Tere, siit Eesti ajaloosaatest. Täna pöörame aga pilgu põhja poole Soome poole, sest räägime Christian Agricolast, soome kirjakeele rajaja Mikael Agricola pojast, kes oli aastatel 1583 kuni 1586 Tallinna piiskop. Ja juttu tuleb vene-hirmust ja rüssa vihast 16. sajandil Liivimaasõja ajal Eestis, Soomes ja kogu Euroopas. Saates on Soome professor Kari targi ainen ja saate toimetaja Piret Kriivan. Ime Agricolast, Mikalist ja Kristjanist. Kui öelda sõna Agricola, siis eestlased teavad täpselt samamoodi nagu soomlased ilmselt kõigepealt Miikael Agriculat ja Christian Agricola, kes oli Eestimaa piiskop, suurt midagi ei tea. Mida tähendab soomlaste jaoks nimi? Kole see tähendab ladina keelt tähendab pool lumees talupoeg ja muidugi see on väga tavaline saksamaa humanistide hulkas aga Soomes on ainult üks Agricola ja seon Mikkal ja tema poeg Christian. Aga missugune tähendus on Mikael Agricola all, Soome ajaloole ja kultuurile? Hindamatu see väga-väga tähtis ja suur tähendus, sellepärast emoni soome kirjakeele isa poeme ühtleda seda ja tema oli ka see, kes v läbi reformatsiooni mõtet Soomemaal. Palju on võimalik seostada Mikael Agricola ka Eestiga sest tegelikult on mõned teadlased, ei arvanud ka, et võib-olla ta hoopis oli kuidagi Eestist pärit. No seda teame täpselt kindlalt, et tema ei olnud Eestist pärit, tema oli pärit berna ja kihelkonnast Ida-Uusimaalt ja tema isa oli siis talupoeg nimega Olaf ehk Olavi ja ema nimi on tundmatu ja tema elas seal merekaldal, nende maja oli talu, oli mere kaldal ja sinul igal saar Šepöönse tähendab paadisaar tema isamaa, et osa ja, ja sellepärast on minu meelest täpselt selge, et tema isa ei olnud ainult maa tegelenud põldudega, aga tema oli ka kalur ja kalurid, tulivad kõik Tallinnasse müüma oma produkte, iga aasta. Antakse kindel, ma olen täiesti kindel, sest et ka noor Miikael siis käis Tallinnas mitu korda lapsepõlves. Nii et oli eesti keelt lihtsalt kuulnud palju ja tundis eesti keelt, et sellest siis ka mõned tema huvi eesti keele vastu ja mõned sarnased sõnad. See on tõsi küll, tema oli siis tema pani kui soome kirjakeele niimoodi, et tema kuulas rahvast, rääki eri osa des Soome maad eri moodioneeri murrakut, dialektid ja tema pani nendest kirjakeele kokku täpselt kindel, et tema tarka korvaga kuulas ka eestlaste rääkimist Tallinna tänavatel. Ja ongi teamegi, et tema tekstides on neli, et eesti keele sõna täpselt kindel ei ole, et need tõesti on eesti keele sõnad, võib-olla need ühised sõnad, et need oli, oli soome keeles tol ajal olemas, aga siis hiljemini kadunud? Üks selline huvitav sõna on sana rusikas rusikas, soomlased ei tea, mis on ja see on siis sama, kui soome keeli nör Ki ja Nürke ei leia, on siis bokser. Aga tol ajal kasutati seda sõnast rusikas ja võib-olla on leitud ka karja Lohja dialektist, see rusikas sana palju-palju hiljem siis Lääne-Uusimaapiirkonnast. Kas Mikael Agricola mõjutas kuidagi vähemasti kaudselt ka Eesti eestlaste ajalugu oma reformatsioonialase tööga, näiteks? Ei, appi ka aja jooksul kindlasti need kirikuõpetajat, kes tekivad piiblist ja teistest Luteri katekismuse, st ja nii edasi eestikeelsete variante. Need tuntsivate Agricola soomekeelset teksti ja nad kasutasid neid hiilgut. Ta hakkas kooli käima Viiburi kirikukoolis. Õpetaja oli siis Johannes Rasmi tähtis mees, temale õpetas siis ladina keelt. Aga lossis elas mees nimega Johannes plokk, kes oli pärit Tartust. Ja tema oli selle lossi peremehe, kes oli krahv, hoia krahv Johan ja tema abikaasa Margareeta, kes oli Gustav Vaasa õde, nende kirikuõpetaja ja temal oli väga suur raamatukogu. Rehkendatakse, et temal oli kokku 180 raamatut, need tuli luteri raamatut, melanktoni, raamatut, Erasmus raamatut ja teised reformatsiooniaja humanismi aja tähtsat pearaamatut. Ja Michael sai neid lugeda ja Opeda, et siin oli selline kontakt Eestimaaga, mis on täpsed, paremini olnu tundmatu, aga nüüd teame seda. Et me räägime Mikael Agricola st selle saatesarja Liivi sõjatsükli raames ja Mikael Agricola oli kokkupuuteid ka venelastega lähemalt ja oli kokkupuuted isegi tsaar Ivan julmaga. Ta kohtus temaga, mis asjaoludel? Ja küsimus oli sõjast Rootsi ja Venemaa vahel aastatel 1555 kuni 1557 ja Mikael Agricola oli tol ajal juba Turu piiskop ja tema oli liikme siin delegatsioonis rahudelegatsioonis, kes kuningas saatis Venemaale rääkima rahust, venelastega ja delegatsiooni. Juht oli korgaadlik. Teen, leian, teen Eriksson, leian vur. Teine väga tähtis inimene oli