Jaak Sooäär tere tulemast raadiosse. Tervist, sina oled üks osa nelikust Juhan täiesti uuest grupist uuest kuulsustest vaid ainult juba ennast ammu tõestanud muusikutest koosnevas bändis üks neljandik. Kas Jaak võib Juhani kohta ütelda Eesti oludes supergrupp? Tea ei oska öelda, seda ütlevad teised, et lihtsalt siin on koos muusikut, kes hakkasid ühte asja koos tegema. Ja need teised on Riho Sibul, Andrus Lillepea ja Henno kelp. Minu väide, et tegemist on supergrupiga, igatahes mahub sellise rahvusvaheliselt tunnustatud superbändi parameetrites sisse küll KÕIK T4, olete aastaid olnud muusikas ja, ja aastat mänginud erinevates tuntud kollektiivides ja, ja tõesti ammu tõestanud end kui ülivõimekad. Muusikud sealhulgas, nii et supergrupp Juhan on sündinud. Millal sündis Juhan? JuhanJuhani mõte tegelikult on minu mõte jah, et et ma eelmisel talvel lugesin Jüri talveti koostatud Juhan Liivi luulekogu ja seal oli järjest ridamisi selliseid tekste, mida ma varasemast ei teadnud ja mis mind väga kõnetasid. Ja kohe tekkis nagu tahtmine nendest laulud teha. Kuna nad kirjeldasid nii hästi Eesti elu aastal 2013, kuigi nad on kirjutatud ju üle 100 aasta tagasi ja nagu hoobilt oli mul ka selge, umbes milline saund võiks olla ja kes seal bändis peaks olema, et see oligi esimene mõte, oli kohe Riho Henno ja Andrus ja ja nad kõik olid õnneks siis ka nõus bändis osalema. Kui sa mõtlesid nüüd teha Liivi luuletus tallele laule, siis sa mõtlesid lauljaks Riho Sibula ja kohe jah. Ei kedagi teist, ei kedagi teist. Millal oli esimene telefonikõne või, või, või SMS või, või meil sibulale tegelikult. Kohe hakkasid lood tulema siis siis ma tegin nendest sellised Loufayd emod ja ma saatsin siis Rihole kuulamisega, mis Talts arvab sellest asjast ja ta ütles, et teeme Album on nüüd ilmunud, aga kui pikalt nüüd siis see asi vaaritanud on selles mõttes, et mis aastal või, või mis, mis kuu sees. Sibula vastus teeme, oli. See oli kas jaanuaris või veebruaris või kusagil noh, selline tõsine talv oli, oli siis hakkas nagu seeme idanema. Nii nii, et umbes 10 11 kuud tagasi. Ansambel on Johan ja nimi, kuna baseerub ju kogu looming. Juhan Liivi loomingul on täiesti loogiline. Kas oli ka teisi alternatiivseid nime? Ei olnud, tundus, et kogu see kontseptsioon on Juhan Liivi ümber, siis tundus, et Juhan on hea nimi. Sibul oli nõus, kuidas valisid ülejäänud kaks instrumentalistina basskitarril Henno kelp ja trumme mängib Andrus Lillepea. No see saund, mida ma nagu kohe algusest ette kujutasin, oli selline roki saund ikkagi lõppkokkuvõttes ma tahtsin teha rokiplaati ja ja noh, ma tunnen neid mõlemaid ju väga hästi ja me nüüd viimasel ajal oleme saanud koos mängida ka sellises ansamblis nagu Helibioodi koos suurepärase leedu paist, saksa Fodisti luudest punasega ja ja selle Servjuutis meeste olemegi nagu jällegi väga erinevate nurkade alt rokkmuusikat ja sellist punkti improvisatsiooni arendanud ja ma usaldan neid, et mulle nagu bänditegemine ongi see, et ma tahan mängida inimestega, keda ma usaldan ja siis edasi ma juba enam neile midagi ei seleta, mida nad tegema peavad, et siis nad juba igaüks mängivad iseennast, et, et nagu algusest peaks kõik olema õige. Jaak, aitäh. Me jätkame