Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju. Vabandas, mis väga hästi välja ei paista. Olukorrast prii. Tere, head pühapäeva kõigile hammustame, saate viimase aasta viimast saadet kahetunnist sel puhul on meil ka rohkem osalisi saates lisaks Anvar Samostile ja minule Kalle Muuli on stuudios ka suhtekorraldaja Daniel Vaarik. Ja räägime tänases saates siis loogiliselt võttes selle aasta meie meelest kõige olulisematest teemadest võib-olla saate esimeses pooles oleme natuke konkreetsemalt, muu hulgas tuleb juttu loomulikult valimistest Reformierakonna jamadest, eestiühendustest Euroopasse ja muutustest meedias, aga teises tunnis, mis on siis pärast kella ühte? Teeme asja natuke üldisemalt, võib-olla teeme ka tagasipöördumisi nende loetletud teemade juurde, aga kindlasti tuleb juttu ajaloost rahvakogust, arvamusfestivalist ja võib-olla siis sellisest nähtusest, mida me oleme siin leppinud kokku nimetada provintsistumiseks aga ennekõike seda, mis ennekõike seda täna edetabelit ei ole. Ma tahtsin öelda. Näeme siis juba oma pikemate aasta aastakesksete teemade juurde esimesena vaatame, mis mõju ja mis tulemustega kohalikud valimised Eesti jaoks lõppesid ja Need on õieti nii lähedal, et väga, väga, väga raske on kõiki lõplikke mõjusid välja tuua, aga kõige suurematest asjadest alustada siis kindlasti Keskerakonna valimistulemust Tallinnas. Veelgi suurenenud kogutud häälte arv ja kohtade arv Tallinna volikogus ja, ja põhimõtteliselt on ka kohe olnud näha. Valijate antud kohti volikogus on kasutatud Tallinna volikogu tegelikult nii naljakas kui see ka ei ole ju noh, mida, mida valimistsükkel edasi, seda vähem toimib iseenesest ühe volikoguna, et ta on selline ongi sõna otseses mõttes kummitempel, et, et kui riigikogu võib sedasi noh, kurjalt või kriitiliselt kummitempliks nimetades, ma arvan, Tallinna volikogu nimetamine kummitempliks on täiesti adekvaatne. No põhimõtteliselt Tallinn lihtsalt on silmatorkav ja ja üleriigiline meedia elab siin ja näeb seda kõike, Eesti pealinn, kolmandik elanikest, suur hulk raha, ühe erakonna esimees võimul, aga kui vaadata valimistulemusi laiemalt üle Eesti, siis ega sarnane olukord on päris paljudes kohalikes omavalitsustes, mis võib-olla ei ole riigi seisukohalt nii tähtsad, aga aga see, et üksainus erakond või üksainus poliitiline jõud on võimul ilma et ta peaks kellelegiga koalitsiooni moodustama kellegiga mingisugust mingisugust võimu jagama või asju arutama. Kui ta ei taha ja saab asjad puhtalt häälte iseenda häältega otsustatud, et selline olukord on, on päris paljudes kohalikes omavalitsustes, ma ütleks laial aastuga. Et neid on üks kolmandik Eesti omavalitsustest, et kui sa mõtled 200 kohaliku omavalitsuse peale, et siis umbes 70. on olukord, kus on ühe poliitilise jõu ainuvõim ja noh, ekse peegeldab ka võib-olla et seda kui, kui palju seal omavalitsustes siis üldse neid poliitilisi jõude võib-olla või kui suur see omavalitsus on teistel puhkudel peale Tallinna, et asi võib olla ka lihtsalt selles, et poliitilist konkurentsi ei ole. No mulle tundub jällegi, et kui me vaatame neid kohalike omavalitsuse valimisi, siis võib tunduda eemalt vaadates, et midagi pole eriti muutunud. Aastaid on needsamad tegijad, aastaid on needsamad võimuvahekorrad, aga mulle tundub, et kui lähemalt vaadata, siis on näha selliste väga oluliste muutuste algeid. Esiteks me näeme hästi selgelt mingisugust kerima hakanud põlvkonnavahetust, me näeme, et paljude erakondade jaoks, nende isikutega valimistel tigureerimine, kellega nad nüüd juba aastaid on harjunud figureerima, see hakkab jõudma mingisugusesse lõpp-punkti, et on tarvis mingisuguseid uusi nägusid. Mõnes mõttes tõestas seda, et uus nägu võib päris palju saavutada ka Eerik-Niiles Krossi nii-öelda küllaltki hea häältesaak Tallinnas. Aga teisest küljest Eerik-Niiles Krossi nii-öelda tulemusi vaadates saavad kõik erakonnad aru, et, et kui nad ei saa sarnaseid uusi nägusid järgmisteks valimisteks siis need, kes saavad, need on nii-öelda kõige paremas seisus. Lisaks tundub, et kui me vaatame Savisaare nii-öelda väga suurt häältetulemust, siis selles peegeldub ka üks väga-väga huvitav asi, nimelt jällegi Eerik-Niiles Krossi valimiskampaania oli tegelikult suunab Edgar Savisaare ründamisele. Ja iseenesest ma arvan, et see mobiliseeris korraga nii Eerik-Niiles Krossi hääli kui ka Savisaare hääli, ehk siis tegelikult selle vastandumise tulemusena tekkis olukord, kus kus Need inimesed, kes võib-olla muidu poleks läinud Savisaart valima, tundsid nüüd, et nad peavad ka minema. Me oleme siin, on nagu teistsugune dünaamika natukene ja alati tasub vaadata neid väikesi asju, mis, mis hakkavad arenema ja mulle tundub, et et välise fassaadi taga toimub hästi palju. Praegu. Ma ma olen sinuga selles mõttes nõus, et selliseid oh välispoliitilises keeles nihkeid oli päris kõvasti seoses nende kohalike omavalitsustega, aga, aga need jäidki sellisteks noh ütleme Ma ei ütleks, et ebaõnnestunud üritusteks, vaid nad jäid sellisteks üritusteks, mis siiski ei saavutanud seda eesmärki, mille peale välja mindi, kui kui sa räägid kas või selles Eerik-Niiles Krossi asjas, siis tegelikult teda tulemus oli väga hea. Ilmselt parem, kui paljud arvasid enne, aga tulemus ei olnud päris see, mida, mida nagu taotletud. Eks ilmselt mina ei oleks kunagi uskunud, et see olekski võimalik ühe sellise valimistega ühele isikule tulla ja võtta sellises nii-öelda valimissituatsioonis üldsegi mingisugune võit Edgar Savisaarelt ära. Kuid vaadakem ka seda, et Eerik-Niiles Krossi tulemust võib pidada ikkagi justkui väikeseks võiduks. Seda vaadatakse kui võitu, mis tähendab, et on väga palju inimesi, kes näevad, et ahaa, et siin on mingisugune astmelaud, kuhu astudes saab teha järgmise astme. Muidugi kohalikel valimistel oli ka noh, igasugused need uued üritajad, kelle puhul ka öeldakse sedasama. Et näete, te ei saanud hääli kokku ja te jäite välja ja teie hääled läksid võib-olla Tallinnas näiteks keskerakonnale. See on samasugune teema, et tegelikult on tähtis ja mis järeldused sellest tehakse. Ja ma olen nõus, et sellest Eerik-Niiles Krossi tulemustest Vicky tulemustest kõigist neist saab teha erinevaid järeldusi, aga kui nende järelduste järgiga käituma hakata näiteks teha