Ka siini räägime tänagi neist, kes on meil looduskaitse all, ent sedapuhku enam mitte rändrahnu tõstvaid, hoopis allikatest jugadest ja põlispuudest. Kaunid ja võimsad on nad kõik ning esimesena seome kujuteldavad sammud siis allikate suunas. Teejuht on Uudo Timm ja mina olen Haldi Normet-Saarna. Ja seda, et allikas on koht, kus põhjavesi maapinnale voolab ja ilmselt ka väike laps lisaks muidugi võib juhtuda, et mõni allikas avaneb ka veekogu põhja. Aga kuidas kõik need vulisevad tegelased, ent ka nüüd detsembris tunnevad? Tere allikad tunnevad praegu ennast üsna üsna hästi, sest noh, nii nagu maapõues ikka on, plusskraadid on allikavesi ka terve aasta läbi enam-vähem ühe temperatuuriga ja noh, see on kuskil kuue kaheksa kraadi juures ja kui selline soe vesi siis külmal talvepäeval maapõuest välja tuleb, siis on ta reeglina ikka lahti. Ja, ja võib-olla jällegi praegu on suhteliselt hea aeg käia ja vaadata, kus kohas allikad ennast maa peal ajavad. Sest kui on õhuke lumekiht, siis siis reeglina allika ümbrus on ilus, valge, aga allikakoht ja see allika, seda algav ojakene on ilusti jäävaba. Nii et allikate külastamiseks on jällegi praegu suhteliselt hea aeg ja eriti muidugi siis suuremate allikate juures on see kontrast hästi nähtav. Millised siis on Eesti suuremad allikad, kui me nüüd võtame allikaid ja hindame nende suurust vooluhulkade järgi, et kui palju siis võid sealt maa seest välja tuleb, siis muidugi me peame omakorda vaatama neid allikaid, mis on siis maa-aluste jõgede taas välja tulemise kohad. Noh, olgu ta siis kostiverejõe, väljatuleku koht peale kostivere karstiala jõele mees või siis Tuhala jõe väljumise koht katakülas Veetõusme allika ja siis nõiakaevuga koos. Siis need veehulgad on muidugi oluliselt suured, aga kui me vaatame neid eraldi selliseid allikaid, kust hakkab üldse jõgi pihta ja enne seda on ainult maa all see vesi liikunud, siis meil tuleb minna Pandiverepiirkonda või Pandivere piirkonna servaalale ja eelkõige siis norra Hoostriku kanti. See on siis Järvamaa ja Jõgevamaa piirialal Endla looduskaitseala loodeosa siis ja Norra allikad või neid reeglina allikad ongi, nii et kui on allikaala, siis, siis on seal rohkem kui üks Allikes ja terve see norra allikate Grupp siis omal ajal pressis välja lausa ligi 300 liitrit sekundis aga peale ulatuslikke melioratsioonitöid siis lõigati üsna mitmed veesooned läbi ja tekkisid teise kohta allikad ja siis praeguseks on see vee hulk vähenenud peaaegu 10 korda, nii hullusti õnneks ei ole läinud Oostriku allikate rühmaga, ka seal on vee hulk ka mõõdetud seitsmekümnendatel aastatel kuskil 300 liitrini sekundis ja praegusel hetkel siis on vast 130 150 liitrit sekundis, oluline vähenemine on ka seal toimunud, aga aga õnneks mitte nii suur, kui Norras. Allikatest saab Eestimaal ka lugeda, et mõne aja eest ilmus Kristel Vilbaste raamat Eesti allikad ja tema vanaisa Gustav oli suur allikate uurija, aga meie jätkame siniallikate lugu. Jah, üks osa allikatest, kui sinna allikasse vaadata, siis siis tundub, et allikavesi on täiesti sinine või rohekassinine. No tegelikult, kui me võtame sealt selle vee, siis vesi on ikke kristallselge ja väga hea, aga selle sinise värvi või, või roheka värvi annab siis ühelt poolt allika põhi, mis teinekord võib olla üsna sügav, mitu meetrit. Aga kuna kuna see vesi