Tere hea vikerraadio kuulaja ja viimast korda 2013. aastal on eetris rahvateenrite saade ning täna oleme täies koosseisus kaks peatoimetaja asetäitjat. Sulev Vedler, Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, äripäeva peatoimetaja asetäitja ning Lauri Hussar viker raadiost. Ja nii nagu ikka, hindame aasta lõppu viimases saates mitte ainult viimase nädala sündmusi, kus võiks ju rääkida punase kuuega mehest või või ka mõnedest olulistest rahvusvahelise elusündmustest ka hindame pigem lõppema lõppeva aasta sündmusi ja ka arenguid tulevikku vaatamise üritaks järgmiseks saateks, ehk siis järgmise laupäeva rahvateenrite saatele, aga aga lõppeva 2013. aasta sündmusi hinnates. Ma ma pidin küll tõdema, et see oli aasta, kus suuri murrangulisi sündmusi aset ei leidnud, ühtegi suurt ühiskonda või kogu maailma raputanud katastroofi või, või konflikti ei toimunud. Siin oli küll suuri torme, skandaale, aga samal ajal oli ka palju positiivseid hetki ja pigem mulle jäi mulje, et see oli aasta, kus, kus paljudel tekkis aega pisut mõtiskleda selle üle, et kes me oleme ja ja kus me oleme ja miks me oleme. Tere, mina olen Sulev, ma ei ole sinuga päris nõus, et suur osa inimesi maailmas ütleb, et see oli siiski väga murranguline aasta, nad said teada, et kõiki kuulatakse pealt sellises pärast Snowdeni paljastusi. Ja ka Eestis aasta alguses loodeti, et kõik pöördub siin pea peale, kohe tuleb rahvakogu ja elu hakkab Eestis hoopis teises rütmis õitsema. Et minu meelest see oli teistsugune aasta. Aga kui nüüd minna nagu reaalsusesse, siis minule meeldib vaadata ühte näitajat, see on tarbija kindlustunde indikaator. Ja see ütleb näiteks, et Eesti rahvakindlustunne oli kaks korda parem kui eelmisel aastal. Mis ütleb, et tegelikult oli kokkuvõttes hea aasta. Vähemalt näitab ka seda, sest stabiilsust, millele Lauri vihjas, et kui oleks väga palju skandaal, ebakindlust, et siis tõenäoliselt kui see kindlustunde indikaator oleks, annaks. No pigem oli ikkagi, kui siin veel selle Snowdeni juhtumi valguses rääkida maailmas toimunust, siis tõesti Snowdeni teema hoidis rahvusvahelist üldsust ärkvel ja, ja selle teemaga väga palju tegeleti, aga samal ajal ju rahvusvahelises plaanis jäi kindlasti kõigile ega ka Süürias toimuv ja keemiarünnak Süürias ja ja selle konflikti lahendus, et, et ka see oli üks üks teema, mis hakkas silma, aga aga võrreldes nüüd eelmise aastaga, kus me nägime revolutsioone, Araabia kevades ja nii edasi, selliseid suuri suuri protsesse siis midagi sellist aset ei leidnud ja kui me vaatame nüüd kuidas, kas Snowdeni juhtum on lahenenud, et siis siis ühelt poolt Snowden tuli oma paljastustega välja ja väga palju informatsiooni jõudis ka avalikkuse ette, aga, aga sellist sellist suurt ja, ja, ja, ja paljusid protsesse muutvat muutvat liikumist selle pealt ei tekkinud või et või et see ei muutnud ju väga palju. Tõdeti, et see olukord on selline kellelt paluti vabandust, kellelt ei palutud vabandust ja mindi edasi. Jällegi saab oponeerida suled Süüria kõrval ikkagi see, mis Egiptuses on toimunud sellel aastal, et, et see noh, on on, on ka võrrelda. Ja, aga see, mis eelmisel aastal Egiptuses toimus, ei toimunud ainult Egiptuses, vaid see toimus väga paljudes araabia maailma riikides. See protsess oli oluliselt laiem. Täna me näeme lihtsalt, et seda protsessi, mis Egiptuses eelmisel aastal toimub seda pööratakse tagasi. Mis Snowdenite puudutab, siis see on ka üks märku, mis ma olen ise mõelnud sellest aastast ka ka eesti sellistele skandaalidele olulistele sündmustele tagasi mõeldes, et näide, et, et ei saa otsustada, väga kiiresti järeldusi teha, et ka kas see Snowdeni juhtum ju, kui see välja tuli, siis kui ma mõtlen, mida Eesti poliitiline eliit selle kohta ütles, siis nad ikkagi võtsid sellise kriitilise hoiaku, kus nõudeni tegevuse suhtes. Ja kui me nüüd võtame kokku ja vaatame, mis siis past nõudenit on juhtunud, siis tegelikult on ikkagi väga paljud riigid muutnud oma suhtumist, kas siis Ühendriikides sellesse salajasse jälgimised. Et, et võib-olla on siis nagu selline tarkusetera järgmisesse aastasse, et enne, kui sa võtad mingi positsiooni, et enne mõtle üheksa korda siis ütle oma oma seisukoht välja. Nojah, siin jällegi omaette küsimus on see, et me ei tea, mida Venemaa Hiina tegelikult käivad. Snowdeni skandaali puhul oli kõige olulisem see, et nukkimine toimusest liitlaste järel. Kuigi see on ju täiesti loomulik, et iga riik ikkagi püüab oma luurevõimekust arendada ja seda ka võimalikult hästi kasutada. Pigem pigem oli seal veel ka probleem selles, et see oli nii laiaulatuslik, et, et küsimus on nagu selles, et et või, või see kahtlus, mis üles paisata, oli, oli ka selles, et luurati siis inimeste järgi ilma et oleks nagu sellist väga selgelt reaalsus põhjenduste, nende salajaseks jälgimiseks. Tuleme jällegi Eesti konteksti tagasi, siis meil on siin aastaid käin maadevahetuse protsess, mis muuseas, seega sellel aastal ootamatu pöörde. Kui aasta tagasi mõisteti kohtualused õigeks, siis sellel aastal mõisteti süüdi ja neid siis riigikogus järgmisel aastal tõenäoliselt teeb otsuse. Ehk ehk on siis lõplik siis kas seal protsessis on ju räägitud aastaid, meid kuulatakse pealt, meid kuulatakse massiliselt, Pealt advokaat Glikman on tulnud välja, sellised mõjuvad Sõrve jah, kõik vaadanud ja täitsa tõsine, täitsa tõsine. Aga noh, mis siis ikka, kuulad ärimehi Pealt, las kuulavad, selline on selline ühiskonna suhteline olnud ja siis on see nagu aastalt-aastalt on see võimendunud ja nüüd kuses Snowden tegi lõpuks oma paljastusi, siis on jõudnud ka nii-öelda internetipõlvkonnale. Vau. Nad kuulavad pealt, kuigi seda on räägitud hästi palju. No nad ei, ainult ei kuula pealt, et nad loevad ju ka kirjavahetust, kui on tegu Ameerikas oleva kirjakastiga või Ameerika teenusepakkuja kirjakastiga. Loomulikult, et valdav osa