Tere kõigile tänane saade on pühendatud ühele ülimalt kaunile loomale ja temaga seotud kommetele, rituaalidele ning uskumustele. Juttu tuleb hobusest, hobusest, eri kultuurides, hobusekultusest ja ühtlasi ka rahvastest, kes oma elu ilma hobuseta ette ei kujuta. Ja meie kõrgendatud huvi selle praeguse vastu võib seletada asjaoluga, et tulemus on hobuseaasta, mis algab 31. jaanuaril 2014. Stuudios on Martti Kalda ja Haldi Normet-Saarna marki. Kas selline ülim hobusekultus vastavatest traditsioonilistes kultuurides on ehk tänaseks päevaks pisut maha jahtunud või on seal kõik ikka endine hallidest aegadest alates ikka on see hobune. Kultuse loom sõltub, millisest kultuurist me räägime, isegi Euroop ravi või lääne kultuuris on hobune, kuigi me me igapäevaselt ei näe hobust tänaval ja hobused on tõenäoliselt väga väikene hulk alles jäänud Läänemaailma, siis kui me vaatame kas või umbes sadakond aastat tagasi püstitatud monumente siis väejuhid, riigipead, tähtsad isikud, neid armastatakse kujutada hobuse seljas, on nad siis reaalselt selle hobusega ratsutanud või, või mitte. Et kui me nüüd vaatame natukene sinna ida poole, siis hobune on seal seal äärmiselt tähtis, mida kaugemale itta, seda seda tähtsamaks ja ta muutub, aga. Ma näiteks juhiks tähelepanu sellele, et. Meil on üks suur idanaaber, mille president armastab ennast demonstreerida poolpaljana hobuse seljas läbi v kappamased. Ka selles on teatud sellist. Hobune annab sellele mehele teatud maskuliinsus ja vastupidi juurde, et seal on selline sümbioos tekkimas see mees ilmselt hobusele midagi juurde ei anna, ikka pigem vastupidi. Pigem vastupidi. Jah, aga nii-öelda see hobuse tähtsus selle mõjukuse tõstmisel. Nüüd, kui me mõtleme päris sellistele riikidele, kus elavad siis traditsioonilised nomaadid, riigid, mis on tekkinud nomaadi ühiskonna baasil nagu näiteks Kasahstan või Mongoolia siis nendes on endiselt hobune. Ma ütleksin, et eelkõige sellises nii-öelda mõtlemises sees, mida ma sellega mõtlen, ma olen olnud situatsioonis Mongoolias, kus inimene, kellel on täiesti tavaline tänapäevane tegev firma ütleb, et mul on 40000 hobust. Ja minu küsimuse peale ja siis sul on täiesti tav turismifirmasid ütleb ta, et aga mul on 40000 hobust. Ja selle järgi saate aru, et inimene endiselt mõõdab oma väärtust selles hobuste hulgas hoolimata sellest, et neid hobuseid ta millekski ei kasuta. Need lihtsalt on kuskil stepis olemas, tema omad jooksevad ringi, nii et hobune on, on mõnes mõttes nagu olnud selline varakkuse rikkuse mõõdupuu, eriti siin nii-öelda nomaadi ühiskondades, sest tõepoolest vanal ajal on olnud see hobune äärmiselt-äärmiselt oluline ja nendest meeskondades mitte ükski, ükskõik kui kallist marki auto ei saa olla väärtuslikum kui hobune, noh, rääkimata sellest, kui neid hobuseid ja 40000 just sellel on selline noh, ütleme, staatuse sümbol kahtlemata kahtlemata küljes. Mida see hobune siis endast kujutab, kes on meie tänase saate peategelane ja kes on olnud aegade jooksul väga paljudes kultuurides peategelane ja on jätkuvalt? Ma ütleks niimoodi, et hobune on olnud inimese kõrval pikka aega, et ütleme, kuskil 4000 aastat enne Kristust on