peapiiskop, Rootsi pea, Piiskop, Laurentsius, Peetri ja kolmas inimene, kes osales läbirääkimistesse. Oli siis Turu piiskop Mikael Agricola ja teame, et tema oli aktiivne nendesse läbirääkimistesse. Teame ka, et tema suri sel reisil. Tema suri, kui tema oli tulnud tagasi Soome poole. Karjala kannasel. Märtsis 1557. Ta on kirjutanud ka kuskil kohtumisest Ivan julmaga ja mida ta temast on kirjutanud. Ja kindlasti oleks kirjutanud, kui oleks elanud, sellepärast tema oli geograafiast väga huvita ja tema kirjutas näiteks Palestiinast Jeesuse kodumaast väga palju tema kirjutamine õieti oli tõlkimist, temad tõlkis siis piibli teised pühad kirjate pühad raamatut, soome keele aga kirjutas ka omad kommentaarid, omad sissejuhatused, omad luule Nende sisse, tema mõtlemisest on nende kaudu võimalik natuke teada. Ja kindlasti tema oli ka Venemaast kirjutanud, kui tema olis elanud, kui oli näinud siis Moskva Kremli jaga Novgorodi ja sõitnud töösaaniga selle pika tee saaniga just nimelt siis selle all veel oli, väga külmal talvel oli ja kuidas ta võis suhtuda Venemaasse, on mingit aimu sellest, sest on äärmise vähe Taimu, aga tema suhtumine oli küll negatiivne, sellepärast oli suur selline kultuuri Te erinevus Venemaa ja Lääne vahel tol ajal ja eriti kui Venemaa hakkas ekspansiivseks, Venemaa laienes ikka poolele ja väga ruttu selle raudne järgi hakkaski juba aastal 1558 Liivi sõda. Tegelikult. Ta on selles saatesarjas nüüd teie käest just kõige õigem küsida ka eesti, vene, soome, vene ja rootsi vene-suhete kohta, eestlaste ja venelaste ja soomlaste ja venelaste ja rootslaste ja venelaste suhet selle kohta, mida on aastasadu tuleb välja saatnud niisugune umbusk ja hirm. Soomes on nüüd ka ilmunud, uuesti on ilmunud raamat pealkirjaga rüssa viha Timo Vihavainenilt selle kirjutanud ja seal ta tsiteerib ka teid, et tegelikult see rüssa viha, mis eesti keeles tegelikult nii karmilt ei öelda, öeldakse vene hirm. Et see sai alguse tegelikult juba 16. sajandil. Juba keskajal ja siin on mitu põhjust, üks põhjus oli, et venelased oli siiski ortodoksid, oli teisi kiriku liikmeid. Rootslased olid katoliiklased, hiljemeni luterlased, soomlased ka, see oli üks asi, teine asi oli tõesti sojaat, tehti sõjapropagandakuningas, kes ja inimesed kuulasid seda ja kiriku detajad ka tekkivat soda propaganda. Ja see oli kindlasti üks hallikas selle vene rüsse vihan, hallikas oli just propaganda, aga siis oli erinevused, kultuurilised erinevused, käitumine, moodi riietumine, teistmoodi, pidude pidamine on teistmoodi. Seatused oli teistmoodi ja poime ütleda, et Venemaa oli siis see tsaaririik, oli selline teisiti Tiit riike, kõik oli natuke teisiti kui läänes Läänsoli siiski kuningas ja oli vürsti ja sellise taga tsaarivõimu oli palju, palju suurem, see oli totaalne. See oli bojaaride üle väga-väga suurkaupmeeste üle. Väga suurt ema oli. Kuigi kaubanduse esimees ja, ja nii edasi. Teda kardeti palju ja tema oli umbes nagu jumal venelaste jumal, see juhtus, sest et Läänes oli see, et vürst ja kuningas peab olema õigemeelne Rex juustus, tema ei saanud teha, mis tema tahtis. Seatus oli tähtsam, kui, kui tema ka kodanikud nendel oli, oli oigused, Rootsis oli olemas riigikogu, see on, tähendab parlament oli ka nende ühiskonda, gruppide rollid oli, oli erinevat ja, ja selged, aga Venemaalt oli oli teisiti. Ja see just see Venemaa ühiskond, et see hirmutas läänes väga palju seal olid ju ka see pärisorjus oli olemas, seda ei, Rootsis olnud ja rootslased, soomlased katsivad talupojad katsuvad seda pärisorjust kõige rohkem. See oli kõige suurem hirmutus. Kui hakkas pärisorjusest rääkima, siis nii hea meelega läksivad, šotan. See vene hirm ja rüsse viha jällegi üle meie peade suure suurte riikide poliitika pani selle paika. See on väga imelik, et see vene hirm ja antipaatia venelaste vastu ei olnud ainult Rootsis, Soomes, Liivimaal tuli kõikjal Euroopas. See oli Inglismaal. See oli Prantsusmaal, Itaalia, kes käivad ja Austrias šotlejad, kes käsivad Venemaa, kuid kirjutas juba samamoodi. Ja muidugi see tähendab seda, et sel asjal on olnud tühine hallikas. See on paavst, paavst ise, kest omat, ristisõjad venelastega, kabits. Ma arvan küll. Ja siin on see ilmal väga selge tsiplettinbergis oda. See oli ka risti 100, seda paavst toetas rahaliselt ja, ja, ja, ja siin oli väga suur propaganda. Kliivima sõda algas siis alguses talupojad ehk siis eestlased ikka mingi aeg tegelikult lootsid, et venelased tulevad ja päästavad nad sakslaste