Tere kuulama saadet elu edetabelid. Mina olen Kristo Rajasaare ja nagu ikka laupäeva pealelõunal on mul saarlaste külaline ja mul on hea meel täna tervitada siin äsja valitud R2 aastaid-i küsitluse unistuste bändi klahvpillimängijat. Antti Kammiste, tere. Tere. Andi tuli sulle ka üllatusena. See unistuste bändiliikmestaatus? Eks sellised asjad tulevad ikka üllatusena ja ausalt öelda, see üllatus oli siuke hästi tore, et. Ütleme nii, et see noh, suur au minu jaoks, et saada sellise noh, minu eas nagu noorteraadio aasta küsitlusel klahvpillimängijaks kõva sõna No mis noorteraadio raadio kahe kuulajaid ühendab ju armastus hea muusika vastu, et see on tõsi, vanus pole siin tähtis, et. Ma ise kuulan seda raadiojaama, järelikult ma olen piisavalt noor, et aga kindlasti ei saa me siin üle ega ümber sinu poja bändist Põhja-Tallinnas, kus, mis mulle tundub, on sinu kambaki. Üks osa täiesti võimalik jah, ja mul on väga hea meel, et mind ikkagi otsustasid mind ühel hetkel kasutada, et peljanud ära, et mingi vana känd tuleb rikutud lavalise pildi ära. Sest et noh, stuudios on ükskõik kes, kes tuleb pilli mängima, seal võib ka kasutada ükskõik millist abijõudu. No rääkides sellest, mis sa varem oled teinud võib-olla siis, kui just pidades silmas nooremat kuulajat siis sinu varasemad Hailaidid on siis olnud ilmselt mister Loorents ja just nokikstad, millest teatakse rohkem. Aga, aga räägi laias laastus, et kust sa tuled, kuidas muusika juurde sattusid ja, ja kuidas sai alguse üldse sinna muusika kuulamise harjumus. Jah, eks ma osadele küsimustele oskan vastata, osadele ei oska, et sellele küsimus, et kust ma tulen, seda ma võin sulle öelda, et sündinud olen tartus, aga tulen Haapsalust, et oma sellise teadliku noore elu olen ikkagi kasvu nüüd Haapsalus ja pean ennast selle linna kodanikuks olenemata sellest, et ma olen hiljem elanud ka siin Tallinnas ja Tallinna lähedal, aga aga siis ma ikkagi olen. Aga kustkohast on tulnud minu muusikapisik või selle muusika kuulamise vajadus, noh seda me ei oska ju tegelikult keegi jälle. Eks üht otsa pidi saab ja võibki süüdistada geene, et et ju siis need on kusagilt siis oma esivanematelt pärit. Et vanaisa oli mul selline Haapsalu linna moosekant ja mängis peaaegu kõiki pille, isa, mul mängis ka peaaegu kõiki pille. Olenemata ütleme siis õppinud muusikat ja ja samas ka ei pidanud ta viisi nüüd veider asi, sa ise mängid ka rohkem kui klahvi. Sinu hirmuks ma võin öelda, et ma kunagi tahtsin kangesti trumme mängida. Ma olen tavaliselt tähele pandud multiinstrumentalistina ehk siis inimesed, kes valdavad mitut instrumenti on tihtipeale mängivad kõike peale trummide. Vaata, mul ongi vist sedamoodi, et noh, saaks võib-olla hädapärast ikkagi trummimänguga hakkama ka teistega nagu keeruline, et ma olen siin neid kitarre üritanud ikkagi pisut harjutada ja pisut noh, mõned tuurid olen ka selgeks saanud, aga ei, ei, ei ka see klaveriloogika nii raskelt istub sees, et. Jah, aga mis hetkel sa laulma hakkasid? Aa jah, et paljudele kindlasti oli see hetk see, kui isa ilmusid siis superstaari lavale