Uus aasta on alanud ja head uut aastat kõigile head uut aastat ka teile. Psühholoog Tõnu Ots. Tuttavastut heade soovide eest. Eelmisel aastal te rääkisite meile väga, lihtsalt väga keerulistest asjadest, ma teeksin aasta alguses ettepaneku, et kui te nüüd püüaksite meile rääkida nii lihtsast asjast nagu seda on inimene keeruliselt ehk siis sedasi, kuidas inimesed näevad psühholoogide teadlased, et miks on nii, et see lihtne inimene on tegelikult paganama keeruline ja psühholoogid peavad inimeste inimesele lihtsalt seletama, et inimene aru saaks. Jah, nüüd psühholoogia ise lõhestunud ja mina olen ka lõhestunud inimene, minu roll inimesi aidates on rääkida keerulised asjad lihtsaks lihtsalt rääkida tähendab seal küsimust, et mis see on, see tähendab asjade äraseletamist ja rahva hulgas on teadmamehed nimetada veidrat tiitliga teadmamehed kes oskavad ära seda, mis on veidi keerulisemaks läheb asi, kui ma pean ära seletama, kuidas see toimib, kuidas see töötab, aga ometi selle me saame veel selgeks teha, kui sa nii käitud, mis siis juhtub ja see on, kuidas, aga keeruliseks läheb asi siis kui me peame vastama teadvuse põhilisele küsimusele, miks, miks see kõik nii on ja vot niipea kui me hakkame lihtsates asjades sorima, et miks see kõik nii on, siis me võime saada peavalu kõrvale veel palju lausa esitentseistlike kurje mõtteid, et kõik, miks see nii, nii on kunagine kuulus sadat juba surnud Taylor, kes rääkis sellisest õudusest nagu animism. Esoteerika hakkab kõigile otsima hinge, kõigil on mingisugune hing, aga mis hing on psühholoogi keeles, see on psüühiliselt põhjendatud käitumine. Nii on psühholoogia võtnud omaks palju kunagisi esoteerilises arusaamasid. Vesoteeria kaudu on paljud teadlased võitnud endale elujõu ja eluõiguse. Ja psühholoogia on siin eriti agressiivne paljude teiste teadlaste teaduste kapsamaale ja paremal sõna psühholoogia otsa ja mõtlen, et seal midagi uut avastati, et meid juhivad närvid või tegid neuroloogia siis seal oma psühholoogia otsadeks neuropsühholoogia tähendab, et kuidas seletada neuroloogilisi protsessi psühholoogia keeles ja veelgi enam tekkis ka psühhoneuroloogia. Tähendab, kuidas psüühikaga oma närvitalitlus mõjutada, mis see autosugestioon on, mis on teise psüühiline veenmine, et saavutada see tema närvisüsteem käituks siis veenmise kohaselt raske, aga see on kasvatuse üks, üks olemas. Veelgi enam, kas meie juhime oma organeid või suudavad organid ilma ajuta, aju on põhiliselt ju, mida me oletame, et igavese psüühiliste protsesside aluseks on ikkagi aju sealkaudu lähtuvat neuroloogilised neuroloogilised signaalid ja need meid juhivad. Aga süda näiteks elab täiesti omaette olemas südamesurm ja ajusurm. Mitte alati pole inimene surnud, kui ta aju lõpetab töö tegemise süda tuksub edasi ja see ongi aju surm. Aga süda elab edasi, kui on vastupidi. Et on, on süda surnud, aju töötab, edasi, saab töödelda kunstliku südamega, kunstliku aju pole veel välja mõelnud täpselt nagu konnal, nii on ka inimesel, kui ikkagi närvikiudude kaudu kiud on organismist eraldatud siis lihas reageerib Ape tilgale või torkele kogu tõmbamisega valu, valu, psüühiline ilming. Aga ometi lihaselisem mälu, mälu olemas, ta teeb, see peab meeles. Ja kui edasi