hobune siis kodustatud, ta ei ole päris päris nii vana sõber kui näiteks kaamel või eesel inimesel. Aga noh, 4000 aastat enne Kristust, et võime siin 6000-st aastast rääkida, on hobune olnud üks neid loomi, kes kahtlemata kõige enam on mõjutanud inimtsivilisatsiooni ja kultuuri arengut need oma vastupidavuse tõttu oma noh, väga väga mitmeid Nendel aladel kasutatavuse tõttu. Ja hobune on ju siiamaani mõõdupuu, hoolimata sellest, et me oleme asendanud hobused autode masinatega, endiselt mõõdetakse masinate jõudu hobujõududes. Et see hobune mõõdupuuna on kahtlemata äärmiselt oluline. Ja hobune peab ju inimese kõrval ikkagi päris kaua vastu, et keskmine hobuse eluiga on seal 25 30 aastat. Ja inimene on hobuse aretamisega kõvasti tegelenud, et on umbes 300 erineva hobusetõu juures kõige suurematest, kõige, kõige väiksemate, nii vaatasin huvi pärast, et mis on siis maailma kõige kõige suurem hobune olnud. 19. sajandil oli siis mammuti nimeline hobune Šotimaal olemas, selle seljakõrgus oli kaks meetrit ja 20 sentimeetrit, et see on siis nüüd kõrgem kui peaaegu ükski inimene ja, ja kaalunud olevata täisjõus siis 1500 kilo ja kõige väiksem hobune, eks ole, ponidest räägime ja minihobustest on hetkel hambeliina nimeline väikene poni elab USA-s ja kaalub 26 kilo ja on ainult 43 sentimeetrit kõrge. Nii et igaüks võib sisse mõelda, keskmised hobused jäävad sinna vahele. Tegelikult keskmise hobuse selja kõrgusel ikkagi inimesest madalam, et inimene saaks sinna suhteliselt hästi selga ronida. Lisaks sellele mainiksin, et hobusevärvid, hobusenahavärvid on üks selline väga huvitav teema, eriti erinevates maailma keeltes, et peaaegu kõikidel rahvastel, kes vähegi hobusega on kokku puutunud, on spetsiaalsed sõnad olemas hobuse värvide tähistamiseks, et eesti keeles on ka, eks ole, kan, Merik, tuhkur, kõrb, Need on ju nimed või sõnad, mis on mõeldud ainult hobusevärvide jaoks. Mericon siis punakas hobune, kõrb on siis selline pruun tuhkur on, on hallikas. Et need hobusevärvid on üks selline huvitav märk erinevates keeltes, ka sellest, millal erinevad hobusetõud tekkima hakkasid. Ja noh, esimesed keeled, kus siis sellised sellised sõnad tekivad, on juba siis kuskil 1500 aastat enne Kristust sellisele hobuse nii-öelda tõuaretusele hakatakse väga suurt tähelepanu pöörama ja huvitav on see, et kui, kui paljud teised inimese poolt kodustatud loomad siin mainisime eeslit kaamelit enam metsikul kujul praktiliselt neid neid ei eksisteeri noh, võib üksikutes kohtades eksisteerib, siis vaatasin huvi pärast, et kuidas siis metsikute hobustega, need metsikut hobust leidub endiselt veel päris paljudes kohtades maailmas endiselt näiteks Ameerikas väga mitmetes osariikides ehk siis kuulsate mustangide järeltulijaid aga ka näiteks Põhja-Portugalis ja Hispaanias on täiesti mitmed piirkonnad, kus elavad metsikud hobused Doonau jõe delta aladel, ehk siis me räägime Rumeeniast, Rainast, samamoodi Namiibias, Jaapanis, kus siis hoitakse teadlikult metsikuid hobuseid ja ka Austraalias, kus on siis nii kaameleid kui kui hobuseid metsikult need loomulikult mõlemad loomad on sinna viidud, aga nad on siis seal metsistunud ja täiesti