osatäitjana. Ma tegelikult sinna ei ilmunud, et ma laulsin hiljem jah, neid lugusid siis nii-öelda ühes projektis, kus laudonit, rokkooperite hitte. Et ma olen küll tõsi, ma olen laulnud ühe korra, siis sisest klasti. Ja siis on kontsertetendusel. Kaarli kirikus, kus ma siis laulsin seda kuningas eurodest. Aga aja sellel lavale mind ei kutsutud kahjuks. Aga ma ei osanud sellest isegi unistada, siis. Kontserdietendusel kutsuti ja ma käisin, avastas kui laulja. Eks ma ise avastasin Et kuidagi mingil hetkel nagu kiskus kiskus mõnda lauda laulma, isegi ei mäleta, mis need esimesed lauad olid, mingid Collinsi laadimiseta. Et need tundusid kuidagi huvitavad ja ja sealt see alguse sai, eks ma siin vaikselt olime uilanud kaasa igasuguseid lugusid ja eriti mingeid kõrgeid häälinud falseti hääli üritanud kaasa, elavad, et huvitav, kas ma saan ja sain. Et sellised need stardid mul olid, et edasi, siis. Need, kes olid kuulnud, need midagi pakkusid, aga lõppude lõpuks ma mingi suurema projektini jõudnud ikkagi ei ole. Aga räägi paari sõnaga, mis sul siis tänapäeval käsil on? Kas põhiliselt Ivo Linna, kellega sa oled viimased ma ei teagi, mitu-mitu aastat juba või võib juba kümnetes lugeda, me saame lugeda. Kümnetes me saame seda lugeda isegi veerandsajandisse, nii et minu koostöö temaga algas 28. aastal, siis kui olid need isamaalauludest aktuaalsed ja ma kaasa teen selles insper bändis tuuritasime mööda Eestit ja sealt nagu sõprus alguse saigi. Ja siis juba hiljem kuidagi täiesti sujuvalt hakkasime siis koos esinema, et alguses oli küll rohkem niisugust koostööd Alo Mattiiseni Gaga, Alo vajus sealt alt kuidagi ära, tegeles oma asjadega ja kes ta elu oli ka selline, nagu ta oli. Ja siis me Polfiga hakkasimegi suhtlema rohkem sõpruse süvenemine. No teil on just ilmunud ka uus album. Nii et kellel veel ei ole oma kallile inimesele kingitust, siis hea soovitus on Ivo Linna. Uus plaat jah, päike sõbra aknas ja ma arvan, et see on selline armas ilusa muusikaga plaat, mida kyll kõlbab jõuluks kinkida või kõlbab ka enda kuulata, isegi ma arvan, et noorematel inimestel kuigi ta on ikkagi noh, jah hoopis teise generatsiooni muusikaga. Aga seal sellist südamlikku repertuaari päris palju pinda võiks kuulata. Aga sa oled täna kaasa võtnud siis ka mõned lood oma elu edetabelitest, kui nii võib öelda, kas oli raske valikut. Ja loomulikult tegelikult mul kodus metsikut palju muusikat ja selle seisin selle plaadikapi ees ja ma mõtlesin, et mis asja ma siit kaasa võtan, ma saan aru, et hakkasid võtma tähestiku järjekorras, sest esimene laba no umbes niimoodi läheb, sest et Taba oli selline esimene suur lemmik minu lapsepõlves, et et sinna sellest ei saa kuidagi üle, aga ma mõtlesin, et ma esimesi päris esimesi lugusid, mida ma kuulasin, mängijat mängiks, võib olla Abba lõpuotsast. Ja lugu on ka vastava pealkirjaga, et kui kui kõik on öeldud ja tehtud siis abaja. Venoolist tan. Saade on elu edetabelid, mina Kristo Rajasaare ja mul külas Antti Kammiste muusik ja ühtlasi ka raadio kahe aastahiti unistuste bändi auväärne liige ja kuulame tema kaasa