Tegija saade algas nagu ikka, istub ühel pool lauda see, kes küsib, ja teisel pool lauda istub see, kes meenutab vanu aegu lugusid, inimesi, eluteelt, ja kui hästi läheb, siis räägib ka natukene iseendast. Ja täna on teisel pool lauda. Tõnis Erilaid, tere. Meil on siin laual täna täiesti tavalised mikrofonid, igapäevased aga üleeile, Tõnis Erilaid saite kuldmikrofoni kui Ringhäälingute Liidu kõige kõrgema tunnustuse. Kuhu see kuldmikrofon omale koha leidis. Kas õhtulehe toimetusse või koju? Emm ausalt öeldes ikka koju küll mitte kamine servale kaminat mul ei ole. Aga Helgi siis abikaasa, sai selle 10 aastat tagasi mõningane ilusti kõrvuti seisma ja kooke vaadata, võimul. Nii et kui õhtul koju tulete, siis on esimene asi, mis silma Esimene FPS. Livonia auahned me ka ei ole, aga igal juhul on ta avalikult näha. Nii et ei, ei peitnud silma alt ära. Kas niisugune suur tunnustus ja niisugune tähelepanu, mis inimesele osaks saab ja paneb natukene kas minevikule mõtlema või vähemalt tõstab sellest argirutiinist välja. Et kas te olete nüüd pärast seda ka mõelnud, mida sai elus tehtud ja missuguseid valikuid langetatud ja mida oleks võib-olla võinud teistmoodi teha või otsustada, et kas niisugune suur tunnustus on see hetk, kus vaatad oma elule või viimastel aastakümnetel natuke tagasi? No see on selline hästi raske küsimus, kõigepealt ma olin ääretult üllatunud, sest ma ei pea ennast eriliseks geeniuseks. Aga ma, ma ei tea, see minevik on asi. Ta on kuidagi meeles ja niimoodi ma mõtlen ikka tulevikku. Nii et ega ma ei hakanud nüüd mõtlema, et ja mis kõik on saanud tehtud vaid pigem mõtlesin, mis kõik on tegemata jää. Mis seal loetelus on? No kui see ei ole saladus? No kõigepealt väga hea meelega oleks teinud rohkem raadiosaateid, kui ma neid olen siiamaani jõudnud teha nende aastatega. Ja võib-olla natuke teisel teemal ka, sest enamasti on ikka olnud meelelahutusega. Aga ma ei ole eriti andekas naljamees, nii et selles mõttes need saated on ka niimoodi. Tõenäoliselt peabki rohkem nalja tegema ja, ja rahvaga rahvaga rohkem vestlema, just nii kergelt iroonilises toonis võib-olla. Võib-olla mitte, aga no võib-olla, et oleks pidanud vahepeal mõne tõsise saate tegema. Ma vaatasin, mis teie saadetist on meie heliarhiivis alles ja seal on kohe ääretult vähe. Aga selle superkuulsa soovi saate kõrval on teil mõned intervjuud, üks on kirjanik Jaan Krossiga, tuleb teil meelde? Jah, see kõige ma ütleksin, et minu jaoks kõige eredam, eredam hetk, see kõlab naiivselt, ega minu jaoks kõige eredam hetk oli see, kuidas ta rääkis, kuidas tema maakodus lehmadel valgus mängib. Ta rääkis sellest nii ilusti, minu meelest nii triviaalne asi, aga ta oskas sellest nii ilusti rääkida. See oli tema jaoks tähtis ilmselt. Ilmselt ja see oli minu meelest kõige huvitavam kogu selles intervjuus, sest muidu na tavalise teab, et ta ongi, olidki, on tema raamatuid lugenud ja kõik see muu jutamiseni kohustuslik Jutega seal ta avanes kuidagi hoopis teistmoodi. Palun räägime veelkord üle selle, kuidas Tõnis Erilaid tulite aastakümneid tagasi televisiooni ja seejärel raadiosse. Seda on küll paaris ajaleheartiklis varem mainitud, aga teie oma häälega jutustatult meil seda ei ole. No ma sattusin sinna majja, kus ma praegu viiendal korrusel istuma esimesele korrusele. No ma arvan, ma tulin siia siis, ma mõtlesin tõsiselt selle peale, et näe, lähen jälle vanasse raadiomajja, et millal see esimene kord oli, ma arvan, et see oli häbi tunnistada 50 aastat tagasi. 60.