järeldused, ahaa, tegelikult saab natuke paremini teha järgmistel valimistel, siis ma arvan, et see info oli väga väärtuslik. Mida, mida analüütikud praegu võiksid erakondades enda jaoks lahti mõtestada? Tulijatest rääkida siis tegelikult oleks ebaõiglane, kui Mannix Hannes Ansot, kes on tänaseks siis Kuressaare linnapea, kes sai Kuressaares vist läbi aegade rekordilise häälte häältekoguse Jevgeni Ossinovskit, kes kahjuks ei ole Narva linnapea, aga kes sai Narvas vist ligikaudu kolmandikku häältest võisteldes siis Narva sellise aastaid või aastakümneid oma oma oma kohal istunud kroonimata valitsejaga nagu Mihhail Stalnuhhin. Ja noh, Jevgeni Ossinovskilt on võib-olla natuke imelik poliitikas uustulnukas nimetada, aga ma arvan, et kui me vaatame nagu Narva valija seisukohast Narva valija seisukohast seda ta kindlasti oli, ta oli täiesti teistmoodi eristus, tal olid täiesti uued mõtted, uus nii-öelda ettepanek valijatele. Et võib-olla Eerik-Niiles Kross ei ole kõige parem näide nende uute tulijate seast, et Hannes Hanso, kes enne seda üldse poliitikas tegev olnud ja Jevgeni Ossinovski on selles mõttes hoopis nagu paremad näitajad, et et kui me siin Ossinovskist muidugi räägime, siis peaks võib-olla rääkima jälle veel paar sõna nendest vene valijatest minu meelest nagu Ossinovski. Edu Narvas. Ikkagi nagu pigem tõendas seda, et, et need erakonnad, kellel ei ole vene valijale pakkuda neile sobivat kandidaati või neile sobivat sõnumit, noh näiteks nagu Reformierakond IRL. Et neil ei ole ka mitte mingit mõtet raha ja, ja, ja aega ja inimesi sinna vene valijaskonna suunas panustada, et see paraku eriti kui, nagu vaatame Tallinnat, kus teisel pool on Edgar Savisaar oma väga pika ajaga üles ehitatud kujundi, müüdi legendi, muu sellisega, et see lihtsalt ei tööta, et see on nagu demograafiline paratamatus. Mis muidugi puudutab sotsiaaldemokraate, siis minule isiklikult tundub see nagu jabur, et nad ei suutnud selles olukorras kus oli üsna suur ootus valijatel mingisuguse muutuse suunas, et nad ei suutnud selles olukorras näiteks Tallinnas isegi muuta oma eelmist Tulemast ei noh, aga sotsiaaldemokraadid ongi minu arust see uue, uute tulijate suhteliselt hea näide, et neil oli kaks värsket värskete ideede ja värske näoga inimest üksnes kandideeris Kuressaares, kus ta sai suurepärase tulemuse. Teine kandideeris Narvas, kus ta sai minu meelest veel suurepärasema tulemuse Tallinnasse ühtegi uut nägu ei olnud. Tulemus. Olen täiesti nõus, see demonstreerib, et inimestel on selline nälg uute tulijate suurtes ja need on tegelikult ka see nagu nende uute tulijate teema, et kas nad kas inimesed saavad aru, et nemad võiksid olla need uued tulijad lähimad lähenevatel valimistel, mida meil saab olema ju mitu tükki, eks ju. Üsna lühikese aja jooksul jälle. No see uus nende näidete puhul vähemalt ei tähendanud noot, sellepärast et kui vaadata, see tähendab, et ta on poliitiliselt võib-olla noor. Mida Eerik-Niiles Kross kahtlemata on, millal ta Isamaa saastaski paar aastat tagasi kõigest? Tegelikult ta ju kemplus savisaarega juba 88. aasta neljandal juulil noortefoorumil sellest on 25 aastat möödas, aga vahepealsel ajal kas seal on lihtsalt poliitikas olnud, aga, aga kui vaadata veel ühte uut tulijat, kui nii võib nimetada seda vaba isamaalist kodanikku, mis erinevates kohtades veidi erinevat nime kandis, Vaba Tallinna kodanik ja ja siis Tartu üritust. See oli umbes samalaadne üritus näoga krossi või, või Ossinovski üritused, et võrdlemisi hea tulemusega Tartus saadi volikogusse natuke natuke inimesi, Tallinnas jäädi natukene volikogust välja, aga, aga aga ka üsna piiri peal. Et, et ka selline üritus, kus oli näha, et toetust on rohkem kui lihtsalt suvalisel suvalisel uuel tulijal, et kus, kus mingi ootus on. Tallinnas muidugi ei saa jätta mainimata, et igasuguse võimaliku mulje uuest tulijast rikkus ära vaba isamaalise kodaniku neljap kandidaat, kelleks oli Hardo Aasmäe, Tallinna linnapea aastatel 1990 kuni 1992. Ma arvan küll jah, et ei noh, muidugi seal naljakaid Seiku muidki ja see ongi, vaata selliste uute tulijate häda on ka see, et kui nad pihustuvad nagu erinevatesse sellistesse väikestesse algatustesse, milles jätku võib-olla jõudu teha professionaalset kampaaniat, kus ei jätku jõudu öelda võib-olla ka ei, et ärme igast igasuguseid ideid vastu võtta, et mõni idee ei ole ka hea. Et siis see ongi nende väikeste nõrkus ja näoliselt ikka igasugune niisama rutuga tehtud erakond ei saa olema see, millest ma räägin kui uue tulija fenomen. Et kui keegi peaks uue erakonna tegema, ta peab seda ka tegema ikkagi väga nii-öelda põhimõttelise ja tugeva seltskonnaga ja ma ei tea, kas nagu üldse võimalik on. Muidugi Vicky Tallinna tulemusi puudutab, siis peale selle tõesti Hardo Aasmäe ei mõjunud võib-olla ka mulle väga uuena. Siis mulle tundus, et nende kampaania oli täiesti olematu ka samal ajal, et. No ma näiteks ei näinud ettevõtjate seas ju ka üsna hästi tuntud inimest, Karli Lamboti, ma ei näinud teda eriti kuskil, et mulle tundub Hardo Aasmäe äärses samas raadioreklaamidest kõlastele nädala Siis on võimalik, et ma ei kuulanud raadiot piisavalt palju, aga mulle tundub, et nende nähtavus oli siiski ikka ülimadalate. Olgu mis oli, aga ma arvan, et kui neil oleks parem nähtavus olnud, võib-olla need oleksid selle mõne protsendipunkti saanud juurde, et nad oleks võib-olla sisse murdnud nii-öelda mingi minimaalse esindatusega volikoguga. Ma ei tea, kas nii võiks neid kohalike omavalitsuste valimisi üldistada? Ilmselgelt mingi ootus muutuse järgi on valijaskonnas olemas või oli olemas. Aga küsimus on pigem selles, et kas on neid poliitilisi jõude või konkreetseid poliitikuid, kes piisavalt seda ootust ka ka rahuldaks või vastaks nendele ootustele, sel määral et välja vahetada neid poliitikuid, poliitilisi jõude, kes on mitukümmend aastat juba istunud monopoolset peaaegu et nendes volikogudes. Me oleme jätnud, rääkimata siin ühest erakonnast, kellel tegelikult kohalikud valimised minu hinnangul läksid kõige halvemini, me võime siin igatpidi lugeda neid kohalikke volikogude liikmeid või volikogude esimehi, vallavanemaid, linnapäid ja mida iganes kokku, aga ma arvan, et üsna selge on see, kõige halvemini oleksid kohalikud valimised