Rändujad. Ründame koos Hendrik Relvega. Eelmise saatega lõpetasime rännu Okjaanias seal kusagil Uus-Kaledoonia Vanuatu saarestikus ja viimases saates rääkisime siis ühe Vanuatu saare Danna ühest külastama garaaz kus on siis eriline usukeskus ja mis on väga külalislahke ja traditsiooniline van vaatu küla. Et seal tekkis tõesti tunne, et, et siia võikski kohe nagu jääda. Aga tänane rännusaade viib siiski hoopis mujale hoopis kaugele Vanuatu saarestikust minnes tervelt 10000 kilomeetri kaugusele. Ja see on siis India ookeanis asuv sessellide saarestik. Käisin seal veidi vähem kui aasta tagasi, 2014. Jaanuaril. Puhus ja selles ja järgmistes saadetes tahan siis jagada oma muljeid ja mõtteid sellest saarestikust. Niimoodi siis algas üks neist tohutust hulgast lauludest, mida turistid seissellidele jõudes kuulevad. Lõbus ja reibas laul ja eks ole, ja loob niisuguse meeleolu, et et kohe niisugune ma just suurem osa turistidest loodavad. Et saab palju päikest ja kauneid liiva, hindu ja igasuguseid meelelahutusi ja üldse on kogu aeg igavesti lahe ja mõnus olla. Noh, niisugune see laulja on kõigi, mulle natukene tundub seal sisimas, et laul on veidikene üle võlli, ta on kuidagi niisugune, tekitab nagu kahtlused, et äkki need kohalikud muusikud, kes seda nüüd siis laulavad, äkki nad natukene tögavad turiste, sest seal laulus on kõik liiga ilus liiga nisugune paigas. Kes on natuke niukene, paroodiahõnguline laul hoopis? Nendele stan tardsetele turistidele, kelle unistused on väga ühesugused. Ja eks selliseid turiste siin on nad näinud ju küll ja küll. Ja eks nad siis nisukesi laule laulavad, sest teistpidi on seal niimoodi, et, et selli, laulikutele on turistid ju nende leib. Nad peavad tegema seda, mis turistile meeldib. Sest turismitööstus on siis sellidel praegu ikka kõige tähtsam majandusharu. Ja enamik peredest, kes siin elavad, sõltuvad otseselt nii või teisiti turismist. See on lihtsalt fakt. Igal aastal käib siin keskmiselt 150000 turisti ja elanik, see on siis sellidel kokku ligi 80000, nii et arvutame siis, et iga kohaliku elaniku peale kaks turisti. Ja teisest küljest, kui nüüd need turistid siia tulevad mugavat rannapuhkust otsima, siis nad selle ka siit leiavad. Sest siin on tõesti kõik noh, nii-öelda viimase peal hotellide tase on mu enda kogemuste järgi seal tõesti niukene kõrgetele maailma standarditele vastav. Ja teisest küljest noh, hinnad need on ka kõrgetele maailma standarditele vastavad. Et siis ütleme, need, kes tahavad vähese rahaga troopilises rannas aega veeta. Nendel võib-olla ei ole see sessellidesse kõige õigem sihtkoht. Aga tegelikult, kui ma seal siis sellidel olin, siis ma ikkagi sain teada trikki, kuidas saaks siin saartel päris odavalt toime tulla. No päris ütleme seljakoti ja telgiga matkata siin ikka ei saa, sest nendel pea saartel on see asustus ja eramaad ikka nii tihedalt koos, et, et siin lihtsalt ei ole selleks ruumi. Aga suhteliselt odavat peavarju leiab küll. Ja selle saladuse avas mulle üks Rootsist tulnud abielupaar, kellega juhtusime seal ükskord rannas pikemalt juttu ajama. Nemad olid olnud siin juba päris mitmendat korda ja nendel oli üks väga kindel retsept, et enne siia tulekut kutt broneerivad internetis mingisuguses odavamas hotellis kohad vaid mõneks ööks ja nagu kohale jõuavad, kohe hakkavad ringi vaatama, et kus veel öömaja pakutakse ja, ja seal on tegelikult vägagi palju pakkumisi ja nüüd on soodsa hinnaga internetis neid ei leia ja alati nagu nad ütlesid, olid nad paari päevaga leidnud endale just sobiva mõnusa ööbimise kusagil mõnusas saare nurgas. Tavaliselt on sedasorti soodsad majutused siis need kodumajutused, et need pakuvad