-te alguses, 60 63, Ma arvan täpselt enam. Sest ma tulin, filmi toimetus kõlab uhkelt, tegelikult tulin ma. Õuel oli tol ajal masti masti all oli Filmate, kust siis neid filme tuli trasside saatesse ja tuuneid filmilaenutusest, lennujaamast, kust iganes, nii et ma olin selline puhas transpordi tõeline poiss Leogorpinali vahetevahel selle töö peale siis. Mul on meelest ära läinud ühe eesti väga kuulsa näitleja poegolid. Teine teine kolleeg, kellega ma seda tööd tegime ka mitu aastat. Ja, ja siis ma proovisin ka esimest korda raadiosse saada selles mõttes, et tõsiselt raadiosse mitte raadiomajja, kulutati välja diktorite konkurss, ma võtsin sellest osa, kukkusin läbi. Ja siis ma proovisin teist korda, kui kartmine Kulika ees toite, aga me saame tuttavaks juunioritega, kes oli minu meelest üks esimene kui mitte kõige esimene eesti biitansambel. Ja siis poolsalaja öösel salvestasime, tähendab, meie paistsime kõrval salvestuslaid, salvestasime nende esimeses stuudios ja siis mõtlesime, et hea küll, meil on suur ning täis muusikat tuleks nagu midagi teha sellega. Ja siis ma tegin nendega intervjuu. Toimetaja, ma kujutan ette, et ta lõikas selle kuidagi 10 sentimeetriste juppidest kokku. Mayuldi miski asi, ajakirjanik tol ajal aga igal juhul eetrisse läks, aga teist pakkumist enam ei tee, veel midagi ei tehtud, nii et ega ta hea ei olnud. Nii et see oli teine kord. Kolmas kord proovisime raadiosse saada, kui ma olin sõjaväest tulnud, see vesi seal kus need üheksa tõenäoliselt ikka 69 käisin ma raamatukogus lugemas minuti meikerid ja seal oli üks kümnesentimeetrine, võib olla jupp Reidia laksenbergist, mida mina kuulasin ja tõenäoliselt suur osa noori tol ajal kuulas. Ja siis ma mõtlesin, et vaata, kui vahva teha reid laksembelist saada. Ma ei kujutanud päris hästi, et kui ma praegu mõtlen, mismoodi ühest 10 sentimeetrisest peale kogun natuke vales ajalehe nupustele Saf saadet teha, aga igal juhul tulin siia. Tädi puust oli tol ajal seal all telefonivalves, tema juhendas kõiki. Ja siis ta kutsus toimetaja kohale kena punapäine toimetaja. See vaatasid mulle suurte silmadega otsa ja küsis, et millal viimati seal Luxemburgis käisid. Kirjutanud sellise ma ei ütleks, et see täiuslik oli tolle aja kohta ma arvan, et küllalt hea ülevaate popmuusika ajaloost ja seda luges Valter Ojakäär, Valter Ojakeel siis soovitus sellele samale kenale punapõhisele toimetel. Sel ajal oli juba keskööprogramm eetrit järsku proovitena. Noh, ja siis õieti algaski. Kui nüüd küsida, milles oli, siis ma ei mäleta. Helgi Erilaid oli see toimetaja ja tema alluvate öelnud, nagu me kolmapäevasest otse saatest kuulsime, et Tõnis Erilaiul on raadiosse, sobib seal. Kas te, Tõnis, leidsite kohe selle kesköösaatesse sobiva häälejad tämbri ja selle kõnelemise stiili või te pidite seda otsima natukene tööd tegema, enne kui, kui see päris oma stiil kätte tuli? No vot siis ma olin palju noorem ja, ja kuivõrd ma olin veidi Luksemburgi kuulanud, siis ma kardan, et ma võitsin sealt kõik üle, mis vähegi andis, võtta ainult eesti keelt, ei räägi nii kiiresti kuidagipidi. Aga Eestis teil eeskujusid ei olnud, siin ei rääkinud ainsas raadiokanalis Eesti raadios mitte keegi, nii. Ega vist mitte, nõuab Pihlamägi kahtlemata ka, aga tema oli natukene, kuidas ma nüüd ütleksin? Pisut pateetiliselt võib olla jah. Õige. Me tegime pihlamäega vaheldumisi temaga ühel laupäeval, teisel laupäeval keskööprogrammi ajal. Häälest juttu olles, kuidas te olete oma igapäevaelus lahendanud selle probleemi, et inimesed tunnevad, tõid hääle järgi ära? Ega ei ole kuidagi. Mõned naljad tulevad, et ma pean raadiohääle sisse. Nii et tavaliselt ma päris nii vist ei räägi. Aga aga see privaatsuse probleem? Ja see on nüüd küll niimoodi, et ma olen püüdnud hoiduda. Tähendab, ma olen tunnistan jälle ausalt edev inimene ja ma olen televisioonis olnud, aga siis see oli mingi lastesarisaade, kus mängisin mingit nukku sellele peas. Aga, aga siis ma olen paaris filmis olnud. Noh, niisugust kõrvalosades, kus on nagu näha olnud ja ühekorraga mingis ma ei