Reformierakonnal. Ja siin on ka uus, see loogika. Kui me räägime siin uutest uutest poliitikutest, siis tegelikult reformierakonnal oli võimalus tulla välja ühe uue poliitikuga vähemalt Tallinnas, kelleks oleks võinud olla Kaja Kallas, aga Kaja Kallasele, kui ma õigesti aru saan, siis erakond pakkus vist kuskil Põhja-Tallinnas kellelegi Remo Holsmer järel mingit kolmandat kohta, mille tagajärjel siis Kaja Kallas meil Tallinnas lihtsalt ei näinud. Reformierakond oli sunnitud valimistele sõitma Lasnamäel istutatava 100 seitsmeteistkümne 1000 kuusega ja Valdo Randperega, kes siis neid kuuski lubjastuda? Flashi mäekampaaniaga. Õnneks mul on see meelest läinud, aga Reformierakonna puhul tõesti, kui teha lihtsalt matemaatikat, siis nende puhul seesama jutt, millest sai ka alustatud, et need vanad näod, et nende trend on languses, kui me vaatame hääli näiteks kas ma ei eksi, siis Rein Lang sai 29 häält. Seda on päris palju korratud juba. Põhimõtteliselt üks asi on see, et palju sa hääli saad ja teine asi on see, et ühel või teisel põhjusel õigel või valel põhjusel on Reformierakonnast ka päris palju inimesi ära läinud. Aegade jooksul ma ei räägi siin ainult nagu skandaalseid põhjusi, vaid lihtsalt aja jooksul on, on läinud päris kõvasid häältetoojaid ära ja nüüd on noh, kui me vaatame viimaseid aastaid, siis muidugi näeme, kuidas see trend nagu on ikkagi jätkunud, et on inimesi, kes on erakonnas sees ja kes hääl ei suuda tuua. Näiteks võtame kas või ma ei tea Kristen Michali või kellelegi, kellel on praeguses olukorras ka küllaltki keeruline olla sama suur häältemagnet nagu mõnes teises erakonnas sellises positsioonis inimene võiks olla. Kristiina Ojuland lahkus, visati välja, olgem täpsed, just visati välja ja nii edasi, et ega ega need hääled tulevad kokku ikkagi suhteliselt selle pealt, kuidas inimesed tulevad hääletama, valima nii-öelda nägusid, keda nad usaldavad või kellel on, tahaks selle hääle anda ja kui neid on nii vähe siis on see pilt praegu Reformierakonna jaoks, tähendab seda, et neil on nagu võtmeküsimus, kas nad saavad uusi inimesi või nad ei saa. No minu meelest reformierakonnal inimesi siiski justkui on, et ei saaks ütelda nüüd, et et, et nende, nende pink või siis see nimekiri oleks näiteks kehvem kui sotsiaaldemokraatidel, kui võtta mingi üleriigiline nimekiri, et nüüd ühel on ja teisel ei ole, see on kõik õige, mis sa rääkisid, et Reformierakonnast on paljud inimesed läinud muudele muudele tähtsatele vaid ootavatele töödele ja, ja mõned ka lahkunud või välja visatud, aga aga mu meelest otseselt inimeste põuda ei ole, aga pigem on ikkagi üldine kuvand on selline. Noh, see, mille on loonud Andrus Ansip ja Jürgen Ligi konkreetselt kahekesti kõikidele, kes, kes sinna nimekirja iganes lähevad. Nad ei lase saada uusi inimesi, aga paljud, kellest sa räägid, on ikkagi nagu sellised juba pikalt olnud, isegi need, kes seal pingil on üsna pikalt olnud. Nüüd on küsimus jah, et kas neil õnnestub ka see erakonnasisene põlvkonnavahetus nii välja mängida, et noh, ütleme ma ei tea, Taavi Rõivas ja Hanno Pevkur ja sellised inimesed muutuksid sellise kaalu poliitikuteks, kelle puhul võiks, võiks öelda, et nad on see uus põlvkond. Ma tahaks kuidagi selle juttusid Reformierakonnast natuke eemale juhtida, et kuna meil on siin nagu paberi peal kirjas, et Reformierakonnast me räägime umbes kahe kolme minuti pärast aga, aga ma tahaks vaadata nüüd järgmisesse aastasse veel ehk siis 2011.-sse aastasse, et siin on tulemas europarlamendi valimisi ja tegelikult noh, päris selge on ka see aasta lõpus algavad ettevalmistused 2015. aasta märtsis toimuvateks riigikogu valimisteks. Et kui me räägime Europarlamendi valimistest, siis Reformierakonnale kahtlemata üks uus nägu on olemas, kuigi see on üks väga vana nägu, meenutab nagu Hardo Aasmäe Siim Kallas. Kuigi ma arvan, et tegelikult nüüd ilma naljatada reformidega mõttes kindlasti ongi uus nägu, et see kõlab väga jaburalt, ma mõistan, aga, aga seda ta kindlasti on. Jaa, jaa, jaa. Suureks küsimuseks on muidugi see, et mis nüüd nende kohalike valimiste mõjul saab kahe valitsuserakonna ehk siis Isamaa ja Res Publica liidu ja Reformierakonna omavahelistes suhetes, kuna on näha, et isa, isamaa ja Res Publica Liidu üllatuslikult hea valimistulemus ja Reformierakonna ootuspäraselt vilets valimistulemus lisaks nagu nende arvamusküsitlustega, mis nende toetust toetuste võrdsustumist on näidanud, et need on tegelikult nende erakondade vahel hoopis teistsuguse suhte tekitanud, kui see võib-olla viimaste aastate jooksul tavaks on olnud ja eks eks saab olema kindlasti huvitav näha, et mismoodi valitsus järgmisel aastal viimasel aastal siis enne riigikogu valimisi omadega toime saab. Minu meelest Reformierakonna juhid peaksid aru saama sellest, et probleem on nende erakonnas, mitte mitte nende erakonna ja Isamaa vahel kuskil kuskil. Ma arvan, et see on ka nende vahel, et nii palju kui mina olen aru saanud oma vaatluste tulemusel, siis valitseb väga suur usaldamatus igas suunas poliitiliste jõudude vahel. Et ma ei tea, kust selle alged on pärit, sest see ei ole kellelegi lõpuks väga kasulik, aga see on selline praktiliselt nagu vangide dilemma taoline asi, kus lahendus on kõige mustema usaldamine, mitte mingil juhul, et teine ei räägi mind sisse ja, ja selles õhkkonnas ei saa ikkagi väga pikalt teha konstruktiivset tööd. Seal peab mingil hetkel tekkima see, et ma nüüd usun, et vot seda asja me teeme nagu koos hästi ja võib-olla isegi ma arvan, me oleme ülekohtused, kui me ütleme, et noh, Reformi ja IRL-i vahel see nagu üldse ei ole toiminud, et noh, mingil määral nad on milleski suutnud kokku leppida ja usaldada, aga kui nüüd lähenevad ikkagi kõik need keerulised valimised ja tõesti IRL-i tulemused kipuvad minema paremaks, siis muutub reform ka üha närvilisemaks ja siis me näeme, kuidas need vanad nagu need usaldamatus, et kindlasti mingil kujul välja lahvatas Ma olen sinuga nõus, et see, see olukord on selline vangide dilemmat meenutava, aga tegelikult seda peakski lahendama täpselt nii nagu vangide dilemmat lahendama, et ma lihtsalt lambist kinnisilmi usaldan, sest muud varianti mulle ei ole selles olukorras olemas. Et see umbusaldus poliitiliselt lähedase vaatega partneri suhtes on tegelikult ju kestnud ikkagi läbi aegade, et nii ma arvan, et ikkagi ikkagi pärast pärast seda, kui Reformierakond lahkus Isamaa ja sotsidega moodustatud valitsusest aastal 2001 ja moodustas Keskerakonnaga valitsus alates sellest ajast peale on see usaldamatus. Ärge unustage 2000 viiendat aastat, noh, ma ütlen, et alates sellest ajast peale on see usaldamatus olnud, aga, aga kui vaadata tegelikku probleemi, siis tegelik probleem on ikkagi ju Keskerakond. Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica liidu suhtes, kelle populaarsus on nüüd peale kohalikke valimisi. Kõvasti kasvanud nende on mulle tundub, et see mis puudutab nüüd kedagi, kes on sellest väga erinev, siis ta võib olla palju mugavam partner, sellepärast et sa saad väga hästi temaga vastanduda ja ma arvan, et see mingis mõttes ju eesti poliitika domineeriv nagu selline negatiivne partnerlus on alati olnud, et me ründame alati, keskija keskründab alati meedia, see on tegelikult mugav, sest me jagame nii-öelda kõik alati pooleks, et me saame natuke rohkem natuke vähem hääli, aga kui sul on keegi peaaegu sinu sarnane ja Reformi ja IRL kogu aeg ju võtavad üksteiselt üle ideid, et IRL on alati olnud üsna liberaalne turumajanduslik mingit serva pidi ja reform on viimased ikkagi seitse-kaheksa aastat olnud väga selgelt, et ka oluliselt rahvuslikum rahvuslik-konservatiivne hea ja kui me nüüd need kaks asja kokku panema, siis just kõige kõige hullemad tülitavad puhkeda nende vahel, kes ühe ja sama nishi pärast nii-öelda konkureerivad ja seda, see võib olla palju verisem, see võib olla palju tõelisem kui see lihtsalt üle üle rindejoone nii-öelda savisaarega. Nojaa, aga vaata, mis on reaalne alternatiiv pärast järgmisi valimisi olla väiksem partner, kas sotsiaaldemokraatide või Keskerakonna valijad, keda sa silmas pead? Nii Reformierakond? On ta ei usu sotsiaaldemokraate. Ma julgeks vastu vaielda, siinkohal ma tahtsin ütelda seda, et kui mitte sotsiaaldemokraadid, siis Keskerakond emma emma-kumma puhul. Kas nad teevad nii-öelda samasuguse kampaania, kus nad hakkavad Edgar Savisaart jälle teiega tümitama mobiliseerivalt kõikvõimalikud valijad kuigi sellel juhul on ka vähem Savisaare valijaid? Millegipärast ikkagi ei usu selle nii-öelda keski täie täie kaardiga nagu võimule tuleb. Ma ma ei usu tegelikult kahte asja, kui me räägime 2015. aasta riigikogu valimistest, et ma ei usu, esiteks seda, et mõni erakond võtab oletame, et noh, kõik nii-öelda näitelaval olevat isikud jäävad samaks. Et ma ei usu seda, et pärast pärast valimisi võtab mõni erakond teha Keskerakonnaga valitsust. Või siis Edgar Savisaar, aga kui te soovite sõnastada ja ma ei usu seda, sotsid teevad 2015. aasta märtsis teab mis hea tulemuse valimistele, et seda võib nagu hinnata nagu mingisugust, nagu pahatahtliku vaadata, aga ma arvan, et see on suhteliselt objektiivne, sellepärast et kui me vaatame kohalikke valimisi, siis ootused olid inimesi ei olnud vähemasti seal, kus neid vaja oleks olnud ja tulemus oli nagu vilets. No kui nad saavad täieliku pöörde teha, kui nad saavad olulise meeskonna uusi inimesi, siis ei ole muidugi kellelgi välistatud, aga see, mida me täna näeme, see ei eelda tõesti Olukorrast riigis. Aga Reformierakonnast saame siis kohe edasi rääkida, et tegelikult ma usun, et neid on päris palju, kes saavad sellele aastale 2013. aastal tagasi vaadata ja öelda, et oli üks igavesti vilets aasta. Aga Reformierakond on kindlasti selles Kurvas rühmas nagu üks suuremaid kannatajaid, et kui me hakkame vaatama, et mismoodi see aasta siis erakonna jaoks on kulgenud, siis kõigepealt Rahastamisskandaali püsiv järelmõju, mis on läbinud tegelikult kogu seda erakonna tegevust sellise hästimärgatava punase niidina, keskkonnaministril ja erakonna ühel sisulisel juhil kaelas olev noh, ütleme viisakalt, segane juhtum ühe pankrotistunud transpordiettevõttega nimega Autorollo sisevalimiste skandaal, mis minu meelest jäigi lahendamata ja kus tegelikult pole siiamaani selge, et mismoodi siis varasematel kordadel ja laiemalt, et neid hääli loeti või anti. Ja lõpuks siis aasta lõpetuseks noh, võib öelda täiesti mitte millestki tekkinud silbi skandaal tühjalt kohalt kaotada üks oma selliseid heledamaid ministreid. Et aasta on olnud ikkagi ja pluss veel valimistele vilets tulemus, et aasta on olnud selline ühest hädast teise, aga samas ei ole ka kedagi süüdistada, et kui me vaatame nende asjade, mida ma loetlesin ühist nimetajat, siis selleks ühiseks nimetajaks võiks olla selles erakonnas nagu käiv kultuur. Et need asjad on kõik tekkinud, sellepärast et selliseid asju on, on saanud sündida, neid on tehtud ja, ja neid ei ole nagu õigel ajal nagu peatatud pidurdatud kultuur on suht lai mõiste, et ma suudaksin, mõtlen kultuuri nagu siis ettevõtte ees, nagu suudaksin. Ka natukene võib-olla kitsama sõna ütelda, mis neid asju ühendab, see on ikkagi teatud selline vassimine või, või? Ebaaus, või ebasiiras siiras hoiak, et kõikide nende asjade venima jäämise või sellise skandaaliks minek kätte, rääkimata sellest, et see algpõhjus ise oli inetu, aga ütleme, et, et tuli kellelgi pähe teha üks sigadus. Ikka tuleb nagu, nagu me teame, 13000 liiget. No ja et nüüd ma hakkan rääkima nagu Andrus Ansip ja et et ikka juhtub jaa, jaa. Seda, seda vist tantsib, ütleski, ta ütles, et tegijatel ikka juhtub, oli vist. Ma räägingi, mulle tuleb kohe meelde see tabanud ja tegijatel juhtub ja, ja jälle juhtub, juhtub jälle, juhtub jälle siga. Aga nüüd on küsimus, et kuidas sa seda sigadust ikkagi klaarid, kui keegi oma rahaportfelliga ringi käinud või keegi on helistanud kellelegi, et pange Kender sirpi või või aidanud seal oma isa firmat kuidagi. Nii või teisiti. Üks võimalus on see, et sa lihtsalt ütled, et tegijatel juhtub. Läks pahasti, vabandame. Anname selle raha tagasi, tunnistame üles need ja need inimesed, okei, klaarime nendega suhted ära, kas nad kõlbavad erakonda mitte ja, ja püüame puhta lehena edasi minna. Ja teine asi on see, et sa hakkadki mätsima vingerdama ja rääkima seda juttu, et tegijatel juhtub ja, ja aga me täpselt ei tea, kes tegi ja, ja ega ikka kõik päris ei teinud ja ja üleüldse nad on maru head mehed ikka peaks ikka peaksid ikka jätkama ja nii edasi, et mu meelest isegi kui, kui tuleb