vestlust homme. Aga täna mängime laulu ja seejärel mängime nädala plaadi mängu auhinnaks on üks Juhan kuid kõigepealt kuuseke metsas kasvas kuuseke. See kuulus aastalõpulaul. Jaak on täna väga aktuaalne, aga see kuuseke, mis on teie plaadi peal, on Juhan Liivi kuuseke ja mitte nii väga, ütleme siis rõõmsa jõulumelu. Kuuseke. Kui nagu panna sellisesse tänapäevasesse konteksti, siis ta natukene ökohõnguline luuletaja vaatab Kuusakese all elavaid loomis ja põrnik ja liblik ja kes seal kõik on mardikad, vaikne ja mõnus seltskond, et tahaks nendega koos elada. Inimesed on tihti vahetevahel siis keeruline. Keeruline kaaskond? Ma arvan, et see on selle loo mõte. Jaak Sooäär tere taas tulemast raadiosse. Tervist. Sind peamiselt tuntakse kui džässmuusikut ja oivalist džässkitarristi. Sind teatakse ka kui väga mitmete koosseisude bändi liidrit Novaatorit ja, ja, ja täna võib jaak ütelda ikkagi tegelikult, et sa oled üks võimsamaid Eesti džässi suursaadikuid. Mujal maailmas sel aastakümnel aga peamiselt nagu mõtlesin džässi vallase täna täitsa äkki roki. Sul on ka nüüd varem olnud ja paralleelselt veel ka muid mõtteid rokkmuusika vallas, mis tingib nüüd siis tegelikult ütleme nii, et pesuehtsam džässmuusikul või vähemalt sellise auraga muusikul nagu sina oled äkki sellise tugeva rokkmuusika loomise ja mängimise vajadusi? Seda rokki on tegelikult ju tehtud pikki aastaid nii-öelda jätsi varjus või, või noh, võib ju öelda tegelikult, et see või džäss ongi selline noh, mingis mõttes nagu keeruline tempel, mis kiputakse otsaette lööma väga kergesti, et et ma arvan, et džässis on väga palju rokki ja väga palju teisi stiile juba ammugi ja ja ma arvan, popmuusikas rokkmuusikas on väga palju džässi ja džässmuusikuid ja ma arvan, kui me vaatame kas või eesti edukamaid ansambleid, siis tegelikult seal võib leida ka selliseid haritud džässmuusikuid ju kes seal ilma teevad. Et need stiilid on omavahel väga seotud ja, ja. Ma arvan, et et Juhani helikeel võib olla väga palju, näiteks erine dünamiit viikingite helikeelest. See on ansambel, mida sai alustatud juba 1009 98 või üheksa, et et see läheb juba sinna tagasi ja, ja noh, minu jaoks nagu ei ole tegelikult sellel nagu mingit vahet, et praegu võib-olla vahe ongi see, et on, tekst on suurepärane laulja Riho ja noh, mõnes mõttes ongi võib-olla olnud nagu kurb, et nende nii-öelda Tšassiks tembeldatud bändid võib-olla ei ole meediakünnist väga ületanud, kuna noh, on ette teada, et see on džäss. Et noh, tore, et nüüd see plaat nagu siis loodetavasti rocki alla liigitub aga, aga ja noh, iseenesest mulle tegelikult no näiteks ütleme, klassikalises mõttes selliseid Jatsu produktsioon on tehtud erinevaid ja see nagu mulle enam-vähem selge, kuidas seda tehakse, mis toimub, et juharid nüüd tehes siin ja ütleme stuudios ka siis ütleme seda pikemalt miksides nii-öelda roki kombel ja et see kõik on olnud minu jaoks huvitav, et ma tunnistan, et ma olen nagu algaja rokkmuusik ja ja ma tahtsin õppida, et kuidas see käib ja olengi palju õppinud, et see on minu jaoks olnud väga, väga hariv protsess. Sa oled kokku pannud kollektiivi, kes on jah, peale sinu niiviisi valdavalt ikkagi rokkmuusikutest koosnev ka? Riho Sibulat võib ju ju