Tervist, mina olen Urmas Vadi. Raamatutega on vist umbes sama suhe nagu hulluse ja reaalsusega, et mõni tekst või tegelane tundub ühele inimesele reaalne, teisel aga täitsa segane ja hull. Milline on aga Roman Baskini kohustuslik raamat? Head kuulamist? Tere, Roman Baskin. Tervist. Enne kui ma ütlen, mis raamatuga või tegelikult sa ise ütle, mis raamatuga tegemist on. Aga et mis on sinu nii-öelda kohustuslik raamat? Ma loen siit ühe ühe lõigu ja see kõlab nii. See narr võimalus ajas mu nõnda ärevil, et hüppasin püsti ja hakkasin edasi-tagasi tampima ja ootasin, et põrandalaudade naksumine mu küsimuse peale kuidagi vastad. Aga need küünlalaiused, lauad olid mu taldade all täiesti tummad ja istusin laua taha tagasi. Ja nüüd ma kirjutan. Aga mis siis, kui loll peabki kirikus peksa saama, siis keisri loss küll ammugi. Sest vaata, mis ta kirjutab meie valanud oma verd, ohverdanud oma varandusi kuue aasta eest selleks et teha tema majesteeti püha liidu esimeheks. Võitlesime sellepärast, et me ei saanud loobuda oma väärikusest ega aust. Vene rahvas päästis nii Venemaa kui Euroopa tema majesteedi hoolimata. Sest rahvas tahtis, aadel juhtis. Tema majesteet ei saanud takistada. Nii, aga ma annan sõna tõesti sulle, Roman Baskin, et öelda, millega tegu, on siis ka edasi rääkida sellest, et miks see on sinu jaoks kohustuslik raamat eesti kirjanduses. Esiteks sõna- kohustuslik kuidagi on natuke kahtlane mu jaoks, et ta ei ole kohustuslik raamat. Et ta on ikkagi üks mu lemmiklemmikromaane eesti kirjanduses. Kooliajast mäletan neid kohustuslikke raamatuid, need olid üsna üsna karmid, et sellest suudeti Tammsaare ära keerata ja palju muudki. Vilde. Et. No meie saates on see see kohustuslik kuidagi nii ja naa, et ta on ikkagi jutumärkides, et see, mis su enda jaoks kohustuslik on või, või sinu sisemine kohustus Jajah no pikka aega on olnud see jah tähendab nii-öelda siis, et tegemist on keisri hulluga, Jaan Krossi keisri hulluga. No mul on taga jah, kuidagi selline eriline suhe, sellepärast et ma olen üritanud ekraniseerida teda siin umbes 15 aastat ja ja siiamaani isadest ostuta tulutult. No 20 tegelikult peaaegu mitte peaaegu 19 aastat, 19 aastat. Aga kuna sa esimest korda seda lugu 92.-st aastast alates ja sai, tuli idee 92 94 ja 94.-st. Eks ma käisin kuskil kuskil 90.-te alguses. Noh, võimu ja vaimuvõitlusest, nagu ta on see raamat ja ega Kross ju ka ei ole salanud, kettan üsna, mõnes mõttes üsna autobiograafiline talle. Et vähemalt see Timuga, Dima vokiga samastumine on, tal on tal ju täitsa olemas pidevalt ja selline iga võimu ajal on ta ka istunud kinni ju võistlus ta kinni, et see vastuvoolu ujumine ja ja noh, nagu nagu Timo Pokk sõnastab selle oma oleku Aleksandr keisri suhtes, siis. Ta tahtis olla raudnael impeerium ihus. Ja, ja see raudnael impeerium ihus on ju Jaan Krossi sihuke olek olnud ka pidevalt ühiskondlik olek ja et mulle on see ka väga, väga imponeerinud ja nafta, ütleme nii vene aja lõpus oli kuidagi eriti akuutne, aga võib-olla, et tal mingi mingi kõver siin kadus vahepeal ära, aga, aga praegu või mingi aeg tagasi tundus jälle uuesti väga-väga teravaks ja selliseks päevakajaliseks teema on alati õhus, eks ole, et, et kui palju vaimul on, on, on võimu ja kui palju võimul on vaimu kui võimul vaimu napib. Aga see põhiduell on Aleksandri ja Timo vahel, eks ole. Et, et see on iga ühiskondliku korra ajal ja kus, kus läheb vaim võimuga konflikti, seal on, alati, võib võtta riiulilt selle, selle romaani, et no minul on taga jah, üks üks väga isiklik, selline natuke kibe luguga taga. Mul on saatuse tahtel kuidagi kuidagi nii läinud, et ma olen väga lähedal olnud selle selle filmi alustamisele ja ja ikka on, on paar sellist väga-väga karmi seika vahele tulnud, et omal ajal filmiakadeemiaga Euroopas, festivalidel ringi tiireldes Rahu tänavaga ütlesin ma väga palju selliseid. Noh, ma usun mulle kasulikke tööpakkumisi ära just selle tõttu, et ma kohe-kohe arvasin, et läheb keisri hull Eestis käiku ja ja Gordon ta olnud raha taga, kordan, ta õigustada ka olnud kord on ta Olnud lihtsalt inimliku lolluse taga kinni. Et paar paar