Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona. Tänase saate külaline on Põhja-Eesti regionaalhaigla anesteesiakeskuse ülemarst, juhataja Kristjan kalling. Mina olen Marje Lenk. Head kuulamist. Kuidas te elate? Ma arvan, et ma olen praegu endaga täitsa rahul, et ja töö on olemas, pere on olemas, mida mul veel vaja, tervis on olemas siiamaani. Kui tihti teile helistatakse või saadetakse meil lihtsalt selleks, et teada saada, kuidas te elate, kuidas teil läheb? Ma arvan, et väga vähe, sest noh, mina olen niisugune vana kooli inimene, kes ei ela nendes sotsiaalvõrgustikes ja meilid ja, ja kirjad on ilmselt Raimo arv on pühade puhul ja ja võib-olla siis töömeilid, et ega väga palju rohkem suhtlust ei olegi. Kui suur surfaja te internetis olete? Ajalehed tuleb ikka läbi lugeda päeval ja erialaasjad. Saate kõik oma erialased asjad internetis kätte. Jah, ja rohkemgi veel, paraku meditsiiniga küll praegu niimoodi, et seal on seda müra nagu liiga palju juba. Kuna kõik asjad, mis vanasti, võib-olla jõudnuks artiklitesse, neid on võimalik internetti üles panna, siis hakkab seda müra liiga palju tulema. Aasta hakkab lõppema. Milline oli teie jaoks aasta 2013? Isiklikus plaanis suurt midagi muutunud, peale selle poeg läks kooli. Ma arvan, et keskpärane aasta nagu. Poeg läks kooli, see tähendab, et tööd tuli juurde joosta, kindlus, te õpite ju nüüd ise ka esimeses klassis ja esimeses klassis praegu saate veel hakkama, poisi kodutöödega saame veel hakkama, aga tütre ülesannetega? Ei, nendega enam ei saa, et seal on juba üheksas klass seal minu abi on juba võrdlemisi minimaalne. No vene keelt ma suudan teda aidata ja õpetada, aga aga muud asjad on küll, et hakkavad juba üle üle minu mõistuse minema. Kui palju sa oma 2014. aasta plaane ette teate? Noh, eks igapäevane töö on ikka täpselt samasugune, nagu ta on, et sõltuvalt haigekassa rahast vahepeal natuke rohkem, vahepeal natuke vähem, järgmine aasta vist jälle sama vähe kui viimased kaks kolm aastat siin olnud on. Ja ka kasugused sobib, plaanis on muud plaanid, need tulevad küll käigu pealt aasta jooksul, et nende kohta nende kohta ei julge nagu aasta alguses plaane teha. Aga konverentsid ja muud sõidud. Konverentsid nüüd ma olen ka siiski alati nii käigu pealt suutnud vaadata, et kas, kas ma tahan, kas, kas see asi on väärt seda pingutust, et minna kuhugi või mitte? Kas te päevikut ka peate? Aga teie tohtrist abikaasad, kas tema peab päevikut? Kui te peaksite päevikut, siis oleks ilmselt tänase päeva 20. detsembri kohta kirjutatud, et kell 15 null null on raadiomajas persona saate salvestus. Ja kell 20 null null algab haiglas öövalve. No mida see öövalve teie kui anestesioloogi jaoks tähendab? Lemmikvalve oleks niisugune, kus keegi kordagi helista ja ma saan magada. On ka juhtunud kord või paar elu jooksul, seda aga muidu ta tähendab tavaliselt kusagil kella ühe poole kaheni ikkagi operatsiooni taas tegevust. Need on ootamatud operatsioonid. Jah, erakorralised asjad, mida ei õnnestu edasi lükata. Kas te vana-aasta õhtul saate ikka perega koos olla või peate ka tööle minema? Ja see aasta olen kodus, kindlasti on ma olen nii palju nii palju juba töötanud oma elus ja nii tähtsal positsioonil, et meil nagu väga nende asjadega ei kiusata, et see on ikka nagu noorte arstide rida. On teil aastavahetusega mingid traditsioonid, millest kinni peatada. Aitäh viimase aja traditsioon on olnud see, et ma olen autoga olnud ehk et ei pea oma tervist koormama liigse söömise alkoholi tarbimisega, et siis Kui te külla lähete ja aga kui te kodus olete, kas siis rakette lasete? Ja laste nõudmisel Kons raketilaskmine. Et seda sodi saab korjata veel kuni jaanipäevani, hiljem õnne ka valate. Ma mäletan, et lapsepõlves sai küll seda tehtud, aga nüüd pole seda asja enam kaua proovinud. Üks kuulaja tahab teada, kui paljudel operatsioonidel te olete viibinud. Mul on keskmine aasta anesteesia arv 130-st võib-olla kahe poolesajani. Et see tundub nagu väike numeraga, kuna ma tegelen südamanastieesiatega põhiliselt, siis mul on nagu ainult üks anesteesia päevas ja ja rohkem nagu ei saagi. Operatsioon kestab õige mitu tundi, nii jah, kusagil kõigi alustamist ja lõpetamist ega kella kaheni umbes. Varahommikul alustate polaarsust koletamet 50 aastasel Oskaril seisab ees keeruline südameoperatsioon. Kuidas teie teda operatsiooniks ette valmistate? Mida anestesioloog tegema peab? Ma üritan mingi pildi ette saada, et kes see 50 aastane oskab Ronja, mis tal, mis tal veel viga, võib-olla. Viiekümneaastastel inimestel ikkagi võivad tulla kõne alla mingisugused kaasuvad haigused, mis võivad mõjustada minu käitumist või, või kasvõi siis seda operatsiooniriski. Ja kuna on tegemist südamelõikusega, siis ma muidugi tähendama südamefunktsioonist kõike teadma. Ja edasi siis lähen räägin Oscariga, mida te räägite. Lühikene instruktaaž, mida teha, mida mitte teha. Ja kui on, siis veel paberitest mingeid andmeid puudu, mis mind nagu juurde huvitavad. Eks aastate pikku on tekkinud