mäletagi, populaarmuusikast tehtud mängufilmis, aga seal ma olen siin selja taga võtta, nii et me oleme igati vältinud seda, sest noh parem on, kui, kui, kui kui raadioinimest nimega selgelt ei tea, siis võib igasuguseid asju ette kujutada, tuleb pilt nagu juurde. Ma vaatan, et teid ei leia Eurovisiooni laulu valimise žüriis they mingist superstaari valimise žüriis, kuigi ma olen täiesti kindel, et teil on ettepanekuid tehtud ette siiski täiesti teadlikult väldite niisugust et ühest küljest ju ajakirjaniku töö on väga avalik, seal ei ole midagi võimalik varjata, sa oled iga päev oma mõtete, sõnade ja põhimõtetega eetris või, või lehelugeja ees. Ja teisest küljest siiski ma vaatan, et väga paljud ajakirjanikud hoiduvad sellest niisugusest suurest avalikust tähelepanust, ei käida näituste avamisel ja suurtel kroonika pidudel ja mulle tundub, et ka teie olete püüdnud hoida selg selget distantsi eraelu ja tööelu vahel. No mis annab minu arust nii kauge asi, kuigi kuigi ausalt öeldes olen malate finaal ikka mingil määral vaadanud, et ma üldse ei ole üllatunud, ei ole keegi kutsunud ja ega kui kutsutakse, ütleksin ära kindlasti ka. Küll valitakse meil neid aasta paremaid plaate ja laul, see on selline kaud hääletus, sajad inimesed seal vanema ikka osaleb. Kuulge, see soovisaade, see andis ka välja mingeid oma kuldplaat eesli küll minna. Ja see oli ka, oli raadio, Luksemburgist. Ei, see ei olnud raadio Luksemburgist, see oli puht sellepärast, et kui välismaal jagatud Te kõikvõimalikke kuldplaat tiraaži eest, siis noh kuidas sa meile annad piraažiiast, kui plaadid Eelmu praktiliselt. Ja siis oligi niimoodi jah, et igal aastal kuulajad hääletasid, kes siis on parim ansambel, parim laulja? Meile sõin tõesti plaadi ega Eesti raadio. Ei teadnud sellest midagi, nii et ma maksin oma oma taskust kinni. Jaja, aga meenutage veel neid aegu ja neid inimesi, kellega te hakkasite koostööle, kuid ei, 70.-te aastate alguses siia tulite. Kuidas siis saateid tehti, kellega ta üldse suhtlesitasin, raadiomajas? No ausalt öeldes mitte eriti kellegagi. Sest kui ma esimest korda tulin, hakkan tegema ja, ja siis läksin fonoteeki, siis ma kujutasin endale ette, et asi on ikka. Ma olin Soome raadiot ka kuulanud ja ja seal nendes vähestes, ega neil ka eriti palju ei olnud, rokkmuusikasaateid nendes vähestes saadetes ikka tegijad rääkisid, kuidas heliplaadifirmad meile plaate saadavad. Nii nagu tänapäeval. Aga siis läksin ma fonoteeki sirge seljaga, et vaatan, et oh kõik vanemad lääne muusikapalad, kahtlemata on olemas. Leidsin paar vana Soomes laagrit, see oli peaaegu kõik, mis tol ajal välismaalt oli. Nii et see nägi ikka niimoodi välja nagu osa nimi on ka rääkinud, et igalühel oli oma kapikene, seal väikeses olid siis saaja ära peidetud lindid, mida õnnestus kätte saada. See maksis nii eesti muusika asjus. Sest suur osa eesti muusikast tol ajal salvestati ikkagi. Ma mõtlen, sellist nooruslikku muusikat, salvestati mitte siin raadiomajas, vaid televisioonis, kus oli nagu natukene elavam huvi selliste noortesaadete vast et sealt tuli käia neid hankimas ja siin all maki parandajat, kes olid väga agarad popmuusikasõbrad, nemad hankisid plaat ja neil olid linde ja nende käest sai. Nii et noh, ühelt poolt mõnutes Sa oled see, mida sa said mängija tegelikult. Kuivõrd kirju tuli palju. Ja osa inimesi oli päris ärritunud, et miks me kohelnud täna ei mängi sõna, mis läänes hetkel on populaarne, see võttis ikka teinekord aega, teinekord sai kiiremini. Niimoodi ta läks ja noh, väga palju õpetasid ikkagi tunnistama ausalt kolmanda paanika, tüdrukud, nendest oli väga suur abi asja juures. Põhiliselt käis muidugi suhtlemine kõik läbi Helgi, sest tema on hea inimene ja tema sai ülemustega rääkima, rääkida. Just just, aga, aga kui tuletame meelde