käest. Talupojad veel uskusid siis, aga see usk läks kiiresti üle. See on küll toosi, talupojad tuli väga palju need saksa mõisnikud vastu selle Belast, need elasivad k žessiin orjuse, orjuse staadiumis ja, ja nendele neid kiusati väga-väga palju õigused tulivad vega, väga väikesed, sedas. See juhtus, sest et Baltikumi ja Eestimaa siis kogu Liivimaa oli vallutatud sakslaste rüütlide poolelt ja need tuli siin natuke. Olukord oli natuke koloniaalne, et oli need kõrgemad ühiskonnakihid ja omistas Jeanine olivat nende mõisateenija maad, omanikud, talupoja hoolivat Eevat ei olnud siis vabad. Need kuulusivat mõisahärrale. Kui kaua see vene hirm ja rüssa viha, kas see soomlaste puhul ei ole pisut üle ülepingutatud termin, et kui paljud soomlased ikkagi siis näiteks tänapäeval veel tunnevad seda tunnet, veneviha, viha, teise kõlaga sõna Soomes? Kes see on küll elab veel edasi? See on täpselt kindel, sest ei räägita nii palju, see on sobimatu teema. Aga, aga rahva hulgas elab alati on Soomes olnud nii, et eliit, see on ühiskonna kõrgeim kiht on sallinud paremini venelasi juba keisri ajal jahiljemini, aga rahva rahva seas elab selline selline tunne, et vennaste väga kardetud. Aga kas see jääbki püsima, sest Venemaa jääb ju ikka meie mõlema naabriks või on võimalik kuidagi see seda ületada, seda hirmu ja viha? No see on seatud nii mitut Dude asjadega, seon siis antikommunismi ka seatud väga-väga palju. See on ka seotud majandusega sellepärast majanduses on alati kaubasson raskusi ja vene bürokraatia on tõesti, sellega on rasketi keeleda, vahest õnnestub, ja vahest siis see on, see on rikkuse allikas. Venemaa kauplus, vahesti passis seisab, arvan küll, aeg muutub, aga nüüd on see situatsioon, et Soome on siis samuti kui Eesti on Euroopa Unioni Euroopa liige osa ja eriliste poliitikat õieti ei ole, see on ühine ja, ja see mängib väga suurt rolli. Läheme nüüd ajalukku tagasi 16.-sse sajandisse, mis Soomes toimus siis, kui Eestimaal oli Liivimaa sõda. Mitut asja, et Rootsi oli varem olnud Kalmari Unioni osa, Põhjamaad, Taanimaa, Norra, Rootsi ja Soome oli ainult riik saanud kuningas, Unioni kuningas oli olnud, selle peab, aga siis oli hakanud vabadussõda taustu TÖÖ lihtsast positsioonist, uus kuningas Jaaguliga linastia, Gustav Vaasa ja tema oli eriti selline kõva mees. Tolajal, need valitseja tohivad kõvad, ütleme Henrik inglise maala ehk diivan Venemaal. Need oli rooli väga tugevad ja kõvad mehed. Ja kus ta Vaasa pani, lammutas kiriku puhtas kiriku rikkused oma kätte. Tema pani kaabisti Rootsi laevastiku Rootsi sojavägi. Tuli tuli maale, tuli oma talupoegadest suuremalt osalt, tema pani ka kõik maksule palju raskemale maksule, kui paremini tema ehitas riigi organisatsiooni ja tema oli õieti see Rootsi riigiisa üteldakse paaterbaatrie riigiisa, mis veelgi, rootslased tunnevad suurt austust, teda, teda kohti, riigiriik tuli siis territoriaalseks riigis, see oli samamoodi Šomie, Rootsi oli üks riik, kõigil oli samad õigused, kõigile oli samad maksud, süsteem oli identiline, ainult vahe oli see, et Soomes elas ka teine rahva keel, räägiti soome keelt ja muidugi ka rootsi keelt, aga soome keel oli olemas ja sellepärast pidi ka need pühad raamatut kõike tõlkida soome keele. Ja see see töö annetti siis Mikael Agricola kätte. Mikael Agricola poeg on see, kes meid huvitab, sest tema pojast sai Tallinna ja kogu Eestimaa piiskop. Kogu selle osa, piiskop, mis rootsi käes oli Mikael Agricola pereelust, mis veel on teada? Tema oli, abiellus Brita Uloftottenimise nimega nimega tüdruku Kaaemmedia, kes arvatavasti see oli kaupmehe tütar, midagi sellist. Aga siis aastal 1505 kütte tasa 1550 sündis esimene ja ainukene laps. See oli Christian ja see, et Kristjan selle nimel on õieti kaks tähendust. See on poja nimi, aga see on ka Kristitu inimese nimi. Et tema aabitsas Michal Agricola kirjutas ka mitu varianti. Aabitsas aabitsas on Mikael Agricola Christiane saluutem, see tähendab Michael Agricola tervitab Kristjani Kristjanit ja ei tea Kase tervitab Scott Kristituid või ainult oma poega. Ja siis juhtus siis muidugi see, et isa suri seal Venemaal saatkonna tuld 1557, Kristjan oli siis kuue ehk seitse aastani. Ja tema ema abiellus vaga ruutu uuesti. Turu kirikuõpetaja ka, kes oli väga tugev luterlane ja sai oma harituse siis Turu katedraali koolis võime ütelda, Christian oli teisiti kui oma isa, tema oli selline pühapäevalaks. Üteldakse Soomes Soonun Taelapsi, ehkki oli sündinud, võib õitseda ka