suurtes piirkondades elamas, nii et isegi siis, kui inimesel ühel hetkel enam hobust võib-olla üldse üldse vaja ei lähe ka nii-öelda vähem arenenud ühiskondades, kui me vaatame nagu Euroopast Läänemaailmast kaugemale, siis ei peaks olema seda hirmu, et hobune päris välja sureb nii nagu paljude loomadega on, nii et see nii-öelda viimase Mohikaanlase lugu selles mõttes ei vasta tõele. Stepinomaadid ja nende eluviis Euraasias, see on meile võõras ja samavõrd põnev, kuidas see asi siis on käinud ja tõenäoliselt jätkub ka tänasel päeval. Jah, tõepoolest, et meile kui nii-öelda paikselt elama harjunud inimestele on tihti väga raske, mul on ka väga raske tihti tudengitele seletada Novaatset eluviisid. Vanal ajal traditsioonilisest nomaadi ühiskonnas liiguti ikkagi pidevalt ringi, mis tähendas seda, et kõik, mis sinu omandisse kuulus, pidi olema selline, et sa olid võimeline seda noh, nii-öelda ühel hommikul paari tunniga kokku panema ja kaasa võtma, mis paratamatult tähendas seda, et, et sul oli vähe omandit, see oli kergesti teisaldatav, aga see tähendas ka seda, et sa pidid hankima selle nii-öelda sellest paigast, kuhu sa läksid, oli see siis lihtsalt maha raiudes maast välja kaevata või, või lausa kellelgilt ära võtta, eks ole. Nii et stepi nomaadide eluviisi juurde ootamatult kuulus ka selline nii-öelda röövimine ja, ja sõjapidamine. Ja need kaks asja hobuse puhul noh, eriti me räägime siis Euraasia stepialadest, et näoselt Mongooliast kuni kuni tegelikult ju Lõuna-Venemaani välja kus see nagu mentaliteet siis ja kehtis ja hobune oli sellise stepi nomaadi jaoks noh, praktiliselt, et kõik need sellised stepinomaadid hindasid oma väärtust, nagu me juba mainisime selle järgi, mitu hobust neil oli. Kui suur see hobusekari oli, hindasid, et noh, omaenda võimekust selle hobusega koos tegutseda, et kui heas sümbioosis inimene jobule omavahel olid kõik ilmselt on kuulnud neid jutte, et väikesed lapsed juba enne kui nad käima hakkasid, asetati hobuse selga ja tihti oligi niimoodi, et ratsutama õpiti enne kui käima ja lisaks sellele siis see inimene koos selle hobusega moodustas sellise suurepärase sõjamasina. Et olgu siis kas mõõk käes või, või veelgi sagedamini siis nii-öelda vibu lastes selliseid rahvaid on noh, väga vanast ajast alates, et juba kuskil seal kaks ja pool 1000 aastat enne Kristust hakkavad siis indoeurooplastest nomaadid üle maailma laiali liikuma, et ka suur osa Euroopast on nende asustatud. Kuni siis noh, kohati võib öelda, et 19. sajandini välja, et kui me mõtleme siin Kalmakidele kirgiisidele kasahhid, siis nende ränne lõplikult ringi liik, kukkumine, nad jäävad nagu ühte sellisesse noh, tänapäeval öeldakse riigile või territooriumile paigale. Et see lõpeb alles seal 19. sajandil, kus nad on sunnitud, sest ülejäänud riigid soovivad oma piirid paika panna. Rääkimata sellest, et hobune oli väga pikka aega koos sõjavankriga ikkagi sellise nii-öelda tanki rollis hobusega või sarida põldu, hobusega sai ringi ratsutada ja sellist hobusesport eriti hoitakse ju väga mitmetes kohtades maailmas väga tõsiselt elus. Et Euroopas on ratsutamine aga, aga omamoodi hobuse seljast vibulaskmine