mõningaid nimesid, siis neid muusikatoimetajad ja muusika inimesi raadios kelle käes siiski liikus välismaa noh, niisugust kergemat ja popmuusikat ja biitleid juba seitsmekümnendatel aastatel neid oli mitmeid, tuletame meelde Silja Aarne Vahurit ja Tiit Karuksi diaOlavi pihlamäge ja kas oligi nii, et et iga toimetaja hoidis nagu oma apteeki või, või oli ka niisugust muusika vahetamist, plaatide vahetamist üks andis teisele suurele magnetlindile ümbervõtmiseks plaate või, või kuidas see, kuidas see omavaheline suhtlus käis Tihe koostöö edasi, tõsi küll, noh, muidugi, kui tema midagi hankis, siis pidi tema seda esimesena mänginud teisena ja vastupidi ja vanurite käest jah, tõepoolest sai ka üht või teist, aga muusikatoimetuse sellisega. No me jagasime ühte fooningaid, enamasti Vahurit käisid ja kolmandat paanikat siis. Aga ka muidu soovid ei olnud, ta oli ikka noortesaadete saade, mitte mitte mitte mitte muusikas, õlad saada. Ja kuivõrd ma põhikohaga oli ning ajalehes tööl, siis ei tolgendanud masin iga päev käisin seda tegemas ja lahkusin jälle. Aga selle keskööprogrammi ja mosaiigisõnaline osa, see oli siis kõik toimetaja Helgi Erilaiu korraldada. No vot see küsimus on nüüd kahe otsaga küsimus, tähendab, mina kirjutasin selle, sest tol ajal pidi kõik valmis kirjutama tema kandis selle siis jah, tsensori ja peatoimetaja kõigi muude käte muidu jääb mulje, et järsku ma niimoodi lugesin tema kirjutatud teksti maha, päris nii see ei olnud. Ei, ma lihtsalt mõtlesin, et kas teie tellisite lood, kas olid reporterid, kes käisid keskööprogrammi jaoks tegemas mingeid väikeseid intervjuusid muusikutega? No tegelikult see laupäevane keskne programm oligi puhtalt, ainult muusikasaade seal ei, käisid siin rääkimas lauljad ja, ja ja bändimehed, aga need intervjuud tegin mõiseni pärast soovisaatega oli küll niimoodi, seal oli terve rida. Kuidas ma ütlen ebameeldivaid momente, kui see 80., et 80 jah see jalgpalli mängida ja siis pärast seda suures parteimajas avastati järsku, et noored kindlasti annavad mingeid kodeeritud sõnumeid sell edasi muutustega. Ja siis tolleaegne peatoimetaja soo kruusk aeti pühapäeva hommikul välja. Ja siis ta selle tunni-pooleteise jooksul, mis saateni e tol ajal oli klindi, lõikas sealt kõik need tervitused välja, mina kuulasin kodus, ma ei saanud mitte midagi aru, kõigepealt oli saade 20 minutit lühem ja need olid seal kadunud. Ja siis teiseks leiti, et nüüd on vaja noorte ideoloogilist kasvatust tugevdada ja siis pandi sinna vahele üks selline veerandtunnine, vahest oli võib-olla 10 minutit. Ja otse-eeter oli täiesti tundmatu. Tähendab vot simman. Mina olin nii täpselt ei tea. Igal juhul otse-eeter, otse-eeter algas kolid, nende raadiot ja Valdma suured ideed. Ja tõepoolest, kui oli ta laupäevane laupäevane keskprogramm veel, siis me helgiga kahekesi koos tegime ka mingeid sarnaseid, noh, ütleme soovisaateid, mitte tõsi küll, et mõni Dome fonoteegist kohe looja mängime, aga minu meelest oli senini lapselik küll. Aga ikkagi midagi selleks, otse tähendab lapselik selles mõttes, et Te ütlete, et kuulajad said öelda nagu loteriis mingi numbri. Mängisime selle numbri laul. Rääkis. Aga põhimõtteliselt see oli ikkagi nagu barjääri lõhkumine kogu aeg ja selle piiri katsetamine, et mis on keelatud, mis ei ole keelatud. See oli, kui ma töötasin ajalehes, ma pean ütlema, et raadios oli tunduvalt kergem, sest ajalehes noh, eks see on piinlik seik lihtsalt tuleb meelde, keelati millegipärast. No ilmselt kusagil mingis lehes oli mingi vale nupp, mida oli välismaal tähele pandud, keelati igasugustest uutest toodetest rääkimise ja siis ma tegin viierealise nupu, tol ajal läks vaja selliseid teie võite muid ja et meie, see oli kunstjärve, tehased ja konserve, tehased tegid uutmoodi nööbi. Ma ei