niiviisi siis universaalselt ikkagi rokkmuusikuks peamiselt tunnistada, kuigi ta on oma pika karjääri jooksul mänginud väga palju muudega. Aga kui sibul laulab kui pille, nii passi kui trumme mängivad vastavalt kelp, lille peab ikkagi rokkmuusikud. Ja sina mängid enda kitarri. Võib olla mitut erinevat plaadi peal ja see kõla, ütlen ma, see, see kõla nüüd tundub ikkagi niimoodi, et sa oled andnud sellisele rokikõlale juurde ikka selliste teistmoodi tunnetuste teistmoodi, kasvõi mikroelemente ja, ja mulle tundub küll, et mida kauem ma kuulan, Teie plaati, mida enam ma kuulan teie plaati, seda mitmekülgsemaks, mitte kihilisemaks. Ta muutub, et siin on sellist sügavust ja, ja siin on erinevaid elemente. Ehk ei ole lihtsalt mängitud, aga väga hõlpsalt vastuvõetav, samal ajal kui keeruline see protsess oli, sa oled laulud, Juua komposiitor ka, et kas, kas oli ka pusimist nende 11 loo komponeerimisel? Ei olnud üldse, et need on suhteliselt lihtsalt tulnud ja ja tegelikult ka ja noh, loomulikult ma tegin noodid ja tegelikult ju ka meil on nii-öelda ju kõrgelt haritud bänd. Et ju ka Henno jaa, jaa, ja Andrus on ju kõrgkooli diplomiga, eks ole, et neile anna nooti läheb, et et loomulikult ma tegin siis mingisugused ettekirjutused neile, mis see võiks olla ja ja samas, nagu ütlesin ka teie kui kogenud rokimehed, siis nüüd vaadake, mis te sellega pihta hakata, ise sellest teete ja ja kõigil olid siis vabad käed. Sul lood tulid nootides esimesed noodid, ma tegin poistele mängisime, noh, see on nagu elementaarne, mulle tundub, et et noh, kõigil on ju igast muid tegemisi ei hakka kusagil pusima midagi. Kui noodid siis alati on hea läbi mängida, siis on kohe umbes pilt selgelt, millest me üldse räägime. Noh, mulle tundub ka, et natukene võib-olla on levinud sellised arvamused, et noh, et professionaalne muusik või et noh, et äkki sa nagu halb või inimene tunneb nooti, et see on nagu muusika tegemiseks. Paha. Ma arvan, et noh, võib nii ja naa, et lihtsalt õppinud muusikutega on lihtsam selles mõttes, et et aega läheb vähem. Et me mängisime läbi koha, oli pilt selge, millega tegemist on ja siis juba igaüks vaatas, mis ta sellega teha tahab. Ehk siis edasi tuli juba improvisatsiooniline osa. Kas need impulatsioonile aga ütleme kats improvisatsiooni siin plaadil üldse ei ole, et et siis pigem ikkagi igaüks vaatas nagu kuidas seda tema nagu paremini kõlama saab panna iseennast, sinna. Panna džässikõla on küll sellis fusion džässi või džässroki rokikõla ja, ja siin on ikkagi sinu süü. Eake see on paratamatus ning seal ülihea antud juhul, et et koos olete tegelikult nagu siis sina ja Riho Sibul, kes mängib kitarri ja ikka siin saatekitarr peamiselt tegelikult omandanud oma. Temale sai võib-olla isegi nagu kõige vabamad käed antud, et põhimõtteliselt mina mängin siin kõikides lugudes just seda saatekitarri või no ütleme, need Need lood ongi nagu siis selle minu kitarri külge nii-öelda riputatud, ütleme isegi minu kitarriosa võib-olla see, millest need lood on saanud alguse ütleme siis sinna tulnud basstrummi juurde ja siis Riho on nagu oma maitse järgi vaadanud, et mida sinna võiks juurde teha. Aga me ei saa öelda, et keegi eksinud nagu soolokitarrist rütmikitarrist, et