sellist ränka kurvi, noh, ma ei tea, kas siin nüüd romaani puudutas. Aga räägi see lugu, mis seal kohvikus mulle rääkisid, kuidas üks üks daam omas vahepeal neid stsenaariumi õigusi ja et põhimõtteliselt hoidis kinniõigusi, et keegi teine ei saa selle romaani põhjal filmi teha. Ega õigustega ongi nii, et kui õigused ostetakse ära, siis siis on õigused, on õigused. Et ta ostis jah, krossiagendilt kolmeks aastaks, õigused ta nime ei taha. Eino Eva Hauser oli ta nimi. Selle daami nimi. Mis seal ikka, et et. No day elas Londonis ja tal on kuskilt kaugelt eesti juured ka. Ja ja tema ainus tingimus, muidu ta oleks ka meie meie meeskonnaga nõus olnud, Me minuga ja operaatoriga ja meie kaasprodutsendiga, aga teil on ainus tingimus oli see, et ta tahtis mängida Eva ploki. Ja ta oli veel täiesti veendunud, et see lugu ongi Eva Pokist, mitte Timostvaid evast. Ja, ja me ei suutnud teda ringi venda pikki aastaid muidugi ta ei leidnud raha sellele ja ja, ja hoidis lihtsalt kolm aastat neid õigusi kinni ja seal aeg läks, järgmine kord, kui õigused lahti läksid, siis, siis ei olnud Ühel hetkel raha ja siis leidsime meie ühe produtsendi Saksamaalt, kes oli huvitatud sellest ja siis siis siis kui asi lähenes Ütleme, mis algusele, siis suri see produtsent maha. Ühesõnaga, sellel on olnud jah, väga minu jaoks väga, väga selline valus ja kurviline tee. Eesti. Eesti filmi rahastamine on ka kuidagi seda lugu tegelikult. Väga pika mokaga vaadanud miks ma siin ei tahaks nimesid nimetada, aga ütleme, need rahanduskomisjonid on? No mul on kaks väga teravat põhjendust meeles, üks oli, see see oli 90.-te lõpus. Kus oli põhjenduseks see, et milleks me peaksime tegema filmi ühest tsaariarmee ohvitserist Vene tsaariarmee ohvitserist ja uskumatu lugu, kui vaadata Timo hauda Põltsamaal või isikul, siis see oli täiesti rohtu kasvanud ja täis tee. Kunagi Mart Laariga rääkisime sellest, riik võiks ikkagi võtta võtta selle mehe kui parklaid rolli, eks ole, kellega Timo Pokk tegelikult koos võitles Prantsusrindel, et et sellel mehel on millegipärast monument Tartus püsti ja on väga auväärne mees, eks ole, siis Timop kui oli seal võssa kasvanud või isikul ja pool sellise hullu staatusega. Saatuse irooniana veel tema tema mõisast mõisas oli ju vaimuhaiget, et vaimuhaigete kodu, eks ole, seda ma ei teadnudki ülberis no Jaaniliselt väga irooniliselt ja ja selle selle valguses jah, kuulata sellist põhjendust, et milleks me teeksime Vene tsaariarmee ohvitserist filmi, eks ole, unustamata ära, et Eesti kontekstis oli sellel baltisakslasele eriline roll timaal, eks ole, oli tema esimene, kes Eestis pärisorjad vabaks lasi. Muide, seda rõhutas ka Kross väga-väga sageli, et et noh ja teine põhjendus mäletan aastaid hiljem oli see, et nii suurt film Eestis teha ei saa, et mine küsi Rootsist, raha on paraku läinud ja et praegu on krossi laste käes need õigused ja noh, näis, näis, mis, mis, mis neist saab. Nii aga kõmeselt filmi juurest tuleme selle raamatu juurde tagasi siis kanda selline väikene nagu ülevaade inimestel, kes ei ole seda, seda romaani keisri hull lugenud siis see raamat koosneb justkui päevikust. Ja see on siis Timo naise, Eva Bocki venna päevik. Ja noh, oluline on öelda ka siin ära see, et et nii see Eeva kui see Jakob, nemad on puhtalt eestlased. Et eesti soost ja siis Timoteus tähendab terve nime välja Timoteos Eberhard. Kas tõesti oli keiser Aleksandri hea sõber? Ei aidanud ka armees ja, ja, ja siis baltisakslane, mis teeb selle asja hästi huvitavaks, kes siis abiellus tõepoolest nii-öelda ühe matsiplikaga selle eestlasega jõustaja Uku Masingu juurde kooli hakkas, hakkas teda harima just kuigi noh, see on muidugi ma kujutan ette, et võib-olla otsingu karm asi enda liialdus võib-olla ka, et, et need kõik need nii-öelda eesti vaimuedendajat kokku vedada. Nojah, aga Dima Timo isa näiteks oli üks Tartu Ülikooli avajatest. Et selline haritlasi perest tal siiski oli. Et ühesõnaga ühelt poolt hästi julges hom öelda, tunnustada seda hoburigeenkonda siin Eestis, võtta sealt naine endale teistpidi muidugi, mis on samavõrd oluline või isegi kõige olulisem, tõlksin