Reola neljas põlinete vanad ja noored Ja nüüd teie eesti lugu. Tallil on tänase saate teema, mis me teame, Tallinn? Kus ehk ajalooteadlane Ivar Leimus ja saate toimetaja Piret Kriivan mis me teame päris algusest? Päris algust ei tea mitte midagi, sellepärast et ma ei tea, millal see päris algus oli, millest me kõigepealt üldse räägime. Kui me räägime Tallinnast kui kohast, kus inimesed elasid siis see ajalugu läheb ikka hästi kaugesse minevikku. Kui me räägime Tallinnast kui linnast, siis on see midagi hoopis muud, sellel on kindlad kriteeriumid, millele see vastab. Nii et millest me siis räägime Tallinnast kui linnast, aga mis oli enne seda, mis oli enne seda? Enne seda oli inimasustus siin ja see on ikka olnud siin Tallinna ümbruses või hästi kaua aega. Kui vaatame meie muistiseid, mis siin on, eksju, sõidame näiteks mööda Peterburi maanteed välja. On ju uhked kivikirstkalmed, seal niisugused vägevad kiviringid, küllap on väga paljud inimesed, kes on sealt mööda sõitnud, ka neid tähele pannud, mõni ehk isegi peatunud ja lähemalt uurinud. Need on üle 2000 aasta vanad. Ja kogu see muinasRävala või Revala asustus ongi hästi vana ja siin on ju sealsamas ütleme, arheoloogilise kaitsealal, Rebala, arheoloogilisel kaitsealal on ju ka meie esimesed muinaspõllud olemas kui õieti noh, nende jäänuseid muidugi see kant oli üks esimesi, kus Eestimaal hakati põldu harima ja vilja kasvatama. Need muinaspõllud, neid nimetatakse balti põldudeks. No ega seal muud ju näha ei ole. Kui niisugused kivipeenrad, ütleme siis niimoodi nagu ikka põldudelt korjati kivid ära, meie Põhja-Eesti põllud on hästi kivised, vaesed ja Nendest moodustasid siis põllupeenrad. Ja nende vahel oli siis niisugune õhuke muld, mida omaaegsete vahenditega, mis ei olnud ju mõeldud ja eriti eriti sügava künni jaoks oli ka kerge harida. Need kerged mulla tulidki seetõttu esimesed, mis kasutusel üldse võeti. Nii et kui sellest rääkida, millal inimene siin Tallinna ümbruses elanud on, siis on ta ikka nad hästi ammu ja no võib minna veelgi kaugemale minevikku, on ju teada, et siinsamas Tallinna linna sees hotelli olümpia lähedal oli ka kiviaja asula. Nii et noh, kuhu iganes, ainult et linnad ainult tollel muidugi mitte mingit pistmist. Ja kui nüüd rääkida linnast kui niisugusest, siis on asi natuke keerulisem. Linn ju teadupärast kujunes Tallinnas linnuse juurde. Aga ma ei tea mitte midagi Tallinna linnu, sest me teame, et ta on olnud. Ta oli siin üleval Toompeal, ilus, kõrge paene kants, kalevite kants, eks ju. Aga millal ta kasutusele võeti ja kas teda üldse kasutati kuigivõrd, see on omaette probleem, muinasleide, sealt on väga vähe, mõned üksikud. Ja milles on asi, asi on loomulikult selles, et Toompeal on niivõrd palju olnud igasugust ehitustegevust. Et see algne pinnase algne kiht, kus omal ajal võis olla siis eestlaste kants, siis on ta 100 korda ringi pööratud ja sinna on paksud ehitusprahikihid peale tekkinud trumpe on juba koordi põlenud. Nii et Toompea linnust ju keegi kaevanud, kui niisugust ei ole arheoloogiliselt. Mida me teame tast, me teame seda, et ta olemas oli ka ainult ju tegelikult tänu Hendrikule tänu Henriku kroonikale, kes ütleb, et taanlased maabusid 1219 Nabalas ja asusid Lyndonisesse, kus oli enne olnud või varem oli olnud eestlaste kants, eestlaste linnus. Ja see on ka kõik, mis te selle kohta ütleb. No seal oli ka niimoodi, et seal ilmselt kedagi ei olnud, muidu poleks taanlased sinna saanud asuda. Eestlased tulid neile küll seal vastu, ajasid mesijuttu, eks, ja siis läksid minema, tulid natuke hiljem tagasi ja juba palju kurjemate kavatsustega. Aga nad tulid eemalt, nad ei tulnud siit ülevalt linnuselt. Järelikult oli see linnus mahajäetud või ei olnudki ta pideva asustusega koht tol ajal üldse? Küll on siinsamas Tallinna külje all praegu juba Tallinna linna sees väga suur ja võimas keskus, nimelt Iru linnus. Ja vaat seal Iru linnusele, seda asustati küll juba eelmisest üle-eelmisest aastatuhandest peale ja sellel on tugevad kihid ja võimas asula, kes on Iru linnusel käinud, see teab, et ka linnuse platool üks võimsamaid Eestis. Ja sealt leitud küll igasuguseid asju, kaasa arvatud ka münte, mis näitab, et seal oli ka omal ajal teatav kaubanduskeskus. Ja tavaliselt arheoloogid väidavad, et Iru linnus jäeti maha