tänapäeva noortest on ka, on ka Facebook'is on näoraamatus oma konto teinud kõik, mis läbi Facebooki liigub, on kontrollitav ja nii edasi, nii et seda informatsiooni, mida suudetakse jälgida, seda on ikkagi väga palju. Jah, ja siin ju moodne tehnoloogia on selline pilvetehnoloogia, kus ongi väga raske öelda, et kus siis füüsiliselt asub see sinu tarkvara. Ja selle pilvetehnoloogia puhul on ka kaks erinevat koolkonda, ühed ütlevad, et seda ollakse hoopis lihtsam. Ei, lihtsam nagu kriminaalkurjategijatel kätte saada sealset sealseid andmeid ja pealegi jurisdiktsioon võib-olla signa hajutatum, teised ütlevad vastupidi, pilvetehnoloogia hoopis kindlam, hoopis parem. Seda räägivad ka poliitikud. Nii et ka Eesti on seda teed läinud, et me kasutame väga riiklikult pilvetehnoloogiat. Jaa, aga samas me peame ju rõhutama ka seda märkimisväärne osa internetis toimuvast liiklusest on, on õnneks ka selline, mis, mis on privaatse iseloomuga ja kindlasti siin tasub märkida, et Eesti e-teenused, mis on üles ehitatud ID-kaardi põhiselt, et on, on, on pigem sedalaadsed. Et, et nende jälgimine on, on keeruline ja, ja siin on ikkagi märkimisväärne turvalisus standard tagatud ja seda on tunnustatud ja hinnatud ka näiteks teistes riikides, et kui ma siin kaks aastat tagasi rääkisime sellest, et, et Eesti e-teenuskeskkond mille nimeks on XT, antakse soomlastele tasuta kasutamiseks, siis ka see on ju sellel aastal aset leidnud üks samm mis, mis näitab, et Eestis on e-ühiskonna arengu arengukava jõuliselt edasi mindud ja, ja et soomlastel on siin üht koma teist Nojah, aga jällegi see meie elektrooniliste kanalite kasutamine erineb, et näiteks eestlased ja soomlased saavad nüüd omavahel siis ID allkirja anda. Proovisid sakslastele vastastikku teenuseid Rovi sakslastega seda teha, neil ei ole ID-kaardid olemas. Kuiv inglastega, sakslastel ei ole isegi mitte isikukoodi olemas. Et samal ajal jällegi neil on väga levinud internetist kaupade ostmine, mida, mis Eestis nii levinud ei olegi riigiti ikka nagu väga-väga palju kõigub. Aga mida ka võib-olla selline märksa nagu nagu öelda koguduses nõudeni kohta, mida ta ise ütles, et täna sündivad lapsed, et nad ei tea, mis asi on privaatsus ennast, see on nagu paratamatu selle, selle e-teenuste internetikasutuse kasuga. Et noh, sa pead arvestama lihtsalt sellega, et sul nii kui sa seal netis oled, nii, sa annad ära osa oma privaatsust. Aga see, aga siinkohal ma olen muidugi ühes asjas Suleviga nõus, et kus on Hiina ja Venemaa Snowden neid või kus on Hiina ja Venemaa võiti, leidsid, et me millegipärast ei kuule nende riikide luuretegevusest just just kuigi palju või vähemalt mitte sellisel tasemel paljastusi ja seetõttu meil jääbki mulje, et USAl on on üks halb maailmas kes üritab siis teiste järgi luurata, aga tõenäoliselt on see luurevõrgustik üle maailma oluliselt oluliselt mitmekesisem ja, ja, ja võib arvata, et kõik luuravad kõikide järel. Jah, aga seal on võib-olla see noh, need riigid on erinevad, et ühendriikidelt ootama nagu sellest teises teises klassis käitumist, kui me ootame Hiinalt või Venemaalt noh paratamatult. Ja selles sellepärast on ka see suhtumine sellistesse skandaalidesse erinevate Ja kui ma siin enne ütlesin, et meil oli sellel aastal natukene aega mõelda ja, ja kindlasti, kui meil on aega mõelda, siis see on, see on ju positiivne siis, siis selle traagiliseks väljenduseks sellel aastal kindlasti oli ka augustikuus paides toimunud arvamusfestival mis minu hinnangul on üks selle aasta kõige kõige tähelepanuväärsemaid hetki, et ka rahvateenrid olid just arvamusfestivali ühelt lavalt eetris ja ja ma peaks selle arvamusfestivali kohta küll ütlema, et eesti rahvas oskab sõna rokkida küll. No sellega ma olen nõus, Kristi Liiva, kes seda asjakorraldus oli alguses ikka tõsiselt mures, et kas see asi õnnestub või mitte. Ning ta siis valmistab teist, et järgmisel aastal augustis on jälle kõik inimesed paides suudetud. Kohtun väga hästi valitud ja mulle väga meeldis arvamusfestivali puhul see, et see näitas, et arvamus, kultuur ja arvamuste vahetamise kultuur on Eestis kõvasti paranenud ja suudetakse ka ilma ülemääraste emotsioonideta arutleda väga põletavatel teemadel ja see oli, ma arvan, selle festivali kõige kõige parem kogemus. Järgmiseks aastaks muutaks seda, et et sellistel suurtel poliitikutel oleks rohkem julgust, et sellel aastal oli ka sinna kutsutud kõigi nelja parlamendierakonna esimehed ja kaks tükki neist ei tulnud, et äkki järgmine aasta näeme sellist ägedamat. Lahing. Mahutaks mahutaksite teema püstitustelt natukene konkreetsemaid lähenemisi ja võib-olla ka selliseid väga spetsiifilisi arutelusid ühiskondlikel olulistel teemadel ja arvestades, et riigikogu valimised on on peagi ukse ees, et siis kindlasti ka sellistel olulistel poliitilistel teemadel võib arvamusfestivalil kuulda loodetavasti väga teravaid arutelusid. Jah, aga see, see üritus, korraldamine on hea näide, et kui sul on olemas mingi hea idee ja nagu julgus ja pealehakkamine, siis need asjad ka õnnestunud Kristi liivaga valiti sel aastal pressisõbraks ürituse pärast, mis on, on selles mõttes nagu üllatav, et tegemist on nagu piir inimesega ja pressisõbra valivad, eks siis ajalehtede juhid, et et, et noh, ma arvan, et see on nagu hea tunnustus tema tööle, miks seal poliitikuid kohale olnud kahte nii-öelda suure erakonna juht, et ega nad tõenäoliselt ei, ei kujutanud ette, et mida see üritus endast kujutab ja kui hästi ta õnnestuvat. Ma arvan, et mida valimised lähemale tulevad riigikogu valimised, siis hakkab, kui poliitikute torm sellistele üritustele nagu olema suurem. Kuigi ma oponeerin sulle natukene sellel samal üritusel ütles üks. Üks võime öeldagi siiski tipp-poliitik ütles sellise lause, et et te arvate, et siin 1000-le inimesele või 500-le inimesele arutelu korraldades suudeta ühiskondlikke protsesse