võetud muusikat. Esimene ABBA. Järgmiseks oled sa valmis pannud ka minu suure lemmiku Kraftwerki aastast 78 nende suurepärane album. Männassiin. Kas, kuidas sa selle Kraftwerki otsa koperdas, kas see juhtuski? Siis siis koperdasin, jah, ma arvan, et see. Üksikud lood, mis sel ajal ikkagi kuidagi läbi imbusid ja aeg-ajalt isegi telekas näidati, need jätsid sellise nii sügava jäljed. Täiesti uskumatu, et noh, kõik see kõlakad jänese büroormisele bändi ümber käis ka ja kõik need sellised linnalegendid, et ongi robotid ja neid saadetakse samal ajal 1000-sse erinevasse linna ja muudkui niuke äge värke, et see oli müstika siukse noore inimese jaoks, et. No eks meie põlvkond on muidugi selles mõttes Kraftwerki ka üles kasvanud, et mingi ETV välispoliitiline saade, ma tea, kas rahvusvaheline panoraam või midagi või mis selle nimi oli. Vambola Põder tegi seda, selle saate peas oli grafergi kasutatud Kraftwerki muusikat, sellise trantšeuropeks pressi. See oli tegelikult raadiosaade anot, näe nii. Mälu pole enam see hea eest. Oli küll, jah, transfeer ekspressile. Aga praeguseks oled sa valinud välja? Loob modellist. Jah, ma arvan, et natukenegi lõbusam lugu, et. Ja noh, naised on ju alati ilusad. Võrkaastast 1009 78. Model plaadilt andmast siin. Kas sa oled sattunud mõnele Krahtlergilaivile ka? Ma olen sattunud küll, ma käisin siin näituste paviljonis. See oli vist mingi 10 aastat tagasi äkki või? Ausalt öelda, ma natuke pettusin selles. Võib-olla see ruum oli vale, see kogu see sõjaõhustik minu jaoks olnud päris õige või ma ei tea, ma ootasin võib-olla sellest kontserdist natuke rohkem, aga aga samas kõik see asi sai korvatud siis, kui käisin Karl Bartlase kontserdil rock Cafe ees ja see oli nagu täitsa 10-sse. Ma olen ka nendel mõlemal käinud ja ja see suvi õnnestus mul Kraftwerki kolmdee sõud näha ka seal. Flow Festivalil Soomes. Aga pean jällegi ütlema, et mulle meeldis siseruumis Kraftwerk, rohkemat näituste paviljoni kunagine kontsert siis. Aga sinu järgmine valik, rock Hotell minu meelest kaasnevad alguses, laias laastus eesti rahvas jagunes kaheks, Ühed kuulasid, Rujate kuulasid rock hotelli, ma saan aru, et sina olid siis ropotelli parteis või kuulasite mõlemat. Ma kuulasin mõlemad tegelikult ja ei saa nagu, nagu eesel kahe kuhja vahel ja täpselt nii, aga ma ütleksin võib-olla rohkem ikkagi ahmisin heinakest mõigu ulatasin rohkem vist sinna rock hotelli poole, et see tundus nagu õigem. Sulle meeldis võib-olla siis rohkem nii-öelda maailma muusika, sest rock hotell no põhiliselt mängis kavereid. Seda küll jah. Aga. Seevastu see lugu, mis sa välja oled valinud, on nende originaallooming. Täpselt nii see selline bugi vugi stiil hakkas mulle suhteliselt varakult meeldima ja just Margus Kappeli selline ütleme, ülevoolav klaverikäsitlus, et see, see inspireeris kõvasti. Klaverikäsitlusest nüüd räägime, mis on ta hetkel ju väga asjakohane, kuna siin ta kvaliteet unistuste bändi liikmeks justkui justnimelt klahvpillimängijana. Et kas sul on olnud ka siis selliseid ütleme, instrumentalistina iidoleid või, või keda sa ise