romaanis on see, et on lubanud keisrile rääkida tõtt ja hulluks peetakse just, et, et see on ka väga olla kooriline, et ja, ja siis ta on saatnud ka märgukirja Aleksander esimesele selle sooviga Vene riiki teha nii-öelda paremaks, et tekitada parlament põhimanni. Aga noh, selge on see, et, et ühelegi keisrile selline mõte ei meeldi, isegi kui see tuleb tema hea sõbra suust. No Euroopas oli, seal ei tasu unustada sel hetkel juhtumisi oli vene siiski väga-väga nii-öelda tegija. Kuigi õukond rääkis paljuski prantsuse keelt, aga vene Ugandaga ikkagi ta oli suhteliselt tegija ja suhteliselt selline avatud ja avangartne noh, Venemaaga tavaliselt väga ei seosta sellist sellist määratlust, aga, aga tol hetkel siiski üsna oli ja küllap ta lootis, et Aleksander, esimene tuleb ta selliste suurte ideedega kaasa ja sõber jah, ta oli tõesti ta, nad said väga hästi läbi rääkimise, Edgar, me tõime ka filmi spetsiaalselt selle avastseeniks, kus ta käsi piibli peal vannub, tale. Vabandust, kas teil oli plaanis filmi tuua ka Aleksander või Nikolai sisse? Kaks keisrit siin raamatus? Ei Nikolai ei olnud meil ei, siin raamatus puhtalt, on selle Jakobi, selle evo Vumboki venna päevik ja see on paljuski tagasi, vaatad, Läheb JÜRI pakki juurde, ta pojaga lõpetab ja eks ole, et seesama päevik, seesama Jakobi päevik satub lõpuks Dima poja kätte ja väga ilusti jograss lõpetab selle romaani, alustab kuidas ta üldse sai selle käsikirja ja öelda, et see pole krossi nimetan ennast sinna ootoriks vaid kirjast kuidas ta niimoodi avaldaja ja tema on avaldanud. Päevik satub siis lõpuks lõpuks, Jüri on paki kätte, kes oli ikkagi väga kõrgel kohal mereväe ohvitser, vahe lõpuks isegi mereminister Tsaari-Venemaal seal kohtadeta Tsaari-Venemaal ja noh, nii nagu siin sellest Krossi romaanist tuleb välja, et iso Timo siis oli väga selle selle vastu, sest et see ei olnud enam see Venemaa, mida tema nägi. Nikolai ajal jah, jah, aga noh, eks ta tegelikult tajus seda juba Aleksandri ajal, aga et see põrkus kõik tagasi ja aga jah, noh, kui tulla nüüd alguse juurde, siis, siis põhimõtteliselt kirjutab ta jah maapäeva kõne sildi all küll, aga, aga ikkagi kirjutab kirja nagu sõnumi ja pöördumise Aleksandri poole tsaari poole ja tõepoolest teatud kindlates punktides, mis võiks Vene arengule kaasa aidata, eks ole, muuhulgas ka kõik seesama pärisorjade vabastamise küsimus ja nii edasi, mida ta Eestis tõesti läbi viis. Iseseisvalt, aga aga jah. Ja siis vahepeal lihtsalt nendest pärisorjadest Venemaal ka, et et tõepoolest mingil hetkel noh, kas tema mõjul või mingite muude asjade kokkusattumisel tsaar ka teeb seda vabastab orjad, aga selles raamatus. Mul on väga hea koht lõik selle kohta või lausa stseen, et kuidas, kuidas tõesti, Aleksander on, on orjad vabastanud Venemaal ja pärisorjad ja siis juuakse šampust, tähistatakse seda kui võitu ja noh, siis meeletu langus, kui tuleb üks teade, et jah, nad vabastati, aga, aga tegelikult mingit nagu vara neile ei antud, et põhimõtteliselt jäidet, samasus orjandisliku seisu nagu nad orjaseisu, nagu nad alati olid olnud. Noh, me teame, et selleks kulub 69, ju vabastati nad lõplikult Venemaa Eestimaal ikkagi 19. Jätkame juttu Roman Baskiniga Jaan Krossi romaanist keisri hull. Palju on räägitud Hamletiga paralleelist, Timo ja Hamleti paralleel. Räägin tõtt, eks ole, sa oled hull, kui sa ilust ongi, ta ütles talle otse näkku, et altar tühja vanglas ja, ja siis pandi ta vangi ja ta oli üheksa aastat vangis, eks ole seal üksikkongis selles hullus sõbergi vanglas ja kududi. Ma ei tea, kas ussi liialdus, nojah, ei tea, aga kujundina elus, eks nad, eks nad üritasid teda ikka rääkima saada või vabandama, vabandama, saada midagi väga tuttavlikku kaasajas. Ent kui sa nagu tunnistad, et sa oled, oled üle piiri läinud ja hullikene, et siis noh, me räägime suga edasi. Aga muidu muidu istu edasi, et noh, ükskõik Venemaa kontekstis või kõik need Hodorkovski asja read, eks ole, Putinile ei hakka mitte ainult Venemaal, see tuleb meile meile koju kätte, siia see teema tuleb. See on, see on, see on teema, mis, mis on ikka, käib iga iga