ka ikkagi mingi kogemus, et vaatad peale ja ja saadki aru, kas inimene on haige või või mitte, nii väga haige. Üks kuule küsib, et kas te uurite haigelt ka tema allergiate kohta, milliseid rohtusid ta kannatab ja milliseid mitte. See ei aita mind eriti, sest abi on küsida inimese käest. Et kas ta näiteks propofoli kannatab, noh, tal ei ole sellega kunagi kokkupuudet olnud ja, ja isegi see, et küsida, et kas tal, need on eelnevalt tehtud anesteesia, et ei anna mulle ka tegelikult mitte midagi, sest ma ei tea, millega seda anesteesia tehti. Allergia ei pruugi ka välja kujuneda niimoodi esimesel korral, vaid on vaja kõigepealt kontakti selle ravimiga, siis alles tekivad antikehade järgmine kord kujuneb välja allergiline reaktsioon, et see ei ole ka väga informatiivne tegelikult. Kuidas siis operatsioonitoas hakkavad asjad käima? Teil on seal ju palju igasuguseid aparaate. Kogu opitoa peale neid masinaid, võib-olla seal mingi neli, viis tükki olid meie omad, et eks siis on veel teist samapalju, mis on kirurgide omade, mis nagu minu vaateväljale väga ei satu ja ei, ei ole ka mulle olulised. Aga jah, kõigepealt masinad külge, siis vaatame, mis see seis on. Ja edasi läheb siis haige. Võib-olla seal on enne vaja panna leni kanüül arteri kanüül, et vererõhku mõõta ja edasi siis tuttu. Ja võtame siis noh, need funktsioonid üle haigelt, mis, mis ta muidu täie teadvuse juures ise toimetab näiteks nagu hingamise sellele lülitame välja, paneme aparaadiga hingama ja siis edasi ootame operatsiooni lõppu. Muidugi, või on need südames heiskamisega lõikused, siis on ka see, et süda seisma saada kunstliku vereringe peale, sealt jälle maha, uuesti seda käima. Ja siis jahutama lõppu. Sest ega anestesioloogi töö ei ole mitte see, et me kogu aeg tormame, midagi teeme, me istume, ootame nagu midagi juhtub, siis me hakkame tegema alles. No mis võib juhtuda mis iganes seal kõige tüüpilisemad, mis võivad olla allergilised reaktsioonid, mis võivad mõjutada muidugi veresoonkonna tööd, nii palju, et rõhulanguse taset Kui vererõhk on langenud, mida te siis oma aparaatidega teete? Aparaatidega ei teegi midagi, need aparaadid on pahatihti ainult selleks, et leida näha seda vererõhu langust õigeaegselt, et edasi on ravimitega siis turgutada natukene siit ja natuke sealt. Süstid. Kas te vahepeal võite operatsiooniruumist välja minna? Noh, see on kultuuriti erinev. Saksamaal Inglismaal on kord, kus anestesioloog nagu ei tohi opitoast välja ta aga meie siiski käime ringi. Ja seda tänu sellele, et meil on eriväljaõppega õed kes on võimelised seda kõike jälgima ja kui nende mõistus enam peale ei hakka, siis nad alarmeerivaid arsti siis labast tagasi hopi dub, on ka kindlad operatsiooni etapid, kus me muidugi peame sees olema just needsamad kunstliku vereringele minekud, selle lõpetamine, haige magama panemine. Kui on vaja, siis mitte südamekirurgi juures, aga, aga muidu tavalistes lõikuste juures haiga äratamine. Sellised etapid kindlasti arsti kontrolli all. Kas patsient ärkab pärast operatsiooni palatis? No tegelikult ärkavad kõik juba opilaual see, et inimene ei mäleta seda perioodi, see on, see on ainult tore. Peale seda ärkamist läheb siis palatisse ja kosub seal veel tunnikese-paar. Kuni on täie mõistuse juures, aga, aga tal jah, või täiesti puududesse operatsioonitoas ärkamise mälestus. Aga südamehaiged, need lähevad veel sügavalt magades intensiivravi osakonda edasi. No kuulete, saadetud kirjadest võib välja lugeda, et narkoosi kardetakse vaatajat rohkem kui lõikust. Ja tundub, et kõige suurem hirm on see, et pärast operatsiooni ei märkagi enam üles. Kas see on võimalik. Jah, on küll võimalik, aga mis põhjusel ei ärka üles, seal on palju erinevaid põhjuseid, on muidugi võimalik, et anestesioloog midagi väga kapitaalselt ära rikub ja haige jalka üles. Aga ainult anesteesia ise tavaliselt ei suuda midagi ära rikkuda kõik, mis ikkagi patsiendiga toimub ja, ja see on ikkagi nagu selle kirurgilise stressi põhitulemusest. Ega anesteesia, see see ühest küljest on, selleks, et patsiendil oleks meeldivam magab, ei tunne mis iganes. Ja kõigi nende rohtudega, millega me selle saavutame, surumegi maha tegelikult kirurgilisi stressi ehk et kõik need südame löögisagedusvererõhk, muud asjad on kontrolli all, sest kui noh, niimoodi päris päris ärkvel inimest noaga lõikama hakata, siis on see väga suur koormus organismile. Ja anesteesia vist ongi põhiliselt selleks, et see koormus maha võtta. Ja nende tüsistustega on niimoodi, et, et neid on nagu hea ajada anesteesia väelasest sellest ei tea nagu keegi mitte midagi. Aga põhiliselt on ikkagi tüsistused tingitud, nagu sellest kirurgilisest stressist. Aga muidugi ei taha öelda, et anesteesia tüsistusi või saada muidugi võiks saada, et vaatamata kõigele meil ikka juhtub No on väidetud, et narkoos vähendab inimese eluiga viie aasta võrra. Nojah, aga siis jällegi tahaks teada, et miks seda narkoosi tehti, et, et seal oli ka alati nagu ka mingisugune haigus taga olema. Et võib-olla