mõjutada ühiskondlikke protsesse mõjutatakse hoopis teistmoodi ja hoopis hoopis suurematele massidele hoopis teistmoodi suunatud tehnoloogiatega. Et need inimesed, kes on arvamusfestivalile kohale tulnud, on reeglina väga teadlikud kuulajad tulevad otsima mingisugust, väga spetsiifilist sisu ja nemad ei olegi see suur mass, kes ühel hetkel ühiskondlikult valimiskastide juures otsustada, kellele anda siis mandaate, kellele mitte. Inimesed, kes on kohal, on et ikkagi aitavad kujundada sõda nagu üldist arvamust, et, et nad on paljuski arvamusliidrid ja ja ma arvan, et, et jah, muidugi erakonnad kasutavad teisi tehnoloogiaid ja taktikaid, aga aga ja seetõttu tõenäoliselt see üritus ka ei meeldi, võib-olla poliitikutele tekib selline konkureeriv arvamusplats või kuna kooliaasta alguses rahvakogu teema aga siiski kus asi, et ta võib kujuneda hoopis suuremaks välisriikide näiteid lähevad näiteks Taanis seal, Rootsis käivad ikkagi kümned tuhanded inimesed kohapeal ja samas sai kogu see üritus alguse. Olaf palme oma suvilas parteikaaslastele kunagi peetud kõnest, et nad hakkaski pisikesest asjast läks läks üha suuremaks, et selles mõttes me ei tea, kaugele see kõik välja võib jõuda ja ka eesmärgid on erinevas, kui me võtame erakondade eesmärke ja, ja tõenäoliselt selle ürituse või sellise nii-öelda noh, kuskilt sisse parteideväliselt tekkivate organisaatorite nagu eesmärk, et need on paratamatult erinevad, et ma arvan, et Kristi Liiva eesmärk ei ole mingile konkreetsele poliitilisele suunale ideoloogiale nagu toetust leida, et mis paratamatult erakondade puhul nii on. Nii aga ma, ma natukene vaatasin lõppevale aastale tagasi, sirvisin oma märkmeid ja vaatasin, millest ma kõige rohkem siin rahvateenrite saates rääkima tulema ja ülekaalukalt oleme kõige rohkem rääkinud Eesti sisepoliitikas, tõenäoliselt see ei üllata mitte kedagi. Ja, ja väga palju on sellel aastal olnud jutuga Reformierakonnast ja, ja seda täiesti mõistetavatel põhjustel. Pooltega on peaministri erakonnaga ja teiselt poolt skandaalid, mis hakkasid raputama Reformierakonda juba eelmise aasta maikuus, jätkusid ka sellel aastal ja seega pidime rääkima Reformierakonna sisevalimistest. Ja pidime rääkima ka Reformierakonna kultuuriministri tegevusest, kes on nüüdseks tagasi astunud. Ja, ja võib-olla võib-olla sellest esmamainitud. Alustaks, et et, et kui rääkida tähelepanuväärsest, ajakirjandusest või heast ajakirjandusest, siis siis Sulev kindlasti see, kui avastatakse pettuse erakonna sisevalimistel, on, on kindlasti ajakirjandust. Töövõtja, ja ma olen sellega täiesti veendunud, et täiesti nõus, et see ongi selline moodsa ajakirjanduse võit, see on, töötab toimetuses üks analüütik Margus Järv on tema nimi, kes siis rutiinselt lihtsalt Ta uuris erinevate erakondade sisevalimisi. Ühel hetkel panin tähele, et Virumaal kuidagi väga palju vanainimesi valib, elektrooniliselt kasutab selliseid elektroonilist elektroonilisi kanaleid, sisevalimisteks oli ebatavaline ja siis ta pani selle tähele, siis hakkasin vaikselt uurima seda asja. Et kas tõesti sellise moodsa ajakirjandusel on võit. Lõpuks jõuad välja päris suure asjani, mis viib ühe europarlamendi saadiku parteist välja viskamiseni. Ja tegelikult tekitab selles suures parteis poris suuri laineid. Jätavad puhastust, et ma kannaks küll selle See oli muidugi ka näide tegelikult selles, kuidas Reformierakond oli varasematest skandaalidest õppinud, et ta ikkagi noh, reageeris ütleme niimoodi väga, väga kiiresti, operatiivselt ja oskuslikult. Et, et selle juhtumi ka ju tegelikult tõstatus küsimus, et, et kas see on ühe piirkonna ja mingi ühe isiku või, või siis seltskonna tegevus või on see nagu laiem, et kas niimoodi võidaksegi nagu manipuleerida ühe erakonna sisevalimisi ja mida nagu Reformierakond suutis teha, ta suutis vist ütleme, need kahtlused maha võtta, et, et see on nagu selline valdav, et ja süüdi jäi. Ei, Ojuland, kes on üks Reformierakonna ikkagi selliseid vapiloom olnud läbi aastate. Ja vist kui see juhatuse hääletusel oli, kui ma õieti mäletan, siis ainus, kes toona jäi erapooletuks Ojulandi väljaviskamise osaliselt oli siis Rein Lang, kes kes on ka täna ministri kohalt lahkunud ja noh, Ojulandil oli ikkagi tahtmine saada ise erakonna esimeheks, nii et see oli tema eesmärk. Tõust kuuldavasti üritab saada, aga mitte siis enam Reformierakonna või mõnda teiste nime kandva erakonna esimees. Aga mis on, minu hinnangul selles loos on, on, on üks üks väga probleemne koht ja mis kindlasti kindlasti jäi, jäi ka ja ka pisut selgitamata oli ikkagi selle nii-öelda jutumärkides e-valimiste turvalisusega seonduv, et et, et, et see paratamatult ta suutis ikkagi diskrediteerida ka ka meie ID-kaardil põhinevat e-valimissüsteemi, kuigi need on kaks täiesti erinevat asja. Reformierakonna valimine oli pigem gallupilaadne küsitlus, kus, kus inimesed said küll mingid koodid ja nii-öelda nendele vastavalt tegutsesid, aga aga kuna ligipääs nendele koodidele oli oli mitmetele inimestele kusjuures sealhulgas ka piirkonna arenguarendusjuhtidele ja nii edasi siis see turvamine oli nii või teisiti ebaselge ja ega see põhines ainult usaldusel ja siis nagu me nägime seda usaldust kuritarvitati siis ID-kaardil põhinev hääletussüsteem on, on midagi hoopis muud, aga ka see hääletus, süsteem sai, sai tõsiselt pihta, noh, rääkides ID-kaardi turvalisusest ja nii edasi, siis me peame rääkima kõigepealt sellest, et et ID-kaardi puhul ID-kaart autendib sind ainuisikuliselt ära selle, selle kiibi kaudu, ehk siis see kaart ja see isik käivad koos lisaks veel PIN-koodid, kogu see protseduur ja nii edasi, see on hoopis teine asi kui see, kui see Reformierakonna, Reformierakonna ma ei tea, emaili põhine või mispõhine, see konkreetne hääletussüsteem oli aga, aga, aga see toimis. Kas te ikka sai nii väga pihta, et kui sügisel valimised toimusid, siis