umbes. Noh, arheoloogid ei saa kunagi täpseid aasta nimetada, erinevalt numismaatikud test, kes saavad jäite, jäeti maha umbes 11. sajandi keskpaiku, see siis aastal 1050 ja sealtpeale olevat alanud siis Tallinna esiletõus. No puht niisugune loogiline konstruktsioon, et kuskil pidi ju keskus olema, üks jäeti maha, koliti teise kohta ümber. Aga see on ikka pisut niisugune Kistlilt loogiline. Sest vaadake, tol ajakeskustel olid teatavad niisugused geograafilised nõuded, ütleme niimoodi, igasse paika seda linnust ei saanud rajada. Jah, Tallinna linnuse jaoks see niisugune paene küngas siin mere ääres on tõepoolest võimas, tugev, sobiv. Aga eeskätt on ta sobiv juba niisuguse ütleme, keskaegse feodaal linnuse jaoks niuke kaitstav ja ligipääsmatu, mõnes mõttes hästi kaitstav koht. Muinasaja linnusel oli teisi parameetreid ka, ta pidi, nagu öeldud, olema keskus seal tavaliselt elas kohalik ülik, mingi jõukur korjas sinna makse. Pesitses seal selle alla tavaliselt kujunes asula, kus siis tema alamad elasid. Ja tal pidi olema majanduslik tagamaa aga majanduslik tagama tähendas ühendusteid. Ja ühendusteeks olid tol ajal maanteed loomulikult juba ka. Aga eeskätt veeteed. Ja vaadake, nüüd on niisugune lugu, et ega Tallinnasse ühtegi korralikku veeteed ei vii. See oli see härjapea jõgi, mida me enam ei näe mis voolab kusagil kollektorites linna all mis oli küll hästi tore jõgi ja mille peal oli hull hulga veskeid, sest noh ja isegi, et Tartu maanteelangus on hästi suur. Seal olid kolm veskit, oli omal ajal. Aga ega ta kuhugi sinna sisemaale ju ei vii. Küll, aga Iru linnus valvab ju tegelikult Pirita jões uued. Ja Pirita jõgi on siiski tunduvalt niisugune etem liiklustsoon. Ja ütleme, kui me nüüd vaatame meie muinasaardeid siis ka need paiknevad ikka reeglina teedel ja just nimelt veeteedel. Ja vot sellesama Pirita jõe nii-öelda vesikonnas on neid muinasaardeid üsna palju ja tavaliselt no üldkäsitluses nii öeldaksegi, Tallinn oli juba 10.-st 11.-st sajandist tähtis eestlaste tugipunkt, kaubanduskeskus, kuhu tuldi üle kogu maailma, rootslased, sakslased, taanlased tähistasid siin endale, kes Oleviste kiriku, kes Niguliste kiriku venelased tegid oma kaubahoovi, see on see kuulus Paul Johansoni teooria. Arheoloogilised kaevamised pole ühtegi tema väidet kinnitanud. Ei ole leitud muinasaegset kihti Tallinnast. On üksikuid esemeid, on tõsi, aga kus neid ei oleks ja pealegi, mis näitab muinasaegne ese, ta näitab, et jah, inimesed siin elasid, seda keegi ei vaidlusta, loomulikult elati, loomulikult oli siin ka mingi asula kusagil. Aga ei räägi mitte midagi linnast ja tohutust kaubanduskeskusest ja nagu öeldud, see kaubanduskeskus oleks eeldanud jõe teed, mida Tallinnal lihtsalt ei olnud küll, nagu öeldud, oli see Irul. Ja vähemalt aardeid näitavad, et see niisugune Pirita jõe tee oli kindlasti kasutusele ja järelikult ka siis Iru linnus, mis seda valvas pidi olema, kasuta seal 12 10.-sse sajandisse välja, nii et see aasta 1050 nagu arheoloogiliselt võib-olla sobib, jah, ma ei vaidle vastu seal keraamika ja esemetüübid ja aga arheoloogilised esemed, tüübid ja keraamik kandati üritavad küllaltki laiades piirides. Pluss-miinus 50 aastat ei ole seal kuritegu. Kivi all räägitakse pluss minust 1000 aastat mõni mõis, eks ole. Siin on pluss-miinus 50 aastat ka 100 aastat, esimene tüübid omal ajal. Nad ei muutunud nii kiiresti, nad küll muutusid tasapisi, aga, aga nad jäid küllaltki püsivaks. Ja seetõttu kõik need pluateeringud on väikse Lõnksuga. Ja pealegi tegelikult, et nagu nüüd nooremad arheoloogid on leidnud, on Irul leitud ka 13. ja isegi 14. sajandi keraamikat. Mis tähendab seda, et seesama üliku või kohaliku rikkuri perekond ilmselt elas seal kogu aeg. No vaadake, eks ole, kui olete ilus käinud, talinud peopesas on siinsamas ju tegelikult ainult Tallinna linna sees praegu asi, siis sealt tuli mööda Lasnamäed, eks ole, sõita siia alla mööda seda Vana-Narva maanteed ütleme ja tulla linna, eks ole, ostasid potte panne ja sõita koju tagasi. Nii et ilmselt viruta jäetudki kunagi maha, seal elati kogu aeg ja Tallinn tekkis nagu selle kõrvale. Nüüd, kui, kui, kui rääkida, oletagem, et Tallinnasse hakkas tekkima mingi kaubanduskeskus, siis ütleme, ka aarete materjal ei luba seda teket teha varasemaks kui kusagil 1100, no