see haigus ise vähendaks 10 aastat seda eluiga. Ja kui ta nüüd on lõigatud narkoosi all, siis tähendab ainult viis aastat eluiga, et järelikult seoni võit kõva viis aastat sai võidetud nagu ta vähendaks viis aastat eluiga, siis ma arvan, et need inimesed, kes ennast nädalas korra peaaegu narkoosi piirile joovad, siis nad peaksid väga lühidalt, kes elu eaga olema. Aga nad ikkagi elavad, mõni elab ikka päris kaua narkoosiravimid, osad neist toimivad täpselt nagu alkohol, et ega seal mingit vahet, lihtsalt joode on sügavam jupi maad. Kas narkoosi mõjul võib inimesest narkomaan saada? Küsib üks kuulaja. Ühekordsel ajal kindlasti mitte. Me küll kasutame samu ravimeid, jah, valge hiinlane ja, ja, ja ka Michael Jacksoni lemmik rohisel tropofol, et need on meie igapäevane arsenal tegelikult. Aga see ühekordne manustamine, see ei tee midagi, selleks peab ikka natuke harjutama ja ja noh, eesmärgid on nagu teised, eks narkomaania eesmärk on ikkagi nagu heaolutunde saavutamine ja, ja me kasutame seda lihtsalt hirmunud inimese rahustamiseks mingil määral narkomaaniks, et selle pärast keegi Küsitakse, kas iga uue operatsiooni puhul tuleb narkoosikogust suurendada? Nii narkoosi kogus sõltub päris palju operatsiooni mahuste suurusest, et ma ei tea. Sisse kasvanud varbaküüne eemaldamine vajab ikka oluliselt vähem rohtu, kui kui kõhuõõnes toimuvad operatsioonid, et ei, see küll ei ole nii. Aga kuidas narkoos mälule mõjub? Vot selle mäluga nüüd on natukene keerulisem, sest et selle kohta on isegi nagu uuringuid, mis peaks nagu näitama, et mõjub mälule halvasti. Just need südamelõikusi seotakse, sellega mõjub mälule halvasti ja sellele kognitiivse funktsioonile või õppimisvõimele aga paar aastat tagasi seal kongressil oli just neidsamu uurimismeetodeid, millega ennem kontrolliti nüüd südameoperatsiooni patsiente, prooviti täiesti tervete ülikooli tudengite peale välja, et need uurimismeetodid on niivõrd ebatäpsed, et tegelikult kõik need vanad uuringud, mis ütlevad, et õppimisvõime langeb oluliselt, et need prügikasti visata. Et seal tuli tudengite seas ta nii suur kõikumine, et ei olnudki võimalik nagu normaalset vastust saada. Kas need aparaadid, mis teie kasutada on, on tehnika viimane sõna, tunneb üks kuulaja huvi. Praegu enam ei ole, viis aastat tagasi oli, kuna nüüd aparaat ostetakse nii umbes iga seitsmes aasta tahuka ja seal see progress on väga kiire. Siis seitse aastat tagasi või viis aastat tagasi, nagu meil nüüd viimased masinad on kõik, mis me soetasime, need olid tõesti viimane sõna, noh, nüüd on võib-olla juba keegi mööda läinud, aga põhifunktsioonid, mida me neilt vajame, need on ju täiesti olemas, et rõhu mõõtmine kas ta on elavhõbeda samba ka või või mingi elektroonilise masinaga ta tegelikult täpselt üks ja see sama tulemus on ikka sama. IMEI reaktsioon on ka sama. Et saab väga lihtsate asjadega tegelikult ära teha sellesama töö, mis nende kallite masinatega Joonestusluugil on vaja ka insenerimõtlemist. Jah, ei, neid masinaid on muidugi täiesti palju ja nendest peab ikkagi aru saama. Ja teine asi on noh, ega see meie, meie töö, noh nii palju, kui me seda patsienti näeme, nii palju me nagu orienteerumis patsiendi järgi, aga, aga me näeme tõesti ainult pead ja ja kui ta magab, siis ta räägi meile, mis ta tunneb, siis me peame ikkagi ainult numbritega oopereid Venemaa, mida me näeme seal monitori peal ja, ja siis neid numbreid kokku ajama, see on rohkem nagu kokkumoodi või niisuguse exceli tabeli täitmine, et kui ühes kohas mõni number läheb paigast ära, siis tuleb seda raviminumbrit muuta, siis kas tõsta või langetada? Jah, numbritega rohkem nagu mänginud. Kas anestesioloogi ide hulgas on rohkem mehi või naisi? No üldiselt ikkagi meditsiinis igal juhul rohkem naisi ja praegu ma arvan, on sihuke fifty-fifty nooremad. Aga varasemalt oli küll, valdavalt olid naison asioloogide anesteesia Eestis üldse niimoodi eraldi õpetusena ei ole väga vana. Ja, ja nõukogude ajal oligi niimoodi, et kui kirurgiks saanud, siis mis seal siis ikka üle jäi, et siis pidi ametsioloogiks hakkama, kui tahtis operatsioonitoa sul ja poisse võeti paremini kirurgiks, siis jäidki nagu tüdrukud vanatsioloogideks. Aga praegu ikkagi inimesed suunduvad täie teadmisega, et nad hakkavad anatsioloogiks. Kui te olete öösel tööl ja opisaali tuuakse raskete vigastustega inimene, kes ei ole kontaktivõimeline. Kuidas te sellistel puhkudel tegutsete, kui patsiendi käest ei ole võimalik mingit infot saada? Eks ma muidugi tean, mis tal viga on, see on nagu esimene asi, mis vigastused on, selle järgi võib juba midagi ennustada, kuidas ta käituda võiks, mida ta tahab, mis homme ma pean ette võtma ja siis muidugi jah, need nii-öelda need elulised näitajad või kõik need füsioloogilised näitajad, vererõhk, pulsisagedus, laboratoorsed, analüüsid, kõigi nende asjade pealt tuleb siis liikuda ja vanus on näha. Kehakuju on näha veel paar asja on näha, eks ju. Põhiliselt jah, ikka, kellel nendesamade numbritega. No kehakaal on ilmselt