Võidupühasaade on meestest, kes on väge täis. Mis vägi see on, selle üle saab vaielda. Kellele hevimetallivägi, kellele regilaulu vägi, kellele bass, trummid, ümin, kellele toru pilliorin, kellele basskitarr, kellele kannel Ühtedele, hundi raeteistele, hiiekoda, Ühtedele, hevimuusika lipulaev, teistele Eesti rahvusliku eneseteadvuse au sees hoidja. Saates kõnelevad metsa Tõllud Markus Raba, pagan Teeäär ja Raivo kuri Raivo Piirsalu ja nende sõber, kunstnik Jüri Arrak ja laulab, mängib Metsatöll, Markus, Raivo, Marko, Atso, Lauri, õunapuu. Pauline. Minu laule. Aga kuna jaamad Üle vaadata. Raamatu palju vihast ja ängist ja raevust ja, ja, ja lähete võitlusesse kogu aeg, kellega te võitlete. Ma arvan, et metsatallu üks selline toon on, mitte nii noh, niimoodi, et konkreetselt mingeid vaenlasi välja ei too, eks ole. Sest meie muusikal puudub nii poliitiline kui religioosne nagu tagamõte. Et ma olen ikkagi lihtsalt hevi metal ansambel ja siis sõnumis võib-olla käib lihtsalt see on läbi, et kas või et võitlus iseendaks jäämise eest. Kas ma võtaksin seda hoopis sedapidi kuulaja ise saab luua oma ideoloogia või seda, see, mis, nagu meie ise arvame, eks ole, see jääb nagu jääbki meile distegelikult, meie metsad on oma lood siis meie sõnumid jätavad kuulajale fantaasiaruumi kui ta viitsib oma ajusid liigutada, tal kujuneb sest oma vaatepilt oma maailmavaade. Ja me ei suru seda absoluut otseselt kuulajale peale, et, et see on üks asi, mida me just tahame teha, et see asi ei ole niimoodi, et et näiteks kui vetsanal ütleb, et näed, seal on mõõk ja seal löödud sinna kändu, siis täpselt nii ongi ja sa ei tohigi kunagi teistmoodi mõelda, et nii konkreetne ei ole. Võib jätta siukse ebaleva mulje, aga mina arvan, et kui kuulajale jäetakse tema enda ruum kus ta võib ise sinna sõnumi sisse minna, tunnetada oma ego järgi oma emotsioone, neid asju, see nagu kõige õigem asi üldse. Ja me ei ole peale suruvad ja see ongi, et see ongi, kui üks joon on võitlus iseendaks jäämise eest. Ja mingit konkreetset sellist Jah, ja siis emotsioonide väljaelamine ka muusikas ongi täpselt, me ei ole, ei pea olema ise väga kurjad või või vihane, et inimesed alalõpmata, aga samas jälle emotsiooni alged on meis kõigis olemas ja kui selle saab kontserdil välja elada ja pärast punapõsk, et kontserdikülastajad, kes on vihaselt kaasa rääkinud, rull välja marsivad, et noh, nüüd on, siis on ju kõik korras, siis, ja me oleme väga õnnelik. Noore rei kõrvale Tõllu kava tulnud möllas. Ilmselgelt. Seda ei pea ju veeta horvaadid anoodi. Tagamist. Ära vaata. Ta. Juurat. Mulle meeldivad kui inimesed, kes midagi tõsiselt teevad ja ma austan neid lihtsalt, nii aga, aga metsad öeldud, mulle meeldivad. Ja, ja. Mani mani täpselt nüüd ei, ei, ei suuda seda meenutada, neid esimesi kohtumisi ja kõik, nii ja naa. Aga aga see idee, mida nad, et meile edasi annavad laulu ja muusikaga, vaat see on mulle kõige kõige rohkem meeldib, sest sest ma annan endale aru, et meil vanusevahe on 40 aastat, umbes, eks ole seal umbes kaks põlvkonda. Noh, kui võtta nii kui noorelt, et abielluda siis siis see, see idee, mida nad, mida nad edasi kannavad, ei oma sellist ajalist ajalist tähtsust, nii et üks on, ütleme seal 70 aastane, teine on 20 või 30 vaid see läheb läbi sajandite, see idee, see on nii, et et üks