mäleta, kas rohuvärviga või oli seal rohkelt leid auke sees. Aga igal juhul selline viierealine nupp. Ja selle võitis standard välja sellepärast et uusi tooteid ei tohi olla ainult Moskva lool näidata. Aga aga ma ei mäleta, et oleks ainsatki märkust teinud üleüldse. Ja saates tegelikult sai rääkida ikka natuke muud, kuigi ta oli lindis, kui, kui nüüd seal paberi peal oli ainukene tsenseerimis juhtum, kui saata sellised lääne muusikat natukene liiga palju, siis ma olen siiamaani tekst alles, kus Aados Lutsk on tõmmanud peale noh, lausa niiet pastakas rebis paberit lõhki ja kirjutad, ei lähe slotsk. Muidu ta oli tark mees, aga no ilmselt temaga teadis, kus see piir on, millest ta ei tohi üle astuda. Või oli temagi saanud viimase noomituse just vahetult enne seda. Kas eetrikeeld on teil elus? Kas ta oli programmidirektor Hans Hansen Hansen ja? Siis oli niimoodi, et seda soovisaadet vahepeal kärbiti tugevasti. Ja siis ta läks öösel kusagil tund aega isegi pool tundi eetris. Siis oli rangelt keelatud, et lääne muusikat ei tohi mängida. Aga, aga, aga ma ikka paar lugu mängisid aga ta põrguline üks öösel, kui oli üleval spetsiaalselt selleks puhuks salvesta. Sealt sellest tuli suur skandaal, kes tõepoolest ja istusin, ma ei mäleta, kaua see kestis kolm kuud, istusin kõrvalt. See soovisaade räägime veel ära ka need kuulajakirjad, millest lehtedes nüüdki siinsele kuldmikrofoni puhul kirjutatakse, et et neid tuli ikka kottide viisi. Noh, nagu ma ütlesin, kogu seda muusikat, mis maailmas on aimule meeldis osaline laul lause et mina mängisin chipi, chip, chip, chipi, tema Led Zeppelini. Nojah, ei, ma mängisin Led Zeppelini ka, aga tõepoolest ilmselt tal oli jälle selle kandja muusikatel paremad tutvused sees. Et ei taha sugugi öelda, et kõik olid kiitvad kirjad või, või midagi sarnast, oli, oli ikka sõimu kerile noh, osalt võib-olla ka teenitult. Aga, aga neid oli tõesti palju. Aga kuivõrd saade ikkagi enamikus pidi koosnema niisugust tervest optimistlikust noorte tekstist, mida nad kirjutavad siis paha on see, et palju oli arvuliselt, aga sisuliselt võib-olla mitte nii palju vähemasti mitte nii palju, et teinekord no mis häbi öelda, seal oli öeldud, et õie tahab seda ja seda tervitab seda ja seda sai väikse teksti sinna juurde mõeldud. Maleva taibanud. See oli ikkagi kuulaja, kirjutas tamiste suuraegsest, kes tänapäeval vot vaevuks võtma pastakat ja paberit, et tänapäeval kirjutatakse väike kommentaar või siis Ligitakse, et see on nagu kogu No ja ei, ma ei tea, kui, kui tänapäeval oleks selline saade, ütleme no asetama ennast sinna olukord, et muusikat on vähesed, kuulad, kuuldan pähe. Et Reidia laksem tuleb tohutute kõikumistega ainult öisel ajal ja niimoodi. Aga, aga samas on siiski siin Eestis saadetes mängiks seda, mis on keelatud ja oleksid arvutide võiks saata e-kirju. Ma arvan, et küllap ikka saadetaks küll. Neid kahte asja on kahte ajastut segada ja ja kokku panna ei olegi, ausalt öeldes nii kerge. Mingil ajal see soovisaade sai otsa ja, ja te hakkasite sarnast saadet tegema raadio kahes, kas oli, kas see oli kaheksa? Päristab Hannan noh, sai otsa sellepärast, et oli raadio kaks ja ja, ja siis ta tõepoolest sai otsa. Aga raadio, vaat see raadio kahe aeg see oli, see oli, see oli no nii lühike sumbuurn. Ma ausalt öeldes ei mäletagi, millest on igal juhul muusikat sai seal mängitud, aga millest neid saateid sai tehtud, seda ma tõepoolest ei mäleta. Näos ja pealekaubaraadio kahe jaoks olin ma ikka juba. Vana inimene. Te kasvasite koos oma kuulajaskonnaga. Nojah, aga raadio kaks oli ju mõeldud tänapäevalgi on mõeldud ikka palju nooremale kuulajaskonnale. Et see raadio kahekarjäär jäi, ma kujutan ette pool aastat suht lühikeseks. Raadio kaks põhines ju väga palju ka reklaamil. Kas teie lugesite ka