väga tähtis. Ülekaalulistel inimestel on Norris suurem, mis suhtes? Peaaegu igas suhtes võib olla probleeme seal hingamistee kättesaamisega etetaparaadiga hingama panna siis ülekaal, kui on tegemist vanema inimese ülekaalulisi ka reeglina on ta siis ka kõrgvererõhutõbine, sealt võib juba olen endale ka südamehaigus juurda, diabeet võib olla veresuhkrut jälgima lõikuse ajal ja ka peale seda, kas tal on kopsumaht väiksem, ehk siis hapnikuvarud on väiksemad. Et hingamiskäsitlus seda kiirem olema, et ei ole nii palju aega oodata ja opijärgses perioodis, kui hästi nad jõuavad ise hingama hakata, sest ikkagi jälle kui on ikkagi väga suurt kere liigutada, selleks, et hingata ja kõht kalal peale pressib ja seal kõhus ka veel mingi haigus on, või vigastus siis võib-olla hingamisprobleeme, kuni lõpetades siis ka pikemas perspektiivis veel infektsioonidega haava piirkonnas. Küsitakse, milliseid operatsioonid on olnud teie jaoks kõige keerulisemad? No iga uus asi on nagu keeruline. Alguses ma arvan, et kui ma ikkagi 15 aastat tagasi sellega alustasin, siis oli mulle kõik suhteliselt keeruline, et nüüd nüüd ma olen ikka juba nagu enamat kui näinud, mis Eestis tehakse. Oluline vahepeal oli täiesti primitiivseteks tingimustes seda tööd teha kusagil mõnes arengumaas, et see on võib-olla olnud keerulisem mulle kui see, et, et ma tean, et mul on kolleeg kõrval, kelle käest abi küsida ja masinad on kõik olemas, laboratooriumid on olemas, et saab, saab nagu alati abi. Aga kui üksi kusagil väikse saare peal olla ja kõik pole abi saada, siis on raske. No selge on see, et mitte kõikide operatsioonilauale toodud patsientide elu ei suuda arstid päästa. Kuidas teie elasite üle oma esimesed patsiendi surmaga lõppenud operatsioonid küsib üks kuulaja. Noh, mitte ainult esimesed, tegelikult praegu ka ikkagi kui midagi niisugust on olnud, siis, siis mina igal juhul käin küll hiljem oma mõttes nagu läbi, et kas kusagil oleks võinud midagi nagu teistmoodi teha minna. Aga alati on seal hoopis siukene tunne, et kahju, et nii hirmus vaev ja töö ja kõik on juba ära tehtud ja, ja see asi on juba seal tunde kestnud ja ja, ja ikka nagu ei õnnestu päästa, ütles, et see nagu sihuke kahjutunne, võib-olla see kõige suurem. Ja siis hiljem hiljem siis vaatad läbi oma käigud, et aasta edasi seda rohkem veendunud, et ega ei olekski saanud midagi teistmoodi teha. Et alati on niimoodi teinud ja ja nagu see edukas olnud, et seekord lihtsalt ei olnud. Kas te vahel olete mingites olukordades tundnud, et et vajaksite psühholoogi abi? Ma ei arva, aga noh, ega tegelikult keegi inimene ei arva, et oleks abi olnud, kõik üritavad sellest võimalikult kauge kaarega mööda käia, mitte sellest rääkida. Aga kui läbipõlemise moodi asi hakkab tekkima, et nagu üldse ei taha jälle vahepeal tulla siia et siis võib-olla, aga noh, puudub kogemus, ma ei tea, võib-olla on täitsa tore, teie tahate kogu aeg tööle minna? Ega ei taha küll, eks ikka aeg-ajalt on selliseid hetki ka, kus, et ei tahaks nagu üldse sinna minna, aga, aga pea peale ja siis siis läheb jälle paremaks, et ta nii kõigub edasi tagasi. Millise natuuriga inimene sobib kõige paremini anestesioloog yks, mida see amet nõuab, küsib üks kuulaja. Kas temperamenditüüpi, mis oleks muidu nagu rahulik, aga siis kui midagi juhtub, siis hakkab hästi kiiresti ennast liigutama? Sellist tüüpi küll võib-olla pole olemaski, aga aga kui me emale nooremaid kolleege tööle võtame, siis, siis võib-olla mitte niivõrd nende raamatuteadmiste järgijaid just vaatamegi, et kuidas nad nagu seltskonda sobivad, ühest küljest, teisest küljest, et kas, kas neil on see temperament ja see sära silmis, mida nagu nende kolleegidega juures, keda me nagu austama ja kellest me lugu peame. Aga noh, praegu ma arvan, et me oleme selliseid leidnud küll, päris hea seltskond. On teie keskusest noored arstid läinud ka välismaale tööle? Ikka on olnud ja olete leidnud kohe asendajaid. No mitte kohe Eesti riigis õpetatakse praegu natuke liiga vähe neid anestesioloog saanuks Kuusnanesse logi aastas tuleb normaalne pensionile mineku katmine, eeldades, et meil on umbes 250 allesse loogilist praegu Eesti vabariigis töötada. Et peaks olema üle 10, keda õpetatakse? Persona saatekülaline on Põhja-Eesti regionaalhaigla anesteesiakeskuse ülemarst juhataja Kristjan kalling. Kust tuli teil idee arstiks õppida ja sellega ma olen nüüd juba nädalaga tegelenud. Te olete mõelnud selle peale? Jah, ja teine asi on see, et tütar on üheksandas klassis ja mõtled ka, et mis temast tulevikus saama hakkab. Ma arvan, et ma kaheksandas klassis, kui mina oma algkooli ära lõpetasin mul ei olnud mitte mingisugust plaani. Ma olin jumala titt siis veel, et tänapäeva lapsed kõikuda meerivad oma tegevust kuhugi, et, et minu jaoks on see veidi võõras. Peaaegu ainukene, mida mäletan oma kooli lõpetamisest oli see, et minu vanaema, kas oli romaani keelte magister ja filoloogia, õpetas tollases Sis polütehnilises instituudis ja Teaduste Akadeemia juures keeli. Ütles mulle, et