näiteks eraldi kultuuri osana ja spordialana on levinud näiteks Ungaris täiesti tõsiselt võistlused Koreas, Jaapanis, Jaapanis, ma olen isegi sellist võistlust näinud, et need on väga uhked ettevõtmised. Ja ma meenutaks, et need hobune ikkagi sõjaloomana inimese ratsavahendina seal juba mainitud vanast ajast alates ju oli kasutusel veel ka esimeses maailmasõjas veel veel teiseski maailmasõjas kasutati, aga noh, siis juba hakkasid lennukid ja tankid ja soomusmasinate võtma seda seda rolli üle, aga, aga ütleme niimoodi, et kiireks liik kumiseks mingisugusel keerulisel maastikul metsas või künklikul maastikul, hobune paljudes kohtades siiamaani asendamatu, nii et hobuse tähtsus nii-öelda tehnika või inimese tsivilisatsiooni arengus on olnud ikkagi läbi aegade väga-väga oluline. Oleks huvitav teada, kas stepinomaadid suhtusid hobusesse niimoodi rahulikult ja pragmaatiliselt võtsid teda kui enesestmõistetavalt loomuliku pereliiget. Või nägid nad hobuses ka mingit üleloomulike võimetega olevust? Ma ütleks, et need kaks suhtumist olid, olid koos et kahtlemata see hobune, kes siis nii-öelda praktikas Sali stepi nomaadide istumise all oli nende jaoks noh, täiesti tavaline loom, kusjuures ikkagi äärmiselt tähtis, sellepärast et, et on teada, et stepi, nomaadide näiteks mongolite enne kui, kui laagrisse jäädi kõigepealt hoolitseti hobuse eest siis hoolitseti inimeste eest, et hobune pidi alati olema söönud ja joonud samas hobune väga-väga äärmistel juhtudel võis olla ka inimese nii-öelda viimane väljapääs kuskil kõrbes, et ka elava hobuse verd joodi. Siis lõigati väikene haav seljale ja joodi sealt verd, kui oli vaja äärmisel juhul janu kustutada, eks ole, hobusepiima saab kasutada hobuseliha, saab süüa, on täiesti olemas, aga lisaks sellele nii-öelda praktilisele poolele on hobune olnud muidugi aegade jooksul üks väga selline müstiline ja maagiline nähtus hobune kui noh, ütleme siis, kui ideaal. Et kui me nüüd räägime hobusekultusest ja hobuserollist sellises nii-öelda religioosses maailmas, siis vaatame Euroopat ja Aasiat ja, ja võib-olla siis natukene ka ka Põhja-Ameerika indiaanlasi eelkõige siis noh, nii-öelda põhja poolkeral on hobune olnud ikkagi traditsioonilises skulptuuris ja religioonis. No mitte ainult müstiline, vaid ta on olnud praktiliselt selle arhetüüpne. Selline hobune on olemas olnud maailma algusest, kui, et mitte ennegi seda india tekstide suppanissaadides on, on üks selline lugu kusse, enne kui maailm luuakse, siis on olemas selline hiidhobune, mille jumalad siis ohverdavad. Et ühtlasi toimub siis hobuse ohverdamine ja loovad selle hobuse erinevatest kehaosadest lausa maailma, nii et hobune sobib väga-väga mitmeteks asjadeks, et kui me vaatame hobusekultust erinevate rahvaste juures, siis noh, me heidame pilgu kas või vanakreeka mütoloogia-le ja mõtleme, et et kui palju hobune tegelikult on sees, et meil on üks väga kuulus hobune mütoloogias olev pegasus, tiivuline hobune, kes algselt oli hoopiski seotud merega ja pigem nii-öelda sõjapidamisega, et kandis ta erinevaid kuulsaid mehi, heerusi nende nende kangelastegudel. Aga noh, tänapäeval on saanud siis kirjanduse ja ja kunsti