Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Huvitav, kas meie planeedil on sel määral informeeritud inimesi, kes oskaksid ennustada? 2014. aasta sisu. Juhul kerkib küsimus, miks me neist, õigemini siis nende tegudest midagi seni kuulnud ei ole. Kuule targa sõnaga ära hoitud bränk inimtekkelisi sündmuseid, lastes majanduskriisidel lämmatada riike sõjalistele konfliktidele, hävitada miljoneid inimesi ning poliitikutel võimaldatakse langeda üha sügavamasse. Nihilismi samas keegi võiks seda pidada trikiga küsimuseks. Eriti arvestades, kui palju on ennustamise kohta kirjutatud õpetlikke tähelepanekuid. Kõik praktilised, negatiivsed. Hurjutavad võib-olla tõesti on ennustamine lootusetu ettevõtmine. Värvatud bluffijate jookskes sobituvad oma sõnu toetama kas või koera mustam aurust nähtul. Jätkame nemad siis lohutama tegelikkusest kõrvalehoidjaid ja esitage sama küsimus kaasaegses võtmes. Ehk Google oskab näha tulevikku. Neil on hulganisti andmeid, millega saaks toita vastavaid. Mudeleid, pealegi lubas firma oma ettevõtmistes hoiduda kurjast ohtudest hoiatamata jätmine oleks ju. Vägagi õel ametil miksis põle Sergei ega läri oma infokombainiga sooritanud kas või Nobeli preemia komisjonile nähtavaid imepäraseid tegusid. Ainukene. Intensiivsemat laadi murenoot lõppevast aastast puudutas firma kasumiprognoosi seoses ema riigi salaorganite vargil käimisega sest Angela Merkeli pahast reaktsiooni telefoni kaane vahele jäänud pealtkuulamise tradijuppidele on raske teisiti tõlgendada. President Obama kinnitas, et nemad kavatsevad ainult head. Aga kus nad head teod, siis on valge maja poolt NSA tegemisi hindama seadud komisjoni ligatšov Preston tunnistas nädalapäevade eest ajakirjandusele. Üllatust, kui ei leidnud mitte ühtegi tõendit väidetavalt ära hoitud terrorirünnakute kohta. Chicago Ülikooli teadlane oli seejuures komisjonis ainukene mitte luurealase taustaga inimene mistõttu komisjoni peeti juba Etegaalutatuks. Ometi pidi seegi. Bertide kogu tunnistama, et kurikuulsaks saanud andmete kogumine polnud võimalike rünnakute ärahoidmiseks vajalik. Ameerika maksumaksjate rahaga hangitud infoga sega turvalisust ei ostetud. Aga mida siis? Pigem on selleks võim ja NSA tegevus paistabki ülejäänud maailmale pigem sotsiaalse kontrolli diplomaatilise manipulatsiooni ja majandusliku spionaaži hina. Seega võivad optimistid on infojõu abil maailma päästjaks tõotan salanimekirjast nii Google'i kui NSA ära kustutada sest Google kogub infot reklaamide vahendamiseks ja NSA pelgalt võimu pärast. Õnneks pole. Nemad aga ainukesed, aga võib olla ka kahjuks. Tänase hinnanguga tegeleb maailmas umbes 4000 suuremat ja väiksemat salajasemat ja avalikumalt ettevõted inimeste andmete, kõik see kogumise ja sünteesiga. Neid motiveerib raha, mida teenitakse info vahendamise eest. Infoks sobib kõik alates ostudest, aadressidest, omavahelistest suhetest ja nii edasi. Taolises andmebaasis võib ühe planeedi kodaniku kohta olla üle 1000 andmekirja mille abil luuakse toode. See on siis isikukirjeldus. Isikuid kirjeldava info turu mahuks on umbes 200 miljardit dollarit. Seda on üle kahe korra rohkem kui USA riigi poolt salajasele. Anne traalimisele panustatavast ja siingi läheb enamus kaubanduse teenistusse, eriti aga turundusele. Tuleviku ennustamine, seega jääb vist ära ja hinge ronib hale tunne. Infoajastu tippsaavutused on osutamas põnevaks mitte millekski. Võib-olla inimene ei suudagi paremat ulatatagu talle siis ükskõik millised vahendid. Aga. Ta eelviimase kommentaari võiks siiski kaunistada sõnaga lootus. Sest kui uskuda bodzlov Haavelit, on tegemist optimismist erineva nähtusega. Lootus ei ole veendumus õnnelikku tulemisse, vaid sõltumatu tulemusi, sest äraseletamise võimalusse. Lootkem siis koos, et järgmisel aastal on paljud asjad tänasega võrreldes palju selgemad.