mul on kaks võimalust, et kas kõrgkool või sõjaväelaseks ohvitseriks. Kuna ma Venemaale õppima minna kindlasti tahtnud, siis ma ikkagi pidin mingisuguse kõrgkooli valima. Aga teie ema, moekunstnik Maria calling, kas tema ei öelnud, et poiss kunsti tuleb minna õppima? Hiiumaa ei olnud piisavalt andekas, selle koha pealt teie joonistada ei oska midagi, ma muidugi Sikerdan, aga kindlasti mitte, et minna kunsti õppima ja ja isa oli ka arhitekt, et tegelikult olid mõlemad vanemad ergist. Aga jah, mul ei ole tegelikult. Mul on niisugust ilusat legendi, nagu mõnel inimesel on, ta oli lapsena palju haige ja haiglas ja talle meeldisid valged kitlid. Minul seda tegelikult üldse ei ole. Ja vodka esimene raks sisse peale keskkooli olin siis kaks aastat Lintensiivsetel vene keele kursustel Moskva külje all, noh, sõjavägi ja selle kaheaastase igavlemisegama, siis suutsin endale tekitada siukse obsessiooni või kompulsiooni juba mitte ainult obsessiooni. Et ma ikkagi pean sisse saama. Ja siis läbi ettevalmistuskursuse sain arstiteaduskonda ja, ja ma ei ole küll siiani kahetsen seda. Ma olen täiesti veendunud, et ma olen õiges kohas, midagi muud ei tahaks teha. Teie tahtsite alguses ikaga kirurgiks saada? Ikka ikka nagu ikka alguses on, kõik on traumakirurgid ja, ja siis mida aasta edasi siis hakatakse avastama, et meditsiinis on veel asju ja ja kuniks kuuendal kursusel, siis nagu veendusin, et anestesioloogia on ka üks väga huvitav asi ja intensiivravi. Ma tegelikult alguses mõtlesin võib-olla rohkem intensiivravi peale, aga, aga noh, see on sama eriala põhimõtteliselt, et mälu on lihtsalt praegu sinanes teisesse sättinud ja animasisule. Keda te oma õppejõududest hea sõnaga meenutate? No meil õppejõudusid palju ei olnudki, anesteesia õpetas meile ainult üks mees, suri dotsent Jüri Samarüütel, kes on praegu pensioneerunud. Tema oli see mees, kes selle õppenagu püsti pani omal ajal ja seda vedas ja ja tol ajal vähemalt kui mina lõpetasin, anesteesia peaaegu ainukene eriala, mida õpetati mingi kindla korra alusel, et kui kirurg ja noh, siis oli seal internid. Et kui nemad sattusid lihtsalt mingi kirurgi käe alla ja kõndisid tal sabas ja, ja mingit sihukest plaanilist teoreetilist baasi ei olnud, mis oleks nagu ühtedel samadel alustel siis anesteesia selles mõttes erines väga palju, et meil olid kindlad mängud, mis olid ette nähtud plussis töö, muidugi seal Tartus alustasime, siis oli, et intern läks opi tuppa ja juhendaja siis paar korda ikka näitas ette, kuidas mingit protseduuri tehakse ja siis juba edasi oli. Et mina olin opitoas koos õega oli kogenud oda, siis oli muidugi lihtsam olla ka vähem kogenud, siis natuke hirmsam ja juhendaja oli, kas oli ta siis mitme toa peale ta parasjagu toimetas, teises toas, et, et tegelikult pakult anesteesia õpilased hakkavad iseseisvalt toimetama. Keegi on alati lähedal, et saab alati nagu nõu küsida. Siis oli veel kartus operatsioonituba, kus tuli veel suisa käsitsi vererõhku mõõta. Ma arvan, et me oleme peaaegu viimane, kes niimoodi pidi alustama selle aja jooksul, mis me seal Tartus see kaks aastat internatuuri tegin, siis tekkisid juba kõik tänapäevased riistad ka sinna. Kuidas te Põhja-Eesti regionaalhaiglasse tööle sattusite? No sinna ma sattusin ka niimoodi, et tegelikult mind ei oleks ka sinna internatuuri võetud, kui mul poleks olnud nagu suunamist, ehk et mul oli siis toonasest Mustamäe haiglast oli suunamine olemas ja täpselt nagu kaks aastat läbisainima asusin tööle. Esimene juuli, Ma mäletan, et sest või rahalistel põhjustel ma ei võtnud oma puhkusekuud, mis oleks olnud võimalik võtta, et esimesest augustist tööle hakata. Alustasin esimesest juulist ja aasta oli siis 97. Ja siis tuli hakata juba üksi toimetama. Ei olnud see asi ka nii lihtne, sest see südameasi on ikkagi natukene erineb tavalisest ja. Me oleme südame juures olema niikuinii tavaliselt kahe arstiga üks tegeleb selle kunstiringiga, teine siis narkoosiga, et siis oli niikuinii vanem kolleeg kogu aeg kõrvale, ma arvan, aasta-paar oli kindlasti keegi kogenum kõrval, ennem kui tuli siis mõni noorem peale, siis olin juba mina kogenum. Nüüd olete tega anesteesiakeskuse ülemarst, juhataja. Kuidas te selle suure töökoormusega hakkama saate? Õnneks on mul väga toredad osakonnajuhatajad, kes teevad nagu suurem osa tööst ära ja mina teen kliinilist tööd rohkem. Eks ma ikka saan hakkama. Ma loodan. Üks kuulaja tahab teada, kas te olete ka ise operatsioonilaual olnud. Ja korduvalt narkoosiga saanud igasugu hädasid olnud, küll on sapipõis ja nina ja üldnarkoos üldnarkoosi. Patsiendid hakkavad minu käest niimoodi vaikselt äriveri küsima, et kas on tõsi, et et võib lolliks jääda või noh, et siis ma olen öelnud, et me oleme vähemalt viis korda üldnarkoosi saanud ja minu võimekust, ma arvan küll, et need pole mõjutanud siiamaani. Kodus hoiab teie ninal kurgul ja kõrvadel silma peal teie abikaasa. Minu ihuarst on hoopis tõenäosust. Kui teil kurk valutab, siis te kordate seda häda ikka oma