sümboliks, et siit on tehtud selline hüpe. Ja kuidas jääb Trooja hobusega, Trooja hobune on ka kahtlemata jah, Trooja hobune, muidugi need ei ole päris hobune, aga, aga sõja kavalusena ja, ja kahtlemata kui trooja see ei oleks olnud hobusekultust, siis ei oleks saanud kreeklased presenteerida seda Trooja hobust, kui, kui mingisugust sellist nii-öelda religioosset andi, mis, mis jäeti sinna rannale maha. Räägime hobusega seotud kommetest, rituaalidest ja uskumustest. Stuudio sõnurientalist, Martti Kalda. Hobuse kasutamisest mütoloogias Sis Centauri ta on ju ta poolenisti hobused, et inimülakehaga ja peaga ja siis hobuse keha ja kapjadega loomad, muide volinikke ja kreeka mütoloogias olid siis samasugused ka hobuse ja kalaristsugutis, et hipo campusteks nimetati neid, et hobune oli, oli väga paljude asjade sümbol. Kui hobune oli kiire, siis räägiti kiire, kui tuul, seetõttu tuult vedasid. Hobused ja samamoodi hobune vedas taevavõlvil päikest, nii et tehakse päikese liikumine on ka alati olnud seotud hobusega ja paljud jumalused muutuvad hobusteks, et muutuvad hobusteks noh, mitte ainult Kreekas, vaid ka näiteks Indias või vana Skandinaavias. Nüüd selline natukene müstilise hobusekäsitlus, mitte pegasus, vähe müstiline, tuleb sisse hobusekultusest tegelikult, et noh, näiteks vanas Skandinaavias, kus pea jumaloodinil on kaheksa jalaga hobune. Miks tal kaheksajalga on loomulikult seetõttu, et näidata, et ta on kiirem kui, kui teised Sleipner on selle hobuse nimi, ta ei ole muidugi ka päris hobune, vaid ta on inimese ja hobuseristsugutis ja noh, siis kui kristlus tuli sisse, sest Leipneri ja üldse kõik need vanaskandinaavia hobused, need paigutati sinna nii-öelda saatana pooldajate hulka, et Euroopasse nõidadega on hakatud siis seostama. Räägitakse metsikust jahist, mida on väga paljudesse noh, ka ulme ja, ja kriminaallugudes kasutatud, et mulle meenub üks kunagi ka eesti keeles ilmunud kuningas šahhi ajujaht, kus sellised müstilised hobused tulevad üle üle sooja ja nende kapjade heli ei olegi kosta, just nagu nad ratsutasid selle udu kohal. Samamoodi on, on teada, et hobusekultus oli väga paljudes Euroopa maades olemas. Kes ei usu, võiks minna Inglismaale Washingtoni, Washingtonis on kalju peale kraabitud selline uhke valge hobune, muidugi, ta on jälgitav nii-öelda kaugemalt distantsilt, et ta on selline äärmiselt äärmiselt suur ja noh, me vaatame, kas või Euroopa mingisuguseid vappe, siis see hobune on noh, eriti siis nii-öelda germaani maades väga-väga suure tähtsusega. Ja meie hõimurahvad ersad, no neil oli hobune ka selline erilise austamise objekt, soojuse ja kevade sümbol, lausa ja hobuse ohverdamised ja nõnda edasi, et seal väidetavalt pärast ristiusu vastuvõtmist Uste ohverdamine küll kas aga igasuguste eluliste sündmustega seoses just samamoodi nagu hobune oli austatud, see tähendas ka ühtlasi seda, et see oli ka kõige väärtuslikum, mida inimene sai siis jumalatele ohverdada ja ohverdamine on paratamatu, selline kultuse osa ega siis traditsioonilistes skulptuurides hobuse ohverdamine ei tähendanud nii-öelda lihtlabast hobuse ära tapmist, see tähendas vastupidi selle hobuse täitmist