nüüd elektroonilisi hääli anti päris rohkelt. Ma küll ei mäleta, et seal oleks tekkinud kordagi küsimust, et keegi on seda e-hääli võltsinud või midagi taolist ise selleks nooremate inimeste seas eriti kasutad seda väga-väga tublisti. Aga kui ma ei eksi, siis eelmistel riigikogu valimistel oli rohkem hääletajaid kui kui nüüd kohalikel valimistel, tõsi, võrreldes eelmiste kohalike valimistega oli, oli seekord jälle hääletajaid rohkem. Noh, aeg muutubki läbi selliste skandaalide sa saadki ka tutvustada, eks selliseid noh, neid erisusi ja võib-olla ka neid hirme maha võtta, et ja ta ikkagi ei jäänud see asi jäänud nagu vinduma. Ta ta leidis ikkagi kiire lahendus, et ma arvan, et selles mõttes ei olnud ka sellist mõjunud, et ta seaks selle elektroonilise jätame ta üldse kahtluse alla ja ja seda erisust ikkagi väga palju. Noh, toodi välja selle selle juhtumi kajastamisel nii, aga noh, mis, mis puudutab nagu seda sisevalimise korda siin ma olen nagu nõus, mis seda Reformierakonna juhid on ise öelnud, et, et noh, erakond paljuski ongi nagu usaldusel tuginev, eks tõenäoliselt tuli tänase info valguses ka ka Reformierakonna liikmetele endale üllatusena. Et, et seda on võimalik nagu kuritarvitab võib-olla selle peale polnud üldse mõeldud, et sellised võimalused on, on olemas, et nüüd ollakse erakondades targemad ja osatakse seda seda karta, et, et selles mõttes noh, ma ei leia, et peaks olema kuidagi väga rangelt need valimised korraldatud ja turvatud ja nii edasi. Detsembris registreeriti lõpuks ka Reformierakonna juhatus uues koosseisus. Ja kohus andis õiguse Reformierakonnale, et just sellisel viisil võibki üks erakond oma juhatust valida. Nüüd omaette küsimus, kas sellisel viisil vajavad ka kõik teised mittetulundusühistuid ja ühistud, oli ta endale juhtkonda, et seda, mis tulevikus saama hakkab, eks seda näitab siis praktika. Kui veel nagu Reformierakonnast rääkida, seda aastat võtta, sest noh, pärast seda Meikari juhtumit on lihtsalt Reformierakond selline nii-öelda skandaalidele rohkem vastuvõtlik või et need asjad paratamatult võimenduvad. Ja see ongi see Reformierakonna selle aasta üks kreemidest olnud, et tegelikult ju lisaks sellele Ojulandil noh, kui tuua veel välja ajakirjanduslike võite, siis ma arvan, et see, et R hoolduse teema tõstatus uuesti kus nagu Ilmlased, et Reformierakonna ka nii-öelda endised juhid on, kes on olnud väga kõrgetel ametipositsioonidel, on, on valetanud selle raha kohta, mis, mis erakonda toona toodi ja selgus, et see toodi sularahas. Et siis kas see noh, ütleme nagu näitab või ta on küll vana asi, algataja näitab jällegi seda seob ära kaks sõna, Reformierakond ja valetamine. Ojulandi skandaal näitab Reformierakond, valetamine sirbi skandaal sidus need kaks sõna. Et see on olnud nagu Reformierakonna probleem pärast meikarit, millest, millest on keeruline välja Line nimetaks seda ainult Reformierakonna probleemiks, et mina oleksin Eesti Ekspressi tööle aastal 95 tegelikult ma olin seal ka natuke varem tegutsenud. Ja siis 95. aasta alguses toimusid riigikogu valimised ja tookord võitis Koonderakond Tiit Vähi ja eesotsas. Kusjuures Koonderakonna üks suursponsoriks oli firma nimega Delaware Limited. Mitte keegi ei teadnud sellest mitte midagi. Ja kui minu meelest teie leht Äripäev püüdis uurida, siis ei leidnud sellest mingeid jälgi. Inimesed ütlesid väga rahulikult, hea küll, oli siis selline juhus ja mis siis ikka, mitte keegi ei pööra tähelepanu, kuidas siis seda erakonda rahastati? Eesti Ekspress avaldas siin paar nädalat tagasi ühe pildi ühest automaadist, mis asub Berliinis CTU ehk siis kristlike demokraatide partei peakontorisse ja seal on seal on selline sularahaautomaat, kuhu saab siis nii münte raha sisse panna, saab ka kaardiga maksta ja vastu saab tänu kviitungi. Aga see kõik on anonüümne. Ja nägu pea. Kui seal on kaamera. Kuidas on see, mis oli 95. või 2000. aastal see nagu suhtumine ütleme noh, inimeste avalikkuse suhtumine siis siis täna noh, ma ise arvan, et paljuski ikkagi tänu sellele Meikari nagu juhtumile, et see niimoodi eelmine aasta võimenduse ja nii palju tähelepanu sai, et tänu sellele lihtsalt suhtutakse või tõlgendatakse ka teistmoodi neid, vanu sündmusi või uusi sündmusi, et ollakse kriitilisemad, ühiskond on lihtsalt edasi arenenud, see, mis vanasti oli täiesti lubatud, tänapäeval enam ei ole, ongi kõik. Ja aga ma, ma siiski vaatan, mis on viimasel ajal Reformierakonnaga toimunud ja, ja on näha, et reformierakonnas on teatav muutus toimunud, et et sellist retoorikat, nagu me nägime Meikari skandaali puhkemise järgselt ja, ja mida me me siin ka selle aasta alguses veel nägime, seda enam ei ole. Et Reformierakond on aru saanud, et sellise retoorikaga kaugele ei purjeta ja, ja teatav muutus avalikkusega suhtlemisel on aset leidnud. Sõltub, kui me mõjutame riigieelarve koostamist sellel aastal ja need Ligi väljaütlemisi siis ega noh nad olid ikkagi ka sellised väga kõrgelt ja kõrgelt nagu alla vaadatuna teiste peale ja, ja väga süüdistavad ja üldistavad Ja seda küll, aga samas ka, ega, ega Ligi ei leidnud ka oma erakonnas mõistmist nende lausetega, nii et noh, et tõenäoliselt ligi on võib-olla siin juba täiesti ja erijuhtum, et, et siin ligi ligi väljaütlemised muidugi vääriksid selle aasta kontekstis täiesti omaette analüüsi, aga ka meie saateaega kahjuks selleks piisavalt ei ole, aga peame siin teistest ka natukene rääkima. No poliitikas jagad takse Oscareid ikkagi valimistel, et et ühe ajakirja ajalehe artikli põhjal neid neid ei jagata ja ja peab ütlema, et selle aasta parima meesosa Oscari sai Edgar Savisaar, loomulikult tänases Eesti Päevalehe nädalalõpulisas on temaga pikk intervjuu. Neid intervjuusid, mida Edgar Savisaar aasta lõpus on andnud, on veelgi. Ja Keskerakond sai kohalike volikogude valimistel ka ka ülekaaluka võidu. Kui me nüüd võrdleme