otsida, siis kui me juhindume oma käitumises Nende geoloogilistest protsessidest ehk keemiast, siis tekib küsimus, et kuidas oskab see hormooni molekul näiteks seal käituda, mis teda juhib. Minu enne hormoon on veel rakud, on olemas, rakubioloogia, nüüd on, ajab jalgu alla juba. Rakupsühholoogiarakud käituvad nii arukalt, et võib omistada neile kindlat psüühikat. Võib-olla veidi inetu, alatu näide on väga toimekas rakk. Sperm või spermatosoide seal ainukene rakk, mis suudab iseseisvalt toime tulla väljaspool oma peremeesorganismi. Teadagi, kus siis, aga kes teda juhib ja neid mitte ühte, vaid vaid kaks, kolm miljonit perma droidi suunatakse ühele suurele rajale, kus nad 11 jalust maha joosta ja kõrin, haridus püüavad sihile jõuda ja käituvad täiesti nagu mõtestatud kamp nagu sõjavägi, osa ohverdab ennast nagu Matrossov sealsel keerulisel teel. Nendes piltides tüks jõuaks sihile. Kes seda juhib, kus on selle spermatosoidide psüühika, minu kunagine ülikooli juhendaja veel on seda päris põhjalikult uurinud ja väitnud, et spermatosoidide on oma käitumine, mis meenutab psüühikat usu või mitte, noh, võib-olla tekib peale selle meie organisme, milliseid rakke organismis kõige rohkem meie organismis ei ole sugugi meie keharakke rohu või rohkem kuskil 100 korda rohkem on meie organismi peitu pugenud bakterid ainuraksed, kes moodustavad meie elamise platvormi ilma nende bakterite, ta ei toimuks, ei seedeprotsessi ainevahetusprotsesse ja isegi veri ei tuleks ilma nendeta toime. Et bakterid on meil väljaspool tunud, käituvad ühelt poolt nagu rünnates siis poolt meid aidates vot kust tuleb nende see psüühiline ilming ehk oskus seda kõike teha. Teadmine, mis neid sunnib, kas neil on see teadvus või hinge staablinud, mõelda, kes annab nendele bakteritele selle käsu ja veel kõikidele erinevad käsud käidud täna nii homme teisiti. Ühed reageerivad ühtemoodi, reageerivad teistmoodi rakkude kõrval molekulid, nagu ma ütlesin, juba molekulid omakorda jagunevad ka veel väiksemateks osadeks. Tuumas on peidus meie pärilik mehhanism, mis seda juhib. Me räägime juba genopsühholoogiast, tähendab, et meie genoomis peituvad psüühilised omadused ja need on siis selle spiraali lõpp, otsad, need on, on siis psüühiliselt tundlikud või mõjutatavad. Tee selgeks, kuidas see psüühika sinna jõuab, mis käsk see on, vist neid juhatab. Julgen ütelda, vaime välja kutsuda, aga praegu me räägime juba nanoosakestest. Ma ei tea, kas tulevikus hakkab tegutsema ka selline teadusharu nagu nano psühholoogiad võiks olla küll, et me otsime nagu igalt poolt nagu hingestatud tegevust ja see pole mitte midagi muud kui psüühilised ilmingud, mida tegelikult meie närvikava ei juhi, mis toimuvad iseseisvalt. Praegu bioloogia on teadus ikkagi, kuidas meie teadvustatud protsessid, eriti kui me räägime siis siis juba meie peenemast võsast või siis kognitiivpsühholoogias. Jätame selle holistilise psühholoogia saadab inimest kui lihtsat tervikut ka, kes ei, ei vaata tema sisse, kui selle kõrvale jätame. Aga võib veel kaugemale mõelda. Me oleme loonud kaks teooriat, kaks vastandlikku teooriat elu tekkest, noh, on üks, on siis jumalik alge seitsme päevaga loodi elu, see võtab, vaatab asju lihtsalt, seda saab iga lapse