väikene tegelikult tol ajal me ei olnud väikerahva soome-ugri oli suur rahvas ikka, aga, aga soome-ugri oli ilmselt nii killustatud. Aga lihtsalt minu oletus on see, et, et see, et see maastik ilmselt takistas meremere jõgede ääres, Me elasime siin ja omavahel sõdisime loomulikult noh, see on, me sõdime ka praegu Parlamendis kõvasti, eks ole, nii et niimoodi või hoidku jumal, kui mõõgad appi tulevad. Aga aga noh, nii jah, ja, ja siis, ja see ja see teade, mida nemad edasi annavad, et et kui vaenlane tuleb, siis võitleme. Mina tegingi kunagi joonisfilmi Suur Tõll oli aastal 1980 ja seal oli sama teema tegelikult sama teema, et, et väike rahvas loodab oma legendidest muistendites ja lugudes loodab mingit abi abijõudu. Suurel rahval, need legendid on vallutuslegendid. Aga meil on nagu, et tuleks keegi kaitseks meid vaenlase vastu. Nendel ei ole Niukest Tõllu loomulikult, aga nendel on see, et nad sisendavad selle muusika ja sõnadega sisendavad noortesse meestesse. Poisid, kui tuleb hädaoht, me peame kaitsma ennast. Tähendab, üks ükskõik, ega, ega ma neid sõnu pole pähe õppinud, nii nagu see mõte on, see, me peame kaitsma iga hinna eest ja mis on praegusel ajal eriti tähtis, kus on, kus on selline selline noh, niukene hedonistlik periood, eks ole saksa ka raha ja saaks, aga lõbu tähendab, ja siis, kui, siis kui tänu sellele rahale lõbule nagu lihased lähevad nõrgemaks, need laulud, need laulud tähendab, sunnivad noori, kes seal kontserdil elavad Kaasa vaimustunult. Midagi laekub nendele alateadvusse, tõesti, kui tuleb mingi hädaoht, me läheme ütleme metsa, Tõll läheb ees trummidega, eks ole. Pataljoni ees. Miks mitte, kus me teame, jah, jaa, jaa, oled poiss tulevad tagantjärgi, ainult et neil on siis juba juba teised teised relvad. Nii et nii et see on tubli. Jüri Arraku 1994. vene vägede väljaviimise aastal valminud litograafia võitlus on Metsatöllu hiiekoja plaadiümbris, eks sellel on ka laul suurest põllust. Ja nüüd võtame, et Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu ja loeme sealt, et sõna raisk, on kõnekeeles halvakspanu väljendav sõna ja tähendab ka kõike halba, ebameeldivat, vastikut ja viletsat. Seal lihtsalt mõnus öelda, onu hellalt mõnus, sest on üks asi, mis minule kunagi meeldi, näiteks isegi metal-muusikas on ropendamine, onju, aga kui ma seda väljendit nagu kuulsin lahinguväljal? Raisk, sellel on niisugune tõmbav, nagu jõud on taga. Ta lihtsalt peab sul olema, sest mingi hetk me arvasime, et me anname plaadi, välja jäi, kirjuta, raiskasin, ärgit jääb lihtsalt. Lahinguväljal näeme. Jumala mõttetu. Nüüd vaatame. Väga ilus eestikeelne sõna, mida, mis väga-väga-väga suuresti nohu rõhutab täpselt ja kõlab suurepäraselt. Jah, ongi ja ma arvan, et no ma ütlen alati, kui tuleb sul mingi mõte ja sa teed sa ära, siis ära hakkagi enam torkima ütles, et ma ei kujuta ette, kui oleks lihtsalt lahinguväljal näeme. Ja siis on tühi refrään järgi. Te tunnete, et te olete nendega, ütleme, ühest pinnasest võrsunud, kuigi teil on nii suur vanusevahe Ja tähendab, see on ikka räägitud mingist müstilistest energiatest Eestimaa pinnal ja kõik nii ja naa. Rääkida võib igasuguseid asju, aga, aga millegipärast see meie väike kodumaa hoiab kinni küll inimesi. Nendega oli kui nad ateljees olid ja rääkisime ja nagu see vanuse vahel kadus