pigem me naersime, et mina olen rütmikitarrist ja Riho on oktavi kitarristid, ta mängis sellist oktavi partiisid küllaltki palju. Aitäh stuudios Jaak Sooäär. Me jätkame vestlust homme, aga täna mängime laulu ja see äärel nädala plaadi auhinnapakkumine koos küsimusega. Aga laul, mida täna kuuleme, on pealkirjaga meele heitmisele? Ma kardan, et kõige melanhoolsema pealkirjaga laul aga võimalik, et kõige aktuaalsema sisuga teksti põhjal loodud melanhoolne Lugu no ma arvan, et kõik need tekstid ikkagi on aktuaalsed ja ka tõsised, et see tõesti meele heitmisele annab nagu sellise väga tugeva signaali see pealkiri, aga jah, see räägib siis noorest inimesest kes nagu ei pääse löögile, kuna teised, kellel on elus lihtsam olnud, on ees ja seda tuleb ette ju igal ajastul. Jaak Sooäär tere, taas tulemast raadiosse jutustamaks nii enda uuest bändist Juhane plaadist Juhane. Ja täna kõigepealt sissejuhatuseks autorist endast tõstke Liivi Juhanist. Keele surmast möödus hiljuti täpselt 100. Ja te tegite tol õhtul ka kontserdi, kas seni ainsa Johani Live? Jah, see oli see kõik nagu õnnestus, selles mõttes väga hästi, et see plaadi mõte tuli kõigepealt ja siis üsna varsti ilmnes, et esimesel detsembril oli siis selline tähtpäev ja tundus, et et see Liivi puhul isegi surma-aastapäev kui tähtpäev vajab tähistamist ja meeldetuletamist tema looming. Ja siis tõesti selle plaadiesitluskontsert toimus Liivi 100. surma-aastapäeval ja see on meie ainus live siiamaani. Aga oligi tore, sai ära proovida, et kõigepealt me mängisime need lood stuudios ja siis kontrollisime nüüd nii-öelda ära, et kuidas kontserdil toimib ja jäi väga mõnus tunne, et ma loodan, et üsna varsti esineme jälle. Too Liivi luuletust sul töölaual oli siis hiljem lauludena on sündinud ja plaadi peale läinud 11. Tegelikult kui ma päris aus olen, siis Liivi lugedes algselt mulle lihtsalt tekkis emotsioon ja kõik need 11 laulu on sündinud iseseisvalt, et tegelikult nendest ükski ei ole kirjutatud ühtegi neid tekste, siis konkreetselt silmas pidades, et need laulud tulid ja kohe nagu oli võimalik leida sinna sobiv tekst ilma erilist vaeva nägemata. Kuidagi kerge oli see kogu see protsess. Küllap ta oli sul siin sees vist juba tükk aega idanenud. Millal sa esimest korda üldse tulid mõttele, et võiks midagi ois, aga kas ma eksin, kui sa oled Juhan Liivi ka enne kasutanud varem? No ühes loos tõesti kunagi kujunes meil, see oli õuna bossaga kuskil tõstis Riho laulis ja Raul Saaremets tegi väga sobiva sellise meeleoluka põhja, aga see oli väga mitu aastat taga mitu aastat tagasi ja, aga no liiv on olnud mu lemmikkooliajast peale. Aga praegu jahe, nagu see siis lisaimpulss tuli, sellest, et lugesin luuletusi, mida ma varem ei olnud lugenud ja need kohe nagu kõnetasid ja tahtsid nagu tegemist saada. Juhan Liiv on sulle kooliajast tuttav, missugused Liivi reaalvõi, milline luuletus sul, selline kõige varasem mälestus on olnud? Nii võib olla nii ühekaupa, ei oskagi öelda, aga tema puhul just selline selgus et mulle tegelikult meeldib luulet Duste puhul see, et ei ole nagu liiga palju materjali või tekstile liiga tihe liiv kuidagi väga hästi oskab. Minimaalsete vahenditega, nagu anda täielikult edasi mingit