ütleme, seitsmekümnendad kaheksakümnendad, kuuekümnendad, seitsmekümnendad aastad. Sest meil on kolmeaaret, mis on kenasti niimoodi paarkümmend kilomeetrit Tallinnast. On, on Murastest, siis on padi, küla aare, mis on praegu seda küla enam ei ole, selle koha peal on enam-vähem sousti. Ja, ja siis on meil Vaida Aare ja need on kõik niukses kenas poolringis ümber Tallinna paarikümne kilomeetri raadiuses, see on niuke paras päevateekond Tallinnast. Aga no need võisid ka täiesti juhuslikult selle, noh, need on, nad kuuluvad just nimelt sinna ütleme siis 12. sajandi kolmandasse veerandisse. Aga need võisid ka juhuslikult, vaid on täiesti väga hästi seostatav jällegi Pirita jõega. Noh, ja siis jääb järgi kaks leidu. No jumal ise teab, võis olla juhus, võis olla mitte ütleme, et kui, kui me räägime aarete materjalist ei tule siis nagu esimesed niisuguseid väga nõrgad vihjed Tallinna teatavale tähtsusele kaubanduskeskusena ja siis tulevad alles 1230.-test aastatest leiud, meil ütleme, suur kostivere aare ja mis juba ilmselt on seostatavad Tallinnaga, sest seal on hästi palju Tallinnas löödud münte sees. Nii et see talina algus Tallinna kui isegi mitte kui linna alluvus, aga ütleme Tallinna kui niisuguse eellinnalise keskuse algus, kaubanduskeskus, mis on äärmiselt oluline linna kujunemiseks. Isegi see on meil küllaltki küllaltki niisuguse hägu aja hägusisse. Ja ega me ikka täpselt ei, ei tea küll, millal see Tallinn siis nagu niisuguse enam-vähem keskusena alguse sai, mida me teame kindlalt, on see, 1219, tuleb Valdemar oma tohutu laevastikuga 2000 laeva, neli piiskopi slaavlast Rügeni ülemkuningas, kuninga järgminen, Andreas suunesin, eks ole, Lundi peapiiskop veel kaks piiskoppi, Eestimaa piiskop, Dioderychroskilde, piiskop, Talon, kõige esinduslikum armee ja niisugune ütleme siis ka esindajatekogu kaasas, mida Taani riik üldse võis välja panna. Ja, ja see 2000 laeva seal muidugi. Taani Riibia annaalidesse see arv on võetud, aga teate, need keskaegsed arvud on kõik niisugused väga-väga kaheldavad. No Valdemar, meie kuuluvus, kuningas Valdemar, teine ehk siis Valdemar võitja ta kannab niisugust nime Taani kuningate niisuguses hüüdnimede loetelus on tema Valdemar võitu ja ja võitja anda just sellepärast, et Huttis eestlasi, nii et ega me ei olnudki niisugused kõnnid siin Euroopa ääremaal, vaid Meiega ikka tuli tõsiselt arvestada ja kuningas sai meie võitmise eest endale ikka nime, nii et see Me olime kõvad tegijad tol ajal ja no miks me ei olnudki, kui kõik kurdavad ümberringi, eks ole, jälle tulid Eesti mereröövlid jälle, röövisid kirikuid, jälle viisid pühakujud ja pildid ära ja nii edasi ja nii edasi. Nii et ei maksa väga alahinnata, no räägitakse eesti viikingiajast, võib-olla see on väike liialdus, aga, aga selge on see Hendriku järgi ja miks me ei peaks seda uskuma. No hea küll, natuke liialdasin näidata, et tuli, tuli paganad ristima tulla, et muidu nad oleks päris üle käte siin läinud, aga mingi tõepõhi oli selle asjadel ikkagi taga. Nii et me olime päris kõvad tegijad ja kui sa Valdemar, siis tõesti siia tulemine, oli see nüüd 2000 laeva või 200, pigem küll tee see väiksem number, sest muidu kui me ütleme, et laeval oli vähemalt 20 aerupaari, see on siis juba 20 või 40 meest vähemalt või vähemalt 30 meest laevas, siis korrutame selle laevade arvuga. Me saame kogu koguda, riik oleks meestes pidanud sõja sõjameestest pidanud tühjaks voolama, tahtnuks kogu kogu Taani riigi tühjaks pumbanud ainult selleks, et mingisuguseid pool metslasi, olgugi piraate, eks ole, hävitama tulla. No kuulge, seetõttu on isegi arvatud, et tegelikult Valdemar ei tahtnudki üldse eestlaste peale tulla, vaid ta tahtis hoopis Riia sakslaste peale minna oma armeega ka sel juhul, vabandage väga, miks ta Tallinnasse tuli, mis tahaks, kas ei teadnud, kus Riia asub, kõik teadsid nii, et need, see, see ei pea nagu hästi paistma. Pealegi no neid mitukümmend 1000 meest siis, mis siis oleks kokku tulnud 2000 korda, eks ole? 30 vähemalt 60000 meest, ütleme, nad tahtsid süüa, jumal hoidku. 