Hobeda lusikas suust et temale kõik õnnestus. Kott mees, tema üritas ja tegi, läks hästi läbi ja sellised, et inimesed, kellel ei ole midagi, raskusi, probleeme need ei õieti siis elust ja teistest inimestest arusaam. Ja tema oli natuke selline väär, et tema, tema oli natuke realist ja ei, täiesti ja vältis kõike rasket otsustamist ja, ja sellised tol ajal oli nii, kui tema oli seal koolis, nii Soomes oli oma hertsog hertsog Johan ja temale, kust awasa teine poeg, kes oli saanud oma hertsogkonna, siis Soome maa suurema osa abiellunud Poola printsess Katarina yangelooniga, kes tõesti oli selline sinise verega naine ja nendel oli oma elus jälle Turu lossis ja kindlasti see noor Christian sai esineda temani, hea laulja, esines seal lossis ja hertsog tungistela sai aru, et siin on tark noormees ja oli temale suureks abiks, oli tema patroonust hiljemini. Aga siiski muidugi läks oppima, kui sa isa oli piiskop olnud, tema pandi ka Saksamaale ja hoopis latsigi ülikoolis Emmopis viite märgi ülikoolis, siis tema tuli koju tagasi Soome ja tema pandi katedraali kooli rektoriks. Tegeles selle rektoritööga väga mitu aastat ja selle järgi tema nimetati aastal 1580 kolme Tallinna piiskopiks ja see on oma lugu, oma ajaloo, see küsimus, sellepärast et Johan, kellest oli tulnud Rootsi kuningas Johan kolmas, tema oli väga huvitav Tartu turuasjadest ja dioloogiast. Tema kirjutas oma liit Hurgia punasega ideega liturgia ütleti, see on punane raamat ja see oli segu Kadoli sismist ja protestantismist. Tema oli käinud noores eas Inglismaal ja näinud, kui tore anglikaani kirik oli, et see sisukord oli siiski puhas evangeelne, aga vormid oli ilusat ja tseremooniat oli natuke samamoodi kui paavsti kirikus ja tema pani sellise liturgia püsti ja tahtis Rootsi riigi seda läbi ajada, et kõik hakkasid seda kirikutel selle selle järgi tegelema. Aga nii tugev oli luterlik loba Rootsis, et siis SUUR SUUR riidu. Ja üks mõte, see kuninga mõte oli see, et tema tahab nüüd teha lepingu paavstiga. Et paavst nimetab piiskopid, parim oli siis Gustav Vasa oli ise Nimitanud, kuningas oli pannud tööle piiskopid, aga nüüd oli siis muutuks tulemas. Aga see Juhan ütles ka, et tema peab siiski panime väljani kandidaadi Vilde hulgast. Art sai, sai leida selle kõige parema ja panna panna ametisse, seda paavst ei aktsepteerinud ja see riidu oli väga pikk, paarkümmend aasta seisis asi ja pisike toolid olid tühjad. Ja Tallinna riskitool oli ka 10 aastat kauemgi tühi. Siin ei olnud olnud kedagi ja siis ühel korral kuningas, siis väsis selle, tema piiskop riiki on ilma piiskopita praktiliselt ja nimetas siis aastal 1580 kolme neli piiskopid sama korraga ja üks nendest oli Turu katedraali koolidrektor Christian Agricola, keda tema kuningas siis väga hästi tundis ja toetas. Ja nii tuli Christian siis tol aastal Tallinna piiskopiks, tema abiellus ka, tema naine oli nimega eelin Flemming ja oli siis aadlisoost ja temale joonistati väga ilus. Aadli rüütlipapp, mis oli, siin oli ja palju asju, siin oli kaks kiinlat, siin oli ka selline kuue, see täht oli sealt siis oli punased, roosid oli väga-väga ilus, suurepärane. Sellepärast et imponeerida natuke nendele Eestimaa rüütlide peale, nii uhke mees ja tuleb. Ja siis aastal aasta hiljem 1580 nelja Christian tuli tôesti Tallinnasse, hakkas seal töötama ja tema oli siis Virumaa ja Harjumaa piiskop, aga tema oli ka Läänemaa Haapsalu maakonna administraator. Tore, sellepärast see osa Eestimaad ei kuulunud õieti rootsi alla. See oli hiljuti Taanimaalt valluta. Et kogu Põhja-Eestis tema tööpõld oli ise Tallinna linnas, tema ei saanud midagi teha, sellepärast linnal oli oma autonoomia, see oli osa linna privilieegiumist, mis olivad väga-väga tähtsad. Nii oli see ja väga huvitav on, et Eestis tee Eesti suur kirjanik Jaan Kross. Kirjutanudki omasse Balthasar Russo raamatusse kolme katku vahel, mis on ka Tolgitu suurepäraselt soome keele ja selle nimi on pini Sky suuden kroonika kolme seeni. Kuidas Balthasar, kes oli sile püha vaimu, kiriku kirikuõpetaja, sai kokku uue piiskopi Christian aadri. Kas see, kuidas Jaan Kross Kristjanit kujutleb, kas see vastab ka teie arusaamisele sellest, missugune Christian Agricola oli? Üllatavalt küll umbes oige, tema oli lugenud vinkleri raamatut ja raamatus, kui asjad kolivad, juba. Ainuke viga on see, et arvas, et Christian Agricola oli ei olnud abielus, et tema oli poissmees, aga tema siiski oli abielus. No see on ilmselt kõrvaline tegelikult nõiaosa