on nii läbipaistev, siis see põhikumab läbi ja teisel poolt siis allika ümber kasvavate puude võradest peegeldus ja see valguse mäng teinekord on allikavärv võib muutuda päeva jooksul üsna olulisel määral, nii et see on tegelikult selline optiline efekt. Et tegemist on sinise veega allikaga. Aga neid, selliseid siniallikaid on tegelikult Eestis erinevates paikades ja üheks tuntumaks ja suhteliselt hästi ligipääsetavaks kohaks on Saula siniallikad Harjumaal. Kuigi tegelikult, kui ma nüüd hakkan mõtlema, siis peab võib-olla seda ligipääsu natukene korrigeerima, äkki ta ei olegi nii ligipääsetav enam peale seda, kui Aruvalla Kose maanteelõik valmis sai, sest seal on küllaltki suured liikluse ümberkorraldused ja ma praegu tõesti kohe ei tea, kas parkla jäi alles või ei. Varem oli selle jaoks kohe selle objekti külastamiseks eos väike parklakene ja sealt sai rahulikult allika juurde minna. Et need, kes, kes neid plaanivad sinna minna, siis tuleb mõelda, kuidas selle liiklusskeemiga üldse sellele ligi neid pääseb. Kes on väga suur huviline, küll ta leiab mingi variandi Ei, kindlasti ma usun, et sinna juurde saab, aga võib-olla kui Tallinna poolt alguses sõita, siis tuleb kuskil teha mingisugune ringisõit, et siis sinna allikatele lähemale saada. Aga need allikad avanevad Pirita jõe orgu ja seal on neid lausa kolm tükki, kaks vähe suuremateks, natuke väiksem. Ja noh, nad on tõesti siis kujundanud Väikse Allike järvekese, kus siis põhjas on näha, kuidas vesi üles tuleb ja see põhjaliiv ja nõrglubi, see keeb seal nagu pudrupada, nii et hästi uhke vaatepilt ja tõesti, seda on lausa võimalik läbi vee pildistada, kuidas sellised väiksed lained ja pulbitsev põhi siis seal tekivad. Looduse lemmikud. Eesti allikatega on otse loomulikult seotud ka kõikvõimalikke legende ja rahvajutte ja pärimusi ja siinkohal leiab kindlasti põnevat lugemist Marju Kõivupuu 101-st Eesti pühapaigast, aga kuhu me edasi matkame? Üheks looduse monomomendiks on meil siis veel joad ja ka need on jällegi olnud loodushuviliste ja looduse kaitsjate huviorbiidis üsna mitmeid aastakümneid. Kahjuks on meie Eesti kõige suurema joaga läinud nii nagu ta läinud on nimelt oma veemassi poolest oleks siis meie Narva juga ka Euroopa v rohkem ju ka olnud, aga kahjuks siis on läinud nii, et 1000 957. aastal rajatud Narva hüdroelektrijaam, mis kell siis jaanilinna pool on, see võttis siis Narva jõe vee enda hoolde ja ainult neid siis kevadeti suurvesi ja see akvedukt, mis siis läheb elektrijaama ei suuda kogu seda veemassi vastu võtta, ainult siis lastakse lüüsid valla ja, ja kujuneb siis kaheharuline või kaheosaline. Narva juga. Akvaaduk on v suunamise kanal, mis siis suunab neid Narva veehoidlast v elektrijaama turbiinide peale Narva joa, siss poolitab kaheks Kreenholmi saar ja idapoolne jõeharu ja juga on siis umbes seitse meetrit kõrge ja tema laius on ligi 100 meetrit. Läänepoolne joa harva on siis natuke väiksem, kõrgus on mitmeastmega, kõige alumine aste on siis kolm ja pool meetrit ja laiust on kuskil 50 60 meetri kanti. Nii et jah, kahjuks seda vägevat vetemöllu sellel joal vähemalt viimastel aastatel on siis võimaldatud vaadata ka korraldatakse seal ekskursioone just Kreenholmi saarele, et siis sealt vaadata, seda ju ka oma hiilguses ja vaatepilt on võimas. No loomulikult kõige 100 meetri laiuselt