aga ühtlasi hakkab ka raha laenama. Paari aastaga ja heida mitu 1000 marka kõigile võlgu. Siis hakkas niimoodi raadi taga rääkima, igasugu inetusi rääkima, süüdistama raadi. See solvus. Niimoodi hakkas ordumeistrile kirjutama ordu meist müntmeister hakkas ka ordumeistrile, kirjutame raadi selles laimama. Lõpuks läksid suhted nii halvaks, et see mündimeister pühkis minema, jättis kõik oma võlad maksmata. Hiljem kuulutati ta hoopis lindpriiks, aga see käis veel hiljem Poola kuninga juures ja rääkis, et tema lausa hansalinna Tallinna müntmeister ja nii edasi tuli jälle välja, siis kirjutati jälle kirju ja tuli igasuguseid inimesi seal ja oli oli neid, eks ole, kes olid Saksamaal ametist lahti saanud mingisuguse süüteo eest, aga internetti ei olnud, eks ole. Kirjatuvid ka ei lennanud väga kiiresti ja kukkusid teinekord alla ja ühesõnaga mõtleksid teise kohta edasi, jälle rääkis, et ma olen seal ametit teinud. Mu juhtus nii, et ei saanud ametit edasi pidada, noh, paljugi mis perekondlikud sündmused, armusin sind kaunitesse daamideks, mida iganes rääkis, eks ole. Raehärrad kratsisid kukalt või habet, ütlesid ja eks meil ongi koht, vakantne parajasti. Tulge aga proovige niimoodi. Siis jälle proovis, siis hakati jälle keelt kandmas, toimus küll pisut hiljem, seitsmeteistkümnendast 1602 nutel aastatel hakati keelt kandvad jää, ei tea, mis ta seal jälle teeb, eks ole, kontrolliti, Janne oligi valekaaluga mündid sees, see oli tõesti oligi niisugune lugeda, oligi üks juhuslik eksimus, mingi, kas oli mingi tiigrite probleem või no ikka juhtub, eks ole. Ja need halvemad mündid läksid käiku ja müntmeister pandi kohe, geen visati sinna raevanglas ja teate, mis raekoja taga on, kus on praegu fotomuuseum, eks ole, istus ta seal ahelates mingisugune aasta või poolteist, eks ole, uuriti puuriti asja, leiti, et need tegelikult vist Põltki nagu süüdi, midagi uut ka meest ei saa, paneme ta uuesti ametisse tagasi, pandid ametisse tagasi, siis, siis ta seda ametit ei tahtnud, on vastuvõtt Ta ja nii edasi ja nii edasi. Siin sajand varem jällegi tuli. Wismari tuli Stockholmi kaudu meile niisugune mees nagu arend kooniks, see läks kohe orduvõimudega siin tülli pandi ka vangi, istus paar aastat vangis, siis läks Gustav Gustav Vasa juurde tagasi, sai seal lugupeetud münt, meistriks ühe sõnana tulid niuksed liikuvad mehed, kellel oli nii head kui halba kuulsust, kellel olid teatavad spetsiifilised oskused, mida kontrollida, oli väga raske, mis tekitasid pidevalt kahtlusega kes suutsid ka nende oskuste peale väga hästi tegelikult ära elada, sest näiteks viimane Tallinna Kurb on, teen, kes 1506. aastal suri. Tema oli just niisugune, kelle kohta raad kirjutas, et meil on nonii, hea müntmeister, paremat ei olegi, rootslased käisid õppimas ametit siin tema juures ja ja siis saatis oma pojapojad ja kõik, eks ole, ülikoolis küll Pariisi, küll Poloniasse, küll küll küll, kus tal veel võrdsustunud vist ei olnudki nii avamasse, ülikoolide saatnudki. Ühesõnaga kõige paremates Euroopa ülikoolides surres oli tema arvutasin tuba testamendi järgi tema varanduse koguväärtuse välja lihtsalt hõbedase, sellepärast seal oli palju kinnisvarakünnis oli tal maja, Tallinnas oli tal maja, eks ole, igasugust muud kraami. Sain kaks tsentnerit, hõbedat, mis oli tol ajal päris palju, nii et need olid igasugused. See muidugi esimene esimene meie münt, meistrit, kelle portree on ka olemas. Meil Tallinnas mingi Niguliste kirikus Antonis altaril põlvitab seal Kristuse kõrval Talidunaator ka, sest noh, tal oli ka kogu aeg süda valutas, ta ju teadis küll, et asi ei ole ikka õige ja siis ta kinkis raamatu tuid raamatukogudele ja Martin Lutheri kogutud teosed näiteks Oleviste kiriku raamatukogule, tema sissekirjutusega talu üldse suur raamatukogu, muide ta oli, ta oli haritud mees, igatpidi, nii et pidi olema ja oskama ja ja siis muidugi kirikutele suured-suured-suured, kingitused niimoodi, et iga seal seal teispoolsuses ka nagu hästi läheks. Selliseid meeleolukaid ja põnevaid lugusid kuulete veel järgmistes saadetes sest siis räägib ajaloo kandidaat Leimus meile sellest, kuidas Tallinnast linn sai ja sellestki, kui vana siis ikkagi Tallinn on ja kuidas ta oma nime on saanud või kuidas ta oma nimed on saanud. Eesti LUGU R E on meie saate aadress.