küll, aga ausalt see jalud korvaline üldse, sellepärast see oli, hakkas luteri järgi tähtsaks, et kirikuõpetajad abiellusid. Seda varem oli siis vaat ja need ei saanudki abielluda, Need antori, sohilapsed, kui oli, täpselt oli, aga need sai kirikuõpetajat ainult juma, jumala teenida, ei, ei naisena naisega midagi tegeleda. Aga siiski Lutter oli teisi see mõte ise mõttel ja siis abielu on mulle väga tähtis ja esiMikael Agricola abiellumine ka selle abikaasa Birgitta ka oli siis ta vehkplitta kauni, natuke väike sensatsioon siis suru linnas, kui tema, tema tuli, tuli Saksamaalt magistrina ja siinsamas, abielus. Soome keelde on tõlgitud Jaan Krossi kolme katku vahel pealkirjaga upiniscai suuden kroonika ja see on põikpäisuse kroonika. Audiotõlkega ja ma ei tea, mille pärast katkuueiscolmen Rudon Välile oli ollut siis võimalik kirjutada, aga need tõlgid siia, et ma ütlesin, et siiski Waltazaroli uppi Niscani väike poiss käis nii. Seda ma ei tea, kas tema oli seda ka, oli. Kuidas soomlased on selle romaani vastu võtnud ja see on tegelikult tõlgitud nüüd suhteliselt üsna hiljuti, ehk siis aastakümneid hiljem, kui Jaan Kross selle romaani kirjutas. Jaan Krossi on suur fänni D-grupp Soomes ja need lugevate hea meelega keisri hull ja kujutki Kromanitantolgit soome keele ja see eriti see on see upiniscai suuren kroonika tulnud väga populaarseks on hea ajalooromaan ja huvitav annab huvitava pildi Tallinnast ja soomlased tunduvalt tallinatsioon, tee tosi, et siis see ei ole siis võõramaa Urmas. Räägi räägi teose seon, seon, tunne, tunnetust, asjad. Et see, mida soomlased leiavad, sellest romaanist, on on Tallinna ajalugu. Ja ja siis klaase hib, huvitav intriig ka on, ka hiljuti tõlgiti soome keeles Tammsaare tõde ja õigus, Juhani Salokannel on seda suurepäraselt tõlkinud, aga see ei huvita soomlasi. Sellepärast et see nii võõras maa, kultuur, maa, kultuur, nii võõras. Aga just see valt Tassari elu ja see on siiski arusaadav. Mul tuleb meelde praegu, et üks minu meelest üks soome kriitik ütles, et Jaan Krossi romaan pakub huvi sellest hoolimata, et Jaan Krossi laule lause on selline. Kui sa alustad lause lugemist, siis sa pead pingsalt meelde jätma, mida ta lause alguses ütleb, et lõpus oleks meeles, kui lause lõppeb. Ja ja võib-olla ka seda tõlgitsejad on küll õnnestunud transporteerima soome keele väga hästi, Soome suur ajalooliste romaani romanike kirjutaja muidugi miga Valdar ja tema siis on kirjutanud selle Sinuhe, Sinuhe, Mikael Angelus, Turms, koolemadonja, selliseid romaan ja kõik välismaalt Need on Sinuhe muidugi Egiptimaalt ja, ja Michael Angelosson Konstantinoopoli kukkumisest Turms koolemata on, see on siis ketrus kite elust. Et tema teemat on siis sellised natuke nagu rist kiviteemat Ristikivi teemat siis nüüd Kaukset teevad. Soomlasi huvitab ajalugu, ajalugu küll huvitav, jalgu eriti palju nüüd Donse Finlandia Premium on, on otsustamise alla ja kuus kandidaati on taandu püsti ja mille hulgast saab siis valitakse see, kes saab Finlandia Premiumi ja neli ja nendest kuuest ajalooromaani kirjutajast on kirjutanud ajaloolised romaanid. Tuleme Christian Agricola juurde tagasi, kui ta Tallinna jõudis. Kas tal olid siis enne ka Eestiga olnud kokkupuuted, kui ta isa juba siin käis? Geenesid olla kindlasti teame, midagi, teadis, see oli küll tuttav maa ja, aga tema siiski ehmatas, kui kehvasti asjad olivad sõja järgi kirikut oli lagunenud, et kirikuõpetajaid ei olnud mitu aastat aastakümnetel tulnud sakslast üldse. Rahvast oli vähe ja see oli väga raskes olukorras. Mõisnikud, olivad härrad maal ja püüa seda vastu temaga, kirjutas sellise oma oma oma tabletti võib ütleda, mis väga, Rüütel, Rüütel, konda Iierrigeeris. Ja see järgi tema hakkas tegema uut kirikusea just Eestimaale eesti Stiftile ehk piiskop konnale ja saidki valmiks umbes saks saksa keeles, kirjutas umbes 100 lehekülge kirikuseadust, tema abiline oli tumm praost Taaviide tuberg Omrist Pommeri maalt pärit oleva kirikumeeshingetine ja, ja ei ole täpselt kindel, kumb nendest seda tööd tegi. Aga siin on siiski rootsipärased asjad, mis on kindlasti Agricola kaudu tekstidesse tulnud. Kui palju siis Kristjan mööda Eestimaad ringi sai sõita ja kui palju ta nägi Eestimaad, kui palju ta kohalike inimestega kohtus? No see kirikuõpetaja ehk eriti piiskopitöö oli inspektsioonid pidada, et tema ikka aasta pidi ikka koguduses käima ja inspekteerima seal vaatama, kas kirikuõpetaja oli kompetentne, kas tema oskas ladina keelt ja