siis kohalikud elanikud omaenda majas, seal on mõni tuba siis üürile anda. Ja, ja see Rootsi abielupaar ütles küll, et nemad on alati sellega väga rahule jäänud. Nii et siit siukene väikene nipp kõrva taha panna, et kes on tohema rahakotiga, tahab oma pealt siis sellidele kindlasti minna, siis tasub seda meeles pidada, et, et nii saab. Sellised need siis sellid, siis on niuksed, mõnusad puhkamise paigad. Aga miks ma ise sinna tahtsin minna? Kindlasti mitte selleks, et kuskil palmi all mererannas päikest võtta. Kuigi need siinsed liivarannad on ka ikka tõelised maailmakuulsad ja, ja natuke mind ka huvitas, et et kui vaadata neid igasuguseid maailma troopiliste randade edetabeleid, siis väga tihti sessellide mõned rannad on seal kõige tippude hulgas ja siis mind huvitas noh, lihtsalt inimlikult, et, et milline siis tõeline tipprand peab siis olema? No üks, kus ma käisin, oli näiteks Ladigi saarel seal on see niinimetatud hõbeda rand ja no mis seal siis oli muidugi helevalge liiv, palmipuud, särav sinine meri, väga tore, aga selliseid oli maailma troopikas oi kui palju näinud. Ja et miks ikkagi sisse, no vähemalt Neist sõnal Geographicu edetabelis oli siis toodud veel kaks põhjendust lisaks. Esiteks see, et siis, et siin on see rand, on hästi turvaline. Et see on hästi ohutusest, avaookeani murdlained murduvad nende eest kaitseb randa korallriffide barjäär. Jah, aga tegelikult ka niisugusi liivarandu olen ma küll troopikas ennegi näinud, aga see teine põhjendus, see oli minu jaoks juba nagu kaaluvam ja nimelt see siinset randa palistavad väga erilise kujuga kaljud. Need on graniitkaljud ja, ja need on tõesti erilised. Nad on ümara vormilised, tohutu suured ülalt alla sügavate vagude ka väga väga kummalised looduslikud skulptuurid, otse seal mererannal vaata selliseid ei olnud ma küll mitte kusagil troopilistel randadel mujal näinud, nii et need siukse maastiku erilisuse mõttes nii. Kokkuvõttes tõesti see rand oli eriline ja meeldejääv. Ma muidugi teadsin, et, et siin ootavad ees sellised erilised graniitskulptuurid ja, ja see oligi üks põhjusi, miks ma tahtsin sessellidele tulla. Ja nende tekkelugu on ka äärmiselt põnev, nende juurde jõuame veel tagasi siin. Lõpupoolel aga need graniitkaljud on tegelikult ainult üks osa siis sellide väga erilisest loodusest. Et siinne loodus on just globaalselt, kes tõesti kindlasti väga ainulaadne ja vot see oli see päris põhjus, miks ma siis sellidele väga tahtsin tulla. No esimene pool sellest erilisest loodusest on see eluta loodus siis siinset kivimid ja, ja niisugused eriline looduse kujunemislugu. Teine pool on siis siin elusloodus näiteks kasvab siis sellidel maailma kõige suuremate seemnetega taim see on muide kodus, see on niisugune suur sületäis seemet ja, ja see on tõesti tõesti väga eriline. Või teiseks näiteks elavad siin tohutu suured maismaa kilpkonnad, nende suurus, nii ma olin siis lugenud jää alla Galapagose hiidkilpkonnade suurusele. Calapagosel ma olin käinud neid maismaa kilpkonni seal näinud ja nüüd oli kangesti huvitav teada, et kas siinsed on siis suuremad või, või õnnescu isegi hoopis väiksemad. Seda ma tahtsin kohe kangesti uurida. Ja tegelikult lisa, kas nendele veel terve hulk igasuguseid haruldasi taimi ja loomi, keda mitte kusagil mujal maailmas ei leidu ja nende elusa looduseliikide juurde jõuame veel ühes järgmises saates, aga täna kõne läksin just sellest sessellide Ta loodusest ja sellest, kuidas sellid on looduslooliselt kujunenud selliseks, nagu nad on aastamiljonite pikkuselt ja väga erilisel viisil. Ja et nüüd alustada sõda eluta looduse lahti harutamist, siis võib-olla kõigepealt siiski see selge