oled jälginud või järginud? Eks neid on kindlasti natuke olnud, aga, aga väga väga ma nagu arvan, et ei ole kopeerinud küll kedagi. Et võib-olla. Toni bängsaki on mingil määral mõjutanud ja ja Margus kata kindlasti mõjutanud nende hästi-hästi palju. No kuulame Margus kabelit siis jänese Pugi. Toode. Veerand. Fantastiline soolo Margus Kappel lõbusad. Hästi valitud lugudest. Ei, sihuke äge mootoriga lugu, et siin pannakse masin käima. Sõidetakse võiduka lõpuni. Millal sa ise bändi tegemist üldse alustasid, kas seal haapsalu aegadel juba? Ja just jah, ma arvan, et see oli kusagil soo õnn natuke võssa panna, ma arvan, seitsmes kaheksas klass õieti. Et siis mul õnnestus suuremate poistega juba hakata. Vaikselt, mida te mängisite? Ma ei mäleta, see oli rohkem selline ikka popmuusika moodi asi ja eks see võib-olla natuke mingi pungi sugemeid kindlasti, sest seda on ju lihtne mängida. Nii, ja siis tuli see Tallinna ja kas läksid otse otsa kooli või, või, või, või mis sa tegema hakkasid? Läksin otse otsa kooli jah, tegelikult esimese hooga ma proovisin otsa kooli isegi minna peale oma üheksandat klassi aga siis noh, selgelt ilmselt ma olin natuke liiga noor ja julgust oli vähem ja tarkust oli vähem ja ilmselt ei olnud valmis otsa kooli. Ma läksin ka tegelikult ikkagi lõppude lõpuks hoopiski muusikateooriat õppima, sest et Kappeli juurde ma sisse ei saanud, ei viitsinud tegelikult õpetusega. No muusikat teoreetikutele ei olnud otsa-koolis, eks ole, bändi tegemine õppeaine õppekava osa, aga kas sa hakkasid Ottokollist tegema bändi? Loomulikult, et sellest ei saa eemale hoida ja need sõbrad, kes mul olid ikkagi sinna samal ajal tekkinud või kes olid ikkagi sellesse estraadiosakonda sisse saanud, noh, nendega ikkagi tore ringi chillida ja eks me, muusikalised maitsed olid hästi sarnased, et bänditegemine läks kohe käima. Kas level fordi to mis me, mida me kohe kuulama hakkame oli üks otsa kooli ajateemasid. Kindlasti jah, aga ta oli natukese varem minu ellu tulnud, et. Kümnendas klassis või siis 11. alguses, kui, kui minu, Haapsalu bändikaaslased ansamblist pal olid kusagilt välja kaevanud selle suu ja siis ma esimest korda olin teda kuulanud ja me olime siis neid lugusid ka juba natuke kaverdanud ja ja see, see pisik on juba sellest ajast Kuulame läbi level fordi tööd ja garantiid. Level 42 ja saade on elu edetabelid, Raadio kaks ja saates on külas Anti Kammiste. Olemegi sinu kaasa võetud muusikaga jõudnud märkamatult aastas aastakümnesse 90. Ja üllatusena leiab siit teest Genesise ja nende plaadi, kus laulab hoopiski rei Wilson. Jah see on minu arust üks õudselt äge plaat, eriti nagu tsenesise loomingut silmas pidades, et, et ei ole, et ei ole Collinsi, kusjuures, et Collinsi selline jalajälg kipub olema praktiliselt kõikide Chenesise plaatide juures hästi tugev. Aga siin on nagu rohkem Banksi Rutherfordi sellist mõttemaailma lastud siis ettepoole tulla, rei Wilsoni pokaalid minu arust on nii ägedad, et, et see on superplaat, ma ei oska öelda muusikaliselt nii äge, et ma ei tea, mul on kahju, et mõnda oma on kuskile kaduma