selliseid asju erakonnale ette, on ju tulnud teistelgi erakondadega. Isamaa, Res Publica liit siin ka paistis paari skandaaliga silma, kui võtta sealtsamast valitsuse poolelt. Jäta opositsioon rahule, aga neid asju klaariti ikkagi järsemalt ja, ja selgemalt ja oli oli näha soovi sellest asjast puhtamana väljuda, kui, kui sinna siseneti. Kui vaadata minul olemasolevaid numbreid, siis kui ma ei eksi, siis on Reformierakond oma toetuse tipust alla tulnud umbes poole peale rohkem isegi rohkem ja proovides lihtsalt analüütiliselt jätkata seda, mida ma eelmises saatelõigus välja tõin, nii-öelda isikute lahkumise poole pealt, siis teine, kriitiline asi on ikkagi sinu nagu nii-öelda toetajate ehk sihtrühmade lahkumine. Et mingisugusel täiesti äraspidisel geniaalselt kombel on Reformierakond suutnud võtta kõik oma olulised toetajarühmad ja neile kuidagi vastu vahtimist anda. Et viimase on siin muidugi lõpuks vaatasid, et kõik on otsas, võtsid ettevõtet. Ja tegid seda seal veel, oli väike toetus olemas, aga midagi olemas paneme neile ka, aga ma siinkohal muidugi tahaks täpsustada, et. Ma tahaks täpsustada. Ei ole üldse nalja. Ja, ja ma tahaks täpsustada seda, et mitte asi ei ole selles, et mida sa teed, vaid asi on ikkagi väga palju sellest, kuidas neid asju tehakse, et valitsus peab valitsema ja on selge, siin tsiteerides muide Rain Rosimannust. Et kui sa valitsed, siis natuke ikka kogu aeg kulutad ära seda oma poliitilist kapitali iga sammuga mõnega, eriti suure reformiga kulutad seda üsna palju ära, aga see on tõsi. Alati, kui sa tood muutusi, sa oled valitud, aga pärast seda, kui sa tood muutusi, siis on mingid inimesed, kes võivad esialgu selles pettuda. Aga küsimus on selles, et kas sa saad veenda võimalikult paljud inimesi, et seda on vaja ja teiseks, et kas selle viljad hakkavad nii-öelda sulle tagasi tootma nagu tulevikus toetust. Ja kui sa teed seda sellisel viisil, et sa lihtsalt ei hooli absoluutselt oma sihtrühmadest ja sa lihtsalt ilma nende teadmata hakkad läbi viima nende jaoks mõistetamatuid reforme siis ma arvan, üsna garanteeritult, sa saavutad ka selle, et nad on peale pahased ja teine asi, et kui Reformierakond ikkagi soovib säilitada sellist liberaalset positsiooni, siis mida ma olen ise oletada eriti rõhutanud, kui vähegi on võimalik, et liberaalsus tähendab ka seda, et informatsioon liigub mitte kinnistes seltskondades liberaalsus. Ma ei tea, idee puhul, nii, nagu me seda Eestis ilmselt näeme peaks olema info üks olulisi lisaväärtuse loomise vahendeid. Et kui sa hoiad infot kinni, siis hoiad võimalust ka teistele inimestele lisaväärtust luua ja nüüd Reformierakonda minu meelest läinud sellist Cheerimise teed, kus neil on nagu tunne, et nad mingil hetkel tekkis tunne, et nad suudavad juhtida mingisuguseid infojugasid, nii et need jõuavad just õigel ajal õigesse kohta, aga iga kord erineval ajal vastavalt sellele, kuidas vaja on. Ja see on selge, et sellist asja tänases maailmas ei ole praktiliselt võimalik teha ja võib-olla see oli üks suuremaid vigu. Ja teine asi, mis mulle tundub, on see, et ma mäletan, et ma ise olen ikkagi olnud Reformierakonna suhtes küllaltki positiivsetele seisukohtadel varasematel aegadel ja ma mäletan, mulle meeldisid sellised tekstid nagu kunagi oli üks tekst seal vist juba 10 aastat tagasi oli kodanike riik. See oli tegelikult 94., ma isegi ei, see oli nii ammu silmus hommikul ühes. Mulle meeldisid paljud ideed, kus oli räägitud sellest liberaalsust nagu laiemalt, mitte see, et, et kui palju keegi kuskil raha saab, vaid oli ka selles, mida see ikkagi, mida sa nagu taotlejat kõige sellega ja seda ma ei ole ikka päris ammu näinud. Ma mäletan isegi seda, kuidas Siim Kallas Eesti Panga presidendi kabinetis mulle selle teksti kätte andis, kuna mina olin seal inimene, see inimene, kes seal lehte toimetas, Daniel, ma võin sulle selle kuupäeva üteldes, oli 10. märts 1994, kui see kolmeosaline lugu suure korralikule silmast suurepäraga sellest. Sellest kohast on Reformierakond väga kaugele tulnud, aga oli ka neid Ütleme, et esimesed, võib-olla seitse-kaheksa aastat oli erinevaid tekste, mille noh, võib-olla ka ise meenutasin mõnda teistele mõtte all, aga aga põhimõtteliselt seda võis kohata, et nad nagu üritasid, mäletan, et ikkagist 2000.-te alguses nad andsid välja sellise väikese vihiku, vihiku eesti passikujulise nagu dokumendi, kus oli ka nende ideoloogiat päris palju kirjutatud. Ma ei, ma ei, mul ei ole unistus suurte ideoloogiate vastu, ma arvan, et need maailmas on täna nii suures muutumises, sellest ei saa rääkida. Aga ideed? Need, kuidas ikkagi ühiskonda korraldada, kuidas viia ellu kas või neidsamu liberaalseid ideid nagu konkreetsetes kujudes. Et vot seda ma nagu ei ole hammuga kohanud ja ma arvan, et see on ka üks põhjusi, miks, miks see asi nagu segaseks läinud. Kunemas kui veel põhjustest rääkida või, või sellistest ilmingutest rääkida, siis minu meelest reformierakond on valitsusparteina kaotanud. Sellise kriitika talumisvõime et ükskõik, ühe kiljatavad, kui tuleb kriitiline kommentaar, ükskõik mis miiline milline teistsugune arvamus, isegi ma ei räägi kriitikast ja, aga, aga eriti veel, kui see on kriitiline, see teistsugune arvamus siis ja reaktsioon on, on kiljatus, aga see kiljatus on ka isiklik. Põhiline reaktsioon kriitikale on on see, et kritiseerija on mingil viisil sobimatu isik, et kas tal on. Liiga inetu nägu, liiga suured silmad, liiga suured, silmad, liiga kinnine suu. Mingisugune selline täiesti arusaamatu põhjus on, on see, miks tema kriitikat peaks kõrvale heitma alguses vist rahandusministri pesemata peast, mis, mis on juba a priori juba algselt välistab üldse selle, et peaks sellest asjast rääkima, hakkame, millest, millest nüüd see Ebasobiv kritiseerija rääkis, et see on õpetanud ka tegelikult igasuguse diskussiooni või arutelu mingisuguste probleemide üle, mis siis, mis siis kerkivad? No väga vastik komme, mis reformierakonnal minu arust viimase paari aasta või isegi viimase aasta jooksul on tekkinud, on see väga keskerakondlik, et aga teie teete ise ka, nemad teevad ju ka seda, et aga vaatame nüüd seda ja võtame nüüd näitas sellest ja vaata, milline sa ise oled muidugi nüüd selle Estonian Airi reklaamieelarveaastast 2012 analüüsimisega