meeleolu või mingisugust mõtet, mingit olukorda. Ja see, see selgus, meeldib mulle. Juhan Liiv kes elas 19. sajandi teises pooles ja lahkus 49 aastasena elades ühe kannatava poeedi kohta, ma julgen öelda isegi pikalt, on olnud palju nooremaid, nooremat, surnud näiteid läbi ajaloo, kaasa arvatud ka meie Eestist. Aga ta suri 1913 ja siis nagu rääkisime 100 aastat tagasi. Kuid tema tööd On täiesti fenomenaalsed ju, mitte ainult see kõrge kunstiväärtuse koha pealt, vaid nad on aktuaalsed. No ongi ajatud, et see mind nagu hämmastabki, et kuidas ta suutis kirjutada luuletusi, mis tänapäeval kõnetavad ja oleks tore, kui selliseid sellist laadi kunsti minu meelest, mis nagu kuidagi sellist ühiskondlikku sotsiaalset teemat kajastaks oleks ka tänapäeval rohkem, et et ma muidugi ei ole kõigega kursis, aga aga mulle tundub, et, et nii tuules kui muusikas teed seda meil Eestis on suhteliselt vähe. Laul, mida me täna kuulame, on hiljem minevik ning see laul nüüd võib-olla natukene räägib meie enda räägitule selles mõttes vastu, et siin luuletuses olevad read on ikkagi päris vanaaegsed. Ja, ja minu meelest ei ole minu meelest on täiesti aktuaalne ja seda küll ma tahtsingi sinna jõuda, et kui nüüd nagu viisi rida-realt ja, ja sõna-sõnalt seda tänapäeva tuua, siis kas või alguses nad käisid põllu peenardel, neil jalas kõrged kalossid. Kalosse täna enam ei kanta. Ja siis teine värss, kui isad põldu küntsivad, pastlad ja talukad jalas ja kirikus läksivad pastlad ja tallukade jalas on pärit nüüd ikkagi väga agraarajastust. Kui Eesti rahvas oli maarahvas, olid talupojad. Ja kui edasi tuleb siit tekst, kui lubate, siis ma natukene analüüsiksin selle laulu sõnu nüüd edasi siin nagu Liive pisut muretseb, et eesti kultuur just siis antud juhul tollele ajastule omaselt maarahvakultuur talupojakultuur hakkab murenema. Sest linnadest tuuakse teistsugust kultuuri. Kas või kõige viimane värss ja linnast meile saksa keelt ja saksa õlut toodi. Ning see värss lõpeb järgmise Reaga lillasid õpiti Tüüringi mägedelt ja raha läks õllepoodi. Kui nüüd tänapäeva üle kanda. No väga lihtne ju, käisid põllupeenar del jalas, kalossid, et moekad, riided, eks ole, noortel seljas ja isad, eks ole, kunstid põldu, tegid mingid noh, ütleme tegid midagi, tegelesid mingisuguse asjaga nii-öelda, ajasid Eesti asja või tegid, üritasid teha elu paremaks, lapsed lihtsalt ajasid moe taga ja siis vaatasid, mis välismaalt tuli, eks ole, joodi õlut, õpiti natukene mingit tilulilu välismaalt ja tegelikult nagu raha läks õllepoodi ja midagi nagu ei toimunud. Aga tegelikult ma arvan, et see et see liivi hoiak on noh, selgelt nagu sihukse kadakluse vastavalt kadakasakslus, eks ole, oli eestlased, tahtsid saada sakslast, eks. Ja noh, tänapäeval ma arvan, et seda tendentsi on ju ka olemas, et ma arvan, see saksa keelevõime vahetada inglise keele vastu ja loomulikult me ei peaks siin, kuidas öelda, kapseldume oma omaette omaette, aga samas ei saa lääne või välismaa pealiskaudsuse ülevõtmine. Et noh, see ei ole jätkusuutlik tegelikult pikas perspektiivis Stuudios oli Jaak Sooäär, ansambli Juhan juht. Laul, mida täna kuulame, on hiljem minevik. Taas tere tulemast raadiosse kitarrist ja helilooja ja õppejõude. Jaak