pilt. Et kus kohas, millises maailmamere piirkonnas metsis sellid siis ikkagi õieti asuvad. Geograafid loevad siis selle Aafrika juurde kuuluvaks vihje. Lähim manner peab siis olema Aafrika manner ja nii ta on tõesti sesseli tasuvad Aafrika mandrist ida pool seal kusagil India ookeanis. Aga kui nüüd gloobust keerutada ja ikka vaadata, et kus täpsemalt siis tegelikult Aafrika rannik jääb siis selgesti ikka ilmatu kaugele. Lähim rannik on kuskil 1500 kilomeetri kaugusel. No tõsi on, et, et järgmine manner jääb veel kaugemale, see on muidugi Aasia sinna veel rohkem maad. Nii et jah, muidugi, kui üldse mingi mandri juurde kuuluvaks, siis jah, siis selle võib lugeda tõesti aafrika juurde kuuluvaks. Aga kui päris aus olla, siis saarestik on ikka väga-väga üksildane seal kusagil India ookeani veteavarustes Aafrika ja Aasia vahel. Ja siis sellide saarestik omakorda on ju päris omaette riik. Selle riigi nimi ongi seischellide vabariik. Tema territoorium koosneb 115-st saarest, osa neist on suuremad, osa väiksemad, aga ühtegi päris suurt saart nende hulgas ei ole. Ja Ühest saarestiku otsast teise on tubli 1000 kilomeetrit isegi natuke rohkem. Ja neid jällegi neid saari, need on küll palju, aga nad on nii pisikesed, et kogu nende pindala kokku on 452 ruutkilomeetrit. Noh, mõtleme nüüd Eesti pindala peale, kui võrdleme Eesti pindalaga, siis üks sajandik Eesti pindalast on üks oma riik. Ja noh, niisiis tulebki välja, et siis sellide vabariik on kindlasti üks kääbusriik. Ja kui teda nüüd võrrelda teiste Aafrika riike kidega, siis võib ju ette arvata, et ta on Aafrika kõige pisem riik. Nii oma rahvaarvu poolest kui ka pindala poolest. Jaa, teisest küljest on ta vist Aafrika riikidest üks kõige parema mainega riik, sest kõik teavad, et seal rahumeelne, vägivallata turvaline ja sellepärast on tagaturistide lemmik. Jaa, muidugi üks põhjusi, miks turistid siia tulevad, ikkagi see, et siin saab ju aasta ringi mistahes ajal alata võta päikest ja ujuda, ehk siis teiste sõnadega siis sellide kliima on niisugune väga ühtlane ja stabiilne. Ja see saarestik asub ju ekvaatori lähedal, kui jälle gloobuse pealt uurida, siis noh, natukene ikka ekvaatorist lõunapoolne Ta asub lõunapoolkeral, aga ikka väga ekvaatori lähedal. Noh, see ju tähendab lihtsalt seda, et palavusest pole siin küll kunagi puudu. Et ja teisest küljest, kui mõelda, et kas iga päev on ka päike selge taevas siis selle peale muide siis sellisel päris kindel ei saa olla. Ja, ja ma mäletan hästi seda, kuidas me tulime eestlastega sinna, pikk lennureis selja taga ja meid tervitasid sissellid tõelise paduvihmaga. Vihma ladistab tundide kaupa. Ja järgmine päev, kui loodeti päikest, jälle täiesti vihmane päev ja siis tuli veel kolmas päev takkapihta ja see oli ka viimane ja, ja vot see oli niisugune asi, mille peale siia tulev turist nagu enamasti nagu ei mõtle. Noh, me olime siis just jaanuari lõpus seal ja, ja siis edasi oli küll ka päikest, päris palju aga kogu aeg, kui kuulasid ilmateadet, siis siis väga napilt läks vihmeist nagu mööda, et kord oli näiteks rändasime seal ühelt saarelt teisele ja tihti oli niimoodi, et just see saar, kust me ära läksime, ilmateade teatas, järgmisel päeval sajab täiega. Või siis jälle jõudsime mingile järjekordsele saarele ja seal oli küll päikeseline taevas, aga Mao oli jumalast märg ja suured lombid maas, on täitsa selge, et siin on olnud just väga tugev sadu. No see oli siis jaanuari lõpp ja jaanuari lõpus võib minna ka teisiti. Võib-olla ka nii, et nädal aega on kogu aeg päike? Jah, võib juhtuda. Aga seda peab nimetama vedamiseks. Sest siis sellide ilmastik ei ole aasta ringi kogu aeg sugugi ühesugune. Ja