läinud seal õnneks teil siin raadios peab minema ostma endale uue Jalajäljest rääkides, et kuidas sulle tundub unistuste bänd, kelle jalajälg seal saab olema kõige suurem. Sellel aastal sellel aastal, jah? No mis me siin nüüd siis linaga trumpi, stuudios jalgu? Ma tahaks, aga ma kardan, et, et vokalistile on siiski suuremad õigused, kuna tema lugu. Kui aastaid minna, mis aastaid mõned aastad tagasi, kui ma ise olin unistuste bändi liige, siis olime Mihkel Raua ja Tanel Padari Paul Ojaga kogunenud stuudiosse äge bänd ja rääkisime siis loost, mida raadio kaks soovisid, teeks ja, ja siis saabus Rein Rannap, kellel olid kaasas noodid. Laotasin laia, ütles, et tema arvab, et võiks teha ühte tema lugu. Aga lõpuks see nii ei läinud, et asi lõppes kõik sõbralikult, aga no saame näha ja teil on stuudio siin aasta lõpus ootab ees just nimelt tulemust näha ja siis kolmandal juulil. Marilyn, ja ma arvan, et tuleb siiski hea tulemus, sest et bänd on meil ikkagi hea ja, ja kõikidel on sihuke oma väga-väga kihvt visioon muusikast, et ma usun, et keegi selles bändis kaduma ka ei lähe. Aga kuulame siis nüüd jänesest ja aasta on 97 ja albumi ava track kooling, poolseteisens. Saade on elu edetabelid. Raadio on kaks ja kuulasime just jänesest, võttis kokutama. Sasin loo ajal rääkisid et oled ka näinud selle aja Genesise laivi Helsingis. Käisin Helsingis vaatamas jah, ja? Super kontsert oli, mulle väga, väga meeldis. See kogu see olustik oli täiesti viimase peal, ma ise olin natukene liimist lahti, sest et olin kusagilt mingi jube ägeda nohu ja ja noh, tohutult raske oli olla, jookseb vedelik linasti, igal sekundile. Olemine ei ole kõige parem, aga kontserdielamus oli täiesti noh, ekstraklass, see, mingi noor mustanahaline trummar, kes seal mängis, mis oli selline, et ma ei tea, ma ei suuda. Kogu aeg kas olid minemas ka Tallinna linnahalli karbitsi kontserdile, mis ära jäi? Ma olin minemas, ma lõppude lõpuks sain selle pileti kuidagi läbi häda ja ma olin väga õnnelik, et nüüd ma lähen ja kui see uudis tuli, et see kontsert ära jääb, siis ma mõtlesin, et noh elus ikka kehvemini minna üldse enam ei saa, nüüd ma tean, et saab küll, aga. Mis kontsert veel ära ja siis ma arvan, et kontserditel on muid asju, mis palju hullemad, aga aga see oli jah, selles mõttes hoop oleks tahtnud väga-väga karmilt näha. Aga kuulame siis vähemalt kuulame. Võiks küll, nägin, et ei raatsi seda katkestuse Rairaatli katkestada, aga jah, meil on veel mängida päris mitu lugu ja ei tahaks ühtegi neist mängimata jätta. R2 aastahitti Il saab tänavu esimest korda valida ka aastasündmus, mis oli sinu jaoks aasta sündmus, 2013. Nüüd viskad mind küll niimoodi vett ilma päästerõngad. Ta ütles, et siin tegelikult ei saa kujuneda. No kuule, sa annan sulle vihje, et sa oled ise päästerõnga kaasa võtnud, nii et ma tahan öelda, et minu jaoks oli aastasündmus David Bowie, Kambek. Ja see kindlasti on aastasündmus. Ja David Bowie on sul järgmine artist on, mida mängida küll aastast 99 on see? Ma seda uut plaat ei ole, jah, kahjuks ma olen üldse see aasta olnud plaadiostmises