Sooäär. Tervist. Ansambel oli Juhan, esimene kontsert oli hiljuti ära Tallinnas klubis sinilinde. Kas tänavu aastal Juhanit elaval ana laval me enam eine? Enam ei näe aga loodetavasti uuel aastal, et praegu ikkagi on küsitud meie käest, et kas ma tahaks esineda ja loomulikult me tahame, aga praegu ühtegi kuupäeva veel paigas ei ole. Et mina olen eesti rokkmuusikas üsna selline algaja ja Ongi huvitav, ei ole nagu üllatunud, et tegelikult neid rokikohti, kus bändid mängivad, on ikka väga vähe, et mul kuidagi tundus, et see rock on noh, nagu väga tähtis ja suur asi, aga tegelikult need esinemiskohti tundub, ei olegi peaaegu üldse ja Watetel festivale ja võib-olla ei, otsus on veel rohkem kui rockis. Loodan, et me näiteks esinemisi leiame. Täna võib Johanit ikkagi kutsuda selles mõttes projekt bändiks, et te teete sagedase esinemisi, nüüd esialgu näha ei ole, aga nagu sa lubasid, neid järgmisel aastal kindlasti tuleb. Kui pika perspektiiviga sina ja sibul ja kilpe lillepea nüüd Juhanit tegema asusid, et ma olen aru saanud, et see ei ole ikkagi nii selline ühekordne projekt, et nii üks kontsert, võib-olla veel kunagi midagi üks plaat ja nägemist. No tegelikult ega ju mina ka noh, nagu ma olen ütelnud juba, et ma olen algaja rokkmuusikat ega ma ei teadnud, kuidas see salvestus ja kuidas see kõik läheb ja mis saab ja ja suuri plaane nagu ei julgenud teha, et mõte oli kõigepealt see plaate ära salvestada ja vaadata, milline on tulemus ja ja kas see nagu üldse kellelegi korda läheb ja nüüd ongi huvitav vaadata, et mis siis sellest plaadist nagu saab ja kas, kas nagu on mõõdetud kontserte teha, et ma arvan, et meie bändi poolt oleks, oleme kindlasti valmis seda tegema ja loodetavasti siis uuel aastal ikka saaks esineda nii palju kui võimalik ja teeks hea meelega lugusid juurde ja arendaks seda asja. Jaak sul paralleelselt on veel üks rokkbändi projekte käsil kus on ka lisaks muusikuid välismaalt sealhulgas üks, üks hiigelsuur saksofoni mängiv mees, mis selle bändi inimestele. Bändi nimi hevib juudi ja no vot ongi minu meelest nagu rokkbänd, aga ta kipub liigitama jätsi alla, kuna, kuna seal pole lauljat, eks ole, et, et jällegi ja muusikani improvisatsiooni muusikaga. Hannes on improvisatsiooni ja rohkem, aga tegelikult see energia, ma arvan, et on ikka väga rokk ja seal on ju siis tõesti needsamad Henno kelp ja Andrus Lillepea siit Juhanist ja Leedu bass-saksofonimängija oli, kuidas Moskva suunas, et see on siis selline harva mängitav. Selline tõeline rokinoh, ma ei tea, sihuke mürgav, saksofon selline suur pill, mis mis tõesti nõuab mängijat väga palju jõudu ja väga palju õhku sisse puhuda, seda saundi saada, siis peab suur mees olema, peab olema suur mees ja tõesti nagu siis kelle peab olema palju jõudu ja kui suur see passi saksofon siis päriselt on? No ütleme, kui teda panna ikkagi nagu kohvrisse sisse see kohver ikka annab sellise noh, sellise ma arvan sellise keskmise kirstu mõõdu välja, et kui me oleme tassinud siis kontrabassi mõõta umbes noh, päris nii suur ei ole, aga et inimesed tulevad küsima, keda te tassiti, eks ole. Et ta on päris suur ja, ja ta on tegelikult lahe, mõnes mõttes ta on nagu selline mahe ja muhe kõla poolest, aga, aga