oskas ka seda kõhklustamist. Kuidas see kiritu ehitus oli, kuidas see kirikumajandus tegeles ja, ja nii edasi ja siin oligi suur vahe Soome ja Eesti vahel. Et Soomes oli kirikumajanduse põhi, oli kümneis talupojad, Maxilate ja muusikud, ka Jasest elas kirikuõpetaja sellest rahast. Aga Eestimaal oli nii õieti Mu isade kultuur, et pastoraat oli pisikene uss ja kirikuõpetajale annetti üks ehk kaks talupoega, kes töötas juba temale. Et see oli täiesti teistsugune süsteem ja see punktsioneerinud nii hästi kui kui Rootsi poolel see see maksu maksu maksamine. Palju ta siis lõpuks ära jõudis teha, ta tegeles uue kirikuseadusega, käis küll ka kohapeal, aga ta ei olnud tegelikult kuigi kaua. Timo elab sellepärast, tema suri ära. Noores põlves üllatavalt suri ära ja sellest on ka Jaan Krossi ilusti kirjutanud ja see on muidugi fantaasiat, et temal oli kopsuhaigus ja tema suri. Nii et tema suust purskas veri ja, ja Kross kirjutab, et see on natuke, oli nagu püha karitsa, püha püha karitsa, very very, mis tuli selle selle pühamehe suust ära. Tema surm oli samamoodi kui Kristuse suur. Kas võib öelda, et Christian Agricola oli sisuliselt Rootsi võimu ja kultuuri maaletooja? Täpselt nii, täpselt nii, see oli temagi. Ja see töö jäi tal tegelikult pooleli, jäi pooleli ja aga järeltulija järeltulijana oli see Dombrastavil Lubergija tema jakis seda öelda, tema süstemaatiline tegeles väga palju temast on vinkler kirjutanud ka biograafia ja, ja nii edasi ja tema järgi tulivad siis Rootsi superintendent, titt pikerida ja, ja siis hiljem siis piiskopid. Aga isiklikust elust Kristjanil olid lapsed, laps oli tüdruk, kes siis abiellus Riinu kvoodi kaija, läks, suguvõsa läks edasi ja, ja see elab veelgi kusagil, ma arvan, see geneetiline pärand, aga ma ei tea, pole seda nii uurima, aga siis need suured Agricola need hoiatiivse sugugi suurem oli see Mihcalia ja number kaks olid Kristjan. Selle järgi enam ei need hullud kirikuõpetajad. Aga Soomes praegu Agricolasid sellise perenimega inimesi ei ole. Soomes on see ja Rootsis on uldse lei Huubul perekond ja tema on ka ühest teisest arvati tema, Mikael Agricola järeletulija, aga tema ühest teisest Tagricolaste Agricola ei olnud siiski unikaalne nimi, teisi oli ka. Ja, ja jalg oli mega, enam oled kedagi. Kui Tallinna ei olnud piiskop agrecolal suurt asja kui piiskopil, siis kust ta tegelikult elas, kas sa elad Tallinnas või siin kuskil mõnes uhkes tema elas küll Tallinnast, ela Toompeal ja peakirik oli toomkirik oli siis Toompeal see oli ka aadlikirik, seal oli aadlivapid matusega, nagu üteldakse, seal oli, seal oli ka see oli ka Rootsi ja Soome sõjaväekirik, et sellel kirikul oli mitu eri funktsioonid, see oli ka kehvas korras, aga seda parandati. Ja siis, kas tal oli suuri valdusi eestimaal? Tal oli ikka mõned maamõisad. No temal oli üks maa mõisaga, tema, see oli ka hävitatud piiskopi prevenge, aga see oli hävitatud ja, ja sealt tema midagi saanud. Ma arvan, tema Eestimaad üldse saanud palka. Tema raha tuli Soomest. Kuhu on maetud Christian Agricola ja kuhu on maetud tema isa Mikael Agricola? Võtame selle Miika eri nüüd rääkimise alla, Mihka tuli siis tagasi Venemaalt, suri Karjala kannasel aasta 1957 maeti, me teame seda viiburisse. Aga kus viiburis see on ebakindel, aga ma arvan, et siiski toomkirikusse, toomkirik on nüüd varemetes soja järgi ja kus oli, oli revormaatori, oli, oli tavaline Trevormaatorit, need, kes oli jutlustaja ja pandi selle kantselei kantselei korvale emaati kantselei alla ehk kantselei kõrvale. Et kusagil seal, kus on olnud Viiburi toomkirik kantsel seal on ka Mikael Agricola auto olnud, aga midagi monumentide e enam oled selle selle peal, kus siis Christian puhkab, seda ei k tea, võib-olla on, on Tallinna toomkirikus kusagil ehk Veedi Soomesse ja maeti sinna, seda ei tea, sellepärast tema, tema leske tagasi Soomesse. Kui Mikael Agricola st on pilte ka eesti kooliõpikutes siis kas Kristjanist ka mingit pildimaterjali anud? Auden kane Mikkali pildid on siis kunstlikult on teinud, eriti edeselt on teinud seda. Ja see on see tüüpiline humanist, natuke on ollut. Erasmus Rotterdami lane on olnud selle idee idee põhja Mikalistele midagi miski olemas ja e k Kristi. Christian Agricola rääkis kari, targiainen soome professor, see on aunimi, mida Soomes annab teenete eest riik. Olen sisel singid sündinut, nemad üteldakse palja jalaga Helsingi kodanik kõige sellepärast, et ei kingad olnud jalas, kui ma tulin Helsingisse, see on