ära. Tähendab, see on imelik, nii et kui on, mul on, mul on tihti nii, et ma olen öelnud, et ega ega me siis vanusevahe vanuse järgi ei suhtle, me suhtleme selle järgi, mis inimene teeb või mis, mis mõtted või mis suhted või, või millised, millised suhtumised maailma on ja nende järgi ju inimesed lähevad kokku. See, see vanusevahe, see, see on, see on niisugune küllalt primitiivne selektsioon, niuke elu ei ole roosama, anna tegelikult see, see on niimoodi, et no võib ju. Vaat miks mulle kootikast üleminek Parockile eriti ei meeldi, tähendab, Barrokis on niuksed, roosad inglid lendavad lae all seal, eks ole, ja, ja kõik selline ja niukene, lihalik, barokk, lihalik, stiil, see on, see on selline. Puhvpüksid ja paisutatud sellised niuksed, figuurid ja värgid ja noh, ühesõnaga baroki riide moodi ja ja kogu see seltskond ja ühesõnaga need need pagana iluaiad ja ja tsiteerin Kadriorg, mida tahetakse teha, eks ole, mina seostan barokkaia rajamist Kadriorgu mingisuguse kummardusena Peetrile, aga, aga see on sisuliselt, miks mina armastan metsa, Tõllu, aga mitte baroki. Ma, ma püüdsin praegu seletada, üks asi on niisugune soome-ugri ja eestlus ja võitlus vaenlase vastu. Teine onlakeilik kummardus vallutaja ees. Ma nüüd püüdsin võrrelda kahte ajalooperioodi, mis meil on olnud. Selle plaadi tegemine ja need kontserdid, kas need mõjutasid teid kuidagi või muutsite? Kindlasti on väga-väga-väga muutsid, et esiteks see, et kui raske selline projekti tegemine on. Teiseks, see oli väga põnev ja kindlasti me saime professionaalsemateks pillimeesteks, kui me tookord olime. Ja nägime ära ka selle akadeemilise muusika. Nagu, et see oli. See oli tohutult raske periood, aga ikkagi räigelt nagu nautisime seda kogu seda protsessi. Ja kogu aeg oli hirm, et kas, kas saan hakkama ja kas ta nagu professionaalsete muusikutega nagu suudame sammu pidada, meie keldriamatöörid, aga samas jälle oli see niivõrd põnev ja arendav ja nagu kogu aeg olid sealsamas juures. Jeerum jeerum, et kas tõesti see asi toimub. Nüüd ja praegu, et mis, kuidas ma siia sain, on ju, või kuidas? Vaata, seal on, need on küll sõjaaegsed, mehed silmis särab lihtsalt, sest saad rahva käima. Tunned, kuidas iga mees sekundi pealt annab endast kõik, kui see tõesti need lood on kõik juba verre läinud ja niimoodi, et kurat, teeme veel, mis tähendab, et lõuaverre oli viimane, et nii tore on tore teha, on mõnus teha. Tõesti rääkisid, kuidas seda Veljo Tormise muusika seal läheb elama, kuidas tormis hakkab kõik hoopis teistmoodi elama, mitte niimoodi, et see akadeemiline publik seal tuuakse kohale. No näete, siin tuleb pixel itaanimaid, seal kõik ongi, nad lähevadki äikesesse sissesesse, ramm ise ka muutuks siukseks vihma kaheksa hakkab laiatama, see vastuvõtt on nagu meeletu. Ma arvan, tormis peaks õudsalt rahul olema, et et see, et see on võib-olla ongi hea, et, et kui me seal alguses natuke anname lähedalt minna, eks ole, oma Tõllu asjadega ja siis vaata mingi hetk. Me läheme lavalt minema, jätame üldse kooli nagu omaette, mitte keegi. Usu mind ei, vaatad, kuhu need lähevad, kõik vaatavad, koori, kõik saavad, saad aru, et tegu on maailma parima asjaga nagu no ütleme, selle kooslusega tunnetavad, kuidas nad on, mootor, kuidas nad sõltuvad teineteisest, aga samas on meil vabad käed jälle ja teha, kuidas