1000 meest söövad ikka päris palju ja nad mitte ainult ei söö, vaid nad peavad ka oma söögi jällegi välja laskma kuskilt kuhugi tuli ka see panna ja nii edasi ja nii edasi, tekib igasuguseid probleeme, nilbeid, hobused kaasas olema ja ja need tahtsid või rohkem süüa. Ja need tekib igasuguseid probleeme ja seetõttu see ilmselt need keskaegsed arvud ei ole uskumist väärt. Aga noh, selge on see, et 1219 ta siia tuli ja Tallinna linnusesse asus ja eestlased ära võitis. Ja siis hakkas ta tõesti sinna kivilinnust rajama. Nii et see on nüüd kindel fakt, talina tekkekoht, aga ma siiski rõhutan, et ka nüüd ei rajanud Valdemar linna. Kroonika lihtsalt ütleb ta, hakkas ehitama linnust, kivilinnust. Millal hakkas linn kujunema, ega linn ei olegi tavaliselt nii, et keegi tuleb ja ütleb, et siiamaani tasutan linna, Peeter Peeter Suur oli see, kes läks, eks ole, Peterburi sinna, kus oli nagu Puškini luuletuses kenasti öeldakse pri Youtube voogava Chiphontsa ehk siis niisuguse armetu viletsa naa. Journal oleme muidugi meie, eks ole, sest nagu te teate, Peterburi asub ju vadjalaste asualal ja ja kõik need koibu Jäneksin saari, eks ole, mis mille peal Peterburi asub, meid on veel 19. sajandi kaartidel selges niisuguses läänemeresoome keeles kenasti kirjas. Et vot sel ajal Jahabeetrial tõesti pani näpu, eks ole, maha ütles, et vot siia ehitame linna. Aga noh, 1219, tal oli vaja, mida Valdemar oli vaja, tema tuli Kristjani seerima vallutama, tal oli tarvis tugipunkti korraliku kivilinnust ja vot selle jaoks nüüd head kaitset Lähevad linnust merelt hea ligipääsuga, hea sadamaga. Vaat nüüd need Tallinna eeldused, mis, ütleme muinasaegse kaubanduse seisukohalt ei olnud väga head. Vaat nüüd hakkavad mängima ja seetõttu võibki arvata, ikkagi mina olen seisukohal, et Niukest korraliku keskustena taanlaste tulekut Tallinnas üldse ei olnudki. Kui nüüd hakkame linnast rääkima, siis noh mis, mis teeb linnast linna, tal peab olema juhtorgan ehk siis raad, magistraat, tal peavad olema kodanikud, tal peab olema teatav seadusandlus õiguskoodeks ja sel juhul. Ja alaline elanikkond, eks ole, küllaltki suur. Et sel juhul me võime Tallinnast ju puht niimoodi formaalselt hakata rääkima alles aastast 1248. Sellepärast, et siis öeldakse, et Tallinn saab jällegi Taani kuningalt samad õigused, nagu on nüüd äkki kodanikelt isegi täpsustata, mis õigusena lihtsalt öeldakse, et tallinlased saavad ja siis on juba Karaest jutt kodanikest, nii et vot siis on kindlalt olemas. Linlasi muidugi allikad märgivad juba varem. No on teada, et 1200 vot see on üks segane lugu jälle, muidugi. 1233 toimus Tallinnas üks suur hirmus veretöö, nimelt paavsti legaat, Anna Baldwin oli tulnud paavsti käsul siia. Et vahepeal need maad, mis mõõgavennad olid Taani kuninga käest ära võtnud, aga Taani kuningale kuulus ju tähendab Rävala, Harjumaa, Virumaa, Läänemaa Järvamaa et need alad tuleb nüüd kuningale tagasi anda, see on tegelikult üks igavene keeruline lugu. Sellega, noh vaat me peame ajas tagasi minema, midagi ei ole teha, muidu muidu asi jääb segaseks. Noh, vot 1209 teistki kenasti tagasi Eestimaa risti unustati kahelt poolt või koloniseeriti kahelt poolt, eks ole, altpoolt lõuna poolt tuli siis Riia piiskop ja ordu ja hiljem siis muidugi juba Tartu piiskop ja nii edasi, aga mitte veel tol ajal. Ja, ja siit siis põhja poolt taanlased, oleme lugenud koolis õppinud kõik sellest võidu ristimisest, eks ole, et kumb rohkem ja kiiremini jõuab, see saab neid alad nagu endale. Ja nii jäigi siis, et selle ülemise otsa taanlased said endale Läänemaaga oli muidugi tegelikult segane lugu sest taanlase kuulutasid selle küll enda omaks, aga tegelikult oli see eikellegimaa veel tol ajal. Ja siis oli veel üks niisugune väike konks asjal, et ehki taanlased ja sakslased olid nagu konkurendid ja mis lausa lausa sõjajalal, eks ole hiljem. Kummatigi needsamad sakslased, kes siin Liivimaal olid kõik need piiskopid ja ordud, need allusid just nimelt Taani kuningale, sest kuningas oli kuningas, kuningas oli kõrgem, nii-öelda siserään, vaadake keskel oli niimoodi, et oli kindel feodaalhierarhia. Ja enne kui taanlased tulid üldse siia 1219, enne 1218 toimus Taanis Schleswig-is. See ei ole Saksamaa, tol ajal oli ta Schleswig Joli, Taani praegune Schleswig ja Saksamaa. See on sealsamas taani all, eks ju. Toimus suurriigipäev väga tähtis riigipäev. See oli pühendatud ka eelmise kuninga mälestusele ja nii edasi. Ja sinna olid kutsutud ka Liivimaa piiskopid, kaasa arvatud Albert ise. Ja seal. Nad lubasid kogu Liivimaa Taani kuningalt