ühiskonnaga. Kirjas see ajalooline telg või see tõesti selle selle Timo võitlus ja noh, tõesti siiras lootus, et tal on võimalik seda, seda riiki kuidagi muuta, see on üks raamatu külg, aga minu meelest hästi huvitavalt on Kross valinud ka need tegelaskujud, et ongi siis baltisaksa aadlik, kes elab siis lõpuks võsikul oma mõisas ja kuidas see aadel ka nii-öelda, kuidas kogu aeg teda tasandatakse ühest mõisast väiksemasse väiksemaks väiksemasse kuni lõpuks siis ta Timoteos maha lastakse ja siis see naine läheb, Eeva Pokk läheb elama siis hoopiski Põltsamaale kuhugi kas korterisse või mingi väiksesse majja. Et, et noh, selles suhtes ning allakäik, aga et kes on veel huvitavad tegelased, ongi see Eesti soost tema naine Eeva. Ja, ja siis see Eeva vend Jakob, keda koolitatakse, haritakse. Kes seda päevaraamatut siis peabki, kes on nagu minategelane, kes, kes jutustab siis seda lugu oma õest ja tema nii-öelda baltisakslasest mehest Timo von Pokist, eks ole, et see on jah, vaadatud läbi Jakobi silmade see lugu ja, ja, ja nii-öelda täiesti meie mätta otsast siit, et mis see mees siin möllab ja mis ta siis nüüd tahab moest ja kogu sellest Eestimaast siin ja miks ta üldse nii hullult konflikti läheb ja milleks on vaja, noh, meie, kes me ikkagi rohkem tahaks nagu sellist? Noh, kuidas hautuse Vaiv, eks ole, et kuidas, kuidas ära elada üks päev ja mitte konflikti minna ja kuidagi kohandumise peal on meie märksõna, eks ole, et siin üks mees läheb nagu teravalt konflikti teeb endale noh, meelega nagu elu elu hulluks kätte ja muuhulgas veab kaasa ka pere. Sest sest Eva, eks ole tõesti eriti armastas. Ja see on krossil ikka väga võimsalt kirjutatud, kui, kui tugevalt deva Timot armastas ja mis ta selle üheksa aasta jooksul kõik läbi elasime, mis ta ette võttis selle üheksa vangi Angla aasta jooksul, kui tema tema vangis istus, eks ole, kuidas ta üritas keisri jutule pääseda ja ja kuidas ta oma mehe eest võitles? Ta pidas plaani põgenemise plaani üldse nagu põgeneda Šveitsis. Vist oli, nojah, seal oli veel veel veel siis kui Timo veel vabaduses oli, see oli nüüd või juba vabaduses, oli? Jah, juba vabaduses, tähendab, tar, vabandust, jah, just nimelt juba vabaduses ja jajah, sest vangi vangi võtmine käis hästi-hästi kähku ja aga jah, juba vabaduses just nimelt, et et noh, seal on jah, tõesti üks võimsamaid seene terves romaanis on on see murdehetk ja see oli krossi jaoks nüüd muidugi ma tean, mis mina tean, paljud teavad seda krosson, seda ka korduvalt rõhutanud. Et see hetk, kui nad selle snaiperi laevaga üritavad põgeneda, siis Timo see, stopp, mis ta seal pihlakate all teeb, kus ta, kus ta nagu lülitab sisse täiesti teise käigu ja otsustab, et ta ei lähe oma kodumaalt minema, eks ole, et see oli krossi jaoks ju ikkagi tookord, et omal ajal noh, mingitel aastatel see valik oli krossi ees ka. Ja tema valis just selle raudnael impeeriumi ihus oleku ja, ja tema, selle ta kirjutab Timole lihtsalt üheselt sisse, et sa oled, ma olen nagu siin vajalikum, eks ole, selle raud naelana kui ma seal võib-olla veel mitte keegi, et see selline vastupanuinimene, noh, selline iga hinna eest tõerääkija ja, või selline selline majakas, eks ole, ta leidis, et see peab siin olema ja, ja seda ta ka oli kahtlemata. Aga ikkagi noh, et kuidas see pere ja, ega Jacob Jacobit, ta kirjutab ju väga, väga ilusti lahti. Et ta ei saanud paljustki Timost mõhkugi aru. Tegelikult siin väga hästi, kui ta nagu loeb või, või noh, kirjutab ümber enda päevikusse seda seda Timo märgukirja, mis ta siis saatis keisrile Aleksander esimesele, et kuidas ta kommenteerib, seal ongi nagu see jutustav tekst ja siis tema kommentaar. Et noh, see inimene ja ta kogu aeg on nagu ta ei pea teda nii-öelda vaimseks hulluks või noh, selliseks mitte kliiniliseks mitte kliinili vaid, vaid lihtsalt, et inimeseks, kes võib-olla käitub noh, mitte väga mõistlikult nii-öelda selles mõttes hulluks. Ja ta kogu aeg küsib, et miks ta seda nagu teeb, aga arvestades Jaan Undusk on selle kohta öelnud, et tegelikult noh, mis, mis on, oli selle Timoteose nagu mõte oli see, et, et Venemaal võiks olla parlament ja tema