nad võtavad selle publiku enda alla. Nii kõlas metsadel koos riikliku akadeemilise meeskooriga. Aga Metsatöll koos suts õppujaleeloga, Mahtra sõjas sõdinud meeste auks lauldud lauludes kõlab jälle hoopis teistmoodi. Ja siin on üks vana laul koselt koos lokku lauaga. See, et sätta Iideki nees sõtta, ei näe ta sõtta. Duaadid sõtta, sõtta Duaadike näed sõtta peanmiinamine ema sõtta pea. Taani ma veeristel vestidel veeristel restidel. Kas karvamass? Tiidel maksakarva astidel. Kopsukarvakuube tell kopsukarva agu. Hobu oli all ja hobu oli peal. All ja hobupeamees oli pea alla päeva ja, ja mees oli peal päeva ja. Sealt siis jooksid Soone tsaar c seoksi veresooneveeri soone päeva piire. Soone. MetsaTollu märkide ja viga Metsatöllu hull aga kui seda veel teadmatuses elavatele kuulajatele püüda kirjeldada, siis ma ütleksin, et see märk meenutab nelja Soome Ukrilist harki otsapidi koos harud nelja ilmakaare poole laiali. See on hästi lihtne ja tegelikult. Mis arvad, Raivo, kas kas võiks isegi mõnele kuulajale, kui kellelgi pole kodus midagi teha, võiks selle märgi kohtasite legendi välja mõelda. Oleks olnud küll väga lahe, mingi tohutu legend, sinu enda väga maagiline ja väga-väga jõuline asi, aga jah, tegelikult on ta neli M-täht. Nagu nagu alati siin elus, puhas füüsika, võtad n-tähe lükata otsapidi kokku ja ongi lihtsalt neli n-tähte. Aga samas ta jälle väljendub nii originaalsed, et me oleme nagunii rahul selle märgiga. Endine trummar tegi selle, tegelikult tegi ta seda täiskuu öösel. Laanes niimoodi, et tal vahepeal ikka läks pilt täiesti eest ära, siis kui uitas mööda metsa ringi, ei tea, kuidas koju saia kodus koju jõudis, vaatas peeglisse, oli hundiküüntega kriibitud, sellised jutid. See on, see on kokku põimunud mingi südamiku ümber südamikus kokku põimunud sellised hooned, mis lisavad südamikule nagu tugevust ja need harud lähevad laiali nelja ilmakaarde maailma. Ja, ja näitavad, et meie oleme südamikud tugevad. Ja teie võiksite ka meid austada. Mitte ei peaks, aga võiksite väikest rahvast austada. Halli lendu sina, hani, halli Endu meenu, Wen vesilinnu vänna vesi ei hakka halli ilma. Aga ma ei hakka. Ilma ka päeva. Elma. Tule. Tule tule. Tõuseb tõuse kõrgele. Casa kindlaks? Vana-vana-vana rõivoole. No. Vana vana. Vana kõnni. Manada. Tule. Aastule. Tõuseb tõuseb kõrgele. Vabalinnades kasvama, et. Analuuanarauale. Anna luu annadektiivile. Kana rapuugana võimule. Vana vana. Vana vana. Vana. Liivakiviplaat on nüüd on nimelt see, et me tegime tegelikult sellega tohutu kannapöörde, lõime platsi puhtaks, mõtlesime, meil on juba kaks plaati, mis suht palju räägivad sõjast ja niimoodi kaua võib, on ju. See plaat, räägib seksist. Noh, ütleme nii, et mitte nüüd terve plaat, aga enamuse nähtukega Piss argipäev on hoopis midagi muud, et me tegime meelega sellise kannapöörde et liivakivi, selline plaat, kui teised plaadid on enda välja elamiseks, siis seda plaati tuleb kuulata enda sisse ja ta hakkab seal toimima. Lood on ikkagi kõik jällegi täiesti erinevad, millega me oleme väga rahul, käike bassikäike võib-olla rohkem kui 20 eelmise plaadi peale kokku ja ütleme siukest puhast neli, neli neli neljandikku üldse takti muutunud suht vähe. Liivakivi on noh, üldisemas plaanis on liukivi, kust otsast siis klasid selliseid vaeseid olevused liugu