tulid tagasi, ordu ei olnud veel midagi kuulnud, asjad olid, mis, mis värk käib sides ja tean, et oli niisugune lugu, et pidime nagu lubama põlegi nagu seda teisti õieti seda maad ja nagu jõudu ka ei ole ja mis seal taga oli, me ei tea, aga nii see asi oli tegelikult nominaalselt kuuluski kogu Liivimaa hoopis Taani kuningale, siis me räägime siin sakslaste ala, see oli kõik kuninga oma ja kuningas mitu korda lihtsalt läänistab annab siis ühesõnaga kasutada sakslastele need maad seal lõuna pool, siis ütleme seal Ugandi lätlaste pool seal ja selle eest, et nad aitavad Taani kuningate sõjaretkedele, see oli tüüpiline nisugune Šodaal kohustus, eks ole, sa saad midagi ja selle eest on sul kohustus oma ülemat aidata sõja sõjakäikudel ja siis maad vallutavad maa, tulid ka nii jagada, et kuningale ikkagi suurem osa ja siis nendele väike teistele väiksem osa kuningale kolm ja nendele üks või kuidagi niimoodi see oli või, või kolmandik osali nendele kaks kolmandikku kuninga ja vot nii oli. Ja viimane niisugune jagamine toimus veel 1222, kui ma õieti mäletan, siis oli valdama parajasti Saaremaal need, need sakslased käisid kõik kenasti tema juurde kummardasid, tegid Grapsi jalga ja said siis kuninga käästega armuliku kinnituse. Ja sellest peeti väga kõvasti kinni. Aga 1223 juhtus niisugune asi. Ed Schwerin'i krahh võttis jahil oleva Taani kuninga vang. Lihtsalt võttis vangi. See mingi hulljulge retk tähendab taanlaste sisemaale kuidagi jõgesid mööda ja ja no täiesti poisikesetemp nii öelda keskmastaabis. Ennekuulmatu lugu. Ja talin, kuningas oli kaks aastat lihtsalt vangis, Taani oli peata kättetu jalutu. Siinsed asjamehed ei osanud ka nagu seisukohta võtta ja Albert vaatas. Ahaa, nüüd on õige aeg sellest sõltuvusest talle ka ju ei meeldinud. Jumal teab, mis kihvidega, see oli saavutatud nüüd sellest sõltuvusest kuidagi vabaneda ja mis ta teeb? Ta saadab. Ja ühe vaimuliku Mauritiuse saadab Rooma. Et siia Roomas saadetakse üks paavsti saadik, kes siis lööks korra majja. Ja siis tuleb üks mees modena piiskop, keda Eesti ajalookirjanduses tavaliselt kutsutakse, Wilhelm, eks kil Elmo peaksid olema, sest tõenäoliselt tuli ta itaallane, jumal seda ise teab, tema rahvus on teadmata. Ta võis olla ka sakslane käitumise poolest hoida sakslane tuleb siia ja tema sappa arstilt volituse asutada siin Eestimaal. Peapiiskopkond. Aga nii kauaks, kui seda tehakse, võtta need alad paavsti otsealluvusse ja ta võtabki. Aga teate, mis valati, võtab ainult need, mis on taanlaste käes. Ja peapiiskopiks pidi tõenäoliselt siis saama Albert või keegi tema lähikonnast. Tavaliselt räägitakse ja et olid sakslastel taanlastel suured vastuolud, paavst vaatas, asi nii ei lähe risti usustami läheb lörinamiste lörri, pidimjaleme ristiti sellest hoolimata ja konkurentsitingimustes seda kiiremini. Ja siis tegi selle vaheriigi kuidagi. See on niisugune jutt, mida meie ajalookirjanduses on korrutatud kolme kümnetest aastatest peale. Idee pärineb jällegi Paul Johansenilt, kes oli, julgen öelda küll 20. sajandi suurim eesti ajaloolane, hoolimata sellest, et ta ei olnud eestlane ja et väga paljud tema ideed pole enam kinnitust leidnud. Aga Tal oli seda haarite fantaasialendu, mida, mida noh, niukse tavarea ajaloolasele tihtipeale napib. No vot, nii et see idee pärineb küll temalt, aga, aga mulle tundub, et see ei leia päris kinnitust, just nimelt seetõttu, et seal mustvalgel kirjas, et paavsti kavatsused ei olnudki need üldse vait. Tema kavatsus luua siin peapiiskopkond sakslaste jaoks, sest ta võttis maha tera taanlastelt ja hiljem, kui ta sõidab tagasi, jääb magister Johannes tema asetäitja siia. Ja siis ju lõpuks Ongi kõik ära võetud, taanlastel taanlased sunnitud kuningat ju ei ole, eks ole, kuningas saab alles 1225 jõuluks lahti, makstakse tohutu tohutu lunaraha. See oli mingi uhuu, kümneid tuhandeid, kümneid tuhandeid markasid hõbedas, nii et see oli rohkem rohkem. Igatahes kui kogu Eestimaa pärast hiljem maksis. Mingi 10 tonni hõbedat maksti kuninga eest. Kas see kõik välja maksti, ma ei tea, aga vähemalt alla kirjutati, et maksame kõik välja. Taanis oli nagu muid muresid ja siis sakslased kasutasid selle hetke ära. Ja kõigepealt nad valutasid muide ka Saaremaa, eks ole, taanlased sealse sõjakäigul ei olnud, seal oli paavsti, paavsti