soomlased, ütlevad nimort ja olen elanud seal ja kooli, käinud ülikoolis ka Helsingi ülikoolis, õppinud ajaloost ja selle järgi, suur osa Soome ajalooallikatest on Rootsis Rootsi riigiarhiivis, läksin sinna uurima, kirjutama oma väitekirja ja jäingi sinna. Sellepärast mind võeti tööle Rootsi riigiarhiivis ja olin seal 25 aastat aeg ja õppisin täiesti rootsi keele roostratsiim ütlemisviisi, mis natuke erinev soomeütlemisviisist. Ja siis juhtus nii, et lõppude lõpuks mind kutsuti Soome tagasi Soome riigi arhivaariks ja see oli nii hilja, kui aastal 1990 Kuust kolisin siis Soome. Ja oli seal siis riigiarhivaar. Tegelesin nende asjadega, mis on dokumentidega tähtsa, et ja need on raskemad ja raskemad, sellepärast kompuutrit on tulnud digitaalne informatsioon, see peab ka seda pead ka säilitama. Tegelesin selliste keeruliste küsimustega ja juhtisin seda institutsiooni ja Soomes on ka siis seitse maa-arhiivid, oli nende nende N peadirektor ka. Ja siis lõppude lõpuks vananesinia sain pensionile, nagu kõik saavad ja selle järgi olingi siis vaba mees, sain teha, mis taha. Ja minu abikaasa on eestlanna ja tema töötab siin Tartu ülikooli juures, tähendab seal üliõpilasi ja kirjutab oma uurimused ja sellepärast me elame elamegi Tartus ja olen siis aastast 2003 ehk elanud siin lai tänava elanik ja, ja minu meelest, sest Tartu on väga tore linn, sellepärast et siin on siiski oma elu pols. Noored tulevad ja minevad ülikooli töötab. Siin on ilusad, et ja in üldised tänavad. Head restoranid ja elu on elu, naeratab siin. Aga muidugi olen siis soomlane ja soome keel on minu emakeel ja sellepärast ta vana kortel on veel Helsingis olemas ja ma olen siis see suur on juhtunud pandu lennuliin Tartu ja Helsingi vahele. Üllatavalt on väga mugav vahetada linnase, võtab ainult 45 minutit. Et olen umbes üks kord kuus, olen siiski Helsingis ja vaata, mis juhtub. Teil on kolm suurt uurimisteemat olnud, aga tegelikult need võib võtta ka üheks uurimisteemaks, on Venemaa ja suhted Venemaaga. Olete uurinud Peeter Esimese aega siis Rootsi ja Venemaa rahukõnelusi ja siis olete kirjutanud väitekirja meie vana vaenlane Venemaa. Miks teile Venemaa just huvi pakub või suhted Venemaaga? Ma olin väga huvitatud vene kirjandusest, noores põlves elluste Jevskijad ja teised kuskil stuudieenjevia ja Lermontovi ja kõik need ja arvasin, et huvitav vaatada, kuidas varem oli, ja varem koligi teisiti. Varem oli seerisse viha ja see oli minule natuke üllatavad, see suhtumine oli nii halb ja kirjutasin siis nii raamatute Venemaa pildiste Rootsis, Soomes ja selle järgi siis, kui ma olin tööl arhiivis. No seal oli, see oli taevas, seal oli dokumente, seal oli tohutu suur informatsiooni Massa ja, ja kirjutasin siis üksikud biograafiad, täiendasin just seda. Mikael, Hagrid, kolan biograafiat, kes minu vanaisa juba oli hakanud paberile panema ja selle järgi kirjutasin ka kolmneli biograafiat ja selle järgi hakkasin kirjutama, kui elasin seal soomlasena Rootsis hakkasin kirjutama soomlaste ajalugu Rootsis, sest tulidki suur töö, kaks paksu köidet ja säde. Kaua see tuli, tuli välja ja selle järgi juhtus nii hästi, et elasin juba Soomes. Et tahate kirjutada rootslaste ajalugu, Soomes, mansi soomlaste ajalugu Rootsis kirjutanud pandi siis kirjutama ka rootslaste ajalugu Soomes ja seda olen kirjutanud esimese köite, selle nimi on, ruotsin ide maa sfääries, ester land tähendab rootsi idaosa. See on, see on olemas ja selle järgi on siis minu abikaasa, leian, mina, panime omad pead kokku. Oleme hiljuti andanud välja rootsi keeles suure raamatu, mis siin Eestis ole veel Observeeritu, see on nimi, provintsem Vortum haaget tähendab üle mereprovints. Ja see on Eesti ajalugu Rootsi ajal. Ja see on väga tugev neli 500 lehekülge rootsi keeles kirjutatud, illustreeritud. Seda on Soomes välja andnud Rootsi Kirjanduse selts ja Rootsis Atlantis kirjast. Ja nüüd see on hakanud Rootsis minema, väga hästi. On suur huvi, see võttis kaua aega, aga nüüd on siis raamatuärides on juba sabad ja on väga palju küsitud. Esitlused on olnud ja nüüd on olnud, oleme saanud ka Abreemiumid ja siis on, tuleb, tuleb. Rootsi saatkonnas Tallinnas tuleb suur pidu selle raamatu pärast, nii et see on rootsikeelne tõlgitud soome keelde, aga eesti keel ei, seda ei ole keelde ainult rootsikeelne. Aga me soovin, et see tuleb veel välja eesti keeles ka. Ilmselt oleks see väga vajalik ja siis ma olen veelgi, tähendab, mulle elan kirjutates, pliiats käes, ehk kompuuter põlvede peal