ütleme, kui mängija on hea ja oskab temaga teha, siis sealt saab sellist tõelist metali saundi kätega. On sul teine sellist tüüpi bände praegu. Mis sul veel käsil on? Tegelikult see oli täiesti vale küsimusest. See muusikaakadeemias õppejõude ja lugematutes teistes koosseisudes varieeruvad Se gruppides projektides olles sa üliaktiivne ja, ja esinemisi sul on ikkagi väga sagedast teeb kaks-kolm korda nädalas või vähemalt kord nädalas kindlasti. No see on väga erinev jällegi, et kui mõni tuur siis on järjest ja siis vahepeal jälle ei ole ja ja mulle tegelikult meeldibki, et jääb ka vahel vahesid, et nüüd jõuluaeg tuleb ka päris rahulik, et et saab nagu hinge tõmmata ja oma mõtteid mõelda. Kus sulle nüüd sinna lähiajal veel nüüd ongi, et täna sõidame Tartusse ja homme oleme Tallinnast, tuleb minuga mängima üks väga hea soome trummar, rahvusvaheliselt tuntud ja kes mänginud paljudel ESM-i plaadil näiteks tema nimi on Marko Õunas Kari ja tema on selline väga tundlik mängija, võib mängida väga vaikselt sellist põhjamaist sound'i ja võib teha ka sellist rokki ja noh, ma arvan, et me mängimegi igasuguste stiilide vahel täna Tartus. Mis asi see on siis Tartu jazzklubi ülikooli kohvikus ja homme? No ses klubis Tallinnas tulge vaatama, ma arvan, et tulevad väga toredad kontserdid. Millal järgmine välismaa ringreis tuleb? Veebruaris tulevad mõned asjad päris mitu sõitu. Kas selle kuulsa ja samal ajal täiesti Maniiakaalse Hollandi trummariga Sul veel esinemisi plaanis on? Tänavu, sügise hakul andsid paar kontserti taas Eestis ja, ja ilmus ka album mis on üks lõppeva aasta parimaid plaate selles ei ole mingisugust kahtlast. Jah, temaga on mitmeid raudu tules, praegu ja kindel on see, et siis minul lisaks tuleb Laura põldvere Remmel, kes on ju suurepärane impraseeriv lauljatar Me oleme kutsutud siis amsterdami PIM Housson, selline jazz klubi endiselt Euroopas kõige tuntum klubi mille 40. juubelifestival toimub siis, et et seal andening tahab siis nagu seda Eesti asja aga tutvustada festivali raames, mis ongi meile väga hea, et festival on ju alati see, kus publikut liigub. Käed-jalad tööd tegemist täis sealhulgas ka Juhan uus Eesti supergrupp kuhu kuuluvad Andrus Lillepea, Henno kelp, Riho Sibula ja siin kõnelejana Jaak Sooäär. Täna, kui tohib, mängiksime kuulajatele vangis. See on üks 11-st palast teie äsja ilmunud plaadi peal. Ja see laul vaata et üks pikemaid kompositsioone. Kui avapala hoolitsejatele välja jätta, siis viis ja pool minutit. Kas ka üks raskemaid keerulisemaid struktuurilt palasid? Minul on üldse raske öelda, mis asi on keeruline või või lihtne minu jaoks võtet sõnad nagu dissonants ja ütleme, et mingi asi on in või out, mina olen sellest juba ammu aru ei saa. Aga ta on jah, ütleme üks aren, Tatumaid kompositsioone. Ma parandan sofistikeeritumaid, no selles mõttes, et ma pidasingi nii silma, aga ta Andis ka ühes tükis ja korraga, et siin nagu midagi nüüd väga kombineeritud ei ole, et ta jah, niimoodi vaikselt kasvab ja, ja areneb, et see mulle nagu meeldib, et see pinge, mis selles loos siis sisse oli kirjutatud, see õnnestus ka nagu stuudios lindile saada. Et ta tõesti nagu areneb lugu. Areneb ja areneb ja ja pinge kasvab ja lõpus on