kindlasti on kogu see õhk siin alati pigem niiske poolne kui kuivapoolne. Sest need lõhu massid, need tulevad ju siia saartele kusagilt ookeani avarustelt ja ükskõik, mis kandist need tuuled siis ka puhuvad. Ikkagi. On nad endasse Imanud, seda ookeaniaurude küllust ja need õhumassid on niisked igal juhul, see on ju loogiline. Aga kui mõelda nüüd kogu siis selle aasta ringi peale, siis jaguneb see selgesti kaheks. Temperatuur on, on siin alati täpselt ühesugune, kindla peale mitte vähem kui 24 kraadi ja kindla peale mitte rohkem kui 30 kraadi. Niisugune paras mõnus temperatuur. Aga vaat vihmaga on niimoodi, et novembrist aprillini kestab niisugune aeg, mida kohalikud nimetavadki vihmaperioodiks. See ei tähenda üldse seda, et iga päev sajab. Aga iga päev võib sadada täiesti võimalik. Ja siis on jälle see teine, aastapoolse algab maist novembrini, see on siis niinimetatud kuiv periood. Ja siis sajab harvemini, aga ei saa öelda, et üldse ei 100 võib ka sel ajal igal ajal mõni vihmakene tulla ja sellel aasta sellel kuivemal poolel seal maist kuni novembrini. Et seal on veel niimoodi, et sel ajal puhub saartel väga tugev meretuul sihukene, ühtlane tugev edelatuul ja ega seegi puhkajale ju nii väga mõnus ei ole. Nii et siis sellide nisugune ilmad, need ei ole sugugi ilma puudusteta. Ja, aga noh, tegelikult kukub muidugi ikkagi niimoodi välja, et kui nüüd siit, et Eestist või Euroopast inimesed siis sellidele kangesti kipuvad, siis ju kipub olema ikka see Põhjamaade talve süda. Ehk siis sel ajal on ju see päikeseigatsuse puudus siinkandis kõige suurem. Ja, ja siis on niimoodi, et kui inimesed siia tulevad, siis ei maksa ikka siis nii väga pettuda, et mõnikord sajab, sest kokkuvõttes ka sel ajal on päikest ikka täiesti piisavalt ja jälle, kui ma mõtlen oma eestlastest reisikaaslaste peale, siis, siis nad said seda kogeda, et päikest on piisavalt ja isegi rohkem täiesti sõna otseses mõttes oma naha peal. Et see, kes ikka tahtis ja oskas, sai selle aja jooksul enda kenasti pruuniks, aga need, kes ei osanud või olid liiga blad näed, ikka, kõrvetasid ikka väga kiiresti enda nahavähkpunaseks õhtuks. Sest see sessellide päike, see on ikkagi troopiline päikese piga troopiline nuusk ja selle troopilise päiksega. Minu kogemus ütleb küll, et sellega pead olema väga Aubaklik. Kui ei austa, maksab halastamatult kätte. Seda, seda sessellide ilma võib pikalt, aga üldiselt on ikkagi loomulikult sessellid, turisti paradiis, selles ei ole kahtlust. Ja kui nüüd küsida mitte turisti käest, aga hoopis ühe loodusloolase käest, et kuidas temale seda saarestikku hindab siis see, kes siis selle ja selle looduslugu hästi tunneb, see ütleb ilma kõhklemata. Väga põnev, väga eriskummaline, kindlasti tahaks vaatama minna. Ja see siis sellide lugu see ulatub, dub muidugi määratu kaugesse aega. Võiks alustada siis sellest ajast kusagil rohkem kui 150 miljonit aastat tagasi. See oli see aeg, kui maakeral oli hiigelsuur kond, vana manner ja see hakkas lagunema ja üks nendest Kondvana tükkidest. See hakkas siis triivima maailmamerel põhja poole. Sealt pudenes lahti üks ilmatu suur tükk sellesse praegune Madagaskar, ülejäänud osa rändas ikka aastamiljoneid kogu aeg ühtlaselt mööda ookeanipõhja poole edasi. Ja selle Kondvana tüki küljes olid siis koos praegused siis sellid ja praegune india poolsaar. Ja siis kusagil 65 miljonit aastat tagasi toimusid niisugused tohutut saatuslikud, katastroofilised sündmused nimelt just selles paigas. Laamade liikumise tulemusel tekkisid maakoorde tohutu sügavad, nii kümnete kilomeetrite sügavused, praod ja neist purskus väga-väga sügavalt maa seest välja. Meele tuttes kogustes