ja olen kirjutanud veel oma vanaema biograafia, mis on hiljuti ilmunud. Ja see on õieti perekonna ajalugu. Aga teie vanaisa hakkas uurima juba Mikael Agricola, siis vanaisa oli teil ka ajaloolane ja tema oli kirjanduse ajaloolane, kirjandusteadlane, tema suur töö oli siiski muidugi Alexis kivi ja see oli tema peatöö, räsis tema, hakkas Agriculatuurima, aga suri ja see töö jäi pooleli ja mina siis täiendasin seda. Te nimetasite, et Rootsi ja Soome mõtlemised erinevad, et mille poolest nad siis erinevad ja paneme siia veel Eestiga otset, rootslase, soomlase ja eestlase mõtlemine. Kuidas need erinevad või kui palju on sarnast. Sarnast on palju, oleme siiski sama kultuuri, Läänemere kultuuri lapsed, kõik, võib-olla siis käitumine ei ole samamoodi Roodsalase toovatega viisakad ja et ei midagi paha sõna suust. Lase võib-olla mõtlevad ja räägivad see ole identilini, soomlased on väga koledad inimesed, need ütlevad, mis ütlevad. Ja, ja see ongi väga-väga hea, siis tead, kus need on ja mis need, mis õieti tahavad teha. Eestlased on, on õieti selle segu, et eestlased on natuke rohkem Jürgen Vueenid siiski Rootsis ja Soomes on see järjekord, kuid peab olema korras, väga tähtis. Eestis, see ei ole nii täiesti tähtis Eestis asjad võivad olla natuke kena moodi kaassegi ja see mind huvitab väga palju, kui ma panen tähelid, Hahh nimo, siin tehaksegi tehis. Rääkis soome professor Kari targiainen, kelle vanaisa oli kirjandusteadlane, viljo targijainen ja vanaema kirjanik Maria Joduni. Maria Joduni kirjutas palju naistest ka ühiskonnakriitilise pilguga ka huumoriga. Üks väike killuke Maria Joduni novellist aknapesija loeb Silvia Laidla. No eilne tõsta sisse, hernesupipada tulele valmis oleks, kui Madison ise töölt tuleb, ütles Madisoni mutt oma õetütrele. Kohe tädi, kui ma juuksed olen korda saanud, ütles senna ja pani lokitangid veel uuesti gaasitulele. Kuhu sa siis nüüd nii mukitult lähed, küsis Madisoni mutt. Väljas sajab vihma. Lähen säärasesse kohta, kus pole sellest lugu, kas sajab või paistab päike. Muu olen 30 täis. Mis sina tädi, selle kohta arvad? Vanadust juba küllalt? Jah, sellest igavesest aknapesust ja suurpuhastusest on mul kõrini. Võtta siis pesunaise koht või mõni muu töö. Võtan endale korrapealt mehe, just nagu riiulilt kohe justament. Ja kes see siis nõnda saada on? Nugedest tisleri, Perttu, see lesk? Mis minul neist noortest meestest ka on, kui tal naine ära suri, siis polnud veel õieti kuudki möödas, kui ta juba ütles, et nüüd võtab ta minu. Ega mani võte olegi, ütlesin mina külla poled, ütles tema. Selle poole aasta jooksul on see mulle mitu korda meelde tulnud aga olen selle peast välja ajanud. Aga kui täna hommikul tööle läksin, tuli Perttu mulle vastu ja ütles, et mis sa ilmaaegu mujale tööle lähed, et tema juures on koht veel vaba. Kui tahad seda võtta, kui võtta ja mis sina ütlesid? Ütlesin, et vaevalt küll mehi ma juba tunnen, neist on mul villand. Ja mis tema vastas ütles, ega see halba tee, kui ühte oled tundnud tuleproovi teist ka. Siin alles vast mees ongi, ütles ta. Ja sina ütlesin, et mul pole veel tahtmist oma leiba silma vette kasta, kui muud helpimist on. Ja mis ta siis ütles, ütles, et kui tema juba armastab, siis on pisarad kaugel. Ja sina ütlesin ainult, et mina ei lähe mehele nälga nägema. Tahan hästi ohtralt süüa, võid süüa, mida tahad, ütles tema. Mul on nii palju tööd olnud, et pole aega olnud kossegi tulla, ütles ta. Mehed on kanged lubama küll, ütlesin mina. Aga see on hulgest, nende sõnu tõe pähe võtab, ütlesin, mina. Saad alati poole sissetulekutes, ütles tema. Tõsi kah või? Ütlesin minu poolest võib kasvõi kirjalikult maha teha, ütles tema. Ja võtta arvesse mina ajju, ütles ta. Ja. Aga mind on üks mees juba korra petnud, ütlesin, õigupoolest olen juba langenud naine, nagu nad ütlevad. Ole sina paik, ütles tema. Mina tühjast asjast numbrit ei tee ja kus praegusel ajal seda mitte langenud saadagi. Mina ise olen ka langenud ja pealegi korduvalt nõnda et Äradi väljagi tule aga mulle ära. Niikuinii ma sinu võtan, sina mulle meeldid. See oli õige, mehe jutt oli küll. Aga ma mõtlesin veel hommikupoolel, et ega ma nii lihtsalt võtta pole. Aga õhtupoolikul tuli jälle see mõte, et miks mind siis ei võiks võttagi, kui asi kord nii on. Nii see marja Joduni novell algas, kuidas aga mehevõtu lugu lõppeb, saab kuulata vikerraadiost Eesti loo kodulehelt ja raadio näitab kodulehel pilti ka saate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head.