ja seitsme meetri kõrguselt kukub vesi siis siis see on loomulikult võimas vaatepilt. Aga siis järgmine vee hulga poolest juga on meil Jägala juga, missis asub nagu nimigi ütleb Jägala jõel. Ja siis on kaheksa meetrit kõrgust, ah natukene siis kõrgem, kui Narva juga laius tal ei ole sugugi mitte nii palju ja vee hulk, mis sealt alla tuleb, siis on ka veidi tagasihoidlikum, kuid sellegipoolest Jägala juga ja on vaadeldav ja imetleda igal aastaajal. Suvel on küll vett natuke vähem, aga sellegipoolest on siis uhke vaatepilt. Noh, suurvete ajal kobrutab seal joa all vaht, sest rabadest algav jõgi ja siis siis kukkudes ta hakkab vahutama ja siis värvus on ka tal pruunika tooniga endale veel, nii et noh, kohati võib ju naljaviluks öelda, et nii nagu tee või kohvivesi jookseks sealt joast alla. Talvel muidugi on jälle huvitav jugade juures käia, sealhulgas Jägala joa juures, sinna moodustub ette kardin ja, ja kuna vesi on söönud ära paeplaatide alt pehmemat materjali, siis on võimalik joa alt või joa tagant, et tegelikult ka rahulikult läbi käia. Seal on küll natukene, tuleb ettevaatlik olla, sest nagu ikka märg pinnas ja, ja teinekord ka natukene savikesse võib libe olla, aga ettevaatlikult käies on võimalik seal väga huvitavaid pilte jälle saada. Pia loomulikult Jägala joast allapoole, sealt kulgeb siis jõgi üsna kärestikuliselt ja talvel on siis seal võimalik vaadata meie talikülalisi mustas sulekuues valge maniskiga. Vesipapp. No mis tegelane see vesipapp on, ta väärib väikest iseloomustust. Vesipapp on tegelikult värvuliste hulka kuuluv lind ja otseselt ei peaks nagu veega mingit pistmist olema või veelindude hulka ta klassikalises mõttes ei kuulu. Kui huvitav on tema käitumine ja, ja toitumismaneer, sest ta toitub veeputukatest ja nende vastsetest valdavalt ja et neid veeelukaid kätte saada, selleks ta sukeldub veekogu põhja, jookseb mööda seda veekogu põhja, keerab seal ringi väikseid kivikesi ja seal talt siis võtab toidu ning seejärel siis lendab kas esmane kivi peale või jääserva peale ja kontrollib üle, kas see, mis sealt vee alt välja toodi, süüa ka sündis või, või tuleb ära hüljata ja minna uuesti sukelduma. Ühesõnaga, selline nutikas ja asjalik tegelane. Hästi sellin, huvitav lind, keda võib lausa tundide kaupa vaatlema jääda, sest sest ta on toimekas peale selle üsna viisaka olemisega Miiksutab alati, kui ta seal panga peal või kivi otsas on ja jälle supsti sukeldub vette tükk aega vee all tuleb välja ja ja reeglina on tal ikka midagi jälle. On ka sellised väiksemad vennad nagu Keila juga ja Valaste juga ja kui neid mõne sõnaga iseloomustada, siis mida nad endast kujutavad? Keila juga on meil suuruselt kolmas, noh jah, et ega ta nii väga eesti mastaabis enam pisike ei olegi, aga natuke siiski, sest tema kõrgus on umbes kuus meetrit ja laiust 60 meetri Jaaguvas või on suurvee aeg aga valastaja, Valaste juga jälle on teistpidi kõige-kõigem isegi, sest kui me võtame ja proovime vaadata jugade kõrgust, siis Valaste joa kõrguseks on viimastel aegadel mõõdetud lausa 30 ja pool meetrit. Aga loomulikult see vooluhulk ei ole seal kuigi suur ja kuivadel suvedel on kohati nii, et üldse ei jookse midagi. Et ka selliseid jugasid on meil tegelikult üsna palju Eestis, kus kevadisel ajal või, või ka talvisel ajal, kui on vett natuke rohkem, siis nad