siis ka purse, vabanemine. No eks ta sihuke lõpuni ikka selline selline, kuidas öelda kirvese nõus, minule üldiselt meeldib üldse muusikas, et kui ikkagi on pinge nagu noh, see võib olla väga erinev heas biomuusikas, võib-olla mingisugune rütmiline või mingi pinge, eks ole, aga et et noh, ta ei oleks nagu niisama, et lihtsalt keegi tegi midagi ja kuidagi nii moka otsast midagi tegijad siin. Et mulle meeldib see, kui ikkagi nagu on. On on energiat ja, ja mul on hea meel, et selles salvestuses minu meelest on olemas. Juhani juht Jaak Sooäär tere taas. Laul, mida täna kuulajatele kohe mängime, on sügisene lugu kõige sügisesem laule, tuul rabistab lehti maha, ühtlasi ka siis piloot Ta track teie albumilt, mis asub uhkel kohal, ehk siis päris korralikus rotatsioonis ka R2 playlistis. Aga enne jaak natukene albumi salvestamisest. Kokkumängija on kuulus Elmu värk. Ja salvestada ka ja töökoht tema sama legendaarne stuudio Matrix. Kas stuudiovalik oli sulle keeruline ülesanne? No ma tegelikult küsisin ka nõu oma kolleegidelt, siis, kes on sellised sellise rokiasja puhul? Teavad, teavad, mis Eestis toimub. Jaa, jaa. Ja ma olen ise ka linnahallist nüüd salvestanud hiljuti muid asju ja tundus, et et ikkagi linnahall on nagu hea variant ja mõtlesime, et oleks tore ikkagi salvestada see plaat lindile siis analoogis täiesti. Et see nagu annab muusikale sellist sügavust ja võib-olla natuke pehmema soundi. Kate. No isiklikult on nagu päris nagu keeruline kuulata tihti sellist uuemat rokkmuusikat. See sound on kuidagi väga terav, jaga kalkida ja no ma ei tea, kas nüüd on raadiokuulajale huvitav, aga mulle tundub, et et tegelikult pillid ei kõla nii nagu need nagu nad on siis salvestatud või ütleme, seal on nagu kõik on nagu väga ära kompresseeritud, et on lükatud nagu kõik hästi ühele tasemele. Et kui autos sõita, siis noh, on nagu kõik kuulda, aga tegelikult sellega nagu kaob ära muusikast elu ja kaovad ära kaamera dünaamika. Ja noh, raadios on seda hullem veel, et minu arust nagu raadiost nagu ei saa üldse enam midagi kuulata, seal komporasse kompenseeritakse lisaks kuna kõik arvavad, et ikka peab nagu autos olema, kõik kuulda. Ma loodan, et me nagu mingit pidi, nagu üritasime vältida seda teed, et ikkagi on, muusikas on nüansse ja me oleme siin mänginud päris palju ka neid põhjad on nagu mängitud koos sisse, et vaat, ma tahaks muusika elaksid nagu ütleme mõnes mõttes noh, tulles tagasi ka võib-olla rokkmuusika vanavanemate aastakümnete juurde, kus nagu väga palju mängitud ikkagi live'is ja seal võib-olla mõni asi logiseb või midagi, aga see pole üldse tähtis, sest et energia on elav. See on minu jaoks muusikas väga oluline. Analoogis salvestatud 11 laulu sealhulgas ka tuul, rabistab lehti maha. Mida tahad selle laulu kohta veel enne, kui käivitame loo kommentaariks ütelda? No ma arvan, et see lugu teksti mõttes on võib-olla ta võib-olla ainuke selline looduslüürika tekst sellel plaadil, et kui praktiliselt kõik teised lood on mingit pidi sotsiaalse sisuga, siis mulle lihtsalt meeldis kuidagi seal ratas. Sellepärast saida valitud. Aitäh Jaak Sooäär tulemast ja terve nädala jutustama seda enda uuest bändist ja plaadist, mille nimi on Juhan. Aitäh kutsumast.