selgeks teha. Et nii ta on, saab uskuda ja selleks on meil paljud inimesed, kes on usklikud. Praegu on meil veider tiiter tulnud esinejate Allamiseni mõtestaja. Mina ei saa aru, mis see tähendab, kas on mõtestaja, kes tõlgib lauset üheks mõtteks kokku või mis ta on? Need pakuvad mingit oma mõtestaja teenust, aga võib-olla see ongi see, et ta püüab anda leida seda mõtet, mida teised otsivad, aga, aga teine teooria evolutsiooniteooria, mida me teame, et kõik alguses tükist valgust, maale, senini tundmatu, lähtus valk. Millegipärast tekkis tükk valku ürgmeres see palk millegipärast hakkas järsku paisuma, maks paljunema, kunagi hakkas ta liikuma, tekkisid ainuraksed ja nii me oleme loonud endale evolutsiooniteooria. Kuidas sellest valgusest lõbuksist mõtlev olend siis ei pruugi ka veel lõpp olla, aga praegu mõtlev olend homo sapiens, kes on kõik selle rea lõpus ja vahepeal on igasugused, kõik muud, on Kromani vaenlased ja, ja šimpansid ja ma ei tea, kus poolelt võime nimetas oma sugulastega kilpkonna või, või, või krokodilli. Kui hakata vaatama, millega me praegu kõige rohkem tegeleme. Rakendame oma teadvust, mille produkt on, mõttemõtet ei õnnestunud meil kinni püüda, kui me ei ole teda salvestanud kas siis lindile või, või plaadile või kõnesse mõttepidaja mõtlemise mõtleme, ta moodustab ümber mingi välja. Ma ei usu, et need väljad väljad praegu usume ka seda, mis on tõestamatut, on elektriväli meie ümber või siis aura, aurat saab isegi pildistada ja kirjani efekt on väljund. Meid ümbritseb näiteks ka feromoonväli, mis nakatabki meid. Feromoonlennuk hormoon, kui oleme näiteks pahatujulised, siis nakatab ka teised, samuti nakkab meil hirm ja rõõm ja kurbuse nakkuvad jälle kõige ilmekam näide on ka kahtlase valdkond, et kui feromoon, mis kannab nime, siis Fertiilsuse feromoon, mis kannab endas paljunemistungi, kui on külas jooksval emane koer, siis on kilomeetri kauguselt kohal, tähendab, et on olemas ka selline täiesti välja tüüpi mõtte kandja. Aga jutud sellest, et kui me hakkame, kuhu me rakendamisele, et me kõige rohkem püüame luua mõtlevad Meie inimlikku mõtlemist, bioloogilist protsessi, asendavat süsteemi ja see on ongi needsamad masinad, mida me nimetame arvutiteks, küll me nimetame neid siis virtuaalmaailma ajudeks või mis nad kõik on. Ma lugesin ühest teadusajakirjast, et on olemas selline masin, kes suudab mõtlemistegevuse kaudu keerulise linnas nagu New York tulla laborist välja minna tänavu lavale, valida endale sobiv tramm või buss ja istuda sisse, istuda vistiisortistilised ühte vajagi. Aga, ja väljud õiges kohas. Tähendab, et see on niisugune lapse tasandil käitumine, mida saab arvutisse panna, me räägime ka malemängust arvutis ja kõik, et arvuti kordab inimese ajutegevust. Aga kaugel see välja jõuab. Kunagi ma ehk teeme masina, mille nimetame, lausu järgi robotiks, kes on täpselt nagu inimene. Edasi hakkame rääkima instinktist, kui me sellele robotile anname programmiga sisse kõik need käsud, mida meie täidame instinktidena, videoinstinktid tulid, aga ometi meediategelane ja anname need arvutile seal robotile siis ta hakkab elama iseseisvat elu ja see ei pruugi olla meile meeldiv, tema ei suuda aru saada, meie mõtleme ka meie oleme ta välja