selliseks jumalikuks olendiks. Ma võin tuua näite vanast Indiast, kus siis on pikalt kirjeldatud tekstides sellist hobuseohvrit asfa Methan sanskriti keeles, kus see on eelkõige seotud siis kuninglik nakkusega ja, ja uue kuningavõimuletulekuga. Ja juba väga-väga iidsetes tekstides öeldakse tähtsamate kuningat, mille puhul, et see kuningas korraldas asfameed. Asume Ethan, päris huvitav rituaal, selle käigus valiti välja valge või noh, äärmisel juhul hallikas hele hobune. See tavaliselt oli siis meessoost, aga ta oli üsna selline varsa eas ja ta lasti siis vabalt mööda maad kõndima. Ja käidi siis tal järel kuningas sisuliselt kogu oma sõjaväega kapas järel ja see kestis terve aasta. Nagu te aru saada, et juhul, kui see hobune pidin minema vaenlase territooriumile, siis tuli kuningal lihtsalt territooriume ära vallutada. Ehk siis selline hobuse ohver võis olla ka sõdade ajendiks ja siis, kui aasta oli möödas, siis see hobune toodi taas pealinna ja ohverdati ta seal. Muide, siin selle ohvri juurde kuulus ka ka selline huvitav viljakuskultusele viitav moment, et kuninganna etendas teatud sellist nii-öelda paaritumisrituaali selle hobusega. Et hobune siis omakorda nii-öelda aitas ka inimviljakusele kaasa ja vot siis ohverdati hobune ja erinevad kehaosad siis erinevatele jumalatele, et Indias on väga pikalt seda kujutatud, aga on teada, et samasuguseid hobuse ohvreid korraldasid nii vanad roomlased. Enne keisririiki selliseid tehti tõenäoliselt Iirimaal ja ka Norras. Et olgu see siis hobune, kes kas siis ohverdati rituaalselt või siis näiteks pandi hoopiski mõnele kuulsale ülikule hauda kaasa. Et juba sealt hobuse kodustamisest alates on teada haudadesse kaasa pandud hobuseid. Seda tegid stepirahvaste pealikud kõik, aga siia juurde lisaksin, et kõige kuulsam hobuse matus, mis on teada, on pärit siis vanast Hiinast. Kui siis riigi valitseja Ching hertsogit teda teda nimetatakse valitses kuuenda sajandi lõpule viienda sajandi alguses enne Kristust. Ema haud on leitud ja avastatud ja seal ei ole ei rohkem ega vähem kui 600 hobuse skeletid pidi see haud siis ikka ruumikas olema, haud oli, oli ruumikas, aga aga kujutate ette, kui nii-öelda mõjukas isik oli, et ka pärast surma pandidele kaasa ei rohkem ega vähem kui 600 hobust, kes pidid siis loomulikult teda siis nii-öelda seal teispoolsuses teenindama. Ja mida väiksem üliksis, seda vähem neid hobuseid pandi kui üldse jah? Jah, no tavaliselt ikkagi on siin pandud kaasa, kas üks hobune, mis on siis olnud see lemmikratsu või äärmisel juhul on siis pandud kaasana paar nii-öelda nii-öelda vankri käivat hobust kaks, kolm, neli tavalisele inimesele aga aga tundub, et, et selle härrasmehe puhul oli tegu siis ka ühtlasi erilise nii-öelda hobusearmastusega, et talle nõnda palju hobuseid kaasa. Nii et see oli tegelikult välistatud, et kui kõrgest soost hobuste omanik sureb, et siis need hobused läheksid kellegi teise käsutusse. Ei need bändi ikka selle omanikuga kaasa. No ja kindlasti see oli erinevates kultuurides erinevat moodi, no meil on väga raske otsustada, kuidas oli nagu päris eriti suurte pealike puhul, et samamoodi on legend, Tšingis-khaani-le pandi sadu