töötavad ja on huvitavad vaadelda noh, talvel just siis jälle see, et kõige vähe vett on, siis jäätub ära ja on siis jääjoad ja selliseid on siis põhjarannikul hästi palju. Aga jah, kahjuks suur osa neid väiksemaid jugasid siis suvel nad on ainult kuivada. Et räägime täna looduskaitsealustest tegelastest, siis sai saate alguses ka lubatud, et jõuame ühel hetkel põlispuude juurde, nii et märjematest kantidest kuivematesse ja Tamme-Lauri tamm vast juba ootameid. Jah, põlispuid on samuti juba ammu tähele pandud ja paljud põlispuud on meil ka püha puudena või pühapaikadena arvel ja nii nagu juba eelmiste objektide juures nendega eriti suurte ja vägevate puudega, on hästi palju mitmesuguseid legende, kui ka tõelisi ajaloolisi fakte seotud. Ja noh, kui me vaatame meie kõige jämedamat puud siis me tõesti peame vaatama Urvastest kasvavat Tamme-Lauri tamme poole, mida me siis mõned aastad tagasi igaüks oma raha Koietistki võisime vaadata. Nimelt meie Eesti kümnekroonisel rahatähel oli Tamme-Lauri tamm täiesti olemas. Aga kui me neid Tamme-Lauri tamme natukene lähemalt vaatame, siis, siis tema vanuseks on hinnatud umbes 700 aastat. Miks umbes sellepärast? Kahjuks on nii, vanade puude südamikud on tihti tühjad ja meil ei õnnestu need aastaringe lugeda täpselt sinna südamiku välja. Ja Tamme-Lauri tamm ise vaikib ja tema ise vaikib, aga, aga tema juurde on pandud väga ilmekas asjalik infotahvel, kus siis on näidata Tamme-Lauri tamme kasvamine ja siis kõrvalsündmused, mis siis aset leidsid, et kui Tamme-Lauri tamm oli näiteks 100 aastane, et vot siis mis toimus ja noh, näiteks Jüriöö ülestõusud ja need on ilusti kronoloogilises järjekorras seal kirjas. Nii et see on minu meelest nende põliste puude juures, mille puhul on võimalik vanust täpsemalt määrata, päris hea õpetlik näide, et noh, mis siis toimus, kui see puu oli alles lapsekingades ja kui ta oli täis elujõus ja neid, kui ta on praeguseks ajaks välja tulnud. Aga Tamme-Lauri tammega, kuigi ta tüvi on seest tühi, tal on õnneks õigel ajal tehtud seene ventilatsioonilõõr, siis sinna sisse, nii et ta seisund on praegu suhteliselt hea. Tamme-Lauri tamme ümbermõõt on siis kaheksa meetrit ja kõrgus 17 meetrit. Nii et võimas, võimas tamm kasvab lageda peal, nii et on võimalik taganeda, niiet ilusti pilti teha. Tamme-Lauril on kuskil üks sõber ja teda nimetatakse 1000 aastaseks. Tammeks. Tuhandeaastase tamme leiame me Jõgevamaalt Pala valla territooriumilt, ranna külasta on Kallaste Mustvee maantee ääres ja tema on tõesti hästi paljude legendide paljude lugudega seotud ja kes selle vastu rohkem huvi tahab tunda, siis Mall Hiiemäe on kirjutanud raamat, rannamõisatamme lugu noh, nii nagu ikka, heal lapsel on mitu nime, nii on ka 1000. aasta tamme väga palju erinevaid nimesid, üheks nimeks on siis Rannamõisa Tamm, siis on kodav rebam 1000 aastane tamm. Rannad on, nii et jah, ta on selline märkimisväärne puu juba sajandeid olnud ja kui need praegusel hetkel me läheme seda puud vaatama, siis ta on tegelikult jäänuk ühest tõeliselt suurest vanast tammest ainult üks haru on järgi jäänud ja, ja kuna see haru niisama püsti ei püsiks, siis tegelikult on juba sadakond aastat vähemalt seda haruga toestatud. Et noh, kui me eemalt vaatame selle tamme võra, siis, siis ta nagu suures osas horisontaalselt hoopis maapinnaga ja selline