nelja aasta tagusega, siis kogu häältes oli see tulemus küll tagasihoidlikum, aga arvestades, et ka hääletajate koguhulk oli pisut väiksem, siis protsent tavaliselt oli see isegi natukene parem kui nelja aasta eest. Kui me vaatame veel, mis, mis nii-öelda kogu häältes väljendus, siis Reformierakond kaotas valijaid, samal ajal võitsid juurde nii sotsiaaldemokraadid kui ka IRL, sotsid kõige rohkem, aga ka IRL. Et, et see on siis nende tulemuste põhjal ja mis, mis me, mida me saame võrrelda eelmiste kohalike valimistega aga aga, aga kindlasti tasub, tasub analüüsida pisut seda, seda Keskerakonna fenomeni ja Keskerakonna edu kohalikel valimistel, et siin on peaasjalikult esile tõstetud tasuta transpordi teemat Keskerakonna enda poolt, aga, aga võib arvata, et, et võib-olla isegi olulisem on, on õigetele valijagruppidele mängib. Noh, see tasuta ühistransport ütlesid Tallinnas et näiteks ka Narvas on ju Keskerakonna võit oli täitsa selgelt sellega Narvas nagu suurt midagi ei tee. Tallinlastele lubad? Et ta mingis kõigete valijatega ja praeguse hetke ka Keskerakond valitseb kõige rohkem kõige suuremat siis elanike hulk, aga me jagame nad ära. Kohalike omavalitsuste kaupa Kle 600000-l inimesel Keskerakonna võimu all. Noh, peale või piiskpunkti panna viiest Savisaarele ühistransport oli tegelikult teema, mis ka teistes piirkondades tõstatused noh, Tallinnas täiesti ära seda sai esitleda kui väga nagu sellist edukat ideed, uuendusmeelset, mida mujal maailmas jälgitakse, mida oponendid kiidavad ja nippe Pärnus kui, kui teistes suuremates omavalitsustes ikkagi Keskerakond sellega välja ütles, et neil oligi nagu selleks kaks põhipõhi põhiteemat, mis mulle nagu jäi, jäi kõrvu, oli, oli see ühistransport ja teine oli, et et väljarände või töökohtade loomine ja väljarände piisavalt välismaale. Mul on Tallinn leidnud tänu tasuta ühistranspordile väga palju tähelepanu. Selles mõttes tegemist väga nutika sammuga kase nüüd ka ütlemas samas kvaliteedis pidama jääb, seda ei oska öelda. Sõltub kõik sellest, et kuidas omanik klinzis suudab ta auto, autobusside, trollide trammide ettevõttet käigus hoida sinna raha, leida investeeringuid. Seda kõike näitab tulevik, aga praegu on asi vähemalt toiminud ja suhteliselt hästi. No praegu on õnnestunud ka paljusid investeeringuid teha muudest rahadest kui, kui linna investeeringud, ehk siis on siin kvoodiraha kasutusel ka rämeda tramme kvoodiraha läheb ka trammidele, on ka Euroopa Liidu poolset toetust olnud, et, et seetõttu väga paljusid investeeringuid on võimalik teha. Et need need otse ei ole justkui justkui sellest linnaeelarve kulud-tulud. Kotist tulnud väidetavaid, et on, on veel Linsanud lisaks, et see on võimaldanud ka investeerida. Rohkem linnaametnikud rehkendasid enne seda käiku, et sõitjate arv võiks tõusta kuskil 20 protsenti, mis on päris kõva. Tegelikult tõusis ta 10 protsenti, et selles mõttes nagu linnal oli sellist tugevusvaru veel täiesti olemas. Üks muidugi suur oht, mida räägiti. Nüüd kolivad kodutud ühistransporti, siis hakkavad seal seal haisutava ja teisi inimesi peletama mille vastu muidugi oli juba kohe kohe rohi olemas, sest kodutuid ei teinud kunagi piletist välja nelil mitte mingit takistust sinna sisse kolinud ja sellel ajal, kui pidi tasuline sõit pidid siis piletit osta. Et kokkuvõttes on sellel aastal projekt, õnnestus ja mis ta muidugi noh, tõenäoliselt tõi kaasa oli see, et need inimesed, kes tõesti Tallinnas elasid, aga olid mujale sisse kirjutatud kirjutasid ennast Tallinnasse, siis seda nii-öelda siis hüve saaks kasutada ja võimalik, et mõned, kes elavad Tallinnas lähivaldades, otsustasid ka Tallinna elanikuks hakata seda hüve hüveseks kasutada, et see tähendab, et et noh, nii-öelda maksubaas, see tähendab, et maapiirkonnas läheb veel kehvemaks, aga Tallinna maksubaas paran. Et selles mõttes see otsus oli jällegi näide, et kui, kui Savisaar või ütleme Keskerakond sellega välja tuli, siis, sest tekitas väga palju nagu sellist kriitikat ja paksu pahameelt seal võib-olla on põhjus ka selles, et järsku hakata ootamatult neid bussiradasid maha joonima, mis tuli nagu selline paljudele halva üllatusena, et see muudatus aga nüüd nagu lõpptulemusena noh, ei saa öelda, et seal Keskerakonna poolt oli see nagu kes kehv otsus. Kas ka linnale ja igastahes me, me võime aimata, mispärast see otsus sündis, et mäletame, et kui siin pärast idaraha skandaali Keskerakonna populaarsus kukkus siis siis ühel hetkel selleks, et uuesti populaarsuse kukkumist pidurdada, siis käidigi see idee välja ja realiseeriti ka ära, nii et et see on mõneti ka varasemate poliitiliste protsessidega seotud. See on nüüd. Põhjendus, teine põhjendus on see, et viimase 10 aastaga on siiski keskmine autode liiklemiskiirust Tallinnas kukkunud kuskil 42 kilomeetri pealt 30 kilomeetri peale tunnis ja see on päris suur muutus, lihtsalt autoga ei saa enam nii kiiresti liigelda, kuna masinaid liialt palju see eeldabki, seda, et nad surutki, inimesed ühistransporti. Aga kui veel Edgar savisaarest rääkida, siis mis on oluline, mis ka sellel aastal nagu välja tuli, ikkagi on see tema, Šveitsi perefondi teema ja, ja see on noh, ütleme, Savisaar võib nautida seda head edu valimistel. Aga tema isiklik ka isiklikud rahaasjad ja need uurimised, mis tema suhtes on algatatud. Ja need Savisaare katsed need uurimised nii-öelda maha võtta, et need pole õnnestunud, et kohtus ta on jäänud jäänud alla ja see on selline viitsütikuga pomm, et noh, sõltub muidugi eesti uurijate tegevusest sõltub sellest, mis seal tegelikult need põhjused on. Aga see võib, ütleme Savisaar sellise hea aasta tema enda jaoks ära. Kas see on jällegi, et vaatame, kes on tema põhivalija ja missugune on tema kuvand poliitikast, et võib-olla sellise venekeelsele valijale on isegi väike rahasumma Šveitsis? Polegi kõige hullem? Ja tore inimene on suutnud