legaat kandise ees paavsti lippu. Ja tema taga tuli rodu sakslasi. Nii et see paavsti nimel vallutati ka Saaremaa, mis oli ju ka nagu Läänemaaga moodustas teatava terviku. Sakslaste jaoks ja täpselt samuti siis ka mõõgavennad võtavad hiljem äraga Tallina, jällegi sellesama magister Johannese korraldusel taanlased niipaljukest, kui neil siia Tallinna linnusesse jäänud oli. Purjetavad minema rahumeelselt lepitakse kokku, kedagi maha ei tapeta, eks ole. Sakslased tulevad sisse, taanlased lähevad välja. Aga mingisugused asjad seal siiski toimusid, vahepeal olid ju mõlemad endale vasalli teinud ja neid vasall ja siis järjest tapetakse, sest ühed tapavad jälle teise vasallid maha, neid jälle üritavad vastu hakata. Ja, ja ilmselt 1000 227233 ei ole teada, kummal aastal dokumendi sõidateerita, seda ka midagi linlastega röövitakse linlasi. Tõenäoliselt põhimõttelised 1227, kui sakslased tulid sisse mõõgavennad tulid sisse, siis nad röövisid linnakodanike vara. Öeldakse ka, mis seal kõik ära rööviti, kui palju summa eest ja nii edasi. Vot see on nüüd niisugune esimene teade, kus räägitakse ka Lindlastest juba. Ja teine üks niisugune väike asjake on veel mis võiks olla isegi veel aastake, aastake või jah, kuskil aasta varasem, oliks naljakas dokument õieti, see on kadunud, aga veel 19 sajandi keskpaiku olid alles, oli Riia arhiivis. Aga ometigi seda, see on niimoodi, et see ei ole pits ei olnud pitseeritud, see oli nagu pooleli jäänud töö ja sisu oli sellel järgmine, et tallinlased virulased tervitavad kõiki kristlasi ja, ja küsivad Riia riialt seda linnaõigust, mis piiskop Albert nagu olevat siis riiale andnud juba ristiusust, on alguses, et siis tuleks nagu rohkem rahvas siia ja ja linlasi ja, ja on ka juttu Rinlastest urbani seal, selles, selles ürikus. See niuke naljakas ürik, keegi ei tea, miks ta õieti koostati, minu versioon on see, et koostata selleks, et vot just seesama aeg kui Taani taanlased olid hästi nõrgad ja siin oli see modena, Wilhelm, eks ole, kes täiesti sakslaste kasuks töötas, siis ta ju käis ka Tallinnas ja kohtusin taanlastega. Ja, ja siis Ta sundis või tema esindajad käisid Tallinnas ja siis sundisid taanlasi siin küsima või loobuma siin oma õigustest ja saatma Riiga ka mingi mingi kirjalikku kinnitust ja selle kohta ja ilmselt siis vastu anti Riiast või oli plaanis neile anda teatav niisugune linna õigus, aga kui juba nad said Riiast õigus ja isegi juba iseenesest oleks Tallinna taset nagu Riiaga võrreldes ka alandanud teataval määral õiguslikult, nii et oleks teinud Tallinnas nagu riiklastest sõltuva niisuguse, mis oligi plaanis, eks ole teha niisugune sakslastest sõltuv Se, taanlaste keskus siin ja, ja, aga ilmselt see asi jäi lihtsalt tegemata, kuna taanlased löödi Tallinnast hoopis välja, nagu me äsja just rääkisin ja purjetasid minema. Seda õigust ei olnud enam vaja, sest mõõgavennad tulid sisse lihtsalt. Nii et kusagil 20.-te 1200 kahekümnete aastate teisel poolel võis juba hakata siin teatav paikne paikne elanikkond tekkima. Ja üks asi on veel Virumaa on just niisugune piirkond, mis on modena Wilhelmi erilises huviorbiidis. Ja selles dokumendis tallinlaste kõrval nimetatakse ka pirulasi. Ja me teame hiljem, aga mitte väga palju hiljem, aga Toompeale ju moodustusidki. Aadli. Tegelikult Toompeast tuli nagu omaette linn või aadlilinn, õieti Toompea staatus on niuke oma omaette probleem. Ma ei teagi, mis ta oli, ta ei olnud Tallinn, me teame, et trump ei olnud Tallinna Toompeal ei olnud ka mingit linnaõigust hiljem, eks ole, aga sinna moodustus just nimelt aadlike rüütelkonna esindajate ja nii edasi elamud ja, ja paistab, et kui virulastega juba viru lastest jutt on ja selge on see, et tol ajal kogu Tallinn oli veel Toompeal, ta ei olnud veel sealt alla eriti kolinud. Et siis võisid juba 1200 kahetesse aastatesse kuuluda ka see traditsioone taadil aadlikele vasallidele olid siis teatavad maamajal ja kinnisvaravaldused just nimelt Toompeal. Aga nagu öeldud, kogu jutt on kõik Toompeast ja siis kui tuleb uuesti see Valdemar tagastamine, siis, siis selle taga on jälle niisugune probleem. Paast vahetus, eelmine baas tuli Hunoorius ja tema oli olnud Saksa keisrikasvataja Saksa keisrilaps. Friedrich. Ja see tähendas seda, et Saksa keisrile ja paashnooriusel olid õudselt head suhted