magnact. Magmas on, et sulakivimid ja seda punast magmad, seda purskas kirjeldamatult palju paljudest hiigelvulkaanide tohutu pika aja jooksul. Ja vot selle käigus sündisid siis nüüdsed sessellide saared ja ühtlasi läks siis nii, et siis sallide saarestik jäi sinna paigale ja see osa, mis on praegune india, see rändas ikka edasi põhja poole, kuni põrkus vastu nüüdset Aasiat ja lõi siis nagu piltlikult öeldes üles maailma kõige kõrgema mäestiku Himaalaja. Aga siis sellid tekkisid siis umbes sellistena, nagu nad praegu on laiali pillatuna, sinna tohutusse ookeani avarusse kusagil 65 miljonit aastat tagasi. Nii et võiks öelda, et, et, et see siis sellide saarestik on just nagu killud või mingi jäljerida kunagise hiidmandri kond, vaala ühe osa rännakust üle maailma mere. Ja et siin ongi peidus saladus, miks sessellidel on nii erilised graniitkaljud, mitte kusagil mujal ei ole ma küll saart Niisugusi graniitskulptuure näinud. Need on siis niisugused mitmekordse maja mõõtudega fantastilise kujuga, väga erineva kujuga mõned nagu kindlused, mõned nagu mingisugune hammasterida seal üksteise kõrval, mõned täiesti üksikuna vedelemas omaette. Ja, ja nendel on peal niisugused tumedad voldid või ribid, mis jooksevad ülevalt alla, niuksed, sügavad ja korrapärased. Ja, ja mis asjad need on? Et selge tegelikult see on vihma ja tuule mõjul tekkinud vaod, aga graniiti, selliseid vagusid tekitada mingisuguse vihmaga või tuulega. See tundub täiesti võimatu, sest graniit on teatavasti väga tugev ja väga vastupidav kivim. Aga need graniidi kaljud nägidsin välja umbes sellised, nagu on vahel liivakivikaljud, nendesse tekivad õige tihti niisugused v uurded. Ja siin kui järele mõelda, siin ei saa siis olla ju muud põhjust, kui, et need graniidi kaljud on püsinud siis maismaal vete ja tuulte piitsutada kohut piisavalt kaua, mitte tuhandeid aastaid, mitte miljoneid aastaid, mitte kümneid miljoneid aastaid, vaid sadu miljoneid aastaid ja geoloogid ütlevadki, et siis sellide graniitrahnud olnud maismaal sadu miljoneid aastaid ja nad on olnud juba maismaa osa, siis kui Kondvana ürgmanner polnud veel üldse lagunema hakanudki kui saali kogu maakera kõige suurem manner, tohutult palju suurem kui mistahes nüüdne manner. Ja vot sellise pilguga, kui sa oled nüüd seal mõne sellide ranits tuuri juures siis mõelda, et saan tõesti üks ehe osa Kondvana ürgmandrist. Vot see juba annab nende hääles kultuuridele vägevuse. Ja veel kinnitavad geoloogid, et saared keset ookeaniavarust koosnevad põhiliselt graniidist. Et sellist asja ei ole kusagil mujal maakeral leida. Et mandrit seal teine asi mandritel on graniiti palju aga just saartel, mis asuvad just avaookeanis. Vot see on siis niisugune saarestik, ainus saarestik kogu maakeral, mis asub avaookeanil ja koosneb põhiliselt graniidist. Aga siin peab muidugi ikka olema teaduslikult täpne siis selli rohkem kui 100-st saarest ei ole mitte kõik graniidist. Seal on osaga korallsaared. Ja noh, need korallsaared, need on ju hoopis teistmoodi tekkega. Kui lühidalt meelde tuletada, neid on siis õieti korallide ehk mereloomade jäänustest kuhjunud niisugused vallid, mis on siis kerkinud juba merepinnale aegade jooksul, sest nad on aina kinud Aasias, sinna tekib need mereloomade jäänused aina juurde. Ja lõpuks on selline saar kaetud ka roheluse ja puudega nagu graniit Saargi sealsamas kõrval, aga, aga see pinnas on täiesti teistsugune, kui see näpu vahele võtta, siis koosneb see pisikestest lubikodade jäänustest, see on väga selgesti näha. Ja kui nüüd mõelda selle peale, kus siis on siis sellidel nüüd korallsaared ja kus on graniitsaared? Õietises sellid jagunevad omakorda