reklaamtekste? Ma olen neid lugenud, aga ma ei mäleta, et ma oleks raadio kohe aru, et ma olen küll nüüd igal pool mujal lugenud, aga raadio ka ei mäleta, et oleks. Vaat kui nüüd õnnestuks seda aja ja ruumi seaduspära natukene lõhkuda ja kui tekitaks niisuguse olukorra, et raadiomaja uksel saavad kokku tänane Tõnis Erilaid ja see Tõnis Erilaid, kes 50 aastat tagasi esimest korda elus raadiomaja ukselävel üle astus kas te tunneksite teineteist ära ja kas teil oleks teineteisele midagi öelda? Ma kujutan ette, et võib-olla oleks, aga küsimus on, kas see noor mind kuulaks, ma olen ikka inimene ja noor tahab ikka ise kõike maailmas avast arvan ma tõenäoliselt noh. Tõenäoliselt me räägiksime, aga komaninud üritaksin olla. Mina, ma kunagi ei ürita noorte inimeste hirmust ärke hakata õpetama, siis see vist ei läheks läbi. Kindlasti. Siiski tervitaks ette ja jääksite hetkeks jutlemaid ei kõnniks üksteisest tuimalt mööda. No eeldusel, et me teineteist tunneme, siis kindlasti mitte, aga mõlemast juhtume kokku niimoodi mingis olukorras, kus tegelikult mõlema absoluutselt võhivõõraga, siis loomulikult kõnnime, mäed. Aga ma ei tea, see oleks huvitav muidugi, kuigi ma pean ütlema, et küllap nooruse naat enam-vähem noh, võib-olla mõne moevidina poolest praegu teistsugune. Küllap ta on alati ühesugune. Järgmiseks leidis raadioajalugu teid kukkust. See kuku, alustamise aeg oli see, kui hästi mitmed populaarsed muusika inimesed said seal oma saate. Minu meelest oli Ivo Linnal seal oma saada ja Tõnis Mägil kindlasti ja mida teie seal tegite? Noh ma ei olnud kohe kukub päris algus. Aga, aga mina alustasin seal Öise programmiga. Oli selline päris pikk, ta läks vist neljani hommikul välja. Imelikul kombel siis sai sinna helistada, inimesed isegi kuulasid. Mina olengi ka on üks nendest, kes kuulasid, sest ma mäletan väga kirkalt neid saateid, kus kuulaja kõnesid võtsid vastu Harri Tiido ja Rein Langi ja Erki Berends ja inimestega räägiti ja see, mida inimesed raadiosse helistades kurtsid või, või mis mõtteid need tahtsid jagada, see oli kuidagi nii sisukas või, või need olid nagu samad mõtted, mida ma ise kuulajana mõtlesin raadio ääres. Just need tänapäeval nagu enam selliseid saateid ei ole, aga tol ajal olid nad väga niimoodi ilmselt populaarsed ja siis ta läks järjest kogu aeg ettepoole. Siis oli saade seal kusagil üheksa ja 11 vahel, see oli umbes samasugune. Siis tegin ma sellist pika-pika Vox Populi saadet, kus jälle inimesed helistada, kus ainuke häda oli see, et küsimus pidi olema mille üle mõtteid vahetada pidi olema hästi terane. Kuidas te tänapäeval sellesse vaks populisse suhtute? Ma mäletan teie kukku hommikuid, kui hommikul sai teie saatesse helistada. Tänapäeval sinna vist enam ei helistata. Need on küll, jah, Johu kõnedest ei ütle enam ei telefoni ega midagi. Hommikusaade on oma olemuselt natukene natukene teistsugune või tähendab hommiku saade, kui laupäeval on vähemasti mõeldud niimoodi rohkem meelelahutuslik, tähendab, me räägime sellest, mis sel päeval toimub moodsa ennast poliitikast, mitte. Kas see sissehelistamine nagu vormina žanrina oma aja ära elanud? Või on tal koht raadiosaate päevas? Kui ma ei ole kunagi teoreetiliselt sellele mõelnud, aga kui ma vaatan teinekord ma eriti ei loe kommentaare, aga teinekord mõne loo puhul mõtled, et sinna oleks vaja enda jaoks mingit täiendust saada ja siis ma ikka loen kommentaarid läbi, ma mõtlen uudiste poolt. Suhteliselt raske on sealt midagi mõistlikku välja lugeda ja ma kujutan ette, et enamik telefonikõnesid, mis tuleb tänavu, on uues samas žanris. Et nad ei ole päris päris asjast või ei vii asja edasi. Aga tänu raadio peab olema suhte suhtleb riist, nii et selles mõttes, et inimesed on haaratud kaasa ja saavad ikkagi oma mõtet väljendada, on kahtlemata