kirjutabki juba parlamendisaadik sellest tulebki, tekibki juba nagu selline noh, mitte opositsionääri vaid vaid noh, ütleme tõesti parlamendi Ottoopia Venemaal on see utoopia. Sa kirjutadki ausalt, võib olla täiesti ründavalt võib olla täiesti ülbelt. Kui sa võtad juba sellise positsiooni ja kirjutad nagu justkui parlamendisaadikuna või, või riigi ühe Kaasa rääkiva inimesena sellest seda juttu, siis see on täiesti lubamatu, isegi kui jutt on õige Ega me ju teame demokraatiaga Venemaal, kuidas asjad on läbi ajaloo olnud kõik, kes on üritanud sinna mingit demokraatlikku alget nagu sisse tuua, et nendega on läinud niimoodi jah, et ju ei mahu sinna siis kuidagi hästi ära. Aga jah, ega Jacob ei saa tõesti sellest aru sellest teravusest, et miks on vaja jää nii lõpuni minna asjades ja, ja noh, kuskil on see alalhoidlikkus, eks ole, ikkagi meile väga omane, noh, selles Jakobis on see Eesti alalhoidlikkus ikkagi tohutult. Reljeefselt tuleb välja ja samas Timo selline kompromissitu silmakirjalikkuse vastuna totaalne, kompromissitu tuleb ka väga teravalt välja, need kaks maailma kokku põrkuvad siis konflikt ongi selles, et lihtsalt mõistmatus Eeva tajus selle ära ja evana Aktsepteerisid seda, kui sa hakkasid seda nii-öelda pihlakate all seda seda stseeni kirjeldama, minu meelest see sama stseen võttis väga hästi kokku selle, et kui nimetas, ütleb, et ei lahku, sest ma olen siin vajalikum riigile mõned kui järgi, et, et minu meelest Eeva ütles nagu väga lihtsalt ja selgelt, et ma saan aru, ma mõistan, aga kes absoluutselt ei mõista. Jakob ja nii oli, jah. Nii oli seal ja, ja ebaevad ajus, no jäävad alustada väga hästi. Eva mõistis teda mitte ainult ei mõistnud, vaid lihtsalt tajus. Ta, nagu aktsepteeris ta ka neid päris hulle käike ja sellise radikaalseid käikega. Ja ta motiiv oli selge, ega motiiv, kui see motiiv oli selge, kui sa aktsepteerinud motiivi, siis aktsepteeridega on kaks võimalust, eks ole, kui sa arvad, et peaks nagu rohkem vingerdama ja kohanduma ja ega ma mäletan, ma tollal tegin oma filmi Rahu tänav ka sellest samast teemast. Ma mäletan, mul oli, see teema on niivõrd niivõrd kuidagi oluline see adaptatsiooni küsimus või adapter oli, oli, oli nagu siis väga päevakorral, et kas kohanemisvõime on siis intelligentsi tunnus, mäletame Mikiveri käike, vaidlesime, Mikk oli üks Dima Bocki ka üks üks Tivobocki kehastaja kandidaate. Mikiver vist on lavastanud seda traumat selle hullu Aaroniga peaosas ja on. Et jah, Ta lõpus Kross, Joanna kas nagu selle Jakobi kaudu selle päevaraamatu siis Jürile või pojale ja ütleb minu meelest väga ilusti, et kui Jüri aktsepteerib seda lugu, võtab selle omaks, siis, siis on maailmal lootust, kui ei, siis maailm on lootust ei ole ja ja et hea, et ma seda teada ei saa, ütleb Jakob, ma mäletan lõpused, et siis ma vähemalt saan uskuda, loota isegi siis, kui maailm on lootust ei ole ja nii edasi, et noh, see lootuseteema oli ka ju tegelikult Krossile väga omane igal juhul mingisugune positiivne moment on kogu aeg või see lootus ikkagi jääb, et asjad, asjad muutuvad, aga. Aga see üks oluline, hästi huvitav, väikene nagu nõks sellesama Jaan Krossi keisri hullu juures on ka see, et, et mis oli selle Timoteos, von Bocki idee tõesti siiralt uskus Vene riiki ja vene vaimu vene vene kunsti ja ta arvaski, et noh, kõik need Baltimaade kõik, kogu see regioon, et see peakski olema Venemaa mis aga krossi romaanis keisri hull ta tegelikult väga täpselt kirjutab just nimelt nagu selle eestlase kas omariikluse või vähemalt oma mõtte seisukoha pealt, et, et me peaks olema nagu justkui mingit oma oma rida ajama. Et mis on nagu päris huvitav nõks sellel krossil eriti kui mõelda seda, seda aega. Romaan on ilmunud 70, kaheksale Siinajast. Oli oli, see oli ka sees, aga noh, arvata, et nüüd 1800 alguses, eks ole, Eesti riigist midagi, midagi seal tõeliselt mingit pilti võis joonistada, noh ma hästi ei taha uskuda, et see see oli siiski natukene veel selline aeg, kus kus me ikkagi kaela ei kandnud veel päriselt, kuigi noh, kuigi jah Need, Tartu ülikoolid ja kõik nii edasi ja nii edasi ja kõik see regioon, Ronja, mõnes