abikaasale. Aga abikaasa ütleb, et minema arsti juurde peale seda, kui ma käisin teise arsti juures ja seal seda mind enam tõsiselt ei võeta. Aga ma üldiselt arvan, et sellised asjad nagu tasukski võib-olla nagu kodust väljas hoida vaatamata üldlevinud arvamusele, et kõigest peab terveks saama, kui rohtu võetakse või midagi, siis on ikkagi mõned asjad, mis jäävadki elu lõpuni piinama ja kui siis oma abikaasata nendega piinata elu lõpuni ja siis ei ole see nagu viisakas, pigem võtta siis juba keegi võõras inimene. Kas te olete suurt tabletineelaja ka või proovite teisi vahendeid? Ei ole tabletti neile eriti ja ei pruugigi teisi vahendeid, et ma lihtsalt mõnda asja kannatan ja, ja teised ootan ja, ja kolmanda siis üritan ära lahendada nii positiivselt, kui see õnnestub, aga lõpuks noh, kes veel peab paremini teadma, kui mina, et, et kõik ei õnnestu välja ravida, mõne asjaga tulebki elu lõpuni elada. Teie õde on hambaarst, tema juures ikka käite? Seal, ma pean küll. Te olete käinud õige mitmel heategevuslikul missioonil. Kaks korda olete viibinud Kambjas, siis olite Mongoolias ja nüüd hiljuti tulite Indiast. Räägime siis kõigepealt Aafrikast. African vaena Kambja muidugi on ilmselt ka vist Aafrika mõistes suhteliselt vaene riik ja seal seda vaesust paistis nagu igal pool silma nii pealinnas kui ka maal ja seal me olime Panjulist paarsada kilomeetrit teemal on selline koht nagu parafenny sealses haiglas. Haigla oli peaaegu et suurepärane. Ta oli ehitatud Saudi Araabia rahadega. Aga mis oli nende, oli see, et neil ei olnud seal nagu arste. Haigla oli arste olnud arstide migratsioon, see on ju igal pool maailmas, et saada sa Kambja poiss Londonisse õppima ja ega nad koju ei kipu, õiena. Tööjõud neil seal oli, jah, olid õed ja siis olid Kuuba arstid, et Kuuba on sihuke veider riik, mis toodab elaniku kohta kõige rohkem arste ja siis ekspordib neid väljamaale. Aga näiteks kuulge, neil seal ei olnud. Missioon on songamis, on tegelikult operation, hõõnjasin Inglismaal. Plymouth This asub vabatahtlik organisatsioon, mis tegelebki songa opereerimisega erinevates maailma riikides. Esimene kord, kui me seal olime, siis me olime pioneerid selles mõttes, et keegi polnud seal kunagi käinud. Üritasime selle Farafennisel üles leida ja kuidagi organiseerida tööd. Teinekord siis oli juba nagu rada selga vähemalt, et me jõudsime sinna ilusasti kohale, saime tegutsema toimetama ja Aafrika kohta peab ütlema, et abi korras olid nad seal päris hästi varustatud. Aga Aafrikas ei olnud lihtsalt kirurgi, kes oleks opereerinud. Ma olen kuulnud, et teil kadus Aafrikas operatsiooni ajal elekter ära. Kuidas te siis kirurg Jüri terasega töötasite? Jüril oli pealamp, orienteeruja maali peas, sel elekter läks ära õigel kellaajal kell neli. Ja, ja mis oli seal veider oli see, et kõik küll teadsid, et kell neli läheb elekter ära, aga see mees, kes pidi generaatori käima, lülitama, see ei taibanud ükski päev kell neli seal generaatori juures olla. Et siis hakati teda otsima ja mõne aja pärast tuli elekter tagasi, et ikkagi haigla oli generaatoriga varustatud. No kui aparaadid seisid, mida teie siis tegite? See on ka lõikustele, ka seal nagu üldanesteesia ei kasuta neil missioonidel veel vähem, et siis on niikuinii seal seljas-ist või spinaalne anesteesia või siis on kohaliku tuimestusega need lõikused. Teie patsientide hulgas oli ka lapsi. Kuidas nemad teisse suhtusid? Seal oli küll jah laps, aga lapsed on muidugi üldanesteesia, et see on nagu teistmoodi, aga mis neil suhtuda, eks nad ikka kardavad suurt valget meest. Nutavad ja nagu lapsed ikka, nad kardavad siin ka arsti, et ega seal vahet ei ole, palju. Mitu nädalat missioon kestis kaks nädalutamatoorselt, iga päev oli mitu operatsiooni. Reiman on ju väga hästi, et sotsiaalikkagi see patsientide kokkuajamine, et see oli nagu suur töö ja leida õigeid patsiente, sest noh, siis tulid kõik, kõik tulid uksest ja aknast, aga selliseid, et hommikul lõigati õhtul koju saata, sellised oli vähe, Indias olid nad neid praegu väga hästi varustanud, et meil oli tööpäevi, oli puhtalt seitse ja selle aja jooksul üle 70 patsiendi opereeritada. Indias olime väikestes erahaiglates, aga nad olid hästi varustatud täpselt selle miinimumiga, et enam-vähem saab töö ära teha. Ja, ja kuna meil oli see töömaht oli seal nagu päris suur peale, et vahepeal oli suisa neli operatsiooni nagu paralleelselt. Et siis muidugi nii palju varustust ei olnud. Aga noh, siis on kaks kätt ja vana hea elavhõbeda samba ka vererõhu mõõtja ja saab ka hakkama. Nii et oma aparatuuri teil kaasas ei olnud. Kuna see on niisugune vabatahtlikul alusel, siis meil ei ole mingisuguseid finansse, millega tassida omale mitusada kilo kraami kaasa. Et kõik, mis nagu kohvrisse selle saab kaasa võtta ja meil ei ole ka siukest finantstuge seal taga, mis nagu lubaks seda spetsiaalseid masinaid, mis ongi mõeldud niisugustesse tingimustesse, mis on pisikesed akutoitel. See üritus on ikka vabatahtlikkuse alusel, et firmade käest oleme