vajalik. Kuidas tema laupäeva hommikuid ette valmistate, kas te ütlesite ise välja kogu muusika otsustajad? Missugused intervjuud teie hommikusse tulevad, seda kõik see on puhas teie autorisaade. Ja seal ei ole toimetajaid. Kui ma kuulan teie kukku hommikuid, siis teate, mind hämmastab sealjuures see, et kui te olete etele kurat, mingi kurioosum, nii et kuskil maa juba nurgas juhtus, seda teist või kolmandat Sist ilmaski ei ütle, et kas see oli halb, paha, inetu, ilus vaid teie puhul. Mind hämmastab, et ikka jaksate imestada selle üle, kuidas inimesed käituvad või, või mis maailmas juhtub ja siis teie hästi neutraalsel toonil öeldud jah, et see on nagu maksimum mille, mida te kommentaariks ütled. Et kas see tuleb justkui nagu mugavusest, et ei pea ütlema, et kas üks asi on hea või halb või see on diskreetsus ja lugupidamine kuulaja vastu, kes võib-olla arvab asjast teisiti. No kõigepealt need asjad on tõepoolest sellised, kus igaüks peab ise otsustama. Kui te nüüd praegu seda ütlesite, siis maailm on ikka muutunud. Kui vanasti vanasti veel kuu-poolteist kaks tagasi oli hommikul teed lehed lahti, ma, mul on lihtsalt harjumus vaadata kõik välislehtede, niipalju kui noh, nii palju, kui ma keelt oskan ja nende internetileheküljed üle, kui seal tõepoolest oli neid kurioosseid, asju ja uuringuid ja kõike muid, sest neil on kõik hirmsasti tõsiseks läinud. Vahepeal oli 10 päeva mitte midagi muud kui Nelson Mandela. Nüüd on 10 päeva mitte midagi muud olnud kui Ukraina. Nüüd ilmselt kui Hodorkovski tõepoolest täna pääses laagrist välja, siis järgmised 10 päeva Hodorkovski. Et enam nagu üldse selliste vähegi naljakamad või kruviga võimendiga asja ei panda vähemast internetti üles lehes kindlasti. Kas paberlehed on ikka hoopis eriti välismaised, on ikka hoopis midagi muud kui, kui, kui internetist toad? Meil on peaaegu kõik lehed panevad kõik, mis neil on, panevad välja. Aga muidu te olete niisugune heas mõttes uudisesõltlane, et, et vähemalt kord poole tunni järel vaatate, mis on portaaride, suud. Jaanla peale ma olen kogu eluaeg olnud uudisteajakirjanik, nii et see on kuidagi väga imelik, kui ma seda ei teeks, kuigi see ah, mõne mära häirib, mitte minna, aga. Aga? Aga tore on, on Tätteise teie positiivsus, millega te oma laupäeva hommikust saadet teete, et see on ka teine asi, mida ma alati imestan, et et kuulan seda saadet ja, ja jääb niisugune mulje, et maailm on isegi laupäeva hommikul küllalt väärt paiku Vorgata. Loomulikult teisiti ei saa üldse raadiot teha, kui minna tusa näoga ja hakata rääkima, et oi, kui raske on, elu ei saa, noh inimene peab kuulama ja saama emotsioon. Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg üleeilses raadiosaates kirjeldas, kui hea ajakirjanik, lehe ajakirjanik te olete, et mistahes kellaajal võib helistada ja, ja Tõnis Erilaiu kas paluda, et ta käsitleb üht-teist või, või kolmandat just värskelt esile kerkinud teemat, aga kuid ei pea tegema tööd, siis mida te teete? No kõigepealt peatoimetaja kaab. No aga ta ei saa ju minna nüüd rääkima, et oi kui kehv erilaid tegelikult me vaidleme päris palju. No kohe päris päris palju, aga see, mida kõrvalteema, kui ma ei pea tegema tööd. Selles mõttes selles mõttes võistlusi. See on selles mõttes halb küsimus. Et tegelikult teen ma seitse päeva nädalas tööd enam-vähem. Ainuke vaba aeg on laupäeva õhta. Aga kui, kui ma saan, vaata natukene maja seina, bändi ma ei taha siin olla siin Tallinnas ja põhiliselt pehme välismaalt. Te otsite kontakte inimestega vanade kultuuriväärtustega eksootilisema loodusega? Ma olen see telk ja näiteks ka raamatutest, ma olen sündinud linnas ja, ja ma olen üdini linna asfaldi inimene, nii et kui tehtaks ettepanek, mine nüüd maale. Pane sõrmed mulda, ma seda eales ei teeks, mida suurem linn, mida