mõttes tal niisugune kerge autonoomia oli, eks ole, noh Soome oli ka samamoodi eeskuju oma autonoomia, aga mis oli natukene suurema autonoomia. Minu meelest on alati nad natuke suuremad auto autonoomia olnud neil kogu aeg mingisugune, ma ei tea, kuidas nad selle on saanud. Ele riigi koosseisus, kaev ikkagi mingeid eri eristaatuse taga. Aga noh, see selleks jah ei, on loomulikult allegooria on ju seitsmekümnendatel sügava okupatsiooni ajal kirjutada, selline on loomulikult see allegooria on seal sees. Aga noh, et kõigepealt tal ikkagi rõhk on selle peale, et kõigepealt tuleks nagunii-öelda tsaariga jutule saada, eks siis edasi vaadata, kuidas asjad lähevad, et noh, seal need maapäeva need kirjas, need nõudmised on alguses üsna algelised, eks ole, et üsna sellised, noh, mis tänapäeva mõistes justkui üsna arhailised, isegi eks ole, aeg ongi 100 aastat mööda läinud just, et et praegusest, et seisukohast vaadates peaks seal nagu isegi selle Venemaa ära unustama, et noh, et film ei ole sügavalt ikkagi vene lugu. Kindlasti mitte, noh, sakslased on selle vastu noh, tohutult huvi tundnud. See ongi selles suhtes suurepärane rahvaste nagu huvide sümbioos või et kõigil on nagu huvi selle romaani vastu, et seal on tõesti see baltisaksa teema sees läbi selle juhataja siis eesti teema vene teema ja ma tean, et Venemaal on teda ikkagi no tõlgitud ja avaldatud väga palju. Ja ma usun ka, et vene isegi filmi puhul tuleks venerahad sinna kindlasti taha, kui oleks asi nii kaugele läinud. Loomulikult ta on noh, ei tasu ka unustada, kuhu kontekstid on ta ikkagi istutanud, et see oli pärast pärast Napoleoni sõdu, eks, eks ole, et noh, see oli ka niisugune uhke aeglane jaoks, ta oli. Oli seesama, Timo oli ju lahingutes, eks ole, Kutuusov vägedes võidelnud, et Nad lõid ikkagi prantslast sel Napoleoni täiega ja ja, ja kõik need lahingud, Göte sünnipäev näiteks juhtumisi juurseks üks tohutu põnev episood, kus ma mäletan, me, me üritasime ka seal isegi Göte rolli peale oli meil väga mitmeid huvitavaid maailmanimedega kandidaate. Et noh, jube põnev stseen jah, kus seal prantslased korra ründavad ja juhuslikult seal. Et see kontekst, jah, ta on tõesti sügavasse vene konteksti selle istutanud, aga aga väga on tunda, jah, see, see selline noh, ühest küljest oli, krossil minu meelest. Ta oskas kuidagi kaastundliku irooniaga Mei meid vaadata. Ta võtab Eestis ja et kuidagi Jakobi kujus näiteks, eks ole, et kes nagu ikkagi see alalhoidlikkuse fenomen on nii suur, et ta ei taha sellist äkilist, ta ei taha midagi äkilist, mida kannab Pokk, Dima, eks ole. Kardab õudsalt, kardab sellist äkilist. Ja, ja minu meelest see on tal ikkagi väga kihvtilt välja kirjutatud, et ta on üsna üsna selline võimendatult alalhoidlik, eks ole, alalhoidlikkus võib ju ka õige joon olla teatud olukordades, eks ole, ei pea ju ennast pidevalt lõhki rebima, aga aga teisest küljest noh, loomulikult kõik need jooned, mis on Timos nii-öelda vabaduse jooned, eks ole, vabadusejanu seda ta imetleb ju, Jacob meeletult timas. Ta imetleb ju tegelikult Timo Jah, et jah, et ma arvan, et üks asi, et see materjal või sellega nagu teine, aga kuidas tross seda seda välja toob, ongi noh, tõesti hästi suur võimas nagu võrdlus selle selle Timo ja selle, selle Jakobi vahel, et üks on tõesti selline revolutsioon määr, täiesti kompromissitu tüüp ja teine minu meelest on väga tähenduslik juba see, et ta haritud, ta mõtles eesti soosse Jakob, haritud, teadlik, et ta on väga võimekas. Aga mida ta tegema hakkab, ta hakkab maamõõtja jah, et hakkab maamõõtja, eks, ja põhimõtteliselt mingisugust nii-öelda näärivõi tähelendu või mingit vaimulendu tegelikult tema puhul ei. Ma ütlen, Gross oli ikkagi Taali, mul on au olnud selle stsenaariumi kirjutamise ajal väga palju temaga kokku puutuda, minu meelest rääkimata sellest, et niisugune vaimumaht oli kolossaalne, alati, kui ta ruumi tuli oli oli see ruum kuidagi elektrit täis ja niiviisi vaimust pingestunud, aga aga ta oli minu meelest ka väga kõva psühholoog Cross ja et psühholoogiliselt motiivid nisukesed, et inimene, tegelaste karakterite motivatsioon on niivõrd