peaministri poolt, et väga pikalt ja põhjalikult selleks et oma sõpra kes kriminaaluurimise alla sattunud Neinar Seli kaitsta hoopis-hoopis-hoopis teises asjas, tegelikult see on ikkagi erakordselt piinlik ja see, see, see viib vaieldamatult ja paratamatult viib sellelt erakonnalt need viimasedki hääled. Mis ma muidugi veel olen näinud, mida sa jätsid sellest loetelust kõrvale, on see, et milline see Balkan Noh, see on ka asi, mida üldse Neeme Järvi oli esimene, aga nüüd on tulnud siit järgemööda vist Sven Mikser ja, ja Silver Meikar, kes iganes ei jõua, keegi oli veel, et need, need kindlasti tuleb veel, mõtlen, et tulevad ju valimised, et et see on selles mõttes nagu ka ere näide sellisest provintslikust, väitlasest, nõmedast mõtlemisest, mis kindlasti on suunatud mingile sihtgrupile, aga mis ühele sellisele erakonnale, kes kunagi on sellisel viisil alustanud nagu Reformierakond on ikkagi tegelikult äärmiselt mittesobiv. Et kui sa siin mainisid Siim Kallase võimalikku tagasitulekut Reformierakonda, ta on seal ju kogu aeg olnud au esimese esimehena, aga, aga ütleme siis Eesti tegevpoliitikasse, et siis kindlasti paljudele inimestele mõjub see sellise nagu härjale punane rätik, VEB fondid ja kindlasti kerkib kohe küsimus, et kus on 10 miljonit dollarit aga, aga minu ja, ja vaevalt teda saab ka need väga uueks näoks nimetada, aga minu ootus on selles mõttes kõrge, et ma väga loodan, et tema tulekuga, juhul kui see aset leiab, tuleks tagasi ka natuke seda hõngu, mis, millest Daniel siin rääkis kodanike riigiga seoses, et et oleks ka mingit vaadet, mingit ideed, mingit mingit laiemat pürgimust peale selle, et vaata, milline su palka. No. Kui nendest ideedest ja vaadetest rääkida, siis Daniel, märkisin ära sellise asja nagu see poliitiline kapital, mis igal erakonnal pärast valimisi valimiste tulemusel, mis on edukalt tehtud, nagu on see siis mille peale seda poliitilist kapitali nagu panustatakse, kulutatakse mingite reformide tegemiseks, mingite ideede elluviimiseks, mingite ma ei tea, suurte otsuste nagu teostamiseks paratamatult need kahandavad selle kapitali, vaatasin selle peale, vaatame seda, mille peale Reformierakond on näiteks viimase aasta jooksul oma poliitilist kapitali koguaeg kulutama, sest need on sellised väiksed rumalad asjad, seesama erakonnasisene rahapesu siis sisevalimised, Autorollo silbist ei hakka üldse rääkima täiesti arusaamatu case ja sinna on läinud see kõige hinnalisem vääring, mis üldse ühel poliitikul on, ühel erakonnal on läinud kõik selliste asjadega. Kui Daniel siin rääkis reformidest, tegelikult neid reforme on vähe ja, ja võib-olla siin saabki rääkida paarist maksu väikesest maksupoliitilisest muudatusest või sama viis või, või väiksest lastetoetuse suurendamisest sihtrühmale. Et, et neid, neid asju on nüüd olnud sel sügisel seoses eelarvega, aga põhimõtteliselt iga valitsemine on üldiselt selline. Võid kindel olla selline reformi reformi tühi. Et enamasti on, on see poliitiline kapital kulunud mitte reformide tegemisel, vaid et lihtsalt oma oma oma lollustega, oma lolluste klaarimisele ebaõnnestunud klaarimisena. Korraks poliitikast või noh, sellisest erakonnapoliitikast nagu eemale ja kogu kogu aasta on tegelikult olnud üks suur teema, mida võib-olla sellisena pole nähtud, see, et mismoodi Eesti ülejäänud Euroopaga transpordi mõttes inimeste liikumise mõttes ühendatud on. Et on olnud selliseid kitsaid teemasid nagu Estonian Air, tema püsimajäämine. Kui nüüd meenutada, siis tegelikult 2013. aasta algas sellega, et Estonian Air oli sõna otseses mõttes pankroti serval. Iga päev oli püsti küsimus, et kas ettevõte kaks päeva hiljem veel ka jätkab või siis tõesti valitsus otsustab, targem on nagu nullist alustada, käisid läbirääkimised lendurite ametiühinguga kust väga selget lahendust ei paistnud. Nüüd aasta aasta lõpuks oleme olukorras, kus Estonian Air on vist umbes 10 liiniga selline väga väike lennufirma ilma olulise ambitsioonita, aga ilmaga vist väga olulise hirmuta selles osas, et kas ta jätkab ja teine suur teema tegelikult jällegi võib näha nagu puid ja võib näha nagu mets, aga Rail Baltic kiirraudteeühendus Eesti Eesti seisukohast ma arvan, et alati võiks öelda, et mitte niivõrd Berliini või Varssavisse, vaid Riiga. Et see on see oluline aspekt, et et need kaks teemat on kogu aasta nagu käinud ja ma arvan, et vähemalt Rail Baltic'u teema ja ilmselt Estonian Airi teema käivad jätkuvalt samamoodi 2014. aastal, nad on olulised asjad sellepärast et Eesti on väike riik Põhja-Euroopas enam kui 1000 kilomeetri kaugusel Euroopa südamest. Meist halvemas olukorras on vist veel ainult soomlased. Nyyd on soomlased. Seal on muidugi lennuühendustega palju paremini, nad on suutnud välja mängida ennast kui sellise. Geograafiliselt olemasolevat. Ja no muidugi kaugemal nad on ja nende huvi muide, kas Rail Balticu vastu täpselt, et ka väga suur erinevatel põhjustel selle pärast, et isegi kui vaadata nagu niimoodi, mitte enam nii ulmelise tuleviku, siis kui Põhjameri on jäävaba, siis hakkab rohkem kaupu liikuma, hiinast võib-olla hakkaks. Ja, ja võib-olla seesama Rail Baltic oleks üks koht, kus neid nagu vedama hakatakse, aga kui nüüd tulla eesti juurde, siis no minul on täpselt see tunne alati olnud, et see projekt on vajalik hoopis poliitilistel põhjustel ja seda nii imelik öelda, aga sellepärast, et on kallis ja tundub, et võib-olla võib-olla see on natuke liiga nõrk põhjendus selle jaoks. Aga see tundub minu jaoks olevat justkui selline viimane asi, mis veel Eestit. Peaks kuidagi tugevdama tema positsiooni nii-öelda kõige selle euroopastamise ja selle iseseisvumise ja selle liitude loomise käigus, mida, mida me viimased paarkümmend aastat oleme ikkagi ajanud ja siin Balti riikidest, Eesti huvi on ilmselt kõige suurem, et Leedut vaatame siis nende puhul nad on lähemal. Neil on võib-olla natuke teistsugused arusaamad sellest asjast ja ambitsioonid, nii et kõige suurem asi saab siin olema see, et kuidas sõlmida kokku nüüd see nende kolme riigi peale kogu see projekt, nii et kõik oleksid nagu lõpuks andnud oma allkirjad andnud oma võtnud oma kohustused lubanud maksta eelarvetest nii palju raha kui vähegi võimalik, lubanud kõigist taotlustes alati selle rail Balticuga arvestada, et