mida palju. Mida palju rohkem mürglit ümberringi Seer, mulle sobib, kõige rohkem. Aga põhiliselt jah, põhiliselt oleme ikka käinud kohtades, kus on noh, millel on mingi ajalooline väärtus. Nii et kõrbesafaril ei maksa teid otsija künni peale. Väga paljud inimesed räägivad, et teil on tohutult suur lugemus, et teil on elus olnud soetatud mitu raamatukogu ja ja ikka ja jälle uuesti, te taastate neid, mida te raamatutest otsite? Vot nüüd ma peaksin eriti kultuurselt vastama. Aga Ühelt poolt jah, loen ma suure huviga. Mitte kõiki, aga, aga, aga inimeste mälestusi Mis elu nad on elanud ajaloolisi dokumente vahest kõige rohkem praegu. Aga, aga teiselt poolt noh, ma ei vahi tõsiseid fenomeni. Tähendab, mul on küllalt suur tiimiga vaid vaid ikka tuled õhtul koju stajad ajaviidet ka saada raamatus ka, ega kui ma olen niimoodi magama heitma see laen midagi, siis ma ikka langergemadki tunnist näoks. Pott elulooraamatutest siis mitte must soliinit, Hitlerit, Stalinit, mis siin on viimasel ajal. Kõigi nende omad on mul jah, mõnes teises keeles küll, aga nad on jah, riiulis olemas. Nii et ma olen neid teraseid. Mis see viimane või hiljutine lugemiselamus on, mida mina soovitasin teistelegi eesti lugejatele? No ma ei ole mitte midagi leidnud, mis võiks mind köita viimase kuu aja jooksul, nii et ma loen taas kord üle Hellebecki, seda Pealkiri tuleb mul meelde. Ma ei tule meelde. Vaat minul on ka see, et, et ma sageli uute uudisteoste asemel võtan raamaturiiulist mõne niisuguse millest ma kindlasti tean, et pakub mulle elamuse juba loen ta uuesti üle ja saan selle elamuse, selle asemel, et minna avastama võib-olla midagi uut. Aga see ei ole küll alati ka nii. Peaks nagu teadma, mida sa ostad, sest häda on selles, et mul on ka ka aknalauad on paksude raamatukihtide all, nii et ma pean väga valiv olema, midagi juurde veel. Aga mind piinama see ei tule ülemäki. Ma ei ole suutnud ka luuletusi meelespidada, kunagine minu piga luulet muide, loete. Tunnistan platvorm, Indrek Hirv, Doris Kareva, Jaan nimed on tuttavad, aga kui ma nüüd peaksin ütlema maa Indrek Hirve näiteks karjuvad kahtlemata, aga hirv oleks palju lugenud, siis ma tõenäoliselt valetab. Niipalju kui noh, kuivõrd ma olen alati lugenud loomingut, et siis niipalju kui loomingus on ilmunud, tõenäoliselt jah. Aga eraldi raamat oleks ostnud, ei mäleta. Me oleme siin saates mitmeid kordi kuulnud Tõnis Erilaid teie käest, et noh, maailm on nii palju muutunud, mis on iseenesest mõista täiesti loomulik aga selles pidevas muutumises, mis on see, mis teile annab endale kindlustunnet ja annab kindlustunne, et sedavõrd, et te saate seda ka näiteks oma kuulajatele jaga lugejatele jagada. Inimesed üldiselt näib ju noh kui niimoodi labase pilguga ringi vaadates tundub, et ja suur osa tänapäeva inimkonnast on kuidagi väga individualistlik ja ja elavad teineteisest mööda. Päris nii see ei ole. Ma ei tea. Mulle tundub, et on terve kari inimesi, kes väga häälega teineteist toetavad ja ja mitte mitte kusagil kommentaariumis maha ei tee, nii et minu meelest inimesed on need Jah, siin saadet nüüd lõpetades, ma pean tunnistama, et nii nagu mõnda vana laulu kuulates tuleb meelde üks kindel konkreetne inimene või mõnda lõhna või maitset uuesti kogedes tuleb nii-öelda oma lapsepõlv siis nii on ka inimese häälega. Et kui see hääl on sul üks kord olnud elus tähendusrikas, siis selle inimese ja tema hääle tähendus jääb alles ka aastakümnete pärast ja. Õnneks on midagi, mis ei kao ja ma usun, et seda, seda tunnevad kõik need, kes täna said Tõnis Erilaiu mõtet ja häält kuulates kunagisi aegu jälle meelde tuletada. Palju tänu pika intervjuu eest. Tõnis Erilaid, te olete homme hommikul kell üheksa KUKU eetris. Okas kurku. Küsitleja oli tänases saates Kaja Kärner ja kuulame taas.