hobuseid kaasa, aga teatavasti Tšingis-khaani hauda ei ole leitud, et ta tegi ka kõik selleks, et seda ei leitakse, et noh, sisuliselt kõik need, kes selle haua rajamisega tegelesid, kaotasid ka ise elu, et just nimelt seda saladust ja seda kohta varjata. Nii et võib-olla veel ajalugu peidab meie jaoks kuskil suuremaid hobusekarju, kes kuulsamatele meestele on kaasa pandud. Ja on täiesti võimalik, et see ühel ilusal päeval leitakse absoluutselt. Tihti tundub, et Euroopa kultuuris, et no mis see hobune ikka olijat ratsutati temaga ja, ja võib-olla tõepoolest seal kuskil kiviajal ja rauaaja alguses. See hobune kultuses oli aga muidu muutuste selliseks nii-öelda tavapäraseks inimese abiliseks. Et aga hobune on ikkagi aegade jooksul ka sellises nii-öelda müstilises staatuses olnud tõenäoliselt üks kõige kuulsamaid tekste, kus, kus hobune osaline on. Uues testamendis räägin siis ilmutusraamatust, ma võin selle kohe ka ette lugeda, et ilmutusraamatu kuuendas peatükis on lausa kaheksa värssid, kes selle lahti teeb, esimesed kaheksa, kus on juttu ju neljast hobusemehest, kes viimsel päeval saabuvad ja huvitav on see, et siin on ka siis juttu erinevat värvi hobustest. Teine värss ütleb. Ma vaatasin ja näe, valge hobune ja ta seljas istujal oli, amb käes ja talle anti pärg ja ta väljus, võites ja võitu saada ootama. Neljas Vers ja väljus teine hobune, tulipunane ja ta seljas istujal lasti rahu maa pealt ära võtta, et inimesed 11 tapaksid ja temale anti suur mõõk. Viies vers ja kui talv võttis lahti kolmanda pitseri, kuulsin ma kolmandat olendit ütlevat. Tule ja ma vaatasin ja näe, must hobune ja ta seljas istujal olid kaalud käes ja siis kaheksas värss. Ma vaatasin ja näe, tuhkur, hobune ja kes tema seljas istus, selle nimi oli surm ja surmavald käis ühes temaga. Nii et väga selline mõjukas ja võimas tekst, et kes soovib, võib muidugi selle nii-öelda tervikuna ise ise üle lugeda, aga märgata, kui, et see tekst on kirjutatud kuskil seal Lähis-Idas kus pigem oli tegu tõenäoliselt juutidega, kes selle varakristlasi ajalt kirjutasid pigem rahvastega, kellel kaameli e seal olid need, need tähtsamad loomad. Aga nüüd on siin sisse toodud siis hobune, kui mingisugune selline müstiline ratsaniku viimsepäeva ette kuulutama ratsanikku saabumise sümbol. Muide, samasugune nägemus on ka vanas Indias, et siis kui ühel hetkel maailm lõppema hakkab, siis saabub Višnu viimane kehastus ja tema äratus tähendab muide ka valgel hobusel, et siin on siis valge hobune, must hobune, punane hobune ja, ja tuhkur hobune, selle hallikas. Ja Indias on siis valge hobune, kui me mõtleme siia juurde oodini oma oma mustas Leipneri seljas, et siis juba vaikselt hakkavad ihukarvad püsti tõusma küll, rääkimata sellest, et hobuse põhjal on keskaegne, kas selline folkloor, kõrgfolkloor Euroopas mõelnud ju välja ühe kõige kõige olulisema tegelase kristlikus mütoloogias üldse, see on siis ükssarvik? Et ükssarvik ei olegi ju mitte midagi muud kui, kui hobune, kellel on lihtsalt sarv otsmikul vähemalt niimoodi teda kirjeldatakse. Muide, esimesed Ükssarviku kirjeldused, see, kus siis keskaegne Euroopa selle üldse saab, pärinevad Kreeka