see on diplomaatia suur saavutus, sest me peame veenma siin inimesi, kes võib-olla ei näe olukorda täpselt sama probleem, see nagu meie, eestlased, näeme. No jällegi, kui suuremas plaanis rääkida, siis väga piltlikult ma käisin eile kinos kääbiku teist osa vaatamas ja mõtlesin, et tegelikult on eestiline nagu Euroopa ühenduste osas nagu kaks võimalust, et üks võimalus oleks see, et kutsuda Piiteri jaksan Eestisse või kutsuda, sellest ei piisa, tuleb saavutada kuidagi see, et jaksan, tuleks Eestisse järjekordset ma ei tea, Sõrmuste isand või kääbiku, mis iganes eetilist miljardeid maksvat filmi üles võtma, mida, olgem ausad tegelikult, et mitte kunagi ei juhtu või siis tõesti nagu tagada see, et enamusest Euroopa pealinnadest inimesel oleks võimalik istuda lennukisse lennata ilma ümberistumiseta Tallinnasse ja siit Tallinnast ka minema igal nädalapäeval mitte mingisugune kord üle kahe nädala, nagu siin mõne lennuliiniga tegelikult kahjuks on. Ja, ja noh samamoodi lähematest riikidest rääkides siis ainukene suund, mis on meil korras, enam-vähem korras on soome suund, sellepärast et Tallinnast Helsingisse võimalik saada päevas ma ei tea, kui mitu korda neid reisijani palju, suhteliselt kerge vaevaga suhteliselt odavalt see töötab ja see töötab tänu sellele, et ühel hetkel eraettevõtjad võtsid riski. Nüüd on meil selline etapp, kus noh, selge risk on vale sõna, et see otsus ja see protsess tuleb läbi viia poliitikutel ja see tuleb läbi viia selleks, et Eesti oleks suurem, kui ta tegelikult on, et Eesti oleks seal, kus ta tegelikult peab olema, mitte seesama, ära unustatud, raskesti ligipääsetav veider riigikene, mida õieti nagu tähelegi No niimoodi muidugi ei ole päris valmis ütlema, et me oleme ära unustatud veider riigikene, et meil on ju Palju sa mõtle selle peale, mismoodi Eesti paistab näiteks noh, ma tea Pariisist ja olen mõelnud tihti selle peale lihtsalt ma mõtlen, et kui me muud ei oleks, siis teeks ainult selle raudtee. Üritaks mitte midagi, aga kui meil kõik muu on, siia kuidagi ei saa, sest et meil tegelikult palju asju on absoluutselt. Ma ma arvan, et ühendusel muidugi on närilised Ka kui vaadata puhtalt turistide seisukohast, siis ega hoolimata sellest, et me sinna iga aasta räägime, et oi, selle lennufirmaga nii ja ühendust ei ole ja küll on raske siia sõita, peab ümber istuma. Et tegelikult ju turistide arv on aastast aastasse kasvanud ja kui ma jalutan suvisel ajal üle raekoja platsi Tallinnas, siis tundub, et nagu rohkem väga ei mahugi. Füüsiliselt turistid on valdavalt tulnud siia laevaga, mis on mingis mõttes loogiline, aga mingis mõttes üks kõige arusaamatu maid turistide maaletoomise viise, kui sa näiteks noh, ma ei tea, kõnnid, ma tean preemia, mis on samamoodi mereäärne linn Läänemere ääres, sa näed seal ka väga palju turiste, kes ei ole sakslased. Aga ma võin kihla vedada, et suurem osa neist turistidest yle saabunud Ja ma lihtsalt tahtsin nentida fakti, et tegelikult turistide arv, hoolimata sellest, et noh, võib-olla need ühendused tõesti ei ole väga head, on kasvanud, aga aga transpordiaastale tagasi vaadates tervikuna võib-olla peaks lihtsalt ära mainima seda, et üldiselt oli, oli ka muudes transpordi valdkondades päris kõvasti tegemist ju ja minu meelest on selline majandusminister Juhan Partsi ajal võetud üsna tugev suund ikkagi transpordi riigistamisele, et vaadata kas või ühendust saartega praamifirmad. Milliseid arenguid seal planeeritakse või mis juhtus Edelaraudteega ja uute rongide tulekuga. Et see on hoopis hoopis teistsugune suhtumine, kui näiteks oli 15 aastat tagasi, kus, kus püüti kõiki vastupidi erakätesse anda ja siis võib-olla riigi poolt doteeritud. Et võib nii ja naa vaadata, minu meelest mõistlik oleks Eesti-suguses riigis, kus, kus kus need transpordiküsimused on nii tähtsad juba oma saarte tõttu jaama välisühenduste tõttu, et riik sekkub rohkem nii nagu ta praegu teeb. Ja selles tunnis viimasena jõuame rääkida suurtest muutustest meedia vallas. Kui me praegu siin aasta lõpus istume, siis me täpselt veel ei tea, et mis saab õhtulehest ja mõnest väiksemast meediaettevõttest, mis on aastaid olnud sellised 50 50 ühisettevõtted Eesti meedia ja Ekspress Grupi vahel. See võib kõlada nagu sedasi kuidagi jällegi pisiasjana või noh, ma ei tea mitte väga suure asjana õhtuleht kellele ta kuulub, 50 protsenti temast, aga aga ma usun, et see, kellele siis õhtul ehtsa lõpuks jääb, et see võib tegelikult eesti meediale väikeste tähtedega anda ühtemoodi suuna või täiesti teistmoodi suuna. See muidugi võitlus, mis nüüd kahe suure meediagrupi vahel toimub pärast Schibstedi lahkumist Eestist, et et see on üsna ebaratsionaalne, aga, aga see tulemus saab olema suhteliselt suure mõjuga. Leidsin. 98. aasta Eesti päevalehest 22. mail kirjutatud Anvar Samosti kolumni, kus ta siis aasta 98 ja 98, kus, kus võin nüüd aastaga eksida, aga mäletan kuupäeva 22, Mai, kus saad, rõõmustasid selle üle, et kaks suurt põhjamaist kontserni Schibsted ja Bonnie on saabunud Eestisse, Nad tulid peaaegu ühel ajal, üks ostis siis Schibsted ostis Postimehe ja ja Bonnier ostis Ekspress Grupist osaluse aastaaru ja üle jäin praegu 900 800 pärast õige kõhklema ja mõtlema, et kas see ikka oli 98, aga olgu nii et et sa kirjutasid seal, et see on maru hea, et nad tulid, et seda tahab ajakirjandusele sõltumatu sõltumatuse tõstab ajakirjanduse kvaliteeti ja igasuguseid muid asju, et kas siis nüüd peaksime mõtlema, et kõik läheb vastupidi. Ma just tahtsin öelda, et ma ise ei mäleta, et ma midagi sellist oleks 98. aastal avaldanud, aga ma pean ütlema, et ma olen täiesti prohvetlik olnud, need 15 aastat mis Schibsted on olnud Eesti meedia omanik, on toonud Eestisse väga vähe, Schibsted ei taha kas üldse aga äärmiselt palju väärtusi noh, kultuuri ja sellist väga positiivset oskusteavet ja positiivset mõju, et ma arvan, et tänu sellele ongi Eesti natuke teist nägu võrreldes mõne teise lähiregioonis paikneva riigiga ja, ja võib-olla tänu sellele, et pelgalt kestis 15 aastat ei ole ka Schibsted lahkumine samavõrra dramaatilise mõjuga, nagu oli Bonnieri lahkumine Lätist 2009. aastal, eks see käis ka teistmoodi. Siptedil tuleb välja, lõpuks oli, oli rohkem sellist kus ma mäletan siis nagu rohkem arusaamist