alla, kellel väga ei õnnestunud käima peale jääda ja sealt palja ristmikuga siis alla tulla. Siis nad nagu siis küll siis küll siis saab. Nad uskusid, et siis saab seda kivi vähe nagu enda sisse, siis raudselt saab nagu käima. Peale esialgse salvestuse plaadi sellest tekstidest ja muidugi jutustasid ka, et umbes, et et nad tahaksid kangesti hunti, et nad tahaksid hunti, eks ole, ma mõtlesin, no mulle loomad meeldivad üldiselt ja hunt hunt on minu arust väga tark ja ilus loom. Ja see, et inimesed hunti ei sallisoni, inimeste lollus. Tähendab, see on, ma olen näinud nii nii ilusaid dokumente, Taal, filme, huntidest huntidel on oma perekond ja onud ja tädid hoolitsevad laste eest ja rohkem kui inimesed. Nii et hunt ja pealegi hundikoer, noh, minu koera sümbol, eks. Ja siis, ja, ja, ja see on, et hunti tahavad ja siis no liivakivi noh see sisuliselt, et, et naised tüdrukud, õigemini tüdrukud lasevad siis siis nii päeval või mingil muul muul suve suvel mingi pühadel pühade ajal lasevad kivi otsast paljalt, kuna tan lasevad palja tagumikuga kivid libedate kivide pealt alla ja soovivad lapse õnne ja head abielu ja nii ja naa ja nii ja naa. Et need kombed olid veel 19. sajandil olid veel tüdrukutega. Üldiselt need eesti rahva kombed on ju siiamaani tegelikult alateadlikult ikka soovid, tehakse midagi ja mingi allika juures käiakse, visatakse raha vette ja et, et oleks parem õnn ja isegi isegi isegi vanas toomas käiakse draivi, purskkaevu visatakse raha ja et tagasi tulla, see on kõik kõik vana müstika ja nii ma tegin, siis tegin nii, et, et esimesel esimesel nagu poolel on siis hunt ja see ja see hunt on siis hunt on siis nagu loodus ja valitseja inimeste üle selles mõttes, et noh, ta võib mõnele tunduda kole ja selline ära hunti torgi lase hundil ilusti elada, siis hunt on hea, kus hunti torgib, hunt hammustab igal juhul? Jah, ja, ja, ja selles mõttes on see nagu nagu niisugune. No, ma ei tea, kas, kes sellest Aru saab, aga, aga selline selline hoiatus, et me peame loodus loodust hoidma, austama ja armastama, eks ole. Ja ja siis hunt nagu looduse jõud, eks ole, soovib nendele tüdrukutele, kes siin kivi otsast alla lasevad ja keda siis poisid piiluvad seal poisid, ühesõnaga, no lapsesaamise juures on kaks osapoolt vaja, eksole, tüdrukud ja poisid ja poisid piiluvad ja tüdrukud lasevad. Lasevad siis palja paljalt ennastel, tähendab kivi otsast alla, võivad lapsi, see on niivõrd ilus, see on seal, kui eesti rahvas tahaks paljuneda, nüüd rohkem, siis peaks korraldate oma laulupidude asemel hiiva kivid. Niuksed, suured libedad kivid, ilusad suured ja niuksed augustiöö. Jaanipäeval on liiga valge, aga augusti öösel augusti öösel, kui on soe, sume, tähed paistavad, tüdrukud lasevad paljalt talle minu arust paari aasta pärast on, on paar protsenti eestlasi rohkem. Jah, ja, ja nii, nii ma nii, ma joonistasin söejoonistuse ja siis see üks püha märk siin, millest, nagu ma ennem siin fantaseerisin, see püha märk siis hoiab nagu oma kätega hoiab nagu nagu noh, vaimselt nagu toetab või füüsiliselt toetab siis seda, seda protsessi, mis siin hiiva kivi ümbert toimub ja, ja hunt oma loodusliku jõuga annab neile siis sellise sõnumi, et olge tublid. Olge tublid ja paljunegi. Kommentaarina kuule Gramme nädala. Ja see on niuke normaalne seisund kunstnikule ja