Kyograafidelt, kes kirjeldavad, et kuskil seal Indias või kuskil seal Aasia poole peal on selline loom olemas. Ega täpselt, ei ole teada, mis looma mõeldakse, et kas see oli kauge ninasarviku kajastus või räägiti mingisugusest metsa eeslist. Selle puhul aga on siis vihjed sellisele sarvilisele loomale ka näiteks piiblis sees, et heebrea kirjanduses aga alles keskajal saab siis Euroopa kunstis skulptuuris Ükssarvik sellise nii-öelda müstilise tähenduse, et see on see loom, kes ilmub ainult neile, kes on, kes on täiesti õiged süütut puutumatult teatavasti ükssarvikut teeb ja saab puudutada ainult neitsi ja, ja ta on siis seotud puhtusega. Ja just nagu on selle sümboliks, et noh, nii-öelda veel on aega veel on veel, on lootust veel ei, ei ole nii-öelda viimnepäev käes, veel ei ole kõik läbi ja ükssarvikud noh, lisaks sellele teda teda Euroopa keskaegses kunstis ja just rüütliromaanide seal väga palju temast juttu, siis on ju ka paljudele pappidele leidnud endiselt koha, et Inglismaal ja Prantsusmaal ja Saksamaal, aga ka näiteks Ungaris on väga mitmeid nii aadlipapp kui ka linnade ja, ja riigivappe, kus ükssarvik on peal valge ükssarvik, nii et hobune on olnud müstiline väga mitmel kujul. Tegelikult tooksin siia juurde ka näite vanast Hiinast, kus hobune on üks põhilisi loomi, kes on teatud liiki draakonite aluseks, et draakon nimetatakse küll draakaniks, aga, aga tegu on sisuliselt hobuse kehaga loomad, kellel on tiivad. Sarnaselt Tegasusega lendleb seal taevas ühelt poolt kaitstes inimesi, aga ka näiteks valvates allilma ja mitte lubades kurjadel inimestele, kes on sinna allilma või põrgusse sattunud, sealt ära põgeneda, et otsivad isegi maa peal nii-öelda taga neid, nii et hobuse roll selles mütoloogias nii-öelda alustegelasena on ikkagi kõikehõlmav. Ja õnneks on see kõik tulnud hobusega kaasa tänasesse päeva, et kui ebavõi üleloomulikke võimeid ja kui müstilise olevusena toda just tänases pragmaatilises maailmas nähakse, aga küllap traditsioonilisemat skulptuurides jätkuvalt, aga tõde on see, et hobune On üks väga väärtuslik loom ja aupaiste on tema ümber niiehknaa olemas. Jah, ja mul on isegi kohati kahju, et meie taludes ja maamajapidamistes hobust väga palju ei ole, sellepärast et veel 40 aastat tagasi ma mäletan, minu vanavanemad ja nende eelkäijad maal, hobune oli, oli täiesti olemuslik osa ja ma mäletan, kuidas mind väga väikse poisina asetati hobuse selga, hobune oli, oli tohutult suur minu jaoks ja noh, siis kui mina veel laps olin, siis ikkagi õpetati vähemalt neid, kes, kes vähegi maaga kontaktis olid hobusega ikkagi tegelema ka, et mitte ainult elementaarse ratsutamise, vaid ka egas hobusega ainult ei ratsustatud, vaid vaid ka elementaarse kündmise või ka näiteks hobuse vankri juhtimisega saaks ilmselt endiselt hakkama, sellepärast et vanavanaisa ja vanaisa on mind õpetanud selles vallas. Hobuse pidamine võib olla küll küll keerukas, aga, aga täiesti alternatiivina. Traktorile võiks endiselt väike majapidamist, võis olla ka Eestis levinud. Selline oli tänane saade hobusest nii meie endi kui maailma rahvaste kultuurides. Stuudios olid Martti Kalda ja Haldi Normet-Saarna kuulmiseni.