üht-teist saanud, mis on nende mingid laojäägid, mis muidu võib-olla vaevuksid seal lähima mõne kuu jooksul mida nad enam Eestis ei saa müüa, sest keegi ostaks nii lühikese säilivusajaga asju olemas, sellist abi nagu saanud, aga jah, et mingeid aparaati või asju. Teine raks Kambjasse ma viisin küll aparaadi, mis oli Eestis demonteeritud ja viisin sinna, panime selga, kasutasime seda nii palju küll, aga aga jah, ikka kõik, kõik on ikkagi nagu koha pealt olnud. Ka Sindi arstid vaatasid ka, kuidas te töötate ju nii, et saite neile kogemusi jagada. Olgugi, et India on ju niisugune koht, kus seda meditsiini on servast serva Indias suuri keskuseid, mis teevad ime, tabasid asja ja siis seal kõrval on need kas siis riigi ülalpeetavad haigland ja siis need erahaiglat, kus tõesti, eks see omanik üritab rikastuda ja, ja siis täiesti miinimum on see, mida investeeritakse. Haiglasse ja patsiendid peavad kõik ise ostma. Muisus hommikul tulevad hommikul haigla apteegist läbi, võtavad oma niidid rohud, kõik on patsiendi ostetud, kõik on ostetud. Ma loodan, et meie teenust ei müüdud seal väga. Võimalik, et ka müüdid. Milline pilt avanes teile Mongoolias? Mongoolia on üks veider kohta, pean ütlema, et mulle kuidagi meenutas ta mingisugust nõukogude aegset asja. Et Ulambaatoris muidugi, seal on juba nagu uuemaid asju ka, aga siis me käisime ka ühes väiksemas linnas. See nägi küll nalja kangesti nagu Mustamäe ennem seda, kui, kui neid maju hakati penoplastiga üle lööma. Et samade projektide järgi betoonplokkidest majakesed igal pool üks kaevanduslinn. Tegelikult olidki Nõukogude Liit neile kunagi kinkinud ja praegu nad kaevandasid, firmad usinasti selt vaske edasi. Mongooliasse tehnika koha pealt ei olnud väga mure, aga mis oli nende juures? Väga veider oli see, et neil on niisugune tore nõukogudekordadel edasi säilinud, et ministeerium otsustab, kes mida ostab, et on ühised riiklikud hanked. Kui keegi tahabki nagu areneda mingis suunas, siis tal pole puhtfüüsiliselt võimalik, sest ta saab kasutada ainult neid vahendeid, mis on nagu ministeeriumist ette nähtud. Siukseid, uuemaid asju neil nagu ikkagi ei olnud, et miinimum oli olemas ja, ja tegelikult seal, Mongoolias on arusaam hügieenist vähemalt olemas ja korrast. Aafrika ja India on selle puhtuse geenikoha pealt on ikka küll võrdlemisi õudsad kohad. Nii et kui te läksite käsi pesema, siis kõik imestasid. Käte pesemine nagu on ikkagi nagu moes, aga, aga no praht käib lihtsalt üle ukse õue, et kõik, mis seal maja taga, et, et seal on nagu kohutav. Millest need suured songa hädad tulevad. Neile songad meie nagu täiskasvanud inimestel väga ei näegi enam sihukest kubemesonga, need lõigatakse nagu lapsevasaraga, seal lastakse neil asjadel nagu areneda ikka nii aastaid ja aastaid ja siis ongi, et selle kohta on nagu anekdoot isegi, et Aafrikas jagatakse sangad kahte klassi, et ühed on need, mis on allapoole põlve ja teised endise ülespoole põlve. Et seal oli ikkagi väga käest lastud juhtumeid näha. Nii et seda tööd jätkub igal pool. Kiri Patti saareriigis, te ütlesite te koos abikaasaga aasta aega ja sealsest elust-olust. Me rääkisime teiega 2005. aasta saates. Aga kui te praegu mõtlete Kirybati peale, mis siis kõigepealt meenub. Soe ja mõnus muret olu. Ma arvan küll, et see esimene asi on ikkagi see, et, et sul on kogu aeg soe, päike paistab ja siukseid igapäevaseid elu muresid nagu õieti ei ole. Kui kõht on täis ja tervis on korras, et siis ei pea nagu rohkem millegi üle eriti muretsema. Kui te USA-s töötaksite, siis oleksite väga rikas mees, anestesioloogi teenivad seal ju kõige kõrgemat palka. No küllap te olete konverentsidel näinud neid Ameerika anestesioloogi, kes on kohale tulnud oma lennukiga. Ameerikas, võib-olla jah, sõidavad oma lennukiga Euroopasse, nüüd nii väga populaarne ei ole, lennuki omamine. Ma arvan, et seal on, mingil määral on see seotud selle pakkumise nõudmisega, sest anestesioloogia ei ole nagu väga seksikas eriala. Soliidsem on ikka öelda, et sellele südamekirurg või siis präins Jon inglise keeles öelda. Et siis jätab sihukese millegi väga suure ja uhke tähtsa mulje ja selleks, et lihtsalt inimesi vaata, selleks tuleb nagu üle maksta, juurde maksta, see on lihtsalt ärimaailmaloogika, miks nad nii palju makstud on? Seal peab alati vaatama, on antud koos vastutuskindlustusega või ilma paljudes riikides on arstidel peal vastutuskindlustus, mida nad maksavad, ehk et kui midagi juhtub, siis kindlustusfirmale ja maksab selle vea kinni hirmsate rahadega asioloogidele ilmselt vastutuskindlustussummaga kõvasti suurem kui paljudel teistel erialadel, sest noh, iga võib lõppeda surmaga siiski ja kui see on nagu arvestatud selle palga sisse, siis summa võib lihtsalt selle võrra tuleneb proportsionaalselt suurem kui teistel arstidel. Nii et neil tuleb kindlustusmaks tasuda igakuiselt, läheb ära, ta on päris suured kindlustusmaksud. Kas ei ole mõelnud, et võiks jälle kuhugi välisriiki pikemalt tööle minna? Ma ei ole nagu no vot, ma proovisin