midagi teha, aga mind murelikuks üks teine asi, et, et meil on järgmisteks kordadeks sillutatud tee veelgi räigemale, maksumaksja raha kasutamisele valimispropagandas, et et noh, hakkame räägime siin Ülemiste vanake Tallinna aitab, et enam ei häbeneta ka seda, et tegu on ainult valimiste tarvis tänavale ilmuma kampaaniaga, et see on, see on juba noh, see on seda lihtsalt, seda ei eitagi, et see niimoodi on samal ajal linnameedias toimuv mäng vaid ühte väravasse ja nii edasi edasi. Et, et see on küll asi, mille kordumist ma enam näha ei tahaks, aga, aga tõenäoliselt kuna on nähtud, et see asi töötab, siis mul on, mul on kuri kahtlus, et seda, seda mustrit hakatakse kasutama ka edaspidi. Aga noh, see on paratamatu, sedasi ei ole paratamatus, ei ole paratamatu, seda saavad muuta Muuta Tallinna valijad järgmistel valimistel või siis ühel hetkel seda saab muuta Tallinna linnavolikogu Tallinna Tallinna valitsevad jõud, sealhulgas ka Keskerakond ise, aga ma ei tea, kas nad tahavad seda muuta või mitte. Aga aga läheme edasi. Võrreldes eelmiste kohalike valimistega kasvatas oma toetust kõige rohkem sotsiaaldemokraatlik erakond, aga aga sellegipoolest ei peetud seda võiduks, et öeldi, et, et see oli pigem pettumus, et meil oli vist eelmistel kohalikel valimistel üleriigiliselt seitse ja pool protsenti. Neid oli vist 12 ja pool protsenti häältest, et kasv oli, kasv oli viis protsenti, aga aga öeldi, et see ei ole võid, sellepärast et sotsid ei ole realiseerinud oma kõrget reitingut. Ja see kõrge reiting oli eriti ilmekas aasta esimesel poolel, kui sotsid olid reitingu EMORi EMORi uuringuküsitluste põhjal kõige populaarsem parlamendierakonda. Eks siin ole jälle vahe selles, et need uuringud tehakse, keda te valite riigikogu valimistel ja siis teine asi on see kohalik kohalik tasand, need on kaks ikkagi väga erinevat asja. Ja teiseks, nüüd kui ma püüan ette kujutada, et mis koha sai sotside esimees, kes seal seal valimistel siis mul küll see meelde ei tule, aga esimeste sekka ei kuulunud, et neil ei olnud väga säravat kampaaniat. Ei saanud vist volikogusse siia, neil ei olnud väga suurepärased ideed ikkagi Vägomaalne näiteks, mis puudutab Tallinnat. Samas jällegi Burazzars, Sansa, väga ilus esinemine. No ja samal ajal kindlasti Jevgeni Ossinovski hea sooritus Narvas, kus ta osutus kõige populaarsemaks häältemagnetiks. Nojah, Eesti terminite järgi võib ta sporditerminite järgi võib teda ka võitjaks nimetada, kuigi ta muidugi jäi teiseks. Ja kui Aga see on sotsidel, ma arvan, on see küsimus ikkagi riigikogu valimisi silmas pidades, et kas nad nagu suudavad oma sellist popule kaasust mis on tulnud sellest, et nad on olnud opositsioonis, pole pidanud väga palju otsustama, kas on saanud nagu distantsilt ennast nende probleemide puhul näidatud, kas nad suudavad seda seda ka nagu selliseks valimiseduks pöörata või mitte, et. Sotsid on võrreldud ka sellise natuke klišeeliku eesti tippsportlasega, et kes teeb kõvasti trenni ja kodustel võistlustel näitab kõva tulemust ja ütleb, et nüüd lähen, maailmas paneb ja siis, kui maailmas tulevad tippvõistlused, siis tuleb ikka mingisugune probleem vahele ja ja ei ole võimalik sooritust ära teha. Vähemalt sellisel tasemel, nagu on, on lubatud, aga aga kui nüüd veel erakondadega edasi minna, siis kindlasti IRL-ist peaks ka rääkima. Et kuigi IRL-ist endast on vähem rääkida kui kui ühest mehest ehk Eerik-Niiles Krossist, kes, kes kindlasti aasta teisel poolel on väga palju kirgi kütnud on toonud Eesti poliitikasse mitmeid uusi elemente, sealhulgas ka ka droonid. Kuigi aru, et ka siin näiteks sellel aastal tuli välja uudis selle kohta, et internetimüügifirma Amazon hakkab droonidega inimestele kaupa kätte toimetama. Eerik-Niiles Kross kasutas siis oma trooni pisut teistsugustel eesmärkidel, aga aga krossi fenomen on muidugi huvitav, et ühelt poolt tulla uue tegijana ja tulla niivõrd jõuliselt pildile ja, ja noh, vähemalt see oma erakonnamäng ära päästa, kuigi kuigi üldkokkuvõttes me võime öelda, et valimistel jäi ju Kross ja, ja ega tema liitlased jäid ju kaotajaks. Et, et vähemalt üksinda tegi ta märkimisväärselt hea tulemuse aitas ka IRL-i kogu valimistulemuste järele. Jah, Cross on kindlasti selline positiivne üllataja, laastas kõige suurem üllataja ja ja kui nüüd, et siiski natukene tulevikku vaadates b tekib küsimus, et kas temast võiks saada IRL-i uus esimees, et rahva seas on ta kindlasti hetkel populaarsem kui IRL-i esimees Urmas Reinsalu partei sees poole see tõenäoliselt sugugi selline, et seal pigem nagu on Reinsalu rohkem pooldajad kui krossil pruss on tegelikult head showd. Aga tema šansid nii kõrgele tõusta on selles mõttes noh, nad on suht ahtad kuna ja kuna see Interpoli asi on teil ikkagi kivina kaelas ja igakuiselt Ameerika poolelt ei ole midagi väga head tema kohta öeldud, et kõikidele saladustele seal ka NATO tasemel praegu juurde ei pääsenud. Et selles mõttes noh, ei ole just kõige parem platvorm näiteks väga kõrgele riigi kohale pretendeerida, aga rahvalda meeldib krussi. Edu nendel kohalikel valimistel tulenes ikkagi paljuski selles, et, et Reformierakond ja sotsid Tallinnasse panid kandidaatideks panin, leidsid endale nõrgad, nõrgad esinumbrid ja, ja tänu sellele nagu pross eristus siis nende inimeste jaoks, kes kes olid Savisaare vastu, et vastandamine töötas ja need võtted, mida, mida krossimeeskond tegid, et need olid, olid ka. Selles mõttes paistsid silma, et eristusid nii sotsidest kui kui Reformierakonnast, Reformierakond ikkagi selle Tallinna kampaania seal oma nende eelvalimistel, kes see kandidaat on, lõikas minu arvates näppu. Aga ma arvan, et kui me vaatame Narvat, Dome spordiga paralleele, siis siis maratonis pärast esimesi esimest võib-olla kümmet kilomeetrit pole mõtet veel võidupärga kaela panna, et see IRLi jaoks väga keeruline, et kuidas seda kohalike