haru loomulikult ilma toeta püsti ei püsiks. Ja praegusel ajal tänu sellele toetusele on siis ta täiesti jätkuvalt vaatamisväärsus ja Hendrik Relve kirjutanud oma raamatus Põlispuude raamatus. Et ta käis seda tamme lähemalt uurimas ja proovimas, siis tuvastada, kas tõesti see, mis praegu alles on, on ühe suure tamme väike jäänuk ja ta suutis tuvastada endise vana tamme tüve jäänused siis ja see on tõesti hästi suur ja võimas tamm on seal olnud. Kas ta just päris 1000 aastat need on olnud vana, see jääb Meil samuti teadmata, sest praegune jäänuk tüvi isegi see on seest õõnes, nii et mitu inimest mahub sinna sisse ronima, rääkimata siis sellest vanast mitu korda suuremast tüvest, mis siis kunagi seal oli. Nii et kindlasti on see tamm näinud igasuguseid aegu nii sõdu kui rahuaegu ja ta on olnud ja on püha puu jätkuvalt praegu nahk ja seda on endise hiie jäänuk või anda üksikuna suur püha puu olnud. Kes teab, aga see tasub kinnipidamist sellel maanteel sõites, kui kanname seal tamme juures või rannatamme juures tee läbi, viib. Looduse lemmikud. Mis lugu nende Rootsi kuninga tammedega on loom nagu. Paljud kividega meil seotud Kalevipoeg, kes siis neid pillutas siia ja sinna, nii on hea Rootsi aeg, meie kõnepruugis ju ka üsna tavapärane asi ja kui on ilusad vägevad puud, siis teinekord on ka omistatud just seda head Rootsi kuningat meelde tuletada seda, et Rootsi kuningas on selle istutanud või moel temaga kokku puutunud. Rootsi kuningaga on üldse eriti siis Karl 12-ga väga mitmed põlispuud meil seotud. Aga kindel on see Laiuse kirikuaias kasvav pärn, mida siis Karl 12. või Rootsi kuninga Pärmarx nimetatakse, et tõepoolest 1700 esimesel aastal Karl 12. talvitus siis laiusel ja siis enne kui ta sealt ära lahkus, oma vägedega, siis ta oli istutanud kolm pärna, millest siis üks on jätkuvalt alles. Nii, aga samamoodi on siis Rootsi kuningaga seotud, et näiteks vähemalt legendi järgi Rootsi kuningatamm, mis asub siis Pärnumaal Kilingi-Nõmme ja Tali tee ääres selle teiseks nimeks on siis Leissaare Tamm ka jälle vägev tamm, nii et väärib kuningaga sidumist küll või siis hästi tundma tõtt, kes sõidavad Tallinna ja Pärnu maantee pidi siis gernos kadakas, mis on siis Karl 12. kadakas ja pärimuse järgi siis Karl 12. oma oma armeega olnud seal laagris ja võtnud siis seitse kadakad, keeranud nad linti ja torganud maha ja siis olla veel sõnanud juurde, et kui need kadakad kasvama lähevad, tuleb maale pikk rahuaeg ja Rootsi võim läheb Eestist ära. Aga kui kadakas ära kuivab, tuleb rootsi võime Eestisse tagasi. Ja nüüd tänavu aasta kuivas kadakasäärane, nii et tõlgendamise küsimus, kas Rootsi aeg tuleb meile nüüd tagasi või ta on juba tagasi tulnud, noh, kui me vaatame meie pangandust, siis, siis meie pangad on valdavalt rootslaste käes. Nii et võib-olla, et see rootsi aeg ongi juba tagasi tulnud niimodi hiilivalt väikselt sisse imbunud jõest. Aga mine tea, võib-olla, et, et saame klotse alamateks hoopis ei tea. No on kuidas on, aga Estra Kink Põlvamaalt on saatnud pildi ühes suuremas kivist ja seda läinud nädala rändrahnuteemalise saate peale isenesest jätazezdraseda mürakat kivist asemeks õige mitmele inimesele. Aitäh, Estra pilt on üleval looduse lemmikute kodulehel. Ja tänase saate tegid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna kena jõuluaega kõigile.