kiftilt läbi komponeeritud, noh rääkimata nüüd neli peategelast seal, Timo, Eva, Jacob ja Aleksander, aga kõrvaltegelased, eks ole, laming, laming, kõik Manterifel toob, eks ole, et, et need need on nii välja kirjutatud see galerii, et see pilt tegelikult on jõhvika tohutult visuaalne, et sellesse, meie ma mäletan, see kinod, värin sinna tuli tõdele ekraaniseerimise soov, et ta on väga filmilik, loomulikult väga filmilik, väga visuaalne väga, väga läbikomponeeritud tegelastega, et ja sealsamas noh, seesama Manteuffeli, kes tegelikult on eesti juurtega, eks ole, kes on ka selline nii-öelda kupja tüüp keda on, esineb meeletult meil, eks ole, kes anna sihukesele võim kätte ja siis sa näed, kuidas ta hakkab omasid peksma, et et siuke ratsapiitsaga näkku ja see on, see on sihuke vangivalvuri sündroom On välja lööb, see on niivõrd noh, sümptomaatilised arheotüübid ja, ja et kuidas võime. Nüüd murrab ühte vaimu. See protsess on seal ikkagi väga-väga reljeefselt ja peenelt ära kirjutatud terves romaani käigus, eks ole, kuidas murtakse üks vaim maha ja ja kuidas ikkagi väga-väga paljuski omad aitavad kaasa. See on, see on selline teema, on klassil seal olemas. Roman Baskin, algume kohvikus, sinuga kokku saime, siis sa ütlesid, et seal oli plaan, et seda peategelast Timoteos on voki hakkaks mängima Depardieu. Kes, noh, need ongi juba vene vene kodakondsusega, et võib-olla see noh, võib-olla see nüüd saaks veel parema nii-öelda lifti juurde. Aga räägi sellest. Ja, ja ei noh, meda agendiga olime ikka nii kaugele, et ta andis lugu lugeda talle ja see oleks olnud umbes niiviisi pooleteist arvas üks pooleteist aasta küsimus, kui oleks võteteni jõudnud. Depardieu. Sellise mastaabiga sellise mahuga rolli head näitlejad, noh üldiselt nad ikka võtavad ikka ikka võetakse vastu. Jah, noh, ma, ma olen täiesti veendunud siiamaani, et ta oleks oleks teinud, noh, oli, oli teatud hetk, kus ta oli juba nagu paksuks kiskus kätte ja, ja iga kiskuda ja oli vahepeal isegi mõte, et äkki poeg tal ka näitleja poeg teeb hoopis, aga aga ei, ei oli veel veel siis ikka täitsa täitsa füüsilises vormis noh, see, et ta praegu nüüd maksudest maksudest on paljud suured jooksnud oma maal edasi-tagasi ringi. Bergmann põrutas ka Saksamaale ja no neid on, neid näiteid on ikka olnud, et ega tal nüüd mingit vene vene armastust seal taga ei ole, et see. Ma usun, et Putin võib-olla lubastale, maksudest maksuparadiisi, ma arvan pigem, et et seal pigem mingi väga väga selline merkantiilne. Vaimu ja võimumäng, nii et väga allergiline jällegi. Jah noh, mõne keerab võimember näpu, eks ole, mõne läbi aegade, no ükskõik noh, kolla protsionistid või kollaborant, sionismi on, on ju läbi aegade olnud ja sellist konformismi ja noh, mu üks lemmikfilme mäletan, Bertolutsi konformist oli oli seda igal maal ja alati olnud ja, ja, ja see, et noh, et kas, kas minna, eks ole, vastu kuin sügavasse vastuollu minna ja või kuidas siis nagu neid kompromisse teha? No lihtsalt, meil on siin oma õue peal seesama kogu aeg käimas, eks ole, siin teravused mingisuguse Neeme Järvi suhtes või ükskõik või noh meil nüüd selliseid päris Timo näiteid ei ole, neil on seal võib-olla parteisiseselt, eks ole, mõni, kes löövad nii-öelda tõelauda, aga kunstiinimeste suhtes nagu meil on nagu kollektiivne loomeliidud niisugune vastuseis. Hetkel, aga aga no ütleme tol hetkel omas kontekstis oli see ikkagi väga, väga tugevalt selline motiveeriv, julgustav romaan ju, eks ole. No eriti kui sa mõtled selle peale 70 just just et, et minu jaoks oli Dima ikka, mis minu jaoks meie jaoks oli, Dima siin noh, tõeline kangelane, eks ole, kes vääris järgimist igas mõttes. Aga räägi sellest filmist veel, et või selles stsenaariumis, kas see on ju selles suhtes täiesti puhas nagu päevik jah, no vot kuidas, nagu visuaalselt sa ette kujutad seda. See oli, sellest on kirjutatud niivõrd palju stsenaariumi variante, alates Griša Kromanov isterkovskist kes kõik ei ole tahtnud seda teha, jah. Me kirjutasime ise mingi mingi viis varianti, no Quick Valentin Kuik kirjutas ühe, mina kirjutasin ühe kross ja quick kahe peale kirjutasid