valimistel saadud populaarsust hoida ja, ja ma arvan, et, et riigikogu valimistel nad lähevad vastu nagu madalama toetuse Nii oli neil praegu jah, silma hakkas see, et erakond mõjus kohalikel valimistel värskemana seda ka tänu mitmetele teistele nimedele, Ando Kiviberg, Yoko Alender ja nii edasi. Aga küsimus on selles, et kas erakond on suutnud muutuda, sellepärast et kui ma siin lugesin Ene Ergma üht aastalõpuintervjuud, siis ta ütles, et erakonda ei saa juhtida sõpruskonna põhiselt, et siis millegipärast vähemalt IRL-i ühe tiiva puhul mul mul kerge kahtlus on, et seal seal on ikkagi seda soovi sõpruskonna põhiliselt juhtunud, Ta olemas. Ja et kas seda suudetakse alla suruda selleks, et erakond saaks edasi minna? Noh, elame, näeme, et siin kindlasti siin kindlasti võib veel IRL-i sees lahvatada erinevaid erinevaid konflikte ja, ja seetõttu see IRL-i tulevik veel ei, ei pruugi olla üldse nii kindel olla ja kuidas, kuidas jätkab IRL ja esimehega, ta jätkab ja, ja nii edasi, et ka need küsimused on kõik lahti, kuigi ma saan aru, et et pigem vist valimisteni minnakse ikkagi Urmas Reinsaluga samal ajal kui teised erakonnad võivad tulla värskete uute juhtidega välja ja siin on juttu olnud, et, et kindlasti juhi vahetus ootab reformima erakonda. Aga erakond ei tule kindlasti. Jah, me lugesime ka, ei ole aga, aga spekuleerida nagu sotside puhul sellest, et nad võivad justkui esimest vahetada, nii et et mine sa tea, vähemalt sotside enda esimees ei ole ka nüüd väga väga tulihingeliselt oma positsiooni kaitsmas, et ta, ta möönab, et, et ka on ka, on ka teisi ja väga võimekaid noori mehi erakonnas, kes võiksid erakonna esimehed olla, aga, aga näeme aga, aga veel pisut valimistulemustest tavapärased valimisliidud tegid ootust sarnase tulemuse. Aga ma juhiksin tähele tähelepanu sellele, et kodanikuühiskonna protestilainel valitseva poliitika suhtes tekkinud valimisliidud ei suutnud end realiseerida, et siin on mõned erandid, loomulikult Tartu, kus kaks valimisliitu said sisse Isamaaline Tartu kodanik ja vabagundaga, aga, aga Tallinna puhul ei suudetud end realiseerida ja, ja see. Ja see jäi ikkagi pisut nõrgaks. Kogu see, kogu see pilt, millest siin pikka aega räägiti, kuigi kuigi ühiskondliku ootus, vähemalt see, kuidas seda ühiskondlikku ootust üritati tekitada, et seda, seda oli ju siin aasta esimesel poolel meedias päris palju. Aga ikka pagana raske on tulla nende nii-öelda suurte ja vanade erakondade kõrvale, kasvõi Tallinnas olla Tallinnas edukas künnise ületada, et et sina, sul, vastas Keskerakond, kellel tegelikult rahalisi piiranguid ei ole tänu tänu linnale kassale, eks, et kes või, või siis Reformierakond, IRL, kes, kes tegelikult saavad ka sotsid, kes saavad maksumaksjalt suurt toetust. Et need inimesed, kes nagu tahtsid nendele nagu väljakutset esitada, et esiteks pidid oma oma nii-öelda muude tegemiste kõrvalt seda poliitika asja ajama ja, ja leidma rahalised vahendid. Et see tulemuse ei ole võib-olla üldsegi paha, nad ei saanud küll volikogusse Tallinnas, aga nad said ikkagi pildile ja ja ma küll arvan, et võib-olla nendel nüüd ütleme järgmistel riigikogu valimistel, mis on siis umbes pooleteist aasta pärast natuke vähem aega, et et siis võib sellisel uuel jõul olla mingi šanss valimiskünnis ületada, kui nad suudaksid. Ma natuke intrigeerin, aga Aivar seinast seina tõstatan kinni, et et see kaasamise jutt on ju tore. Aga, aga sellest ei piisa, et inimesed sinu poolt hääletavad, sul on veel midagi tarvis, sul on veel, sul on mingisugust laiemapõhjalist programmi mingit nägemust vaja, sa pead inimesi uskuma panema, et see, mida sa teed, on õige. Ja vastan ainult sellest kaasamise jutuga, seda ei tekita. Sul on vaja nägusid, et sul on vaja ikkagi selliseid liidreid, karismaatilise liidreid, et ma näiteks Vaba Tallinna kodaniku puhul ikkagi väga kahtlen, kas oli neil õige käik, Hardo Aasmäe endine kunagine linnapea enda esinumbriks võtta, et kui sa nagu räägid, et sa tuled uue poliitilise jõuna pakub mingit alternatiivi, tegelikult sa siis võtad, võtad nii-öelda vana poliitikuna ennast vedama, et, et noh, kas sa nagu selle sõnumiga kaasas käis? Lisaks veel Aasmäe muud probleemid, eks lisaks kaasa noh, ei ole kõikide inimeste seas sugugi populaarne, et ka Eestis on olemas hulk inimesi, kes tahaks siis kõva käe poliitikat ja neid ei huvita üldse, selline kaasamine tülitab seda see, et oleks kindel liider, nendest tehtaks otsused ära ja nad saaksid rahulikult elata. Selles mõttes selles, ütleme selle nii-öelda Helmede tulemus oli võib-olla isegi üllatavalt nadi. Seda arvestades, et teist osa inimesi tahaks, et oleks sellised jõulised, ei olnud järelikult piisavalt kindel liider. Aga see on väga raske. Siit poliitika probleem, et tegelikult riigikogu suured erakonnad on nagu selle nii-öelda poliitmaastiku ära kindlustanud uute tulijate vastu, kas või vaadates, kuidas seda raha jagatakse. Kas siis väikse väikestelt Einoga rahvakogu ettepanekute arutelu näitab ka ja ülimalt vaevaline arutelu Riigikogus näitab seda, et kuidas, aga nad ei ole nõus nendelt positsioonidelt, kus nad on taganema ja, ja tõesti, see tuleb kõik nii raskelt, et, et nüüd on arutelu selle üle, et, et oi, et 500 500 inimest on ikkagi liiga väike väike number, et erakonda moodustada. No mis mõttes, no las moodustavad oma erakonna, las teevad, las üritavad. Et ega see suurt pilti ju väga palju ju ei mõjuta, kui, kui, kui sellel asjal on tõsi taga, see kasvab kohe kiiresti suuremaks kui 500 ja ühel hetkel ja ei ole tõsi taga, siis lihtsalt see asi hääbub. Aga ka 500 on piisavalt suur. Noh, Lätis on see vist 200 ja seal on nüüd parteisid ikka väga, väga palju eesti läks seda teed, et meil oli ka varem künnis oli tunduvalt väiksem seda teed, et parteid peavad olema kindlad ja selle tõttu neil on ka Tunduvalt suuremad kohustused, aruandekohustus on