heliloojale ja nad täpselt ei tea kõiki asju, sellepärast et, et õhus hõljub, öeldakse ikka, need õhus hõljub mingi vaimsus. No kui õhus õhus hõljub, hõljub tarbijamentaliteet siis väga suur enamus inimesi tarbib aru saada, kui, kui õhus hõljub näiteks ütleme mingid muud asjad, ütleme seal seal gootika ajal oli, ütleme, kristlik vaimsus enne reformatsiooni. Ma mõtlen, reformatsioon lõi asja sassi. Aga ennem seda õhus hõljus, eks ole, ja inimesed ei teinud mingit probleemi, kas jumal on või ei ole. See on nende jaoks normaalne kõik. Ja, ja nendel nendel meestel, kes metsa Tõllu teevad seda orkestrit ja ja nende jaoks on see täiesti loomulik, et nad nii mängivad ja nii nad elama vabad ja nad on kirega selle asja sees ja ja noh, muidugi, ega nad ei oska seda seletada ka täpselt, ma arvan, võib-olla oskavad. Ega ma ei tea, aga minu arust minu arust seda näiteks näiteks minu käest on väga palju ka küsitud, et kuidas te teete ja miks te teete ja kõik nii mõtlesin, kust mina tean. Ma lihtsalt teen, tahan olla ateljees, eks ole, ja ma teen ja noh, ja, ja mul ei ole kunagi puudus, millest teha sellepärast et ta on minu sees kõik olemas, kõik, mitte minu sees, ainult ümberringi. Metsadel on tehtud hundi kuus, lihtsalt see hundi iseloom ja selline olemus, noh esiteks ikkagi see müstika, mida me tahtsime nagu muusikasse sisse panna niimoodi ja et muusika on ikkagi kunst läbi mille nad väljendanud midagi muud. Et muidu ju tavalised töömehed, eks ole, kaua ikka nüristunud moodi, hakkad ikka mingi hevi tegema. Ja siis see hunt nagu võlus nagunii jõudsalt, et sai näha, et läbi selle looma silmade ja läbi enda hinge ja emotsioonide hakkasid tekkima sellised mõnusad kukku langevused, kuigi tegelikult me spetsiaalselt kohe niimoodi muusikat tegema. Ma ei hakanud, et kas me teame nüüd inglise keeles või eesti keeles, et kuidagi saime kukkuse kolmene, hakkasin mängima ja siis kohe tundad, sobib eesti keel. No no ei saa lihtsalt niimoodi olla ja läbi selle hundi silmade siis formuleerida kõike, mida ise oled lugenud või tajunud või ja panna see niimoodi kirja, kohati isegi ütlen ausalt nagu robustselt isegi samas ma olen jumala õnnelik, et me just täiesti ausalt väljendasime ennast. Metsatöllu saates olid kohal kunstnik Jüri vrakk, metsad põllud, Markus Teeäär ja Raivo Piirsalu ja ka Marko Atso Lauri õunapuu rammijad, sõtse poja leelo. Me kuulasime metsa Tollu, Veljo Tormise ja Valter Ojakääru laule. Minu nimi on Piret Kriivan ja saate lõpetuseks veel üks üllatusmetsad ellult. Nii maa ja. Ei ela ja palede p puuduja läheva ja. Ena ja Piritale ja kogu üle. Ja 100, aga sauna toid maa ja ta saunasuid. Ja tuuba tallamaa ja kuu. Ja üheksa päeva ja üheksa. Ja me käime. Ja jäi. Ja taga aga Laura. Meeta. Toore. Koroonalaadal. Kiirendanud lase jalal volga paitada, jäämegi pimeda pääle, laulame, pulli kavalam kui karu kõrva peale astunud, kiirelt ta ikkagi maha, seda tihti ja kirjuta, nahad riime täis. Rumal rutta poes konflikte, vastupidine päeva eirad kõikide liiteid rikastatud rivis egoismist, sügavusi, sina, mees, mäed, kaevad teenivad kuhugi vastu asfaldit, selgelt julgelt enesekindlat suhtumist, siis sulle viimaks valguskiir, tunneli nad koos on väljamõeldis, pimedad ei näe. Kui nad käivad õieti massiväge, juhatab väikse varbaga öös imet. Aga mees ka öö ju.