ühesest. Puhas, kuigi variant ei meeldinud Krossile kohe üldse. Seal hakkas ka palka kaks natuke oma asja ajama, seal läks Timo pealt asjad asjad ära, aga et noh, ütleme see Timo motiivide pealt läksid ära, et minu variandis oli mina, mina valisin päeviku vormi. Tähendab, mina valisin Jakobi jutustused, loo raam on see, et lugu algab Londoni hotellis Tartus, kus ta ootab ürit, et see päevaravad päevaraamat üle anda ja siis on tagasivaated, sihuksed, usbekid, et kus see nüüd hakkavad siis ja siis ta aeg-ajalt tuleb sellesse Jüri ja, ja Timo kohtumisse. See on nagu selline telg, nende kahe kohtumine, ühesõnaga Dima poja Jakobi kohtumine ja siis tagasivaated. Ta isa loole. Et mina valisin sellise sellise vormi. Aga noh, neid on igasuguseid olnud, kõigil oli näiteks noh, poleks ka sellest variandist välja jäänud, aga üks ikkagi võtmestseen, seesama tõed landumises seen, et mitte tõe vandumise, vaid käsi piibli peal, see räägin ainult tõtt ja seal seal uus aasta balli ajal Peterphised, et see oli juba iseenesest oli nii suur krants, kraan seen, ma mäletan, et noh, see on kaks suurt ülisuurt stseeni, seal on üks, on see köite sünnipäev ja teine on teine on see vana-aastaõhtu, kus pall tsaaripall kogu õukonnale kus ta tegelikult selle sõna annab, talle seal eemalduvad ja et need kaks sellist sellist suurt massistseeni ja ülejäänud on sellised sellised nagu väiksemate tegelaste arvuga, noh, seal suitsenbergi vanglas on ka üks niisugune üsna üsna suur, aga vangide ummik seal, aga see visuaaliga on niiviisi või loo jutustamise viis on ju selline, tema valis sellise romaanis, eks ole, on ka päevikuvorm ja nii-öelda edasi-tagasi ajas liigub reeglina film on selline nagu muusikagi, eks ole, ajas liikuv kunstivorme et seal seal oleks parem, kui ta läheks nii-öelda lineaarselt lineaarselt see lugu, aga. Aga ma arvan ka, et, et noh, esiteks on maailmas küllalt palju väga-väga häid filme, kes on teinud ka nii-öelda tagasivaadetega midagi me ei oleks kaotanud sellega, kui see oleks olnud ka tagasivaadetega film, sellepärast et ütleme, mingi selline sisuline mõtteline moment on seal ikkagi väga oluline, et kas poeg jätkab Timo tegevust või tema asjaajamisi, et et ja sellega too aeg-ajalt selle peale tagasi tulla selle Jüri peale, kes väga kahtles selles, kes oli väga kõrgel kohal ja tema jaoks on seesama valik, eks ole, et kas minna nüüd tsaari vastu, siis oli küll juba uus saar, aga vahet pole. Või siis ikkagi jääda printsi pealseks ja selleks nii-öelda isameelseks, et see, see on nagu selline põhiteema, mis oli minu jaoks lihtsalt kõige olulisem, et noh, mina tõukusin sellest Selle saate kohustuslik kirjandus, mõtteid on olnud ka see, et nagunii-öelda uuesti lugeda seda teksti, et kuidas ta tänasel päeval mõjub, et või, et, et kas on mingisugune konteksti tahaks nagu seletamist või, või et noh, mingid tekstid ikkagi paratamatult ajas kuidagi jäävad kõrvale ja mingid asjad sellest hoolimata et nad on aega kirjutatud või noh, see on veel puhtalt tegelikult ajalooline romaan, et ta ei ole. Ja täna jalkümne kaheksandast aastast või selle, sellest ajast minu meelest on mingisuguseid noh, ütleme mingeid hierarhiaid, riigikordi või mingeid suhteid üleüldse mingisugust noh, nii-öelda konteksti, mida peaks ele Jajah, ei, ma arvan, et, et see lugu ikkagi on klassikas kõige paremas mõttes, et klassika minu jaoks tähendab seda, et ta ei aegu, et Ethan igas ajas värske ja kaasaegne just tänu sellele, et on võetud üksikisik ja, ja võim ja vaadatud palju üks üksikisik suudab ühest küljest ja palju ta motiveerib meid oma selg roolisuses, see selg, roolisus on, noh, kas sa oled selg rooline või sa oled ilmas oled limukas, eks ole, oled ilma selgrootu, see on nagu see, mis, mis igal ajal. Meid kõnetab lihtsalt ta kõnetab meid tänu sellele, eks ole, et meil on ju kogu aeg see dilemma elus, kas ma julgen, kas ma ei julge oma asju välja öelda ja siis tasub alati Timo lugu lugeda. Alati. Tänases kohustuslikus kirjanduses rääkis Roman Baskin Jaan Krossi romaanist keisri hull. Saate panid kokku Maristomba ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.