täis ja raha kandis, aga meil ei ole päris selline euroopalik süsteem, et meil võiks olla natukene rohkem erakonda ja natuke rohkem maailmavaateid parlamendis. Võtame näiteks sellise demokraatia kantsiga nagu Ameerika Ühendriigid, meil on konkurents kaks korda suurem. Sõltub sellega, millega sa tahad seda võrrelda. Täpselt, aga minu jaoks on lihtsalt mulle tundub see nagu ebaõiglasena. Et me maksumaksja raha, et, et noh, siin on, võtame Reformierakond aastaid võimul olnud, rääkinud sellest, kuidas peab olema aus konkurents, võimalikult vähe toetusi. Reaalsus ja nüüd nad nii kiivalt hoiavad seda süsteemi, kus tegelikult noh, riigieelarvest üpris suur summa, mis küll oli Res Publica idee omal ajal, suur summa jagatakse nende erakondade vahel, kes on ise saanud parlamenti ja väga keeruline on selle rahaga tulla kellegi kõrval. Võistle Ameerikaga, meid ei maksa tõenäoliselt võrrelda, aga meil maksab ennast võrrelda Soomega, kuigi, tõsi, sellel aastal juhtus ka Saksamaal, nii et parlamendierakondi on senisest vähem parlamenti. Ainult neli erakonda ja kaks nendest moodustasid koalitsiooni ja sinna koalitsiooni kuulub 80 protsenti Bundestagi saadikutest. Nii et, et ka seal on seal on mõneti see senimaani harjumuspäraseks peetud poliitika pisut muutunud. Tuletan meelde, et veel mõned aastad tagasi oli meil parlamendis kuus erakonda ja rahvas tegi selle valikut. Ta vähendas nende arvu neljani. Jah, seda küll. Aga kui tähendab, kui sa, kui me räägime konkurentsist erakondade vahel erinevate poliitiliste vaadete vahel, siis kui üks partei, kes sinuga konkureerib, saab riigilt toetust, mis on palju, see summa oli, eks kroonides oli vist 100 saami. See on igale erakonnale sõltub sellest sõltuv sõltuv parlamendi. Ka autode arvust, aga kui, siis on temal lihtsam konkureerida nende uute tulijatega kellel noh, kellel on paratamatult raskem saada sponsorite toetus, kes peavadki nagu liikmete oma, nende uute liikmete toel põhimõtteliselt selle väljakutse esitama, see künnis on kõrge ehk et Maran palju ausam oleks lõpetama selle erakondade rahastamise maksumaksja poolt reformierakonnas 10000 liiget, palju seal on, maksku ise Keskerakonnast teistes parteides samamoodi. Meil on viis minutit aega, räägime pisut majandusest ka, no selle aasta alguse märksõna kindlasti oli elektrituru avanemine. Hinnad kallinesid, kellel kuuendiku võrra, kellel võib-olla natuke rohkem, aga aga nüüd ma vaatan tänast börsihinda ja see on 26,22 eurot megavatt-tunni eest, ehk siis tänane börsihind on odavam kui Narva jaamade fikseeritud väljamüügi hind aastal 2012, kui me kasutasime veel fikseeritud hinda. Nad, see on tuulest ja tõenäoliselt aastavahetuse tööstuse tõestuse puhku puhkuste perioodist tingitud, aga, aga, aga, aga noh, see, see number ei, ei ole alati nii ilusad. Et, et kuidas te seda elektriturule üle avatud elektriturule üleminekut hindate? See oli ühekordne šokk, selline järgmine aasta on tänu sellele inflatsioon väiksem, kuna see šokk on ära toimunud ja teistpidi jällegi samad tasuta ühistransport näiteks aita sellega kulusid alandada, et ei olnud see ainult tallinlastel kokkuvõttes asi sugugi nii hull. Lätis näiteks seisab veel kõik ees, sellepärast et lätlased ei ole oma turgu avanud ja põhjus on ka selge, kuna Läti läheb üle eurole. Senine, seda ei taha keegi ju hindu tõsta. Pigem pärast. Aga noh, probleemid olid olid sellega, et sa, turg ei ole ikkagi nii-öelda päriselt avatud, mis me siin suvel nägime neid suuri hinnahüppeid, et, et seesama, et, et Läti või Leedu osa tootmises ola turul saadaval ja nii edasi. Aga need hirmud olid ikkagi suuremad. Ma arvan, kui me aasta taguseid lehti loeme ja raadiosaateid kuulama. Minu jaoks on ikkagi üks küsimus, et miks ei oleks võinud turgu avada aastal 2014, miks pidid tegema seda aasta varem, kui meil oli kasutada ainult Estlink üks, nüüd on meil kasutada ka Estlink kaks ja, ja seetõttu see Eesti ja Soome vaheline elektri läbilaskevõime kahel kaablil on on oluliselt oluliselt parem ja seetõttu ka kaoksid ära ka ka kaabli või elektrikatkestustest tingitud hinnakõikumised. Et siin suvel me nägime mingil perioodil ikkagi täiesti uskumatuid hindu, kuigi siis oli tarbimine nii väike, et see tõenäoliselt kellelegi tasku pihta väga valusasti löönud. Seal olid vist oli seotud ka lubadustega, mis Euroopa Liidu suunal anti, teiseks oli see ka vist seotud selle Estlink ühe ültse investeeringuga, et ka see oli seotud, et me lähme vabale turule, et investorid oleksid huvitatud, et noh jah võib-olla oleks olnud valutum see ülemine, et kui oleks seda edasi lükatud, aga. Ma ei oska nagu hinnatud, kui vaadata, et ega ei ole ju ütleme elektriturul toimuva pärast ei ole vist Eestis ükski ettevõte pidanud endal pille kotti panema, eks. Et ei ole olnud väga suuri probleeme, kuigi araabia suureneril tööstuses ikka seal nurinat. Vaadates muidugi majanduskasvunumbreid, siis seda on kogu aeg korrigeeritud halbu allapoole ja ja me näeme, et, et ka meie peamistel ekspordi sihtturgudel ei lähe täna hästi ja majandus kiratseb, et seda nii ida kui läänega. Noh, ta ei kiratsega, ta ei kasva nii kiiresti kui oodata, pigem pigem saame niimoodi öelda, et kas on jah, väiksemaks jäänud. Aga see-eest siseturul olevatel ettevõtetel peaks olema Nastja, et palgad on kasvanud sellel aastal kiiresti, hinnad on tõusnud, nii et ei ole. Kas jätkub? Vähemalt mis Eesti pank on väljal kiire palga kasvõi ütleme lihtsalt kiire palgakasv jätkub, on see prognoos. Ja seda näitab ka kindlustunne, millega me saatel algust alustame saadet alustasime. See kindlustunne puges kindlasti ka paljudele jõuluvana kingikotti, aga siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja aastalõpu viimases rahvateenrite saates olid Sulev Vedler Lauri Hussar ja Aivar Hundimägi ja meie soovime teile siit stuudiost head vana-aasta lõppu ja veel paremat uue algust.