ja seetõttu see paastu noorius toetas sakslasi ja seetõttu ta saatis siia selle modena Wilhelmi saksa asja ajama ja Modena Wilson ajaski saksa asja võttis tegelikult ju Eesti modaallastelt ära ja andiski selle sakslastele, muide ja Saksa kuningas pärast kinnitab nüüd mõõgavendade valdused siin ka täiesti ametlikult niimoodi. Nii et see oli ka ametlikuks tehtud, see asi. Samas järgmine paavst, Gregorius oli sakslaste vastane, järelikult pidid toetama sakslaste vaenlasi, kelleks siin olid loomulikult taanlased, seetõttu ongi paavstide poliitikal, kui reeglina on tegelikult taanlasi toeta väga Hunoorius oli selles suhtes erand ja tema eelkäija inud sentsus ka mingil määral. Aga miks jällegi siis ütleme, paavstid on nagu saksa vaenulikud, sellel on väga selge geograafiline põhjus, nimelt tolleaegne Saksamaa, mitte praegune Saksamaa. Teda ei nimetatud ka Saksamaaks. Selle asemel kasutati nimetust Saksa Rahva Püha Rooma keisririik. See oli rooma, see ei olnud Saksamaa, see oli Rooma riik ja keiser Karl Suur oli ju see, kes võttis esimest korda siis endale keisri tiitli aastal 800 ja vot sealtpeale oli geisid, oli ju kõige kõrgem maine võim üleüldse kuningad olid kõik temast alamad. Et miks siis olid paavstid nii saksa vaenulikud, oli see, et tolle ja Saksamaa või püha Rooma riik hõlmas ka Itaaliat, kasitsiiliat ja loomulikult Saksamaad ja paavstiriik ja Põhja-Itaalias. Ja see paavstiriik oli seal selle Itaalia saapa peal, siis, eks ole. Vatikan oli tegelikult selle saksa riigi vahel. Ta oli nagu haamri ja alasi vahel kogu aeg ja, ja ta baaspidi seetõttu kogu aeg laveerima küll poliitiliselt küll igat moodi basseli sõjajõudu niisugust ei olnud, tal oli anud moraalne jõud. Ja seetõttu paavst olles niimoodi sakslaste pigistuses kogu aeg loomulikult diplomaatiliselt pidigi töötame kogu aeg sakslaste vastu igat moodi üritama sakslasi nõrgendada. Nii et seetõttu siis järgmine järgmine paavst, kelleks oli Gregorius, hakkaski siis jällegi taanlastele nüüd neid maid tagasi saama, selleks ta saatis siia järgmise legaadi nose, jälle pikk ja keeruline lugu, aga algul olid ase legaat, hiljem kinnitati päris legaadiks. Kelleks oli siis valdu yin Allast ja vot see Baldwin hakkabki, siis üritab neid maid kõiki tagasi võtta ja ta lõpuks saabki, välja arvatud Tallinna linnus Tallinna linnusest ka. Nagu kolm osa saab ta kätte, need, mis kuulusid siis vasallidele, eks ole, Harju ja Viru ja, ja siis ilmselt ka räbala vasallidele tol ajal veel. Aga see neljas osa kuulus siis mõõgavendade, sest vahepeal oli ehitatud siis linnust, ta oli nagu neljaks jagatud, see võim, võimu, võimude võimude lahusus oli seal ja, ja mõõgavennad keeldusid oma linnust järsku üle andmast. Ja siis nad olevat oma meistri folkvini vangi võtnud. No see on nüüd jällegi, keegi ei saa aru, miks nad seda pidid tegema, lihtsalt polk tahtis asja diplomaatiliselt kuidagi kuidagi ajada, mõõgavennad olid niuksed, sõjakamad või vastupidi, ta lasi ennast ise vangistada, et pärast oleks paavsti juures õiendamist. Seda me ei tea, aga igal juhul Baldwin, kes oli tulnud sinna omava sallidega Virumaalt, neid oli seal olnud ikka päris palju. Need, vasallid, motiti kõik maha ja lauti. Ta verd valati isegi altaril, nagu kirjutatakse, Paldun sõitis tagasi roomaja kaevas muidugi paavstile ja, ja siis paavst kutsubki, kõik need asjaosalised kohtu ette, eks ole, omakohtu ette, selles kohtukutses loetletakse kõik, kõik see, millest ma teile rääkisin, kõik need asjaolud ülesse. Aga nagu öeldud, seal on need kõik läbisegi nagu pudru ja kapsad ilmadateerimata. Ja seetõttu me lihtsalt ei tea, mis asi, millal täpselt juhtus ja mis eelnes ja mis järgnes. Nii et see on kõik üks niisugune lego lego kokkupanek, mida saab mitut moodi muide kokku panna ja, ja, ja siin üks versioon sellest. No vot, aga igatahes, kas siis 1227 või 33 on lõpuks, lõpuks neid linlasi seal ka nimetatakse ja hiljem siis see Palduini saavutagi midagi ja tagandatakse ametist ja Modena Vilniuse saetakse siia uuesti tagasi, kes venitab siis ikka igat Moody taanlastele asja tagasi anda, aga lõpuks Stensby lepinguga ta on ikkagi sunnitud paavsti käsul, kes ütleb, et ma võtan sind ametist maha, kui sa ükskord ei lõpeta seda venitama, mis nii ütlebki niimoodi, et paneme teise mehe, saadan siia siis ta lõpuks teeb 