hästi nigel, et ma ei tea, mis minuga juhtunud on. Kuidagi. No mis sa imestad, järjest on kõik plaadipoed kinni panna, sa ei satu enam plaadi. Nojah, võib-olla tõesti tõsi, et ajame siis selle kaela. On neis ikkagi muusikat, kuulan endiselt palju ja, ja head muusikat. David Bowie aastast 99, tema rannaalbum hauas ähvardab üles otsida, enne kui suureks kasvanud kohe põrgusse saata. Lähme, mis seal ikka? Järgmisena hakkab laulma, see on üks minu lemmik trummaraid ja nii ta on jah, jaa, vaatan, et seal oli tegelikult väga äge kitarrist sinna juurde, et tema 2011. aasta albumi on produtseerinud jällegi karbitsi trummar. Ja räägime siis nüüd Ufathersest roolist bänd, kelle kontserdile tahaks mina väga sattuda, et nad on siin lähedal küll olnud, aga ma ei ole kunagi saanud oma tööde tõttu sinna minna, nii et aga noh, nad ei olegi selles mõttes igaveseks laiali, et teevad jälle uut musa ja see on tore, et ma ootan huviga. Ilmselt sul tekib see võimalus, peab selle peab tekitama. Raadio kaks saade on elu edetabelid, mina, Kristo Rajasaare ja mul on külas Antti Kammiste ja oleme tunnikese jagu kuulanud tema kaasa võetud muusikat, mis talle läbi elutähtis olnud ja oleme jõudnudki sinna aastasse 2011 juba Fufathers mängis. Ja järgmiseks samast aastast Elva, kuna ma ei ole Elbow austajaid Eestis väga palju, ausalt öeldes kohandet. Siis üks istub seal siin üle laua praegu. Kuigi ma ütlen ausalt, et et Elbow saabuski minu ellu sellesama plaaniga, et pärast selgus, et meil on enne seda olnud hulgaliselt häid albumeid ja ja mina olen kobanud pimeduses. On suur ütleme siis, tema populaarsus on saavutanud selle apogeenud just viimastel aastatel, kui temast on saanud ka Inglismaal nagu. Hiidlained aga väga, väga kaunis muusika on just nimelt selle plaadi peal. Ma arvan, et, Soovitaks küll siis. Huvitava ja ilusa muusikasõpradel seda plaati kuulata algusest peale rahulikult, et sellist sügavasisulist ja kaunist muusikat on on rõõm kuulata. Poja Albun album Pilden Rocket pois aastast 2011 ja kuulama siit lugu I Teals. Sanelbow Raadio kaks saade elu edetabelid minna Kristo Rajasaare ja. Muusik Antti Kammiste ühtlasi ka värske unistuste bändi. Liige ja hakkame otsi kokku tõmbama ja nii kahju, kui see ka ei ole, seda helbaudi kuulaks edasi, et ega need lood on kõik sellised pikad kompositsioonid, et paraku me jõua kõike. Aga me alustasime tänast saadet apaga. Jõudsime ringiga tagasi, kuidagimoodi lõpetame Benny Anderson bändiga. Alustasime ja teiega nagu aasteni. Läksime. See on selline selline plaat mis võiks olla käepärast siis, kui tuju Dub nulli vajuma, et paned selle peale kuidagi näed, et päike tõuseb isegi solgiämbrist. No täna on meil küll tujul siin laes, sa oled just saanud auväärse tiitli unistuste bändi klahvimees. Suur tänu. Aitäh saatesse tulemast, anti minuga kohtute siin nädala pärast ja siis on mul plaanis teha jõuludejärgne Jeesus Kristuse eri, nii et kellel on Häid ideid, mida seoses Jeesus Kristusega järgmine saade mängida, andke aga saate foorumis või seinal teada aitäh ja lõpetama jääb siis Benny Anderson, bänd.