selle immigrandi elu ära aasta aega ja ma pean ütlema, et minu arust ei olnud tore sugugi immigrant olla ja see on mind nagu tagasi hoidnud ja, ja teine asi on vist olen kah omatulude-kuludega nii palju balangsis olnud, et ma ei tea hakkama noh ainult sellepärast minema, et lennukit osta ilmselt ei tahakski vist isegi kui saaks, ma arvan, et ma vist ei ostaks vahele. Lastaks. Poodi ostaksite paadi, te olete siis kalamees natukene ja paati veel ei ole. Paatil ma olen kuulnud, et te käite sukeldumas. Jah, aga mitte väga aktiivselt, et mul on jah, paberid olemas ja kui ma kuhugi soojale maale satun, siis ma üritan veel ära käia. Kirybati vetest saite siis palju sukelduda? Seal ei olnud võimalust, eriti neil ei olnud niisugust organiseeritud tegevust seal. Korra käisin koos Austraalia arstidega. Nägite imelist veealust maailma. Ilus küll. Kui te vee alla lähete, siis kaua te seal olete? Sõltub sügavusest väga palju. Õhutarbimine on sügavusega nagu võrdeliselt seotud kusagil soojas meres, kus ilusam mingi 10 meetri peal 50 minutit sõbra olla. Kas abikaasa hoiab teile tavaliselt kaldal pöialt, kui te ette lähete? Abikaasa on kodus tavaliselt ja ootavad, ma helistan, kui ma uuesti pinnale No eks seal ole ka põhjust muretsemiseks, sest see on üsna hirmuäratav ettevõtmine. Minule see väga hirmus ei ole, sest noh, minu igapäevane elu on ju ka see, et kõik patsiendid nagu usaldavad mind, aparaat oma hingamise kallale seal peamine, usaldama lihtsalt oma akva langi. Ja, ja see on nagu minu jaoks nagu väga-väga arusaadav, lähevad väga mõistlik, et, et ma usaldan seda masinat. Ja üksi ei lähe üksi ei ole kordagi käinud. Meie merepõhi ei ole ilmselt eriti huvitav. Kas üks asi on see merepõhi, teine asi on see nagu, kellega sa seal käid ja, ja kõik, mis seal kõrval on, et aga ta on puhkusikajal puhata saab ju siin ka, ei peagi olema punane korall võib-olla niisama roheline vetikas, aga kui on hea seltskond ja õhtul ka millestki rääkida ja maailma parandada, siis on väga hea puhkus. Üks kuulaja tahab teada, millise töö peale te kodus meister olete. Mulle meeldib süüa teha, aga oma maja ülalhoidmisel seal ma ikka teen praktiliselt kõik ise väga vähe, kasutan abijõudu, küll ma selle puutööga hakkama saan ja müüri ladumisel lihtsamate torutöödega ja elektriga te olete maja ise ehitanud ei ole, ostsin vana maja kõpitsema, seda isa saab olema minu. Kogu eluprojekt on piisavalt suur jõuda mõne nurgaga valmis, siis peab hakkama mõnda teist juba vaikselt jälle uuesti nokkima. Aiatööga tegelete? Aiatöö, olen jätnud abikaasa hooleks rohkem, et temal on rohkem seal nägemusi ja visioone. Ütlesite, et teile meeldib süüa teha. Siin on toidu kohta ka üks kuulajaküsimus. Milline on kõige ebatavalisem toit, mida te eales söönud olete? Ma arvanud. Et asjad, mida, nagu inimesed väga ei saa näiteks looduskaitse all olevad hiidkarbid, siidmerikarbid, mida, mida näiteks kiri potil presidendi vastuvõtul pakuti, neid kangutatakse kraanaga merepõhjast välja, siis need uuristatakse, siis pakutakse ainult väga endale külalistele. Ma pean ütlema, et selle ma võin täiesti rahulikult vahele jätta, järgmine kord. Minu arust oli heledamaid seda, aga ma ei oska midagi öelda. Ja siseks tegelikult üks omapärane asi, mis on idanema läinud kookospähkel selle piima asemel tekib vahutaoline ollus. Mida on siis võimalik viiludeks lõigata, tena tarbida. See on ka üks asi, mida ilmselt väga palju ei ole võimalik maailmast saada. Küsitakse, millisest muusikast ei tüdine, millist muusikat võite tundide viisi kuulata? Olemas niisuguse karmima muusika kuulaja et kuniks mul autosoolsiidi mängija töötas, siis ma kuulasin näiteks mingit Norra black metalit autos üksinda timu burgerit näiteks midagi siukest, jah, ikka raskemat muusikat. Olete ka ise pilli mänginud või mõnes kollektiivis laulnud. Nii et seda on, et teil ei ole. Ei ole jah seda annet ja, ja noh, nüüd ma küll karistan oma mõlemat last sellega, et ma sunnin neid erinevaid pille mängima ja laulma ja mida iganes tegema. Vabaned oma tegemata jäänud asjad nende peale välja, aga suurem noh, ikka natukene veel mängib klaverit ja laulab ka ja tundub, et seda tuleb välja. Aga pisema noh, tema käest ei ole küsitud tema vanal seitse, mis Bildel on, temal on trompet Ja puhub küll puhub küll. Kas te tahate, et teie lapsed ka tulevikus arstiks õpiksid? Sest tavaliselt on ju nii, et kui ema isa norssis, õpivad lapsed ka arstiks. Ma olen ise ka mõelnud, et miks, miks see just nii on, aga mis on sellepärast, et et need lapsed lihtsalt ei tea mingit muud eluarstide lapsed kodus nagu õieti millestki muust ei kuule. Tavalisel isa ema tuttavad ka küll räägivad jälle ainult meditsiinist, et see ma kardan, et see on rohkem nagu sellest tingitud. Ma ei arva, et nad peaksid nüüd arstiks saama, saagu Ükstaskõik, kelleks, peaasi, et heaks saavad. Persona saate külaline oli Põhja-Eesti regionaalhaigla anesteesiakeskuse ülemarst juhataja Kristjan kalling. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.