1237 selle ära ja vot siis tuleb jälle Põhja-Eesti Taanile tagasi. Vahepeal oli siis niisugune Kümneaastane kaks 38, tähendab, tuleb tagasi Stensby lepingu, need 27 kuni 38 kuni 11 aastane auk oli siin. Kus Tallinn ja Põhja-Eesti kuulusid mõõgavendadele ja hiljem siis muidugi saab Ordunedalakat jälle alles 1346 ja nende kõigi nende sõjasündmustega seoses siis nimetatakse tõesti linlasi, et aga kuna kõik asjad toimuvad ikka endiselt Toompeal, siis on ilmne ka see jälle, et linna alllinn nagu niisugust veel ei olnud olemas vist kõige esimene ehitusmida. Alllinnas on enne sajandit keskpaik on püha Ventseli kabel mille kohta Paul Johansen arvab jälle, et see püha Ventseli kabel oli sinna ehitatud just nimelt 1219. aasta võidu tähistuseks, sest Püha Ventsel ehk siis noh, see on ju tegelikult tšehhi nimi või slaavi nimi. Et see ei ole ju ei taanlaste hulgas, ega sakslastega kellelegi hulgas ei ole, ta ju mingi austatav pühak, pühak, levinud pühak. Küll oli ta selle Rügeni slaavlaste vürsti vitslavi juures hinnas ja kuna need olid need mehed, kes tegelikult sind lahingu otsustasid 1219, vaat siis seetõttu arvabki, et, et see on nagu nende mälestuseks ja selle lahingu ja selle võidu mälestuseks pissinud kabel ja hiljem selle ümber, siis kujuneb ju see mihkli naistsistertslaste klooster ja praegune Gustav Adolfi gümnaasium nii-öelda. Kes need linlased olid? See on jällegi hea küsimus, tõenäoliselt tulinad, kaupmehed tõenäoliselt olid nad kaupasid ja nende pere seal räägitakse ka naisterõivastest, need ilmselt olid neil ka perekonnaliikmed juba sinna tulid paikseks jäänud a sellega seoses, jah, on ju see, see ilus ilus legend jällegi, et 1230 olevat Ojamalt ordu siia kutsunud siis 200 kaupmeest, eks ju. Ja need olid siiski nagu pan olevat aluse pannud Tallinna kodanikkonnale. Aga see on jälle niisugused ebamäärased teated, on teade teada, et nad kutsuti ja samas on teada, et 40-le oyama kaupmehe läänistati Järvamaal maad. Võib-olla nad ei tulnudki Tallinnas, võib-olla nad läksid hoopis Järvamaale, said seal maad, jäidki sinna paikseks, muutsid seal vasallid, eks seda enam, et on niisugune huvitav asi on Järva foogti. Pitser on identne Visby sakslaste pitseriga, mõlemal on kujutatud liiliat, mis oli Maarja üks sümboleid. Miks ainult Järvamaal seal ilmneside, nad säilitasid selle sideme selle kohaga vispliga, kust nad tulid ja kasutasid pitsati pilt, see liilia kujutis muutus hiljem siis ordu ordu võimu sümboliks seal. Nii et me ei tea, kas need, kas need 200 kaupmeest siia jõudsid, ilmselt oli neid siin kui juba varem, mingil määral. Aga need linnased olid, et siis kas sakslased, skandinaavlased, jänesed, eestlased, nad ei olnud, ei, tõenäoliselt võis ka eestlasi olla. Vaadake, asi oli selles, et 13. sajandil veel 11. sajandi alguses ei olnud see asi niimoodi, et olid sakslased, eestlased, nagu me tavaliselt oleme ajalookäsitluses harjunud rääkima, et oli niisugune sotsiaalne ja rahvuslik piir olid nagu meile langesid kokku. Seda vahet hakatakse tegema ja see on muide kogu Euroopas niimoodi, et kus nagu valutatakse uusimaid Kristianiseeritakse algul need kohalikud ja ülikut, need kaasatakse kuidagi sellesse asja, Nobel võis toimuda, see asi Saaremaal just eeskätt. Ja, ja miks ka mitte tol ajal ei olnud, et eestlane, tähendab, vaadake hiljem kujuneb ju välja sõna Undoiks und uudis, mitte sakslane, tähendab nagu meie räägime siin muulastest, eks ole, millel on nagu teatav halvustav kõrvale tähendus, ehkki me eitame seda, mis seal parata on ju siis täpselt samuti seal Undu toitšil oli ka niisugune halvustav niukene, teatame alamat järku olendid tähistav kõrvaltähendus. Aga 13. sajandil seda sõna ei karutada, kasutatakse esto, öeldakse see Hesto, teine esto, kolmas estonia. Nad käivad allikatest läbi ja, ja on ilmne, et siin oli ka eestlasi, aga peamiselt sakslasi ja Taani nimesid nagu eriti ei ole, aga taanlased olid siis need kapetaanevused või siis ütleme asevalitsejad, kes siis Toompeale resideerusid, need olid küll taanlase, ütleme administratiivaparaat oli taanlaste oma tol ajal Eesti lugu, ajaloo kandidaat Ivar Leimusega kohtume nädala pärast uuesti ja siis saame teada tõe vanade tuntud legendide kohta. Kuidas taanlased oma lipu said ja kas Alliidilisi pani oma kaardile Tallinna linna või ei pannud?