Peterson portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kaasaega mõjutanud tehnoloogiafirmadest üks vägevamaid IBM esitas järjekordse viis, viies ennustuse. Need on siis viis uuendust, mis hakkavad elu järgmise viie aastases mõjutama. Mõni aeg tagasi võis viis aastat tunduda praktilisel aja kogumina, millega sai midagi konkreetset ette võtta. Need aga tundub viis aastat pööraselt keerulise ja ennustamatuna. Seda enam tasub siis lasta teistel end naerutada. Samas aga, kui soovid, võid kasvõi nalja pärast proovida mõne ennustuse ise üles kirjutada ning pane see siis mõne igava raamatu vahele. Nii programmeerida endale aastate kauguse uuesti kohtumise võimaluse. Võib-olla siis koos muige või imetlusega. IBM ennustustest vaatame kahte hariduse ja kaubanduse omajagu onlain, turvalisus, tervishoid ning kodanikke jälgib linn mõneks teiseks korraks. Esimese ennustuse järgi hakkab siis koolis klassiruumi jälgima igat õpilast, hoides õpetlikud väljakutsed indiviidi arengule vastavalt haardeulatuses. Tehniliseks eelduseks andenam, massiliselt digitaliseeruv info- ning koolitööks vajalike instrumentide arendamine. Igaüks saab ilmselt aru, et viimaste all peetakse silmas peamiselt kaamerate ja mikrofonidega varustatud mobiilseid seadmeid. Televisioonil on teatud probleemid ja kõige väiksem pole sugugi hariduse konservatiivsus ja resistentsus. Muutuste suhtes põhimõtteliselt on haridust pakkunud umbes sajand üks-mitmele, metoodikale baseeruvad faktide ning teadmiste jagamist teostavad ning masinlikku äraõppimist kontrollivad koolitamist. Selline lähenemine sobib väga hästi ajastusse, milles inimene pidi enda tegevust kooskõlastama lisandväärtust loovate masinate vajadustega. Inimene pidi olema masinavärgi osa tegema kellast kellani tükitööd suhteliselt stabiilse. Tulevikutingimustes. Konkurents lihvis taolist masinavärki üha tõhusamaks, suurendades jätkuvalt masinate rolli ja tõrjudes inimest tootmisprotsessist nii kaugele kui võimalik. Täna näemegi, millised ametid on alles jäänud? Suur osa neist nõuavad empaatiavõimelise inimese leidlikkust millegi tabamist, mis masinal kuidagi ei õnnestu pole miks hinnatakse üha enam disainereid, kunstnikke või kasvõi meelelahutajaid sest masinaid, oru inimlike vajaduste hoovustest, võib ka öelda, et ostueelistustest. Siit jõuamegi IBM järgmise ennustuseni. Aga enne olgu siiski õhku visatud küsimus, kas klassi automatiseerida mineja õpetajast vabaks mõtlemine aitab rohkem kaasa inimestesse, masina või inimese võimete istutamisele? Vastuse. Äratundmisele on jäänud loetud aastad kuna kaasaegne majandusmudel rajaneb kapitali tootlikkusel, mille toimimist on seni mõõdetud peamiselt Kaupade ning teenuste tootmise tõhusus Ena. Oleme jõudnud pudelikael olukorda, milles inimestel pole aega ega raha kõiki teenuseid tarbida, kaupu hankida ning neika Ära proovida nähtuse silmapaistvaks kõrvalproduktiks on Google, Facebook ja teised modernsed nõndanimetatud tasuta teenused, mille sisuks on ju tegelikult reklaami vahendamine. Täpsemalt siis töö viia klient konkreetse kaubaostuni. See on ka ainukene viis tarbimisühiskonna orgunni jätkumiseks, sest ilma ostudeta on Grahata ja ettevõttet pankrotis. IBM visioonis on aeg küps tavakaupluste vastulöögiks neilt kliendid röövinud onlain-kaubanduse vastu. Lähiaastatel satute siis need poodi, kus nähtamatu jõud kannab ostuõnne ekstaasi viidud kliendikassani selja taga kuhjas ostukäru. See nähtamatu jõud on midagi Adam Smithi nähtamatu käetaolist tänu millele turg reguleerib end ostjatele ja toodetele. Talutavasse tasakaaluseisundisse ja selleks nähtamatuks juukson informatsioon Aebeeemmennustabki, et edaspidi näeb pootsinust läbi nagu röntgeniaparaat tänu millele oskab ta muuta kliendid ostudega õnnelikuks. Ja võib-olla polegi. Rohkemat vaja, sest juba täna on näha, et pood ongi paljudele ainuke koht, kus nad on õnnelikud. Pange tähele, jõulumees toob kinkide asemel nüüd ka üha sagedamini pelgalt raha. Seetõttu soovin teile rikkaid jõule.