saarestikeks ja üks just see graniidi saarestik see asub seal sessellide kirdenurgas seal üleval paremal ja neid nimetataksegi graniidi saateks ja mingis mõttes on need kõige tähtsamad saared kogu seischellidel, sest neid on kokku 42 ja just nendel elabki suurem osa sissellide inimestest üle 90 protsendi. Ja siin liigub ka täiesti valdav osa kõikidest turistidest. Ja ühel siinsel saarel asub ka siis sellide pealinn Victoria. Ja, ja nendel graniidi saartel sai päris palju käidud ja, ja palju muljeid sealt ja nendest ma räägin veel põhjalikumalt järgmistele saadetes. Aga kui minna nüüd siit graniit saarestikus kaugemale sinna kusagile alla no siis kuskile edela suunas mingi paarsada kilomeetrit, siis on seal jälle üks terve saarestiku rühm. Selle nimi on Amirandid ja need on korallsaared ja praktiliselt täiesti asustamata. Ja kui minna sealt nüüd veel veel palju kaugemale kuskile 500 kilomeetri kaugusele, siis tuleb vastu jälle üks Saarteris, selle nimi on fraguaari saarterühm ja see on jälle korallsaarestik kah praktiliselt asustamata. Ja nüüd, kui minna veel edasi kõige kaugemasse sissellide tagumisse nurka, sinna, kuskile lõunasse Vöödi kagusse siis seal on Aldaabra saared, neid on siis kõige rohkem, neid on seal 67. Need on kõik korallisaared. Ja siin on ainus inimasustus kogu selle 67 saare peale on üks uurimisjaam, kus elab üks käppudes teadlasi ja rohkem seal inimesi pole. Ja seal Tabra on võlusõna kõikidele maailma loodusteadlastele ja ka loodusehuvilistele, sest see on üks täiesti inimesest puutumata väga haruldase elustikuga erakordselt rikas looduse oaas. Kui näiteks kosmosefotolt vaadata seda all tahabrat, siis näeb välja nagu üks suur helesinine alustass läbimõõduga, nii kümneid kilomeetreid. Ja vot selle alustasi servad ulatuvad teevadki siis nagu merest välja ja need moodustavadki suurema osa Aldabra saartest saaredasid niuksed, kitsad klikud, vahepeal on seal siis nagu mere läbipääs ja siis jätkub jälle niuke kitsas riba. Ja selline sõõrikujuline saarte rida ookeanis. Iga asjatundja ütleb kohe selge pilt. Selle nimi on Ats toll. Atrolliks ehk rõngassaareks nimetatakse siis niisugust korallide kuhjumise tulemusel tekkinud ringi. Ja see on väga tihti tekkinud kunagise vulkaani ümber, mis on hiljem hävinud. Tabro ilmatu põnev, siin on näiteks maailma kõige suurem maismaa hiidkilpkonnade asurkond neid on siin kokku 100000, noh nii umbes 100000 kirjeldamatult hulgal rääkimata teistest väiksematest üliharuldasest olenditest. Ja seal Tabra toll on, on sedavõrd põnev, et, et selle juurde tuleme kindlasti ühes järgmises saates niimoodi veel tagasi. Aga kui noh, ikkagi nüüd mõelda üldiselt ja kokkuvõttes selle sissellide kogu saarestiku peale siis graniitsaared on jällegi see, kus asub nii-öelda inim kultuuriraskuskese sissellidest ja saan seal kirdenurgas õieti sessellidest. Ja just sealt on siis maailmal kujutlus nendest tõelistest sessellidest. Ja selle kujutluse saab endale ilmsi silmade ette, kui sa lähed sinna kohale ja mingis mõttes kuulub selle erilise maalilise maastiku juurde ka niisugune muusika, mida sessellidel väga erinevad ansamblid suhteliselt ühel viisil, niisuguse lahedal ja muretu viisil laulavad. Selline oli siis sissejuhatav saade rännakutele sessellide saarestikus, saarestikus, mis on väga populaarne turismipaik, aga mis on tegelikult ka ilmatu põnev looduse poolest ja mis on ainus graniitsaarestik avaookeanis kogu maailmas. Järgmises saates vaatame juba seda, et mismoodi siis inimene siis sellid enda jaoks avastas kuidas tekkis siin püsiasustus ja, ja kuidas see lõpuks muutus praeguseks seischellide vabariigiks. Rändajat. Rändame koos Hendrik Relve.