poliitikast ja kultuurist, ajaloolistest protsessidest, kui poniedel oli. Ma saan aru, et näiteks Leedus ja see ei ole minu väide, see on inimeste väide, kellega ma tihti Leedus läbi käinud, tegelikult ajakirjandus kui selline on lakanud olemast sellisel kujul, nagu me seda Eestis veel harjunud oleme ja, ja mõnes mõttes võib seda kindlasti seostada sellega, et välisinvesteeringuid oli, oli vähe ja need, kes omasid ajalehti, need hakkasid seda nii-öelda usaldusväärsust maha müüma tehes diile, mida ajakirjanikud üldiselt ei teeks. Teine asi on muidugi see, et kui me vaatame neid muutusi Eestis, siis mulle tundub, et siin ikkagi tasub olla väga tähelepanelik, et kui Mart Luik sai Postimehe juhtival kohal hiljuti, siis ta ütles, et Postimehe nii-öelda järgmine eesmärk on muutuda veel kiiremaks. Ja ma hakkasin mõtlema, et mis asi see on kellele see toob kasu, kui veel kiiremaks muutuks näiteks? Delfi muutuks ka siis kindlasti veel kiiremaks, sest nemad tahavad olla kõige kiiremad ju on ju, et, et kas ma saan nagu mingisuguse asja veel minut varem kätte ja veel rohkem vigasemana, et kas see on see, mida ma tegelikult lugejana ootaks. Ja loomulikult. Me teame, et selle kiiruse taga on hoopis teine asi, et kui sa suudad tekitada selle kiiruse, siis suudab näidata rohkem reklaame, aga kas nagu lugeja koha pealt on nagu oluline, et kui me vaatame neid momente, kus ajakirjandus on üritanud olla nagu filmilikud Hollywoodi filmilikud, kiire Eestis, et siin kaitseministeeriumi tulistamise juhtum, kus reporter üritas võimalikult ruttu infot edastada kõigile, et noh, mis täpselt toimub, aga see info, mis ta edastas, ei olnud lihtsalt õige või siis võtame selle olukorra, kui näiteks valimiskomisjonis on e-valimiste nii-öelda lukku minemise aeg on kell kuus õhtul, aga mingisugune hulk inimesi umbes neli minutit saab veel hääletada. Siis üks ajakirjanik võttis kohe selle numbri, mis oli kell kuus, sest ta tahtis, et asi oleks kiire, saaks öelda lõplikku arvu, kui palju inimesi käis e-valimas. Loomulikult oli see vale number, nelja minuti pärast oleks saanud täpsema numbri, ehk siis me näeme, et see kiiruse nagu väärtustamine nagu esimesel kohal selles nii-öelda uutes meedia kontsernidesse või no mitte uutes isegi, vaid noh, ütleme selleks, milliseks sellistes millisteks nad on täna kujunenud. Et on jõudnud absurdi piirile. Et ma näeksin, ma samas, ma saan aru, et seal majanduslikult tähtis, kuna kiirus võimaldab tekitada suuremat käivet, lihtsalt. See see on üks asi, aga eks kiirusele see on küll veidi kõrvalekaldumine meie põhiteemast, aga eks kiirusele ajakirjanduslik kriteerium olnud ikka juba vähemalt mitte ainus. Ja loomulikult, et aga, aga vähemalt Ameerika kodusõjast alates kui rindeteateid edastati, et. Jah, aga te teate, mis on vale, aga sa oled hästi kiiresti mingisugust. Ega ajakirjandus tegelikult ei saa töötada nii nagu Estonia huku uurimiskomisjon need kaks aastat töötab ja siis avaldab raporti, et tuleb ikka kirjutada sellest, mis täna teada on, juba homme on teistmoodi, natukene need asjad siis siis on teistmoodi. Et et kiirus on kriteerima, kas ta peab esimene kriteerium olema ja kas ta peab olema kõige tähtsam kriteerium, et need on kindlasti kindlasti küsimused, jah. Aga ma ütleks ka seda, et, et kui mõned aastad tagasi räägiti, et noh, kus on nagu uued meediakanaleid, siis põhimõtteliselt on väga huvitav vaadata Eesti vähetuntud, aga päris korraliku lugejaskonnaga kanalite elu, nagu näiteks ma ei tea, kui paljud inimesed teevad rada seitset muusikahuvilist Taal väga noh, Eesti mõistes väga korraliku jälgjaskonnaga ja kunagi, kui ma ise ka vaatasin, et no kas teed keegi uusi meediakanaleid või tee, siis ma olen nüüd avastanud, et nende nii-öelda seemned on olemas. Nad toimivad väiksemates kogukondades. Raadio üks on sündinud, kus on juba tükk aega, toimikus on poodcastid, erinevad blogid erinevatel rinnetel nagu teevad seda, et ma nagu loodaks, et et selline nagu ainult kiiruse käibe peale ehitatud süsteem saab jaoks natuke tugevamaid konkurente, ka natuke teistsuguse põhimõtetega konkurente. Ei noh, see kiirusefaktor on võib-olla natukene siin Danielle poolt onlain meedia puhul on see põhiline muidugi, et kiirus on oluline kahtlemata, aga, aga mis, mis, mis muidugi oluline on see, et ajakirjandus lähtuks nagu sellistest põhilistest kirjanduslikest väärtustest ja oleks ka nagu tegelikult sõltumatut selles osas on Eestis tegelikult asjad olnud hästi võib-olla just tänu sellele välismaalt sisse toodud märkamatult sisse triivinud nagu väärtuste komplektiga, et noh, et küsimus on, et kas nagu Eesti omanike ainult Eesti omanike käes Need väärtused säilivad, et ma väga tahaksin loota, et mul ei ole mitte mingit põhjust teistmoodi arvata? Hirm on see, et. Kuna on ainult kaks suurt kontserni ja, ja need kontsernid on siiani ka ühiseid väljaandeid majandanud ja koostööd teinud, et kui palju säilib konkurents, et tänu nendele tülidele saab vist ütelda tänu tülidele? On, on, on väike lootus, et, et konkurents ikkagi püsib ja, ja on meil kaks kontserni, aga mitte mitte. Mis luge või kuule või pruugi täpselt aru saada, mis on täpselt kaalule, et ma saan aru, et kui õhtulehe ostab välja Ekspress Grupp, siis Ekspress Grupp muutub väga suureks. Eesti meedia on siis nagu väiksem Või noh, mingis mõttes võib selgitada niimoodi, et kui, kui nagu vaatame seda meedia sellist kaasaegsemat otsa ehk siis online et see, kes nüüd selle õhtulehe endale saab, tõenäoliselt see saab ka väga suure osa ja püsivalt sellest reklaamirahast, mis veebis jagatakse, kuigi siin peaks kindlasti veebist reklaamirahast rääkides mainime ära ka selliste nagu Google ja Facebook mis on sellised väga suured musta värvi elevandid pimedas toas, mille, mille mõjudest me saame ainult kaudsete näitajate alusel aimu, aga aga jah, et, et see võib sundida, aga näiteks seda poolt, kes ilma jääb võtma hoopis teistsuguse suuna, et küsima lugejate käest raha kiiremini ja rohkem kui seda võib-olla muidu oleks plaanis ja tegema ega muid sarnaseid asju. Ma saan aru, et meil hakkab esimene tund otsa saama, et ütlen kuulajatele, et ärge minge raadiost ära. Daniel Vaariku ja kallemmuuliga räägime eelmisest aastast edasi ja meil on mitmed üsna huvitavad juttudel plaanis.