mõelnud, tema jooksul me võib-olla lihtsalt toorainet mõtlemise jaoks mingeid masin õli toota ja kui kauges tulevikus võib-olla kaks ninatark, robotid istuvad kuskil raadio stuudios, ma ei seakasvatuse vajavad või mitte ja arutavad, et kus meie siia maailma tulime, mõtlevad endale täiesti loogilise evolutsiooniteooria välja. Et kunagi mere ääres tükk metalli null mitte metall, vaid ta pidi olema siis kas, kas siis räni või süsinik, viisakas oksideerium, tekitame dioode, kes pooljuht. Millegipärast keegi ei tea, mispärast hakkas ta liikuma. Millegipärast tekkis terve kamp neid ehk juba juba mingisugused elementide kogum, kaevas välja seal vana arvelaua ja ütlevad, vot näed, see on meie virtuaalse maailmakilpkonn näiteks kaevad välja Minsk 22 arvuti, mis võttis seitse korrust ruumi seal Teaduste akadeemias ja ütleb foto, see oli meie dinosaurus igavesti suur ja võimas ja muudkui päris energiat ja mis seal kõik nõudsid vaevad välja mingisuguse meie algse Juku-tüüpi arvuti ütlevad, vat šimpans leiavad Pentium viie, mida me kõik kasutame, praegu ütled, vot see oli nüüd nüantertaallane. No ma ei tea, kas nad samu sõnu kasutavad. Me püüame luua olendit, kes hakkab mõtlema juba, mitte enam bioloogiliste protsessidega. Ja väljunud ei ole siis närvitegevuse protsess, nagu, nagu psühholoogia räägib. Ma ei tea, kas tulevikus hakkab olema meil siis selline psühholoogia, mis võtab arvesse selle masina, psüühikat, neid masinaid olemas, mina sõidan palju autoga ja mul on selline ninatark, GPS-süsteem. Lähen Matsalus, kus ma elan, sõidan Tartusse, vajuta nuppu, lühim tee ja ta hakkab mulle ette ütlema. Järsku märkan, pööra ringi, pöör ringi, mina vaidlen vastu. Türa, sa näitad valesti, ta viib mind kuskil kruusateede peale, võib-olla on lühem tee, aga mina jonnakalt rida mööda asfaltteed ja kui ma kolm, neli korda sõitnud, siis Viies kord ta järsku enam ei hakka meid juhtima sinna kruusatee peale, vaid täidab täpselt seda käsku, mida ma olen kogu aeg olnud üks kord eraldi, aga seekord andnud käsku, ta täidab, tan, õpib meelde. Masinad mõtlevad, arvuti mõtleb, kui ma seal lülitan arvuti välja, võtan aku tagant ära. Sisse tema äratusaia paneb automaatselt ette, mulle tähendab, et tal on mälu olemas sellised psüühilised protsessid, mis me nimetame seda psühholoogiaks. Aga õige psühholoogia peaks opereerima ikkagi algselt, nagu ta tekkis meie närvisüsteemi protsessidega. Aga kui me tahame asju keeruliseks mõelda, siis me kahjuks peame mõtlema nii et ma ei taha nüüd uue aasta alguses inimesi ajada hulluks või tekitada peavalu, et mõelda, miks see kõik nii on, sest et küsimus, mis see on, on meil aru saada, mis ja kuidas see on ka arusaadav. Aga niipea kui inimkond mõtles välja selle küsimuse, miks läks asi keeruliseks. Sest et üks miks tekitab uue miksi ja niimoodi me jõuame välja selleni, et mõttetuseni või selleta jälle jõuame selle algusesse tagasi, vot miks see kõik see kupatus alguse sai? See on, on seesama keeruline mõtlemine, et on võimalik mõelda asjad lihtsaks ja võimalik mõelda asjad keeruliseks. Meie järgmine kord veel lihtsaks asju mõelda, sest keerulist meie ümber tundub, et on üksjagu palju ja mõtlemist kaaned. Instinktidest räägime järgmisel neljapäeval, aitäh. Tänud.